EESTI JA SAKSA MAJANDUSSUHTED

Majanduslepingud

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühisturu piirides). Lisaks on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud:

• Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995);
• Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995);
• Kaubandusliku meresõidu alane kokkuleppe (jõustunud 6.06.1996);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustunud 12.01.1997);
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 30.12.1998, tagasiulatuva mõjuga kuni aastani 1994);
• Lennuühenduse kokkulepe (jõustunud 27.03.2002);
• Kokkulepe Eesti Sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa Töö- ja Sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaažitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002).

Kaubavahetus

Saksamaa oli aastaid kaubavahetuse kogukäibe järgi Eestile Soome ja Rootsi järel kolmas väliskaubanduspartner. Üleilmse majanduskriisi tulemusena langes Saksamaa 2009. aastal viiendale kohale (osatähtsus 8,4%), mis tulenes eelkõige impordi järsust kukkumisest. Ekspordi kahanemine oli võrreldes teiste peamiste kaubanduspartneritega suhteliselt tagasihoidlik. Riikide järjestuses ekspordi osas tõusis Saksamaa koha võrra viiendaks (osatähtsus 6,1%). Impordi saatjariikide järjestuses oli Saksamaa 2009. aastal neljandal kohal (osatähtsus 10,4%).

2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga 1,15 miljardit eurot, millest eksport moodustas 35% ehk 0,40 miljardit ja import 65% ehk 0,75 miljardit eurot. Eksport kahanes aastaga 8%, import aga peaaegu 50%. Selle tulemusena vähenes negatiivne kaubavahetuse saldo ligi kolm korda 0,35 miljardi euroni. Suurima puudujäägi andis kauplemine masinate ja seadmetega. Suurima ülejäägiga toimus kaubavahetus puittoodetega.

2010. aastal paranes kaubavahetus Saksamaaga märkimisväärselt. Eksport kasvas aastaga 13% ja import 36%. Kaubavahetuse käive oli 1,5 miljardit eurot, millest eksport moodustas 31% ehk 0,46 miljardit ja import 69% ehk 1,04 miljardit eurot. Kaubavahetuse saldo oli negatiivne 0,58 miljardit eurot.

Olulisemad eksportkaubad Saksamaale olid 2010. aastal masinad ja seadmed 17,8%, puit ja puittooted 15,1%, muud tööstuskaubad 14,1%, metallid ja metalltooted 12,1% ning meditsiini- ja mõõteaparatuur 6,8%.

Olulisemad importkaubad Saksamaalt olid 2010. aastal masinad ja seadmed 25,1%, metallid ja metalltooted 13,5%, transpordivahendid 12,9%, plast- ja kummitooted 11,5% ning keemiatooted 10%.

Eesti ja Saksamaa kaubavahetus 2000-2009 (mln eurot)

Allikas: Statistikaamet

Investeeringud

30. septembri 2010. aasta seisuga oli Saksamaalt Eestisse liikunud otsestest välisinvesteeringutest 318,3 miljonit eurot, moodustades otseinvesteeringutest 2,6%. Sellest veerand on läinud finants- ja kindlustustegevusse, võrdselt ligi viiendik kinnisvarasse ning hulgi- ja jaekaubandusse. Veel on investeeritud veondusse ja laondusse, mäetööstusesse, gaasivarustusse, jäätmekäitlusesse ning töötlevasse tööstusesse. Kui vahepealsetel aastatel hakkasid Saksamaa investeeringud Eestisse kahanema, siis 2010. aastal suurendasid Saksa investorid taas oma kapitalipaigutusi Eestisse. Selle tulemusena tõusis Saksamaa Eestisse investeerinud välisriikide järjestuses kuuendale kohale peale Rootsit, Soomet, Hollandit, Venemaad ja Norrat. Saksa investorite huvi Eesti vastu on pigem tagasihoidlik. Eeskätt suunduvad investeeringud Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Poolasse ja Tšehhi.

Äriregistri andmetel oli 1. juuli 2010. aasta seisuga Eestis registreeritud 501 Saksamaa osalusega äriühingut, sellest 100%liselt Saksa kapitalil põhinevaid äriühinguid 283. Kõigi välisriikide osalusega äriühingute pingereas on Saksamaa jätkuvalt viiendal kohal. Tegelikult tegutsevaid Saksamaa ettevõtteid oli äriregistrile esitatud majandusaruannete põhjal 2008. aastal 314. Suuremad investeeringud on tulnud ERGO Kindlustusse, Tartu Milli, Eesti Gaasi ja Tallinna Prügilasse.
Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon Saksamaale oli 30. septembri 2010. aasta seisuga 16,1 miljonit eurot (osatähtsus 0,4%). Eesti investeeringutest võrdselt ligi veerand on läinud kutse- ja teadusalasesse tegevusse ning veondusse ja laondusse. Veel on investeeritud kinnisvarasse, töötlevasse tööstusesse, finants- ja kindlustustegevusse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Turism

Saksamaa on tõusnud viimasel ajal Eesti üheks olulisemaks turismipartneriks Soome, Venemaa ja Rootsi kõrval. Kahe riigi turismisuhteid mõjutas positiivselt Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. aasta lõpus. 2008. aastal ööbis Eesti majutusasutustes ligi 92 000 sakslast (kasv 6%). Kui 2009. aastal toimus mõningane tagasiminek, siis 2010. aastal majutati Eestis ligi 84 500 Saksa turisti (kasv 11%), moodustades pisut üle 5% majutatud välismaalaste koguarvust. Lisaks käivad paljud sakslased Eestis lühiajalistel reisidel või ööbivad näiteks haagissuvilates. 2009. aastal ulatus Saksa ühepäevakülastajate arv 32 200ni (kasv 1,7 korda). Saksa turistide seas on Tallinn üks populaarsemaid sihtkohti Läänemere kruiisisadamate hulgas. Eestit külastanud kruiisituristide arvult oli Saksamaa 2010. aastal jätkuvalt USA ja Suurbritannia järel kolmandal kohal.

Eestlaste reisimine Saksamaale on samuti muutunud järjest populaarsemaks. Reisifirmade kaudu külastas aastatel 2003–2005 Saksamaad ligikaudu 20 000 Eesti turisti aastas. 2006–2008 lähetasid reisifirmad Saksamaale keskmiselt 24 000 eestlast aastas. Majanduslangus mõjutas ka eestlaste reisimisi. 2009. aastal külastas Saksamaad turismifirmade kaudu 16 000 Eesti turisti, mis oli ligi kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Eestlased viibivad Saksamaal keskmiselt 6 päeva korraga.