MAJANDUS

Üldiseloomustus

Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Vt lähemalt üksikute sektorite kohta http://www.gtai.com/homepage/industries/

Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands

Saksamaa liidumaad on majanduse struktuuri ja majandusarengu poolest erinevad. Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on valdavalt majanduslikult hästi arenenud ja tugeva tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Frankfurt on eelkõige tuntud kui finantskeskus. Ka sadamalinn Hamburg koos ümbruskonnaga Põhja-Saksamaal kuulub majanduslikult heal järjel olevate regioonide hulka. Majanduslikult nõrgad regioonid asuvad eelkõige Saksamaa uute liidumaade põhja- ja idaosas. Vt lähemalt üksikute liidumaade kohta http://www.gtai.de/GTAI/Navigation/EN/Invest/Business-location-germany/federal-states.html

Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest, mille juured ulatuvad Lääne-Saksamaa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi aega. Sotsiaalset turumajandust iseloomustab üheltpoolt vaba ja avatud konkurentsiga turg ning teiselt poolt sotsiaalne tasakaal ühiskonnas. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus küll turumajanduslikul, küll sotsiaalsel aspektil.

Majandusareng

Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos. Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele, millest võidab Saksamaa eksport, aga ka tema kaubanduspartnerid, peitub Saksamaa majandusime taga Saksa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturul. Seda iseloomustab kõrge tootlikkus ja tööjõukulude tagasihoidlik kasv viimastel aastatel.

Hoolimata asjaolust, et tugev ekspordile suunatus mõjutab maailmamajanduse languse korral kogu Saksamaa majandust, on ekspordi suurel osakaalul ka oma positiivne mõju. Saksamaa majandus on just tänu tugevale ja geograafiliselt mitmekülgsele ekspordile väljunud langusest ühena esimeste seas, tõmmates omakorda tõusule ka teisi Euroopa majandusi.

Positiivne trend majanduses jätkub ka 2011. aastal, kuigi mitte enam nii lennukalt. Suuremat tuge majanduskasvule loodetakse ikka enam ja enam suurenevast sisenõudlusest. Samuti on tuleviku majandusarengu osas määrava tähtsusega valitsuse tõhusus reformide läbiviimisel ja konservatiivne lähenemine eelarvepoliitikale.

SKP kasv 2006-2011

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands
* Valitsuse majanduskasvu prognoos

Rahandus- ja fiskaalpoliitika

Rahanduspoliitika peamine eesmärk läbi aastate on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Paraku kujunes finants- ja majanduskriisist tulenevalt 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks 3,5%. See tähendab esimest korda viie aasta jooksul Maastrichti lepingus sätestatud 3%lise piirmäära ületamist peale 2007. ja 2008. aasta mõningast ülejääki (vastavalt 0,3% ja 0,1%) ning 2009. aasta siiski veel normi piiresse jäävat defitsiiti (3%).

Saksamaa kristlik-liberaalne valitsus seisab peale finants- ja majanduskriisi ülesande ees lõpetada kriisiaegsete majandust stimuleerivate meetmete kasutamine, tagades samaaegselt Saksamaa majanduse jätkusuutlik kasv ja töötuse pidev vähenemine. Rahanduspoliitika keskmes seisab valitsussektori eelarvedefitsiidi ja võlakoorma järk-järguline vähendamine. Maksukoorma alandamine oli iseloomulik eelkõige just valitsuse kriisiaegsele majanduspoliitikale ja moodustas osa majanduse elavdamise paketist. Praegune trend on suunatud pigem uute maksude kehtestamisele või suurendamisele kindlates sektorites. Hoolimata valitsuskoalitsiooni lubadustest on endiselt lahendamata maksusüsteemi põhiline probleem, milleks on süsteemi keerukus ja erandite rohkus.

Tööturg

Tööhõive suurendamine ja töötute arvu vähendamine on olnud püha eesmärk läbi erinevate Saksa valitsuste. Kui 2005. aasta talveks kasvas töötute arv 5 miljonini, moodustas valitsus probleemi lahendamiseks nn Hartzi-komisjoni, mis töötas välja Hartz IV nimelise reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Samuti oli toetav roll valitsuse kriisiaegsetel tööturumeetmetel (nn Kurzarbeit-meede).

2011. aastal loodetakse jõuda aasta keskmise töötute näitaja osas 2,9 miljonini. See on küll kaugel täistööhõivest, aga Saksamaa mõistes siiski positiivne muutus. Viimati oldi sellises seisus 1992. aastal. 2011. aasta jaanuaris oli Saksamaal töötuid 3,3 miljonit ehk 7,9 %. 2011. aasta prognoositav töötuse määr on 7%.

Lisainformatsioon: Bundesagentur für Arbeit

Euroopa Liidu laienemisega jääb Saksamaa tööturg 2004. aastal liitunud EL liikmesriikidele, sh Eestile suletuks kuni 30. aprillini 2011.

Väliskaubandus

Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ei kellelegi muule kui Hiinale.
Saksamaa majandusmudeli oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab 40% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 60% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70–75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine regionaalne eksporditurg on Aasia osakaaluga 14% ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 10%-ga. Saksamaa on üks suurema väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas, st teisel kohal peale Hiinat.

Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi, masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse tooteid, elektroonikakaupu. Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu.

Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et sõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed ning keemiatööstuse tooted kuuluvad ka oluliste importkaupade hulka. Kõige tähtsamad impordikaubad on siiski toorained (sh naftasaadused ja maagaas).

Saksamaa peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland, Itaalia, Austria, Belgia, Hiina, Šveits ja Hispaania. Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Suurbritannia, Šveits, Belgia, Austria ja Venemaa.

Väliskaubandus (mln eurot, %)

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands
* Esialgsed andmed
Ekspordi ja impordi kasv on esitatud võrdluses eelmise aastaga.

Välisinvesteeringud

Saksamaa on avatud välisinvesteeringutele. Saksa õigus ei tee vahet Saksa ja välismaiste ettevõtete vahel ning majandusharudepõhiseid piiranguid peaaegu et ei esine. Rohkem kui 45 000 välismaa ettevõtet ligi 3 miljoni töötajaga on valinud ettevõtte asukohaks Saksamaa. Vastavalt ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverentsi UNCTAD andmetele on Saksamaa riiki paigutatud välismaiste otseinvesteeringute poolest maailmas kuuendal kohal 503 mld euroga (2009. a andmed). 75% ulatuses pärinevad need EL liikmesriikidest, 9% ülejäänud ELi mittekuuluvatest Euroopa riikidest. 11% otseinvesteeringutest pärineb Põhja-Ameerikast ja 5% Aasiast. Viimastel aastatel on eriti tugevalt kasvanud investeeringute maht just Hiinast ja Indiast.

Olulisemad välismaiste otseinvesteeringute päritoluriigid on USA (28%), Suurbritannia (9%) ja Šveits (7%). Enim investeeringuid tõmbavad ligi IKT sektor ning finants- ja äriteenused, aga ka autotööstus, masinatööstus, toiduainetetööstus ja keemiatööstus. Suurem osa ettevõtetest avavad esmalt turundus- ja müügiesinduse. Iga viies investeering on siiski seotud tootmisega.