Eesti välismeedias 24. veebruar - 2. märts 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
PAKISTANI AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽANI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
NORRA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

REUTERS
Estonia coalition set for vote win next week

David Mardiste
01.03.2011

Eesti parem-tsentraalne valitus jääb pärast 6. märtsi valimis tõenäoliselt võimule. Andrus Ansipi valitsus elas läbi ühe Euroopa Liidu rängima majanduslanguse 2009. aastal. Opositsioon on ebaõnnestunud häälte püüdmises, sest enamik valijaid toetab valituse tegevust, mille tulemusel liitus Eesti eurotsooniga aasta alguses. Ära on toodud veebruarikuu valimisküsitluste tulemused erakondade lõikes.

EUROPEAN VOICE
Ansip poised to hang on to power

James Dahl
24.02.2011

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis palju muutunud, kuid 6. märtsi valimisheitlus on sarnane eelmistega, mil peamine rebimine käib oravate ja ninasarviku vahel. Tundub, et oravate partei Reformierakond on ka seekord nagu ka 2007. aasta valimistel, napsamas esikohta Keskerakonna eest. Postimehes ilmunud viimased küsitlusandmed viitavad, et Andrus Ansipi parem-tsentraalne koalitsioon võidab 51 kohta 101-liikmelises Riigikogus. Hämmastav on aga see, et pärast kuut aastat ametis olemist, on Andrus Ansip kõige kauem võimul püsinud peaminister Baltikumis ja esimene, kes on püsinud ametis kogu neljaaastase perioodi. Ta on üleelanud „pronkssõduri“ rahutused ning ränga majanduskriisi. Olgugi, et Ansip on Eesti juhtinud kiiresse paranemisse, ei ole probleemid veel lahendatud. Töötus on jätkuvalt liiga kõrge ning esirinnas ollakse ka tarbijahindade tõusuga. Oodata võib uus majanduslik langus, kuid enamik eestlasi seda ei tea. Savisaar peab seekord kampaaniat „Aitab!“ loosung all, keda toetab pigem vaesem elanikkond Ida-Eestis, paljud etnilised venelased. Ansip on saanud oma õppetunnid – neli aastat tagasi lubas ta viia Eesti viie rikkaima Euroopa riigi sekka, kuid praeguseks on Eesti rikkustase Euroopa keskmisega võrreldes hoopis langenud.

TNT MAGAZINE
Tallin, Estonia: European Capital of Culture 2011

28.02.2011

Odavlennufirmad ja kirev ööelu on Tallinnale andnud mõningase poissmeeste pidude kuulsuse, kuid joogipakkumistest üle vaadates leiab mini-Praha, mis kannab sellel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tallinn üllatab oma kõrghoonete ning vanalinnaga, mis ei vasta kuidagi ettekujutisele kunagisest nõukogude riigist. Kõik vaatamisväärsused on kompaktselt jalutuskäigu kaugusel. Linna epitsenter on Raekoja platsi ümber, kõrgemal asub Toompea, mis pakub vaiksemat rahuldust võrreldes alllinnas kihavate baaridega. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad kindlasti ka Meremuuseum, nukumuuseum, Eesti Panga muuseum. Maailmaklassiline Eesti Rahvusooper asub linna südames, kust lähedalt leiab veel pool tosinat kontserdi- või teatrisaali. Elavat muusikat kuuleb paljudes väikestes baarides ning jalutades mööda munakivitänavat, ei ole haruldane kui mõnest aknast kostab viiulimängu.
http://www.tntmagazine.com/tnt-today/archive/2011/02/28/tallin-estonia-e...

LONDONJAZZ
Blogi
Review: Kristjan Randalu

28.02.2011

Pianist-helilooja Kristjan Randalu on 1978. aastal sündinud eestlane. Nagu rahvusvaheliselt meelestatud ja strateegiliselt paiknev Eestigi on Randalu elu ja muusikakarjäär selle algusest peale olnud pigem väljapoole vaatav kui riigi sisene. Mõlemad ta vanemad on pianistid ning noorena on ta õppinud nii Saksamaal, Londonis kui New Yorkis.Teda on kahel korral kutsutud õppima eliitsesse Mancini instituuti Kalifornias. Artikkel annab ülevaate Eesti Festi raames toimunud kontserdist Londonis. Kõige enam võlus autorit Randalu isiksus ja tema pärand - see, et tema muusikat kuulates on selge, et inspiratsioon ja muusika tuleb kusagilt mujalt.
http://londonjazz.blogspot.com/2011/02/review-kristjan-randalu.html

ABS CBN NEWS
In 'E-stonia' election, mouseclick replaces pencil and paper

Anneli Reigas
02.03.2011

Kui sajad tuhanded eestlased märgivad valimistel pastakaga paberile oma valiku, siis osa elanikkonnast on valinud hoopis hiirekliki kasuks. Väikeriik katsetas esmakordselt e-hääletust 2005. aastal ning süsteemi populaarsus on sealt alates järjest kasvanud. Need inimesed, kes ei taha isiklikult 6. märtsil valmimisjaoskonda minna võivad hääle anda läbi turvatud internetisüsteemi vahemikus 24. veebruar kuni 2. märts ning valimispäeval loetakse nende hääled võrdselt kokku pabereil olevatega. 34-aastane Rene Liira ütleb, et hääletas elektrooniliselt esmakordselt just seetõttu, et on Eestist ära valimispäeval. Ta lisas, et peab süsteemi piisavalt turvaliseks, mis sellest et kõik mis puutub arvutitesse ei ole kunagi 100 protsenti kindel. Samas ei pruugi tavapärane süsteem ka alati täielikult kindel olla. Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles, et elektrooniline hääletus annab inimestele teise viisi oma kodanikukohuse täitmiseks. Tema sõnul on see väga mugav neile, kes elavad kiiret elu, reisivad palju või „elavadki“ internetis. Pettusega võitlemiseks põhineb e-valimine ID-kaartidel. Postimees on välja toonud aga probleemi, et interneti keskkonnas ei olnud koheselt nähtavad osade kandidaatide nimed, mis oli tingitud teatud arvutite ekraanide resolutsioonist. Küberdemokraatial on ka poliitilisi vastaseid. Keskerakond väidab, et kuna e-hääletus toimub enne valimispäeva, mil on käimas ka aktiivne valmiskampaania, siis võib see mõjutada valijate otsuseid.
http://www.abs-cbnnews.com/global-filipino/world/03/02/11/e-stonia-elect...

MONSTERS AND CRITICS
Estonia says EU should have "targeted sanctions" against Belarus

02.03.2011

Välisminister Urmas Paeti hinnangul peaks Euroopa Liit kaaluma väga otseseid majandussanktsioone Valgevene suhtes. Pärast kohtumist oma läti kolleegi Girts Valdis Kristovskisega sõnas Paet Riias peetud kõnes, et sanktsioonid võiksid olla rakendatud režiimiga tihedat koostööd tegijatele, sealjuures ka firmadele, mis muudavad Lukashenko valitsuse võimulpüsimise lihtsamaks. Eesti on üks häälekamaid Valgevene režiimi kritiseerijaid, olles võtnud tugevama joone kui Läti ja Leedu. 1. märtsist kaotas Eesti viisatasud valgevenelastele, kes soovivad külastada Eestit ning ühtlasi aitab Eesti kaitsta Valgevene opositsiooni veebilehti.
http://www.monstersandcritics.com/news/europe/news/article_1623077.php/E...

Estonian e-voting reaches record level in parliamentary elections

03.03.2011

Rohkem kui üks neljast eestlasest oli kolmapäeva õhtuks juba andnud oma hääle valimistel, mis ametlikult toimuvad 6. märtsil. Valimiskommitee andmetel oli 2. märtsi õhtuks, mil suleti eelvalimine internetis ja jaoskandades, oli hääletanud 236 000 inimest, mis on 27 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Nendest 140 000 andsid oma hääle elektrooniliselt, mis ületab eelmise rekordi 2009. aastal, kus internetis hääletanuid oli 104 000. Eesti on kasutanud e-hääletust ka eelnevatel valimistel ning tunneb uhkust laialt levinud internetiteenuste üle. Internetis hääletanud saavad isegi võimaluse muuta oma otsust valimispäeval. Külastades üht 625 valimisjaoskonnast saavad nad oma häälega automaatselt tühistada eelmise valiku.
http://www.monstersandcritics.com/news/europe/news/article_1623394.php/E...

USA AJAKIRJANDUS

The Washington post
Music review: Erkki-Sven Tuur and the New Tallinn Trio at the Phillips Collection

Stephen Brookes
25.02.2011

Arvo Pärt võib olla küll kõige kuulsam Eestist pärit helilooja, kuid pärast Washingtoni kuulsas Phillips Collection´is toimunud kontserti on artikli autori hinnangul selge, et väike Eesti on pilgeni täis muusikalisi talente. Näiteks helilooja Erkki-Sven Tüür, kelle kammermuusika oli kontserdi fookuses. Tüüri looming toimib peaaegu füüsilisel tasemel, kasutades nõudlikke žeste loomaks helistruktuure, mis on samaaegselt jõulised ja sügavalt liigutavad. Tüür ei oleks saanud tahta enam pühendunud muusikuid, kui New Tallinn Trio artistid olid. Esitlusele tuli ka helilooja Helena Tulve looming.
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2011/02/25/AR201102...

THE NEW AMERICAN MAGAZINE
Estonian KGB Secrets on Display

Christian Gomez
29.02.2011

Tallinnas Viru hotelli 23. korrusel asub nõukogude salapolitsei KGB näitus, kus on väljas seadmed ning tollased kõrgetasemelised vidinad luuramaks kõrgetasemeliste lääne külaliste järele. Näitus asub samas „raadio ruumis“, kus kunagi KGB tegutses. Viru Hotelli kõneisik Peep Ehasalu ütles, et ruum on täpselt nii nagu ühel 1991. aasta öösel see KGB poolt maha jäeti. Reutersi andmetel oli raadio ruum väga aktiivselt kasutatud 1975. aastal, mil seda kasutati nõukogude liitrite omavaheliseks kuuma liini suhtluseks Moskva ja Helsingi vahel. Tegevusaktiivsus kasvas ka 1980. aastal, mil Tallinnas toimus Olümpiamängude jahiregatt. See oli aeg, mil Eesti oli vastavalt Varssavi paktile NSV Liidu osa. Siit saadi raadio abil ühendust Soomega ja transleeriti kaabel­ühendusega edasi Moskvasse.
http://www.thenewamerican.com/index.php/world-mainmenu-26/europe-mainmen...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Süddeutsche Zeitung
Russland wirft EU 'Enteignung' vor

Cerstin Gammelin
25.02.2011

Venemaa peaminister Vladimir Putin arutles Brüsseli visiidil Euroopa Komisjoni esimehe Jose Manuel Barrosoga energeetika teemadel. Barroso sõnul on Venemaa ja EL teineteisest sõltuvad. Putini arvates on märtsis jõustuvad energiaseadused vastuolus heauskliku partnerlusega. Barroso kinnitas, et EL ei soovi olla diskrimineeriv, vaid kehtestab sarnased reeglid kõigile partneritele. Uute seaduste jõustudes peaks gaasiturul vähenema monopolide võim. Praegu sõltuvad Soome, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti täielikult Venemaa gaasitarnetest. Esimesena neist riikidest soovib Leedu uute seaduste jõustudes gaasiturul Venemaa osakaalu vähendada.

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Der Standard
Euro-euphorische Esten

1.02.2011

Eesti võttis 1. jaanuaril kasutusele euro. Kui uskuda hiljutist Euroopa Komisjoni uuringut, siis on eestlased ühisraha üle väga õnnelikud. 87 protsenti Eesti elanikest pooldavad eurot. Vaid 8 protsenti kodanikest on kindlalt ühisraha vastu. Raha vahetamise perioodil koges raskusi 4 protsenti eestlastest.
http://derstandard.at/1289607896912/Zahl-Euro-euphorische-Esten?sap=2&_s...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
L'Estonie plombée par un fort chômage

25.02.2011

Eestil õnnestus küll astuda eurotsooni, kuid nüüd tuleb seista vastamisi kahekordsele töötusmäärale, mis on selle väikese Balti riigi jaoks suur probleem. Veebruari keskel oli 1,3 miljoni elanikuga riigis töötud 67 000 inimest, mis on 10,4 protsenti tööealisest elanikkonnast Kuid võttes arvesse ka need inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, hindavad eksperdid töötute hulgaks 100 000 inimest. Uuringufirma direktor Andrus Saar ütles, et töötus on inimeste peamine mure, mis Eurobarameetri andmetel on oluline küsimus 61 protsendi eestlaste jaoks. Eesti astus eurotsooni jaanuari algusest ning on Euroopa Liidu liige 2004. aastast. Võimulolev valitsus on püsinud oma postil alates 2005. aastast. Pärast kaheksat aastat head majanduslikku tervist langes väike balti tiiger raskesse kriisi 2008. aastal. Kriisi kulminatsioon saabus 2010. aasta alguses, mil töötuse tase tõusis riigi kõrgemaile tasemele pärast iseseisvumist, olles 19,8 protsenti.
http://www.lefigaro.fr/flash-eco/2011/02/25/97002-20110225FILWWW00329-l-...

SOOME AJAKIRJANDUS

Kaleva
Suomen-poikien vaiheita jatkosodan jälkeen

Kari Sallamaa
24.02.2011

Pagulaseestlase Arved Viirlaiu romaan “Märgitud” on nüüd ilmunud soome keeles (Arved Viirlaid: Merkityt. Suomennos Annely Mesikäpp. Lamplite 2010). Romaan räägib soomepoiste tegevusest Jätkusõja järel. Jätkusõjas osalenud Arved Viirlaid on üks umbes 3500st eesti vabatahtlikust ehk soomepoistest.

Veerpalu jää pois Oslosta ja lopettaa uransa
STT, NTB

24.02.2011

40-aastane Eesti suusataja Andrus Veerpalu ei kaitse oma 15 kilomeetri suusatamise maailmameistritiitlit. Veerpalu teatas, et ei osale Oslo MM-l ning lõpetab oma tippsportlase karjääri.
Veerpalu haigestus eelmisel nädalal viirushaigusesse, naastes Šveitsist Davosi laagrist. Lisaks vaevavad teda põlvevalud. Ta on üritanud põlvi ravida, kuid valud pole taandunud. Nii jätabki olümpiavõitja ja maailmameister Andrus Veerpalu maha rahvusvahelised võistlusrajad.

Helsingin Sanomat
Käpylän koulun korjaus jäi kesken

Jussi Sippola, Pete Pokkinen
24.02.2011

Helsingi linn on lõpetanud lepingu Eesti ehitusettevõttega Koger & Partnerid, kuna ettevõte oli aastavahetusel peatanud Käpylä kooli remonditööd.
Tallinna ehitusfirma Koger & Partnerid võitis kevadel Helsingis asuva Käpylä kooli renoveerimishanke. Kevadel alanud tööde takt aeglustus märkimisväärselt enne jõule ning jõulude järel tööde tegemine peatati. Kooli remonditööd pidi lõpetatama 2012. aastal.
Koger & Partnerid esindaja Andres Madaliku sõnul aeglustusid tööd üllatavate muudatuste tõttu: „Algupärased plaanid ei pidanud paika. Muutused töös aeglustasid ajagraafikud, kuid oleksime suutnud hiljem graafikusse tagasi jõuda. Leping meiega siiski lõpetati.“
Olavi Tikka Helsingi ehitusametist (Helsingin rakennusviraston HKR-Rakennuttaja) pole Eesti ettevõttega nõus. Tema sõnul tuleb lammutustöödel ikka väikseid üllatusi ette, kuid mingeid suuri muutusi kooli remonditöödel küll ette ei tulnud. „Kui remonditöödel oli nii vähe töötajaid ja tegelikku tegevust, ei saa ma Eesti ettevõttega sama meelt olla.“
Hanke kaotanud Eesti ettevõte on teostanud mitmeid remondihankeid väljaspool Eestit, näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Ettevõtte on ehitanud NATOle 40 miljonit eurot maksnud lennuvälja.

Perinteiset sukupuoliroolit näkyvät Viron parlamenttivaaleissa

Kaja Kunnas
27.02.2011

Nädala pärast valitakse Eestis uus Riigikogu koosseis. Naised hiilgavad oma puudumisega Eesti poliitika tipust, kuid valimisreklaamis neid aeg-ajalt vilksatab.
IRL reklaamib oma valimiskampaanias emapensionit. IRL kandidaatidest 14% on naised ja see ei erine üldisest tendentsist. Kõigi erakondade kandidaatidest on naisi kokku viiendik. Andrus Ansipi juhitavas valitsuses on vaid kultuuriminister naine. Kõik erakonnajuhid on mehed, samuti erakondade esinumbrid, ehkki erakondade liikmetest pooled on naised.
“Valik meeste kasuks ei ole valijate kätes, nagu sageli arvatakse. Asi otsustatakse erakondade tagatubades,” ütleb Tallinna Ülikooli teadur ja sotsiaaldemokraatide kandidaat Barbi-Jenny Pilvre-Storgard. Eestis koostavad erakonnad juba enne valimisi valimisnimekirjad, mis mõjutab seda, kes Riigikokku pääsevad. Valimisnimekirjade esiotsas on esmajärjekorras ikkagi mehed.
Naissoost parlamendisaadikute osakaal Riigikogus on tõusnud 13%lt 24%ni, sellest suurem pole naiste osakaal varem parlamendis kunagi olnud.
Sookvootide sisseviimist peetakse Eestis mõttetuks. “Kvoodid õõnestaksid haritud ja töökate naispoliitikute positsiooni, justkui nad oleksid saavutanud oma positsiooni teiste armust,” kommenteerib Keskerakonna aseesimees Kadri Simson.
Simson siiski möönab, et riigikogu maskuliinsus kajastub ka seadustes. Näitena toob ta lapsetoetused. Kaks kolmandikku toetusest makstakse lapse esimese pooleteist eluaasta jooksul, millega üritatakse tõsta sündivust. Ühest kolmandikust toetusest peab aga jaguma ülejäänud 16ks aastaks.

Virolaisista tullut Suomen suurin ulkomaalaisten ryhmä

Jukka Harju, Pipsa Palttala
27.02.2011

Eestlased on nüüd Soome suurim välismaalaste rühm. Soome rahvastikuregistri järgi elas Soomes eelmise aasta lõpus 28 965 eesti kodanikku. Sellest eelmisel aastal kuulus esikoht veel venelastele, praegu on aga vene kodanikke 28 459.
Kodumaa kehv olukord tööturul ajab eestlased Soome – nii tulevadki eestlased Soome eelkõige tööjõuna. Kõige suuremad tööandjad on ehitus- ja koristuala. Kõrgemat haridust nõudvatele töökohtadele või õppima tullakse palju harvematel juhtudel.
Eesti majandus on küll elavnenud, kuid aasta lõpus oli 18,6% elanikest töötud. Noorsoo- ja pikaaegne töötus olid Eestis Euroopa Liidus suuruselt kolmandal kohal.
Majanduskriisi järel alandati palkasid ja ennustatakse, et käesoleval aastal väheneb palgatase endiselt. Keskmine palk on hetkel 822 eurot.
Tavaliselt saabutakse Soome kõigepealt ilma pereta – pere järgneb hiljem. Mitu tuhat eestlast elab Soomes, olles abielus Soome kodanikuga. Eestlasest abikaasa leiab tüüpiliselt pigem Soome mees kui naine.
Rahvastikuregistris ei kajastu need inimesed, kes pole registris end registreerinud. Soome Tallinna suursaatkonnast arvatakse, et Soomes elab juba 40 000 eestlast. Selle hulga sisse pole arvatud hooajatöölised, kes sõidavad regulaarselt Helsingi ja Tallinna vahet.

Tallinnan satama koristettiin Kekkosen kohokuvalla

Kaja Kunnas
26.02.2011

Reedel avati Tallinna reisisadama A-terminaali seinal kunagise Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkose bareljeef. Tallinna linnapea ja suurima opositsioonierakonna juht Edgar Savisaar pidas pidukõnet: «Kekkonen äratas ellu 1944. aastal traagilisel kombel katkenud eesti-soome hõimusuhted.»
Teise maailmasõja järel pääsesid soomalased Tallinnasse vaid bussiga Leningradi kaudu. Tallinna linn tahab bareljeefi avamisega avaldada Kekkosele tänu. Tema legendaarse Eesti-visiidi järel avati aastal 1965 reisilaevaühendus Helsingi ja Tallinna vahel. Praegu tehakse suurem osa soomlaste välisreisidest Eestisse. Eelmisel aastal sooritati Helsingi ja Tallinna vahel 7 miljonit reisi.
Kekkost meenutatakse Eestis kangelasena, kellel õnnestus paotada raudset eesriiet Tallinna ja Helsingi vahel.
Kekkose barjeljeefi avamisele just praegusel ajahetkel ei ole muud selget selgitust kui Eestis märtsi algul toimuvad parlamendivalimised. Savisaarel on kombeks ajastada avamisüritusi vahetult valimiste-eelseks ajaks.
Pronksist bareljeefi autor on skulptor Aime Kuulbusch-Mölder. Sellel on kujutatud profiilis Urho Kaleva Kekkose reljeef ning taustal laeva vöör. Tekstina on kirjas: Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen, Tallinna ja Helsingi vahelise reisilaevaliini taasaavamise algataja.

Etelä-Suomen Sanomat
Haapsalun pelastuslaitos on usein alimiehitettynä

STT–BNS
23.02.2011

Lääne päästekeskuse ülem Ivar Kaldasaun hoiatab, et päästekeskused Eestis on alamehitatud. Tema sõnul oli juhus, et Haapsalu lastekodu põlengule sai saata sel päeval kohale täiskomplekti päästeteenistujaid ehk neli tuletõrjujat.
Kaldasauna sõnul on majanduskriisi poolt põhjustatud kärped murendanud päästekeskuste valmidust häireolukordades.
Keskmiselt on aastas viie kuu jagu päevi, mil Haapsalu päästekomando täies kustutusvalmiduses pole. Ehk viiel kuul aastas poleks Haapsalu komando saanud kohe täisbrigaadi välja saata.
„Kaks meest poleks saanud suitsusukeldumist teha, sest selleks on vaja vähemalt kolme päästjat,” sõnas Kaldasaun Eesti Päevalehes.
Kaldasaun keeldus tulekahju põhjustest rääkimast, kuna uurimine on pooleli.

(Sama uudis ka Aamulehti, Lastenkodin palosta Virossa jälkipuheita, STT, BNS, 23.2.2011)

Kauppalehti
Estlink takaisin käytössä

STT
22.02.2011

Eesti ja Soome vaheline ainus elektriühendus Estlink merealune kaabel võeti pärast nädala aja pikkust kondensaatori rikke tõttu rivist väljaolekut taas kasutusele. Hetkel kasutatakse ajutiselt ühendust ilma kondensaatoreid kasutamata.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Новые Известия
Министр иностранных дел Эстонии Урмас Паэт
«Эстония – очень удобное зарубежье для русских»

Андрей Морозов
01.03.2011

Eeti välisministri Urmas Paeti intervjuu Moskva päevalehes Nõvõje Izvestija.
Urmas Paet arvab, et viimasel ajal on Moskva ja Tallina vahel kujunenud stabiilsed suhted. Seda kinnitab ka iga aastaga kasvav turistide vool Venemaalt. Intevjuus rääkis Paet, kuidas elab venekeelne elanikkond Eestis, kelle eest otsis Eesti kaitset NATO-ga liitumisel ning teistest välispoliitika probleemidest.
Paeti sõnul on Eesti-Venemaa suhted positiivsed kõiges, mis puutub praktilist koostööd– haridus, kultuur, politsei, toll, piiriamet. Välisminister mainib ka taasavatud Peterburi Jaani kirikut, mille restaureerimistööd olid hästi organiseeritud, muuseas ka Peterburi kuberneri Matvienko toetuse tõttu.
Pronkssõduri teisaldamise kohta ütles Paet, et see probleem oli väga politiseeritud. Enne teisaldamist olid monumendi ees kogu aeg erinevad miitingud. Nüüd seda ei ole, igaüks võib tulla ja rahulikult mälestada sõja ohvrit sõjakalmistul Tallinnas. Praegu on Teise maailmasõja veteranid teisaldamisega rahul.
Paeti sõnul on NATO liikmete vaheline koostöö rahvusvahelise terrorismi võitluses efektiivsem kui ühe riiki pingutamised. Venemaa-NATO suhetes on üks hea kogemus- Afganistan, mille terrorismioht mõjub mõlemale poolele. „Ma väga tahaksin, et üks päev Venemaa lõpetaks NATO-s oma julgeolekuohu nägemise. Seda ei ole,“ ütles Paet.
Eestis ei esine venekeelse elanikkonna õiguste piiramist, rõhutas Paet oma intervjuus. Kui see oleks, kas kasvaks siis Venemaa turistide vool 50 protsenti? Eesti on väga mugav lähedal asuv välismaa Venemaa turistidele, kus nad võivad saada head teenindust ja rääkida vene keeles. Lõimumise protsess ei ole veel lõppenud, kuid viimase 20 aastate jooksul on venekeelse elanikkonna olukord paranenud. Praegu töötab Tallinna kontorites, kauplustes, restoranides palju vene noori, sest nad on ühe keele võrra rikkamad: lisaks eesti ja inglise keelele oskavad nad ka vene keelt.
Rääkides Euroopa Liidu välispoliitikast toonitas Paet, et kõigepealt otsustab iga EL-i liikmesriik kodus oma vaadete üle ja alles siis leitakse Brüsselis kompromiss. EL-s on hegemoonia tehniliselt võimatu.
http://www.newizv.ru/news/2011-03-01/141571/

Совет землячеств МГИМО
Талант не должен становиться экзотикой

Анна Галимшина

24. veebruaril toimus Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO) Eesti Klubi initsiatiivil Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, mille raames näidati filmi „Georg“.
Üritusele kutsuti Eesti Moskva saatkonda poliitika- ja majandusküsimuste atašee Silver Loit ja pressi ning info- ja kultuuriatašee Indrek Kiverik.
Pärast MGIMO Eesti Klubi esimehe Georgi Mahmurovi lühikest ekskurssi ajalukku, anti sõna ühele aukülalistest. Kiverik ütles oma kõnes, et film räägib laulja Georg Otsast, kes oli 50ndatel-60ndatel tuntud kogu Nõukogude Liidule, kuid meie päevadel peaaegu unustatud.
Pärast filmi pakuti tulnutele proovida eesti kompveke ja koduleiba, mille tegi Loiti abikaasa rahvaretsepti järgi. Saatkonda poolt jagati ka kaasatoodud Juri Lotmani Eesti ajalugu tutvustavaid raamatuid.
‎http://www.sovzem.mgimo.ru/news/council/182652.phtml

Взгляд
Социологи: Русскоязычным школьникам трудно учиться в Эстонии

28.02.2011

Eesti koolides õppivatel vene lastele on raskem õppida kui nende eesti eakaaslastel, tuleneb Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringutulemustest.
Küsitluse kohaselt palkab 12 protsenti vene koolilaste vanematest oma järeltulijatele matemaatika ja keeltega toimetulekuks koduõpetaja, samas kui eestlastest õpilaste vanematest ostab sellist teenust ainult kaks protsenti, vahendab Interfax.
„Kõige raskemas olukorras on eesti koolis õppivad vene lapsed, teisel kohal aga vene koolide õpilased,“ rääkis Iris Pettai ERRi venekeelsele uudisteportaalile.
Sotsioloog arvab, et 60 protsendi õppeainete eesti keelele üleminekuks peaks valmistama ette terve tugisüsteemi: õpetajad, kes aitavad õppida, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid. Selleks, et see üleminek oleks edukas, on vaja lisaressursse, lisas ta.
http://www.vz.ru/news/2011/2/28/472212.html

"Геликон-опера"
Эстонские солисты спели в спектакле «Любовь к трём апельсинам»

25.02.2011

Moskva muusikateater „Helikon-opera“ pühendas 24. veebruari õhtu Eesti Vabariigi sünnipäevale. Etendati „Armastust kolme apelsini vastu,“ kus osalesid Eesti Rahvusooperi solistid Heli Veskus ja Urmas Põldmaa. Selle aasta aprillis on oodata muusikateatri solistide külaskäiku Rahvusooperisse.
http://helikon.ru/news/?lang=rus&id=487

Коммерсантъ Санкт-Петербург
Эстонская кирха станет концертным залом для музыкантов из прибалтийских стран

Владимир Раннев
28.02.2011

Eesti kuulturiministri Laine Jänese sõnul saab taasavatust Dekabristi tänaval asuvast Peterburi Jaani kirikust Balti kultuuri keskus ning veel üheks kontserdisaaliks Peterburis.
Esimesest jumalateenistust külastas Eesti kultuuriminister, pidulikust kontserdist võtsid osa Estonia Teatri orkester, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti ooperitähed. Kontserdi kava koosnes eesti ja vene muusikast, põhirõhk pandi Eesti professionaalse muusikakultuuri Peterburi juurtele: peaaegu kõik Eesti akadeemilised muusikud õppisid Sankt-Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovist õppis ka Rudolf Tobias, kes lõi „Eesti Glinka“.
Eesti-Venemaa dialoogi teema jätkub ka kontserdikavas, mille eest hakkab Peterburi kirikus vastutama Eesti Kontsert.
http://www.kommersant.ru/doc-y.aspx?DocsID=1593023

Интерфакс
Командующий Силами обороны Эстонии призвал заключить межпартийное соглашение о развитии вооруженных сил

24.02.2011

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots märkis Eesti Vabariigi 93. sünnipäevale pühendatud kõnes, et riigikaitse põhimõtete osas on saavutatud vaikiv konsensus. „See on hea, kuid kaitsevõime järjepidevaks arenguks oleks tähtis sõlmida Eesti poliitiliste erakondade vaheline ja nende ülene laiapõhjaline pikaajaline riigikaitsealane kokkulepe, nagu see on tehtud Põhjamaades. Näiteks 10-ks või 15-ks aastaks,“ ütles kindralleitnant. Laaneotsa sõnul ei sea see valimiskampaaniates kahtluse alla ennast õigustanud riigikaitsemudelit ja riigikaitse rahastamist.
Laaneots rõhutas ka, et Eesti geopoliitiline asukoht esitab riigile väljakutseid, millega ta peab paratamatult arvestama. „Oleme Euroopa Liidu ja NATO piiririik. Eesti kaitseks on olulised iseseisva kaitsevõime tugevus, riigi stabiilsus ja liitlassuhete kollektiivkaitse tõhusus,“ sõnas kindralleitnant.

В Эстонии начинается досрочное голосование на парламентских выборах

28.02.2011

Esmaspäeval (28.02) algas Riigikogu valimiste eelhääletamine. Eelhääletada saab esmaspäevast kuni 2. märtsini kõigis valimisjaoskondades, sh. ka väljaspool elukohta. Selleks on igas vallas või linnas avatud vähemalt üks jaoskond.

Проблема безгражданства в Латвии и Эстонии является позором - Лавров

28.02.2011

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kritiseeris esmaspäeval (28.02) ÜRO inimõigustekomitee XVI istungjärgul Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat.
„Erilist tähelepanu nõuab rahvusvähemuste õiguste tagamine, iseäranis sellise häbiväärse nähtuse kontekstis nagu seda on Lätis ja Eestis jätkuv krooniline kodakondsusetuse probleem,“ ütles Lavrov.
„Me tahame jõuda Euroopa Nõukogu, OSCE ja ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee vastavate soovituste täitmiseni täies mahus,“ lisas Vene minister.
Tema sõnul võiks selle probleemi lahendamisele kaasa aidata ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu, kes „tõestas eelnenud perioodil efektiivsete otsuste vastuvõtmise võimekust.“

Критика Россией политики гражданства в Эстонии необъективна, заявляют в Таллине

28.02.2011

Välisminister Urmas Paet ei ole nõus Venemaa kolleegi kriitikaga Eestis kodakondsuspoliitika suhtes. Paeti sõnul on kahetsusväärne, et Lavrovi märkus Eesti kodakondsuspoliitika kohta põhineb valedel algandmetel ja mitteobjektiivsel suhtumisel. Eesti Välisministeeriumi andmetel on alates 1991. aastast Eesti valitsuse eduka töö tulemusena vähendanud määratlemata kodakondsusega isikute arv viis korda.
Välisminister toonitas, et igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. „Julgustame määratlemata kodakondsusega isikuid endale Eesti kodakondsust taotlema.
Samas märkis Paet, Venemaa roll ei ole olnud konstruktiivne.
Minister rõhutas, et kõigile Eestis seaduslikult viibivatele isikutele, kodakondsusest olenemata, on tagatud võrdne kohtlemine ning ligipääs sotsiaalsetele hüvedele.

Премьер Эстонии встретился с ветеранами СС

28.02.2011

Peaminister Andrus Ansip võttis esmaspäeval (28.02) Stenbocki majas vastu Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindajad. Vabariigi aastapäeva puhul korraldatud pidulikul vastuvõtul osales 39 vabadusvõitlejat.
Vabadusvõitlejate vastuvõtt Stenbocki majas toimus kuuendat korda.

Эстонский суд поддержал националиста, призывавшего убивать "оккупантов"

28.02.2011

Tallinna halduskohus tühistas Kaitseliidu ülema mullu augustis väljastatud käskkirja, millega organisatsioon arvas oma ridadest välja marurahvuslase Jüri Böhmi.
Kaitseliit otsustas Böhmi oma ridadest välja arvata, kuna mees tegi okupante vaenava laulu «Truudusvanne isamaale», esitas selle Kaitseliidu mundrit kandes ning riputas sellest video youtube'i veebikeskkonda.

Интеграция русских в Эстонии не закончилась, хотя ситуация улучшилась - глава МИД

01.03.2011

Eeti välisminister Urmas Paet rääkis intervjuus Moskva päevalehele Nõvõje Izvestija, et Eesti ei riku venekeelse elanikkonna õiguseid. Samas tunnistas välisminister, et lõimumise protsess ei ole veel lõppenud, kuid viimase 20 aastate jooksul on venekeelse elanikkonna seisund paranenud.

Эстония начнет бесплатно предоставлять долгосрочные национальные визы гражданам Белоруссии

01.03.2011

Alates 1. märtsist 2011.a. vabastab Eesti Valgevene kodanikud pikaajalise viisataotluse läbivaatamise riigilõivust.

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

Беларусское телеграфное агенство
Эстония с 1 марта отменяет консульский сбор за национальную визу для белорусов

Алина Гришкевич
01.03.2011

Alates 1. märtsist 2011.a. on Valgevene kodanikud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest pikaajalise viisataotluse (liik D) läbivaatamise eest. Kommenteerib Eesti konsul Valgevenes Regina Pintman.
http://www.belta.by/ru/all_news/politics?id=544318
http://belapan.com/archive/2011/03/01/eu_453023/

PAKISTANI AJAKIRJANDUS

DAILY TIMES
Eurozone unemployment falls under 10 percent

02.03.2011

Eurotsooni töötuse määr langes jaanuaris 9,9 protsendile. Töötus oli olnud 10 protsendi juures alates eelmise aasta juulist, tõustes rekordkõrgusele ehk 10,1 protsendini oktoobris. Esimesed statistilised andmed pärast seda kui eurotsoon kasvas 17 liikmeliseks Eesti ühinemisega jaanuaris näitavad, et 15,8 miljonit inimest otsis jaanuaris tööd, mis on siiski 72000 inimest vähem kui detsembris. Euroopa Liidu töötuse määr langes jaanuaris 9,5 protsendini, olles eelnevalt olnud 9,6 protsenti. Kõrgeim töötus oli Hispaanias 20,4 protsendiga, madalaim aga Hollandis ja Austrias 4,3 protsendiga.
http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=2011%5C03%5C02%5Cstory_2-3...

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

ИА "The First News"
На «Евровидение 2011» от Эстонии поедет Геттер Яани - ФОТО - ВИДЕО

Илькин Бабаев
28.02.2011

Tänavuse võitis laulukonkursi Eesti Laul Getter Jaani ning ta esindab ühtlasi ka Eestit mais Saksamaal toimuval Eurovisioonil.
http://1news.az/bomond/eurovision/20110228094550947.html

TÜRGI AJAKIRJANDUS

Hürriyet Daily News
Unemployment a hot issue as Estonia prepares for elections

28.02.2011

Pärast euroalaga liitumist seisab Eesti vastamisi suure töötusega, mis on uuringufirma juhi, Andrus Saare sõnul lähenevate valimiste põhiteema. Veebruaris oli töötus ametlikel andemetel 10,4 protsenti, kuid tegelik töötute arv on ilmselt veelgi suurem, sest mitte kõik ei registreeri end ametlikult töötuks. Eurobaromeetri uuringu järgi on töötus 61 protsendi eestlaste mure. Pärast 2008. aastal lõppenud majanduse kasvu kasvas töötus kahe aasta jooksul neljalt protsendilt 19,8 protsendini. Töötute arv suurenes järsult, sest paljud loobusid uue töökoha otsingust. 46 000 kodanikku on olnud tööta vähemalt aasta ning umbes pooled neist üle kahe aasta. 32aastane Katrin kaotas töö avalikus sektoris ning on sellest ajast alates üritanud hakkama saada töötu abiraha toel. Katrin saab riigilt iga kuu 70 eurot. Võrdluseks, keskmine palk Eestis on 800 eurot ning miinimumpalk 278 eurot. Katrini sõnul tunneb ta ennast riigi poolt hüljatuna ning on kaotanud lootuse tööd leida. Olukord pole parem ka neil, kes on tööd leidnud. 57aastane Ljubov Jegorova töötab poole kohaga lasteaia kokana, kuid suvekuudel, kui asutus suletakse, tal tööd pole. Rahandusminister Juhan Partsi sõnul on vale väita, et kärped tehti euro kasutusele võtmiseks. Ministri sõnul oli suur töötuse määr tingitud ehitusbuumi lõppemisest ning praegu peab majandus stabiliseeruma. Erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist pole eestlased läinud tänavatele protesteerima. Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on kodanikuühiskond Eestis alles nõrk. Tema sõnul peavad paljud eestlased töötust loomulikuks, kuid tegelikult peaks valitsus selle vastu astuma.
http://www.hurriyetdailynews.com/n.php?n=unemployment-a-hot-issue-as-est...

NORRA AJAKIRJANDUS

Aftenposten
Fra Kreml til Brussel

Odd Inge Skjævesland
02.03.2011

Euro taskus ja NATO seljataga ununevad Eestis mentaalsed sinikad varasematest vene repressioonidest. Euromündid mõjuvad väärismetallina nii Eesti valitsusele kui rahvale. See näitab, et Eestil on suuremad majanduslikud musklid, kui naabritel Lätil ja Leedul. See on tasu ravikuuri eest, mis tõstis riigi taas jalgele pärast üleilmset finantskriisi.
Peaminister Andrus Ansip rõõmustab, et Eestist sai 17. eurotsooni liige. Kõik viitab sellele, et pragmaatilinepeaminister ei pea pärast pühapäevaseid parlamendivalimisi oma kontorist lahkuma. Kuigi töötus on 15%, ei ole tööturupoliitika valimistel eriti teemaks. Töötus oli 20% finantskriisi ajal ja on kriisi lõppedes jõudsalt kahanenud. Eksperdid prognoosivad edasist kahanemist. Et vastata ELi rangele eelarvekriteeriumi nõudele, kärbiti avaliku sektori teenistujate palku. Kahanevate sissetulekute tõttu kolivad üha enamad teadlased, meditsiinitöötajad ja teised spetsialistid teistesse lääneriikidesse paremini tasustatud tööd otsima. Kombinatsioon kõrgest tööpuudusest, avaliku sektori palgakärbetest ja spetsialistide kolimisest välismaale, on justkui nõiaring Eesti jaoks, ütleb Trivimi Velliste, endine välisminister ja praegune Riigikogu liige. „Me kaotame palju oma intellektuaalsest võimekustest, mida vajame ise siin“, ütleb ta.
Velliste arvates tähtsustavad liiga paljud kaasmaalased riigi materiaalset edenemist, unustades samal ajal ajaloo. Eesti parlamendiliikmetele meenutab igapäevaselt ajalugu parlamendihoone vastas asuv vene-ortodoksne Nevski katedraal, mis rajati Tallinnasse ühel hullemal venestamispoliitika perioodil.
Velliste, kes oli tsentraalne tegelane ka Eesti taasiseseisvumise ajal, ütleb, et Eesti on saavutanud palju ja kiiremini, kui keegi oleks uskunud. Ka kõige fantaasiarikkamates unenägudes poleks ma uskunud, et Eestist saab ELi ja NATO liige, ütleb ta.
Kuigi enamus tunnevad end suure Venemaa kõrval praegu turvaliselt, tõdeb Velliste, et tänu ELi ja NATO liikmesusele tunneme me end turvaliselt „lähemas tulevikus“, aga mis on lähem tulevik. Paljud usuvad, et Eestiga ei juhtu enam iial midagi hullu. Aga ära iial ütle iial. See võib olla kombinatsioon vanadest ja uutest ohtudest, nagu terrorism. Ilma demokraatliku Venemaata võib kõike juhtuda. NATO liikmena, on Eesti küll kaitstud organisatsiooni artikkel 5 poolt, aga olukord võib ikkagi kujuneda dramaatiliseks, kui USA on hõivatud teistes kohtades maailmas ja Kreml kasutab olukorra kiiresti ära. Ma usun artikkel viit, aga ei võta seda iseenesestmõistetavana, ütleb veteranpoliitik.
http://www.aftenposten.no/fakta/innsikt/article4046507.ece