Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit nõuab meeleavaldajate tapmise lõpetamist Liibüas

Nr 66–E

Euroopa Liidu välisministrid mõistsid tänasel kohtumisel Brüsselis hukka vägivalla demonstrantide vastu Liibüas ning toetasid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide püüdlusi demokraatia ja majandusliku arengu suunas.

Eesti välisminister Urmas Paet ütles, et Euroopa Liit kutsub Liibüat üles koheselt lõpetama jõu kasutamise ja repressioonid protestijate vastu. „Liibüa juhid peavad lõpetama meeleavaldajate vastase vägivalla ja nende tapmise. Väga kahetsusväärselt on Liibüa võimude repressioonid juba nõudnud ligi 300 inimese elu,“ ütles Paet. Eesti välisministri sõnul tuleb taastada ka interneti ja telefoniühendus. „Väljendusvabadus ja õigus rahumeelselt koguneda on inimõigused ning need peavad olema tagatud,“ lisas ta.

Paet märkis, et lahendused Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide muredele tuleb leida laiaulatuslike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide kaudu. „Euroopal on unikaalne võimalus toetada üleminekuprotsesse ja demokraatlikke reforme oma lähinaabruses,“ ütles Paet kohtumisel.

Tuneesiast alguse saanud rahutused on levinud üle kogu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida regiooni, Egiptuses kujunesid need kõige laiaulatuslikemateks ja viisid kauaaegse president Mubaraki tagasiastumiseni. Viimastel päevadel on olukord olnud eriti ärev Liibüas, väljaastumisi on toimunud juba ka Jeemenis, Alžeerias, Jordaanias, nädalavahetusel algasid protestid samuti Bahreinis, Iraanis ja Iraagis. Meeleavalduste survel on toimunud valitsusremont Jordaanias.

Eesti välisministri hinnangul tuleb käimasolevate muutuste toetamisel arvestada iga maa eripära ning eriti rõhutada inimõiguste järgimise vajadust kõikides protsessides. „Leiame, et Euroopa Liidu kavatsus töötada välja edasine tegevuskava ning panustada veelgi rohkem poliitiliste ja majanduslike reformide poole püüdlevate riikide toetamisse on tervitatav. Euroopa Liidu naabruspoliitika raames töötatakse lõunanaabritele välja üleminekuprotsessi toetavate meetmete pakett, koheselt hakatakse andma humanitaarabi ning tegema ettepanekuid arengukoostööks ja investeeringuteks,“ rääkis Paet.

Meetmed peaksid keskenduma demokraatlike institutsioonide tugevdamisele ja demokraatlike valitsemistavade edendamisele, sotsiaalsele õiglusele ning vabade ja õiglaste valimiste ettevalmistamisele. Paeti sõnul peab Eesti äärmiselt oluliseks Euroopa Liidu välisteenistuse pidevat suhtlemist lõunanaabrite valitsustega ning olukorra jälgimise jätkamist. „Pärast julgeolekuolukorra stabiliseerumist on Euroopa Liidu ülesandeks aidata kaasa õigusriikluse tugevdamisele,“ ütles ta.

Ülehomme, 23. veebruaril korraldab Euroopa Liidu välisteenistus Brüsselis arutelu oma edasistest sammudest Tuneesia ja Egiptuse toetamisel, mille laiem eesmärk on edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut regioonis. Tuneesia korraldab märtsi lõpus Kartaagos rahvusvahelise konverentsi riigi poliitilise ja majandusliku ümberkujundamise teemal.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66159
pressitalitus@mfa.ee