EESTI TEEL EUROALASSE

• Euro – suure eesmärgi täitumine
• Eurokampaania
• Eesti euroalana

Eesti on tõenäoliselt järgmine eurotsooniga liituv riik. Euroopa Parlamendis peetud sõnavõtus teatas Olli Rehn, et hinnangud Eesti suutlikkusele täita eurole ülemineku kriteeriume antakse 2010. aasta esimeses pooles. Eesti liitumine euroalaga on kavas 2011. aasta alguses. (The New York Times, 12.01)

Eestist on saamas omamoodi imelaps Euroopas, kes on keset kõige süngemat majandussurutist surumas valitsussektori eelarve puudujäägi alla kolme protsendi SKTst. Eesti tahab eurotsooni rüppe mis tahes hinnaga. Seetõttu vähendab juba varasemalt vaene riik oma kulusid, alandab palku ja müüb oma vähest vara. See räägib rangest enesedistsipliinist ja ohvrimeelsusest. Eesti on läinud sisemise devalveerimise teed. Kui tööstustoodang on 30 protsendi ulatuses kokku kuivanud ja riigi sissetulekud vähenenud samas suurusjärgus, loodetakse konkurentsivõimet ja kokkuhoidu saavutada armutult palku alandades. Seetõttu on Eesti muutunud üha kütkestavamaks asupaigaks tootmisele. (Helsingin Sanomat, 06.02)

Malta välisminister Tonio Borg ja Eesti välisminister Urmas Paet kohtusid arutamaks muu hulgas kaubanduse tugevdamist ja ärivõimaluste arendamisest kahe riigi vahel. „Malta ja Eesti ärimehed saavad olla vastastikku kasulikud, tutvustades teineteisele oma piirkonna eripära. See aitaks luua uusi projekte eestlastel Põhja-Aafrikas ja Malta ettevõtjatel Põhja-Euroopas. Säärastel algatustel on suur potentsiaal, mis oleks lõppkokkuvõttes kasulik mõlemale riigile,“ ütles Tonio Borg. Ta viitas ka eestlastele soovile võtta järgmisest aastast kasutusele euro. „See soodustaks vastastikuseid investeeringuid, kiirendaks kaubavahetust, lihtsustaks inimeste liikumist ilma tülika rahavahetuse vajaduseta.“ Urmas Paet tänas Malta valitsust toetuse eest Eesti europüüdlustele ja lisas, et Malta kogemus euro kasutuselevõtust võib olla Eestile suureks abiks. (The Malta Independent, 18.03)

17.–19. märtsini külastas Eestit ajakirjanik Anne Cheyvialle. Ta tõstab esile Eesti-poolseid pingutusi euro kriteeriumidele vastamisel. Viimaste aastate range majanduspoliitika tulemusena on suudetud eurokriteeriume täita ning Eesti peaks kõigi eelduste kohaselt euroalaga liituma 2011. aasta alguses. Eesti usaldusväärsust tõstab ka eelolev ühinemine OECDga. Veel aasta eest uskusid vähesed eksperdid Eesti suutlikkusse nii ruttu liitumiskriteeriumidele vastata. Pärast mitu aastat kestnud ülikiiret majanduskasvu ja sellega kaasnenud kinnisvarabuumi oli riik langenud sügavasse kriisi – vähenesid palgad, samuti tarbimine, märkimisväärselt kasvas tööpuudus. Loodi kriisiplaan, kärbiti kulusid. See kõik toimus suuremate meeleavalduste ja ulatuslike streikideta. 55 protsenti Eesti elanikest arvab, et euro tulek on hea. Ka valitsus on meelestatud väga positiivselt, lootes euroga saabuvat ka välisinvesteeringute kasvu. (Le Figaro, 28.03)

Väljapaistev enesekindlus ei kuulu ametlikult Maastrichti kriteeriumide hulka, kuid Eestis ollakse veendunud, et kindel esinemine ei saa kahju teha. Eestlastes on tekkinud hirm, et Kreeka kriisi tõttu võib nende euro-lootus luhtuda. Saksa kantsler Angela Merkel üritas ELi Ülemkogul neid hirme hajutada, öeldes, et probleemide pärast eurotsooni liikmesmaaga ei seata kandidaatidele lisatingimusi: Eestit koheldakse niisama õiglaselt nagu teisigi liikmekandidaate. Ajakava on selge: eelmise nädala lõpus saadeti andmed Tallinnast Brüsselisse, kahe kuu pärast esitavad EK ja Euroopa Keskpank oma soovitused, juunis langetavad 16 eurotsooni liikmesriiki otsuse. Mõttekoja Deutsche Bank Research eksperdid hoiatasid, et Eesti on ära teeninud õiglase hindamise. Analüütikute sõnul ei ole küsimus selles, kas Eesti läheb eurole üle või mitte, vaid pigem selles, millal see juhtub. Kõige paremini on Eesti positsiooni kirjeldanud Eesti Panga asepresident Märten Ross: „Euro kasutuselevõtt oleks nagu kirss tordil, aga mitte tort ise.“ (Süddeutsche Zeitung, 29.03)

Euroopa Komisjon annab oma heakskiidu Eesti liitumisele euroalaga ilmselt mai keskel. Eelmise aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon Eesti järgnevate aastate majandusprogrammile üldjoontes positiivse kommentaari. Eesti jaoks oli majanduskriisi positiivseks tulemiks see, et inflatsioon jõudis lõpuks Maastrichti kriteeriumidele vastavale tasemele – 2009. aastal langes see kahele protsendile ja püsib tõenäoliselt madal ka järgnevatel aastatel. (EurActiv, 19.04)

Euroopa Komisjon andis nõusoleku Eesti liitumisele euroalaga. Euroopa Keskpank on oma avaldustes olnud reserveeritum, lisaks on laiemal rindel kõlanud kahtlusi rahaliidu jätkusuutlikkusest. Mitmed Ida-Euroopa riigid on väljendanud soovi võtta kasutusele euro. Kui Eesti vastuvõttu pidurdatakse, võib see kahandada Euroopa Liidu atraktiivsust. Eesti taotluse menetlemine näitab, kas euroala laienemine on avatud ja usaldusväärne protsess. (The Wall Street Journal, 12.05)

Euroopa Komisjoni raportit Eesti eurokõlblikkuse kohta võeti suure tunnustusena. Eesti usub eurosse ja euro positiivsesse mõjusse majandusele. Kas Eesti on võimetu nägema eurotsooni probleeme seetõttu, et on euro pärast nii kõvasti pingutanud? „Muretsemiseks pole põhjust, kuna Saksamaa ja Prantsusmaa otsustasid Kreekat toetada,“ ütles professor Raul Eamets. Ka Kreekale laenu andmine pole Eestis nähtavat muret tekitanud. „Eesti saab ise ELilt toetust. Mõnikord võib ka ise anda,“ ütles Eamets. (Helsingin Sanomat, 13.05)

Euroraha Eestis veel käibel ei ole, kuid rahvusmüntide kujundus on juba varakult välja valitud. Eesti soov euroalaga liituda ei ole vähenenud, kuigi pisukest ärevust tekitab Kreeka kriis ka siin. Tallinnas tegutsev ettevõtja Jaan Puusaag kinnitab, et põhjamaa inimestena armastavad eestlased reegleid, distsipliini, stabiilsust. Statistilisi andmeid siin ei võltsita. Kuid miks tahavad eestlased praeguse kriisi tingimustes euroalaga liituda? Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul on kroon juba niikuinii euroga seotud. Rahaliidu ametliku liikmena saaks Eesti aga õiguse ka euroala puudutavates otsustes kaasa rääkida. (Le Monde, 27.05)

Kunagi Nõukogude Liitu kuulunud Eesti näitab Kreekale, kuidas on võimalik kriisist välja tulla: Tallinn viis ellu kokkuhoiukava ja tahab isegi eurot kasutusele võtta. Eesti hakkas pärast taasiseseisvumist ajama Euroopa ilmselt kõige liberaalsemat majanduspoliitikat, mis tingis buumiaastatel kahekohalised kasvunäitajad, aga pärast ränka majanduslangust ka enneolematu kokkuhoiukava. Vaid aasta jooksul suutis Eesti riigi majanduse eurokõlblikuks seada. Edu hinnaks on aga 137 000 töötut, 1,3 miljoni elanikuga Eestis teeb see töötusemääraks 19,8 protsenti. Eestis pole aga toimunud ühtegi meeleavaldust. Ehk on kannatlikkus tingitud sellest, et hoolimata kriisist pole riigil kunagi paremini läinud: Eesti on iseseisev, elatustase on viimastel aastatel tohutult tõusnud ning mälestus Nõukogude ajast elab ikka veel edasi. (Der Spiegel, 31.05)

Eesti julgustab teisi eurotsooni liikmesriike võtma eeskuju väikeriigi vastutustundlikust eelarvepoliitikast. Peaminister Andrus Ansip ütles hiljuti Tallinnas välisajakirjanikele peetud konverentsil, et vaatamata valusatele kärbetele ja maksude tõstmisele toetab eesti rahvas vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Ülemaailmsel majanduskriisil oli suur negatiivne mõju paljuski ekspordist sõltuvale väikeriigile, kuid Ansipi paremtsentristlik valitsus võttis kasutusele karmid meetmed avaliku sektori kulutuste kärpimiseks. Hoolimata raskustest eurotsoonis on sihikindlad eestlased veendunud, et eurole üleminek annab nende majandusele vajaliku tõuke tõusuks ja aitab vähendada tööpuudust. Vaatamata valusatele kärbetele on eestlased euro tuleku suhtes positiivselt meelestatud. (Le Monde, 16.06)

Eesti üks mõjukatest poliitikutest, Mart Laar loodab, et Eesti taotlust liituda eurotsooniga käsitletakse ELis rangelt numbrite ja faktide põhjal. SEB hinnangul saab Eestist järgmise aasta alguses eurotsooni liige 80 protsendi tõenäosusega. Mart Laari arvates ei tähendaks ka liitumise edasilükkumine maailmalõppu. Laari üllataks aga kõvasti, kui Eesti majandusnäitajatest teistele ELi riikidele ei piisaks. Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen kardab, et eestlased elavad pettekujutluses, et euro lahendab hetkega kõik majandusprobleemid. „Tegelikult toob euro kaasa endisest tugevama konkurentsi ja mõõduka kasvu,“ ütleb Harttunen. „Euro pole mingi imeveski,“ lisab Laar. (Kauppalehti, 10.03)

Euroopa Komisjon teeb kolmapäeval teatavaks oma hinnangu Eesti eurokõlblikkuse kohta. See on tõenäoliselt positiivne, sest Eesti on komisjoni värske majandusprognoosi täht. EK rahandusvolinik Olli Rehn ütles komisjoni majandusprognoosi tutvustades, et Eesti näitajad on julgustavad. Pärast komisjoni hinnangut arutavad Eesti eurotsooni liikmeks võttu veel Euroopa Parlament ja ELi rahandusministrid. (Kauppalehti, 12.05)

Pärast 2. juunil saadud heakskiitu europarlamendi majandus- ja rahanduskomisjonilt liigub otsuse tegemine Eesti euroalaga liitumise üle liikmesriikide rahandusministritele.

Eesti liitumine ühise valuuta usaldusväärsust ei suurenda, nagu seda teeks näiteks Rootsi või Taani liitumine, samuti ei ole ka ohtu, et Eesti seda vähendaks – seda riigi väiksuse tõttu. Eesti liikmelisus näitaks hoopis seda, et EL ja eurotsoon on reeglipõhise olemusega ning otsuseid tehakse printsiipide ja väärtuste põhjal, mitte puhtalt poliitilistel alustel.

Küsimuseks on veel vaid see, kui kiiresti paraneb riik kinnisvarabuumile järgnenud majanduslangusest. Loodetavasti on varsti põhjust ka eurodes tähistamiseks, mitte lihtsalt neid kasutada. (The Economist, 02.06)

Euro – suure eesmärgi täitumine

Brüsselist on Eestile antud heakskiit ühineda rahaliiduga. See on eurotsoonile igati kasulik, sest praegu maadleb ühisraha raskustega ja selle tulevik on seatud kahtluse alla. Eesti tõestab, et euro ei ole surnud projekt.

Eesti majanduspoliitika on olnud täielik vastand suure võlakoorma all ägava Kreeka omale. Väikeriigi riigivõlg on 7,2 protsenti SKTst ja tänavuseks kavandatud eelarvepuudujääk 2,2 protsenti SKTst. Mõlemad mahuvad selgelt Maastrichti kriteeriumidesse. Kui EL peaks truult niisugust poliitikat järgiva Eesti rahaliidust välja jätma – kuna näiteks Euroopa Keskpank kahtleb Eesti jätkusuutlikkuses –, siis käiks see otseselt rahaliidu enda põhimõtete vastu. (Financial Times, 14.05)

Eesti on vähem kui kuue kuu kaugusel euroga ühinemisest. Pärast aastatepikkusi valusaid majanduslikke ettevalmistusi on jaanuar 2011 viimaks kinnitatud kui euro saabumise tähtaeg. Selle punktini jõudmiseks on aga läbitud palju valulikke majandusmuutusi. Eesti pidi ühinemiseks tegema massilisi kärpeid riigikulutustes, kaasa arvatud palkades ja hüvitistes, ning tõstma makse. Kas see kõik on seda väärt? Lisaks euroga kaasnevatele majanduslikele muutustele on eestlased ka väga uhked oma praeguse raha üle, paljude jaoks sümboliseerib see iseseisvust ning kui uurisime kauplustes inimeste arvamust seoses euro tulekuga, olid inimeste hoiakud erinevad. (Russia Today, 13.07)

17. riigina ELis ja esimese endise Nõukogude Liidu vabariigina võtab Eesti 1. jaanuaril kasutusele euro. Eestile on peaministri sõnul euro kasutuselevõtt kasulik, kuna see taastab pärast majanduskriisi välisinvestorite usalduse riigi suhtes ning muudab Eestit üleüldiselt atraktiivsemaks. Ühisraha kasutuselevõtust võidavad ka kodanikud, kes valuutavahetuse eest enam tasuma ei pea. Rangest rahapoliitikast hoolimata toetab enamik Eesti elanikkonnast euro tulekut. Eesti on uhke Skype’i ja kõrgelt arenenud riiklike internetilahenduste üle. Saksamaa on peaministri sõnul aina tähtsamaks muutuv kaubanduspartner. Angela Merkelit peab Andrus Ansip üheks paremaks Euroopa liidriks. Euroopa Liitu peab peaminister uueks Hansa Liiduks, kus omavaheline hea läbisaamine on kõige aluseks. (Hamburger Abendblatt, 14.11)

Eesti võtab järgmise aasta alguses kasutusele euro. Valitsus kinnitab, et rahavahetus ei tõsta hindu, kuid rahval on sellest teine arusaam. Eurole üleminekut toetab nüüdseks vaid pool elanikkonnast. Suurimad eurotoetajad on noored, töötav elanikkond ja ärimaailm. Noored ja töötav elanikkond loodab ka palkade tõusule. Madalapalgalistel eestlastel on raske leppida toiduainete hindade tõusuga. Euro kasutuselevõtuks on tehtud juba kaua ettevalmistusi, rahvale on jagatud infot ja eurokalkulaatoreid. Eesti on 2008. aastal alanud majanduskriisist üllatavalt hästi toibunud. (Kaleva, 18.11)

Eestist saab esimene endine NSVL vabariik, kes 1. jaanuaril läheb üle eurole. Eurole ülemineku vastustaja Anti Poolamets arvab, et eurole üleminek ei ole legitiimne, kuna põhiseaduse järgi on Eesti raha emissiooni ainuõigus Eesti Pangal. Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin on aga veendunud, et eurole üleminek suurendab Eesti investitsiooni veetlevust. Eesti suursaadik Moskvas Simmu Tiik loodab, et euro aitab Eestisse meelitada investeeringud, mida on majanduskriisi tõttu vähemaks jäänud. Eesti tavakodanikule ei ole eriti tähtis, kas käibel on kroon või euro, kuna enamik tehinguid tehakse pankakaardiga või internetis, mitte sularahas. Tiik toonitab ka, et euro kasutuselevõtt on ahvatlev Venemaa turistidele, kes teavad hästi euro vahetuskurssi. (The New Times, 13.12)

Hoolimata põrgulikust aastast eurole, liitub tilluke Eesti ühisrahaga uue aasta öösel, saades 17. liikmeks ning ühtlasi üheks vaesemaks ja väiksemaks ühinejaks. Liitumine on Eesti jaoks sümboolse väärtusega ning kriisis vaevlejaile ollakse valmis pakkuma ka oma väikest abikätt. Suur osa Eesti ühiskonnast näeb ühinemist kui 20 aasta pikkuse läände integreerumise kulminatsiooni. (The Washington Post, 27.12)

Eesti kaugeneb Venemaast, liitudes euroga. Eestis ollakse kindlad, et euro elavdab ja soodustab majanduselu. Andres Kasekamp Eesti Välispoliitika Instituudist usub, et lisaks majandusele aitab euro kaasa ka kindlustunde loomisel Eestis. (L’Express, 28.12)

Eesti astub julge sammu, hüpates tormis ekslevale laevale. Vaatamata sellele, et euro ja euroala aastat võib pidada painajalikuks ning kriise Iirimaal ja Kreekas hirmutavaks, ei ole Eesti kahelnud oma ammuses soovis ja eesmärkides, Eesti poliitikud süvendavad igal moel läänega lõimumist. Eesti majanduspoliitikas palju ei muutu, sest Eesti rahapoliitika on läbi aegade olnud range. Eesti on kui euroala parim näidisõpilane, kes on oma vaesusest hoolimata valmis appi tõttama hädasolijatele. Eesti julge samm on tervitatav! (Aamulehti, 29.12)

Eesti kroon on olnud 1992. aastast Eesti iseseisvuse sümbol, kuid peatselt on see saamas muuseumieksponaadiks, kui 1. jaanuaril tuleb käibele euro. Enamik eestlasi aktsepteerib valitsuse arvamust, et kroonist loobumine tugevdab riiki majanduslikult ja poliitiliselt. Paljudele tähendab euro kindlustunnet, olles veel üks samm eemale Venemaast. Samas pakub Eesti majanduslik kogemus õppetunde ülejäänud eurotsooni riikidele. Suured kärped said teoks mässude ja streikideta, mis tuleneb ehk sellest, et kärbete aeg ei olnudki pärast Nõukogude inflatsiooni ajajärgu kogemusi nii raske taluda. (The Economist, 29.12)

Tänu rangetele reformidele on Eesti rahaasjad korda saanud ning liitub aastavahetusel euroalaga. Lisaks saab aastavahetusel Tallinnast aastaks Euroopa kultuuripealinn. Eesti euromündid näitavad riigi kaarti. Motiiv valiti välja rahvaküsitlusel. Siiski, 40 protsenti eestlastest pole euro tulekuga rahul. Nad soovivad edasi kasutada Eesti krooni, millel on pärast Nõukogude Liidust lahkulöömist ja taasiseseisvumist suur emotsionaalne väärtus. Eesti soovis euroalaga liituda juba 2007. aastal, kuid inflatsiooni kõrge määra tõttu lükkus see edasi. 2008. aasta globaalse majanduskriisi ajal ei laenanud Eesti raha ELilt ega IMFilt nagu Läti ega suurendanud riigivõlga nagu Poola, vaid tõmbas püksirihma koomale, sest sellistel hetkedel ei tohi üle võimete elada. Mitmed riigijuhid on viimasel ajal küsinud Eesti edu retsepti – see on skandinaavlaslik ettevaatlikkus, protestantlik tööeetika ning Hansa Liidu reeglitest kinni pidamine. Euro kasutusele võtmine on kindel märk Eesti arengust lääne suunas. (Süddeutsche Zeitung, 29.12)

1. jaanuaril liitub euroalaga piirkonna vaeseim, kuid tublim riik. Liitumise eel peavad rahandusminister Jürgen Ligi ja peaminister Andrus Ansip püsivalt seletama, miks on eurotsooniga liitumine Eesti jaoks parim just nüüd, mitte pärast majanduskriisi möödumist. Vaid napp enamus eestlastest suhtub eurosse positiivselt. Eesti kroon on paljude eestlaste jaoks taasiseseisvuse sümboleid. Kolm eestlast neljast kardab, et eurole üleminek toob kaasa hinnatõusu. Riigijuhid peavad pidevalt selgitama, et hinnatõus on tingitud muutustest maailmaturul. Range kokkuhoiupoliitikaga on Eesti suureks eeskujuks sellistele riikidele nagu Kreeka ja Iirimaa. (Neue Zürcher Zeitung, 31.12)

Eurokampaania

Eesti riik soovitab ettevõtjatel ühineda järgmise aasta alguses „Õiglase hinna“ kampaaniaga. „See aitab vältida hindade tõusu euro kehtestamisel,“ märgib peaministri finantsnõustaja Aare Järvan. Kui Eesti peaminister Andrus Ansip poolteist aastat tagasi teatas, et Eesti liitub Euroopa rahaliiduga, ei võetud seda uudist väga tõsiselt, kuna globaalne majanduskriis oli just alanud. Järvan nendib, et kahtlejaid Eesti suutlikkuses euroga liituda oli üsna palju nii välismaal kui ka Eestis. Veel eelmisel aastal suhtuti Brüsselis kriitiliselt Eesti võimesse hoida oma inflatsioon piisavalt madalal. Sel aastal on Eesti saanud positiivset tagasisidet. (Helsingin Sanomat, 13.07)

Eesti 65-aastased kodanikud on üle elanud kolm suurt majandusreformi. Nende reformide ajal kaotas rahvas oma säästud, mis tekitab tänapäeval kartust, et sarnane saatus ootab ka siis, kui Eestis võetakse kasutusele euro. Suvel 1992 vahetas Eesti rublad kroonide vastu. Iga riigi elanik sai kolme päeva jooksul vahetada 1500 rubla Eesti kroonideks. Rõõm oma valuutast ja iseseisvusest vähendas inimeste pettumust säästude kaotamisest. Paljudel inimestel on rohkem kogemusi veel varasematest aegadest. Aastatel 1961 ja 1947 vahetas Nõukogude Liit inflatsiooni peatamiseks vana rubla uue vastu. Nädalalehe Eesti Ekspress andmetel on 1914. aastast alates Eestit puudutavaid rahareforme olnud 11. Iga rahareformi tulemusel on inimesed kaotanud vähemalt osa oma säästudest. Seekord vaevalt nii juhtub ning eestlased ei pea tundma hirmu oma säästude kaotamise pärast. (Helsingin Sanomat, 18.7)

1. jaanuaril liitub Eesti eurotsooniga, mis Iirimaa sündmuste kõrval tekitab majanduslikke hirme. Euroopa printsess telereklaamides ning Euroopa Komisjoni saadetud 450 000 plastkalkulaatorit peaksid eestlasi veenma eurot armastama. Ühtlasi saatis valitsus laiali tuhandeid reklaamlehti naeratava kurega, kes eurot nagu lapsi kohale kannab, ning rahavahetust lõbusas vaimus proovib kujutada.

Nüüdseks on ligi 45 miljonit euro rahatähte ning 194 miljonit euromünti toimetatud Eesti Panka. Tavainimeste peamine mure seoses euro tulekuga on hinnatõus. Valitsuse vastus sellele on „Õiglase hinna“ kampaania, mis põhjamaist kultuuri ja ausust arvestades võib õnnestudagi. (The Daily Telegraph, 21.11)

ELi musterõpilane võtab hoolimata kriisist Iirimaal kasutusele euro. Eurovastaseid leidub Eestis vähe. Nende sõnavõttusid võib leida internetist, mis arenenud IT-riigis igal pool tasuta levib. Tarbijakaitseameti juhataja Hanna Turetski sõnul jälgitakse hindu poodides pingsalt, kuna 75 protsenti kodanikest kardab hinnatõusu. Riigis, kus minimaalne sissetulek on 268 eurot (neto), mõjuks kardetav hinnatõus rängalt. 80 protsenti tallinlastest usub, et on euro tulekust piisavalt informeeritud, kuid maapiirkondades ja vähemusrahvuste hulgas on see arv palju madalam. Valitsus saatis rohkem kui poolele miljonile majapidamisele eurokalkulaatorid, mida paljud elanikud peavad kasutuks. Mõni päev tagasi sõitsid läbi Tallinna vanalinna rahaautod, mis 1. jaanuaril kasutusele võetavad eurorahad Soomest kohale tõid. (Kurier, 21.11)

Euromüntide stardipakett osutus Eestis müügihitiks. Pangad ja postkontorid müüsid nädalaga üle 350 000 stardipaketi. Eelmüügi mõte on, et inimesed saaksid aegsasti uute rahadega tutvuda. Stardipakettide menu ületas kõik ootused, kuna toetus eurorahale on Eestis olnud üsna leige. Novembris toetas eurole üleminekut 54 protsenti eestlastest. Eestis võib esimest korda täheldada tänu teavituskampaaniale ja majanduskriisi lõpule hoogustunud eurojoovastust. Juba oktoobris tehtud uuringu tulemusena oli 90 protsenti eestlastest saanud piisavalt infot euroraha kohta. Novembris-detsembris on eurot pooldav teavitustöö veelgi enam hoogu saanud. (Helsingin Sanomat, 17.12)

Eesti euroalana

Endine Nõukogude vabariik Eesti on võtnud suuna põhjanaabritele ning loodab eurole üle minna. Praegu on Soome Eesti olulisim kaubanduspartner ning parvlaevad liiguvad riikide pealinnade vahel niivõrd reeglipäraselt ja tihedalt, et räägitakse juba „Talsingist“. Eesti suursaadik Riias Jaak Jõerüüt tõstab esile Eesti head koostööoskust igapäevapoliitikas. Eesti käitub mitmes valdkonnas sama eeskujulikult kui Skandinaavia naabrid: Transparency Internationali andmetel on Eestis Ida-Euroopa madalaim korruptsioonitase. Tallinnas väärtustatakse disaini Soome eeskuju järgides. Teenindus on sõbralik ning erinevad ametid hoolitsevad selle eest, et Eestit tuntaks väikse innovaatilise riigina. Välisdelegatsioonid ei külasta mitte ainult Tallinna vanalinna, vaid ka Skype’i peakorterit või NATO küberkaitsekeskust. (Berliner Zeitung, 16.03)

Uued Eesti euromündid on juba tellitud. Selle eesmärgi täitmine hoolimata karmist majandussurutisest ja murest ühisvaluuta ümber sobib hästi üldise ettekujutusega Eestist kui musterõpilasest. Majanduse õitsenguaastatel oli Eesti eelarve ülejäägis, majanduskasv oli tippaegadel üle kümne protsendi. Tookord rääkis kogu Euroopa imetlusega Balti tiigritest. Kui aga Baltimaid tabas majanduskriis, öeldi kahjurõõmsalt, et tiigrid on siiski pigem kassid. Eesti distsipliin kriisist jagu saamisel on muljetavaldav: riigi SKT kukkus küll 14 protsenti, kuid riigivõlg on ELi madalaim, moodustades 7,2 protsenti SKTst. Tallinna Tehnikaülikooli politoloogi Rainer Katteli sõnul ei pea TTÜ peahoonest kaugele minema, et näha modernse Eesti kujundit: Skype’i arenduskeskust. Lisaks näitab Saksa-Balti Kaubanduskoja värskeim küsitlus, et Eesti on ettevõtjate jaoks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas kõige populaarsem sihtkoht. (Frankfurter Allgemeine Zeitung, 15.06)

Esimese riigina Baltikumis võtab Eesti kasutusele euro. Hamburgi firmad soovivad seda võimalust kasutada. „Euro kasutusele võtmine teeb Eesti Saksamaa firmadele atraktiivsemaks,“ sõnas Theis Klauberg, kes töötab advokaadibüroo TNT parterina. Madalad maksud, soodne õigus- ja maksusüsteem ning asukoht suurte Skandinaavia turgude kõrval on Eestile eeliseks. Klaubergi sõnul on Eesti atraktiivne eriti nende ettevõtjate seas, kes soovivad laieneda Skandinaaviasse ja Venemaale. Uutele IT-lahendustele on Eesti alati avatud, uue firma loomine võtab riigis interneti kaudu aega kõigest 15 minutit. Prognooside järgi kasvab Eesti majandus tuleval aastal 3,3 protsenti. Klauberg kiidab, et siiani pole Eestis dividende maksustatud. (Die Welt, 25.11)

Ajakirjanik Charles Duxbury arvab, et iirlastel on aeg lõpetada Islandi poole vaatamine ning suunata pilk hoopis itta. Nii Eesti kui Läti on teinud kõik selle nimel, et astuda eurotsooni nii pea kui võimalik. Eesti liitub 2011. aastal ning Läti on endale eesmärgiks seadnud 2014. aasta. Kriisi ajal seisid need kaks Balti riiki silmitsi olulise valikuga – kas minna Islandi järel devalveerimiseni, nagu soovitas ka Nobeli majanduspreemia võitja Paul Krugman, või kuulata Frankfurdist tulevaid soovitusi mitte jätta oma euro-unistusi. Tundub, et teine variant on ennast tõestanud. (Wall Street Journal, 10.12)

Eesti majanduse mõju Euroopa Liidus on väike, Venemaal üldse pisike. Postsovetliku inimese teadvuses kõneleb endises Eesti NSVs siiani neljandik rahvast vene keelt. Ja äkki, 1. jaanuaril tungib eurotsoon endisele Nõukogude Liidu keelualusele territooriumile. Artikli autor võrdleb euro kasutusele võtmist pronkssõduri teisaldamisega. Tema sõnul tahavad Eesti võimud sellega näidata oma iseseisvust. Eurole üleminek on peegeldatud nagu viimane kivi seinale, mis eraldab euroopalikku Eestit totalitaarselt metropolist. Ainuke, kes saab Eesti üleminekust eurole kasu, on ELi juhtkond Brüsselis, sest nemad vajavad kiiresti näiteid, et europrojekt on veel elus. (Itogi, 27.12)

Paul Krugman vastab Charles Duxbury artiklile „Irish should look to Baltics, not Iceland“, mis kiitis Balti riikide reforme kriisiga tegelemisel. Siiski on Krugman Eesti ja Läti valitud tee osas kriitiline, öeldes, et Balti riigid on hakkama saanud palju kehvemini kui Island, kes suutis säilitada nn põhjamaise sotsiaalmudeli. Eesti ja Läti suutsid säilitada küll fikseeritud vahetuskursi, kuid Krugman kahtleb selle vajalikkuses. SKT 25-protsendiline langus, töötusmäära tõus 20 protsendini ja massiline immigratsioon ei ole tema sõnul saavutatut väärt. (The New York Times, 21.12)

Eesti saab 1. jaanuaril euroala liikmeks. Ükskõik kus Eestis ringi käia, kriisist ei räägi keegi. Intervjuul rahandusminister Jürgen Ligiga sõnab ministri kolleeg, et eestlased on saksameelsemad kui sakslased ise. Ajakirjanik kohtub ka Skype’i arendaja Jaan Tallinnaga, kes regulaarselt Silicon Valleyt külastab ning nõustab ka vabariigi presidenti. Algul kaheldi Eesti edus ja suutlikkuses eurokriteeriume täita, kuid riik on ennast tõestanud. Eesti suur mure on riigis elavad 300 000 venelast, kes mõtetes kuuluvad Moskva kultuuriruumi. Nad muretsevad väga hinnatõusu pärast, kuna tööd on venelastel palju raskem leida. Ettevõtja Priit Tamm usub, et orienteerumine ekspordile on Eesti jaoks kõige vajalikum. Tamm arvab, et saavutavad Eesti tootjad Skandinaavias edu. (Die Zeit, 23.12)

Eesti ühineb 17. riigina euroalaga. Olli Rehn nimetab seda kui tasu säästliku riigieelarve eest kriisi ajal. Jose Manusel Barroso sõnul on stabiilse riigieelarvega riigi liitumine euroalaga positiivne, kuna tõstab kogu piirkonna usaldusväärsust. Jaanuarist kasutavad 330 miljonit eurooplast ühisraha. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on uuel valuutal eelkõige emotsionaalne väärtus. Eestit tuntakse ka Balti tiigrina. Erinevalt Lätist ja Leedust suutis Eesti täita kõik Maastrichti kriteeriumid. (Der Spiegel, 31.12)

Euro pole Eesti jaoks mitte ainult majanduse, vaid ka imidži küsimus. Eurotsooniga liitumiseks on Eesti palju ohvreid toonud. Soome Kaubanduskoja juht Pasi Harttunen usub aga, et ohvrid tasuvad end ära. Kuigi euro ei too kiireid nähtavaid muudatusi, usub Harttunen, et see rahustab pankade tegevust ja alandab laenuraha hinda. Eestis tegutseva investeerimispankuri Joakim Heleniuse arvates loob euro põhja, millele on hea ehitada, kui maailmamajandus taas kasvama hakkab. Eesti suurimaks tugevuseks peab Helenius rahva kohanemisvõimet. Kuigi palgad on langenud ja töötus kasvanud, on rahvas valitsuse meetmed ilma suurte meeleavaldusteta alla neelanud. Euro aitaks Eestil eemalduda koormaks muutunud võrdlusgrupist ehk Baltikumist. Viimase kahe kuu jooksul on Eestit kiitnud nii IMF kui Euroopa Komisjon. (Talouselämä, 7/2010)