E-EESTI

• IT-agentuuri tee Eestisse
• E-teenuste eksport Eestist välja
• Üks väga võrgustunud riik
• Julgus katsetada uusi tehnoloogiaid
• Õhuga levib Eestis ka internet
• Virtuaalne laulupidu

IT-agentuuri tee Eestisse

Edumeelse IT-riigina tuntud Eesti soovib saada Euroopa IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. „Eesti loodab, et IT-agentuur luuakse siia,“ kinnitas 4. juunil Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee variraportööri Alexander Alvaroga kohtunud välisminister Urmas Paet. (Media+, 07.06)

Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks. Eesti on teatanud valmisolekust investeerida agentuuri loomisesse 20 miljonit eurot. Urmas Paet kinnitas, et kui uus organ Eestisse luuakse, on nad valmis Prantsusmaaga koostööd tegema. (La Lettre, 08.06)

Selge on see, et Eesti soovib Prantsusmaaga, kes on meie peamine konkurent, rahulikku lahendust võistluses Euroopa Liidu politsei andmebaaside uue agentuuri üle. Eesti siseminister Marko Pomerants ütles (7. oktoobril), et loodav IT-agentuur sobiks Eestisse juba siinse keskkonna poolest, sest oleme oma igapäevaelus harjunud kasutama online-teenuseid. Tema sõnul võib infotehnoloogiat Tallinnas lausa õhus tunda. Pomerantsi sõnul püüab Eesti leida Prantsusmaaga ühist keelt, vältimaks hääletust ELi Ministrite Nõukogus, mis jagaks riigid kahte leeri. Prantsusmaa poolt räägib asjaolu, et kaks Euroopa andmebaasi on juba Strasbourgis. Eesti rõhub aga faktile, et kolmas, Eurodac, asub Luksemburgis ning mitmel firmal, nagu Microsoft või Google, on serverid ja andmebaasid üle maailma. Eesti valitsus on juba pannud kõrvale ka 17 miljonit eurot uue agentuuri peakontori ja meeskonna jaoks. Praegu on mingist kokkuleppest Prantsusmaa ja Eesti vahel aga vara rääkida. (Euobserver, 11.10)

E-teenuste eksport Eestist välja

Väike IT-titaan Eesti ekspordib oma e-valitsuse tehnoloogiat ja kogemusi üle maailma ning valmistab praegu ette uusi projekte Palestiinas, Afganistanis ja Haitil. See 1,3 miljoni elanikuga väikeriik on aidanud ka teistel endistel Nõukogude Liidu vabariikidel, nagu Armeenia ja Gruusia, rakendada internetipõhist valitsust ja teenuseid, mis on Eestis kasutusel olnud aastaid, kuid siiski mitte veel saadaval mujal maailmas. „Eestis on tavaline kasutada internetilahendusi nii valitsuses, omavalitsustes kui ka muidugi ettevõtetes,” lausus Eesti peaminister Andrus Ansip, näidates grupile välisajakirjanikele istungitesaali ovaalsel laual asetsevaid ministrite sülearvuteid. Eesti ekspordib agaralt e-valitsuse teenuseid ning sellega kaasnevat valitsuse läbipaistvust üle maailma, olles fookusesse võtnud alles arenevad demokraatiad. „Oleme väga tänulikud abi eest, mida Eesti on Palestiinale osutanud. Eesti on selles valdkonnasolnud tõeline edulugu ning ühel päeval loodame ka meie olla oma regioonis sama edukad,” lausus Palestiina välisminister Riad al-Malki oma hiljutisel visiidil Eestisse. (Ladero Sun, 29.06)

Eesti e-valitsus sündis 1980. aastatel, kui paljud riigid üritasid maha murda valituid ja valijaid eraldanud seinu. Paljud riigid otsivad sellel alal Eestilt juhatust. Eesti ekspordib oma digitaalse demokraatia tehnoloogiat oma e-Riigi Akadeemia kaudu, mis on koolitanud 36 riigi bürokraate, nende hulgas Sri Lankalt, Senegalist, Pakistanist, Namiibiast ja Tadžikistanist pärit inimesi. (Newsweek, 16.08)

Üks väga võrgustunud riik

Peagi võib paberit näha vaid tualettruumis, sest kogu paberimajandus kolib internetti. Vähemalt on see nii praegu Eestis, kus infotehnoloogia pidevalt areneb. See on riik, kus sündis Skype – suhtlusvahend arvutis, millega saab tasuta helistada igale poole maailmas. Eestis on kõik isikuandmed ja haigla patsientide raviinfo internetis olemas. ID-kaardiga saavad inimesed parkida, bussisõidu eest maksta ja valimistel hääletada. Samuti kavatsetakse 2015. aastaks valmis saada kogu riiki kattev kiudoptiline sidevõrk. Ministeeriumidel ja riigiasutustel on ühine andmebaas, mis loomulikult on salajane. Inimestel on õigus informatsiooni saada ainult enda andmete kohta. Paljud prantslased ei kujutaks sellist asja ettegi. Eestis on kõrgele arvutikasutusele kaasa aidanud ka kultuur, sest eestlased veedavad suure osa oma ajast toas ning pole seetõttu üleliia sotsiaalsed. Internetis on ju peaaegu kõik vajalik kättesaadav! (La Voix du Nord, 17.06)

Unusta järjekorrad ja altkäemaksud. E-valitsus annab igaühele, kellel internetiühendus, avalikele teenustele juurdepääsu. Oleks Franz Kafka 19. sajandi Praha asemel sündinud 21. sajandi Tallinnas, poleks mõningaid modernistliku kirjanduse pärleid ehk kunagi kirjutatud. Kafka lühijutust pärit mehel, kes üritas aastaid mööda pääseda halastamatust väravavalvurist, läheks Eestis vaja ainult elektroonilist isikutunnistust. Sellisel juhul oleks tal võimalik minna internetti, pista kodeeritud ID-kaart kaardilugejasse ning allkirjastada hetke pärast leping rahvusvahelise partneriga, maksta liiklustrahve ja esitada tuludeklaratsiooni. Ei mingisuguseid järjekordi, altkäemakse, kolmes eksemplaris ankeete ning samuti pole vajadust õigustada oma käiku „ühele uksehoidjale teise järel, kellest igaüks on võimukam kui eelmine“, nagu seda on kirjeldanud Kafka. Seda pakub elektrooniline valitsus või pigem tehnoloogia, mis võimaldab juurdepääsu avalikele teenustele. (Newsweek, 16.08)

Julgus katsetada uusi tehnoloogiaid

The Korea Times toob välja olulise põhjuse, miks on Eesti korealastele tunduvalt lähemal, kui esmapilgul võiks arvata. Nimelt kasutavad paljud korealased iga päev Eestis loodud Skype’i teenust. Eesti välisminister Urmas Paet ütles Soulis The Korea Timesile antud intervjuus, et Eesti ja Korea võiks jagada teineteisega oma kogemusi IT-valdkonnas. Kuid mis on siis see, mis on toonud Eestile IT-valdkonnas sellise edu? Paeti hinnangul on Eestis antud inimestele võimalus eksperimenteerida. „Meie ühiskond on väga avatud ja noortel on lihtne proovida uusi asju ja seeläbi saavutada ka häid tulemusi,” rääkis Paet põhjustest, miks on Eestist saanud Skype’i ja muude tehnoloogiliste lahenduste sünnimaa.“ (The Korea Times, 14.01)

Sarnase mõttega jätkab Soome ajakirjanduses sotsiaalteaduste doktor ja turu-uuringute teadur Juho Rahkonen, kes kirjutab, et kuigi Eesti ei ole tehnoloogia arendamise suurriik, julgetakse seal uusi tehnoloogiaid kasutada. Soomes on asi risti vastupidi. Kuidas tunduks, kui ühiskondlikus elus kaasarääkimiseks saaks oma arvamust avaldada kas või rongiga tööle sõites või kui valimistel saaks hääletada mobiiliga mõnusalt kodudiivanilt? See mõte võib tunduda utoopilisena, kuid järgmisel aastal peaks see Eestis tõeks saama. Pole ime, et Eesti on üks arenenumatest infoühiskondadest. Juba 2005. aastal said eestlased hääletada interneti teel, tehes seda esimesena maailmas. Tulevatel 2011. aasta riigikogu valimistel on neil hääletusvahend aga ilmselt taskus. Autor arvab, et nii mobiilne kui internetihääletus võivad tõsta valimisaktiivsust, ja usub, et kui hääle saaks anda mobiiltelefoniga, lõpeks loba ilma mõjust valimisaktiivsusele. (Aamulehti, 18.02)

Olgugi et Eesti on üritanud liikuda infotehnoloogiat kasutavate riikide etteotsa, toob Soome ajaleht Kaleva välja viimase aja Eesti IT-revolutsiooni tabanud mitmed ebaõnnestumised. Uusima segaduse tekitas möödunud aastavahetusel kasutusele võetud digiretseptisüsteem. Lehe arvates jääb esimene IT-alane äpardus aga eelmise aasta sügisesse, kui sotsiaalministeeriumis läksid käiku poolikud IT-lahendused, et uuendada Eestis kasutatava elektroonilise ID-kaardi kasutusprogrammi. Kui aga tarkvaraarendaja töö üleandmisega mõne päeva hiljaks jäi, lõpetas riik lepingu. Tarkvaraarendaja kaebas asja kohtusse ning asi seisab. Siiski leiab ajaleht, et nende komistuste kõrval on olnud ka õnnestunud samme, nagu digitaalne tuludeklaratsioon või e-valimised. (Kaleva, 24.04)

Eesti tehnoloogiaettevõtete tulevikku usub ka rahvusvaheline meedia, sest aasta lõpus The Wall Street Journalis ilmunud kümne paljulubava Euroopa noore tehnoloogiaettevõtte hulgas oli ka Eesti firma ERPLY. Firma asutajateks on Kristian Hiiemaa ja Kristjan Randma ning peamiselt tegeletakse äritarkvara jaemüügiga, mis tavaoludes oleks väikestele või keskmise suurusega firmadele kättesaamatu. Firma võitis mullu Londonis Seedchampi võistluse ning nimetati „äritarkvara Skype’iks“. Firma on juba praegu tasuv ning tegeleb oma kliendibaasi laiendamisega.(The Wall Street Journal,

08.12)

Õhuga levib Eestis ka internet

Üks maailma suuremaid kohvikukette Starbucks otsustas oma klientidele hakata jagama midagi ka ilma rahata, nimelt internetti. Starbucks võib küll sellest ideest suure numbri teha, kuid Eesti pealinnas Tallinnas on tasuta internet kujunenud juba iseenesestmõistetavaks ning seda suuresti tänu ühele mehele – Veljo Haamerile. Külastades tasuta internetiühendusega kohti New Yorgis, tuli Veljo mõttele rakendada seda ideed ka Tallinnas ja mujal Eestis. Veljo idee leidis kiiresti toetust nii kohalike kohvikute kui ka baaride seas ning praeguseks usub ta, et tasuta internetti pakub 75 protsenti vanalinna kohvikutest ja baaridest.

Nüüdseks on tasuta internet levinud ka pikamaaliinibussides marsruudil Tallinn-Riia ning Tallinn-Peterburi. Veljo teeb samuti tihedat kostööd kohaliku mobiilsidevõrguga, et katsetada 4G andmesideteenust. (Discovery News, 11.07)

Tallinna tähtsaim vaatamisväärsus on tasuta WiFi. Seal saab surfata kohvikutes, kaubanduskeskuses, sushi-restoranis, baaris ja isegi ööklubis. Peaaegu tervet linna katab tasuta traadita interneti võrk. See on turisti jaoks mugav, sest vajaduse korral on lihtne kontrollida muuseumi lahtiolekuaegu, otsida lähim pangaautomaat või leida takso telefoninumber. Seda kõike on võimalik teha ka Helsingis, kuid mitte nii paljudes kohtades kui Tallinnas. Tallinnas satud WiFi otsa lausa vägisi. Soome juhtiv päevaleht lisab, et vahepeal või siis lausa iga päev tundub, et Soome ja lääneriigid on Eesti kõrval arengumaad. Lisaks tasuta internetiühendusele on ka kaupluste lahtiolekuajad Baltimaades sammu võrra teistest ees. (Helsingin Sanomat, 18.01)

Virtuaalne laulupidu

Eesti on tuntud oma väga vana laulupeotraditsiooni poolest ning nüüd saabki teoks esimene festival interneti vahendusel. Eesti korraldab 20. augustil laulufestivali internetis, mis võimaldab enam kui saja paiga kooridel laulda samu laule reaalajas.

Laulupeod toimuvad Eestis juba alates 1869. aastast: iga viie aasta järel tuleb ligi 24 000 lauljat kaheks päevaks kokku üheks suureks kooriks. Seekordne virtuaalne festival on aga esimene. See sündmus on mõeldud tähistamaks Eesti 19. taasiseseisvumise aastapäeva ning ühendamaks kaht asja, mille poolest Eesti maailmas tuntud on – laulupeod ja infotehnoloogia leiutised. Kõik kooriga liituda soovivad inimesed saavad ennast registreerida internetis. (Le Figaro, 16.08)

Kooridel enam kui sajast paigast üle Eesti on 20. augustil võimalik küberruumi kaudu ühineda lauljatega festivali põhikohas Kesk-Eestis. „Meil oleks hea meel, kui digitaalsest laulupeost võtaks osa 10 000 või 100 000 inimest, kõik üle selle oleks juba ime,” ütles teleprodutsent ja ürituse eestvedaja Artur Talvik. Esitusele tuleb kaheksa laulu, mis on eestlaste seas populaarseks saanud traditsioonilistel laulupidudel. (Yahoo News, 17.08)