TURISM

• Eesti muinasjutt meelitab turiste
• Tallinna maagiat otsima
• Pärnusse päevitama
• Matkama metsa või rabasse, jalutama ajaloohõngulistesse loodusparkidesse
• Saared – Eesti oma Bullerbyd

Eesti muinasjutt meelitab turiste

Eesti on veetlev maa, mis veel 1980. aastatel raudse eesriide tagant läände piilus, peites endas palju avastamisväärset. Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa, Skandinaavia külje all asuv väikeriik, mis on edukalt läbinud muutuse endisest Nõukogude Liidu osast 21. sajandi modernseks ja edumeelseks riigiks. Eesti asus 1991. aastal rõõmsameelselt kohanema lääne traditsioonidega. Eesti on maa, mis on omaks võtnud moodsa maailma, kuid samas ka hoidnud sellega distantsi, mis on suur saavutus, arvestades selle riigi sajanditepikkust võitlust oma identiteedi eest. (Birmingham Post, 09.07)

Aastaid pole olnud turisminduses nii selgeid trende kui praegu. Helsingi turismimessil Matka 2010 hakkas silma lähiturismi ning harrastus- ja teematurismi õitseng. EASi esindaja Soomes Toomas Tärk ütleb, et Eesti on endiselt soomlaste seas populaarne – üle poole 2,6 miljonist ööbimisest Eesti majutusasutustes võib kirjutada soomlaste arvele. See arv on tasapisi üha kasvanud. Populaarseim sihtkoht on Tallinn, kuid soomlaste pilt Eestist on saamas laiemaid mõõtmeid. „2010. aasta teemadeks on loodusturism ja aktiivpuhkus. Eestis saab näiteks golfi mängida, ratsutada, harrastada jalgrattasõitu või käimist, vaadelda linde ja tegeleda erinevate veespordialadega,“ annab Tärk vihjeid neile soomlastele, kes plaanivad Eestisse reisida. (Turun Sanomat, 27.01)

Iga päev suunduvad tuhanded soomlased üle lahe Eestisse. Eestis võetakse järgmise aasta algusest kasutusele euro. Arvatakse, et see elavdab soomlaste reisiindu tuleval sügisel, kuigi paljud turistid tunnevad hirmu hinnatõusu ees. Turistide elu muutub aga lihtsamaks, kuna enam pole vaja hindu kroonidest eurodesse ümber arvutada. (Kaleva, 04.08)

Kunagine Nõukogude vabariik Eesti on vene inimesele alati olnud midagi iseäralikku, hubast, armast, korrasolevat ja viisakat. Nõnda on jäänud siiani. Ehk on eestlaste väike rahvaarv põhjuseks, miks kõigesse neid ümbritsevasse suhtutakse nõnda suure hoole ja armastusega. Toitumisvõimalustega pole Eestis mingeid probleeme. Tundub, et Tallinn koosnebki vaid restoranidest, kohvikutest ja hotellidest. Mingit hingematvat eksootikat seal pole, aga lootused maitsvalt süüa täitusid igati. Nälga selles väikses Põhjala riigis ei jää keegi. Tere tulemast Eestisse – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väikesesse riiki! (Кулинарный Эдем, 18.01)

Kümned Soome, Rootsi, Eesti ja Läti golfiklubid on alustanud koostööd golfiturismi hoogustamiseks. Hea laeva- ja lennuühendus lubab võrgustikku laiendada ka Baltimaadesse, rääkis oma visioonidest üks golfiturismi kesksetest figuuridest Agio OY juhataja Håkan Nordström.
Pakettide müügiga on juba algust tehtud ja kevadeks peaks kultuuri- ja gurmee-elamustega pikitud golfiturism täie hoo sisse saama. Eestist ühineb praegu ligikaudu 40 klubist koosneva koostöövõrgustikuga Niitvälja golfiklubi. (Kauppalehti, 20.09)

Tallinna maagiat otsima

Tallinna tänavatel kõndides on võimalik nautida kõiki progressiivsele ja kaasaegsele Euroopa linnale omaseid atraktsioone, alates rahvarohketest baaridest ja restoranidest ning lõpetades säravate poodide ja hotellidega.
Tallinn on üks vanemaid pealinnu Põhja-Euroopas, selle vanalinn on üks paremini säilinud linnamüüriga keskaegseid linnu, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Vaadates silmapiiril jooksvaid kitsaid tänavaid ja võlvialuseid, tunnete ajaloo hõngu ja seda, kuidas sajanditepikkuse vabadusvõitluse pärand on mõjutanud selle linna saatust. Tänapäeval seisab Tallinn aga infotehnoloogia esirinnas, mis on muutnud maailma tundmatuseni. Üks vanemaid pealinnu maailmas on nüüdseks ka üks tehnoloogiasõbralikumaid. (Birmingham Post, 09.07)

Tallinna vanalinna erakordsus meenutab Walt Disney fantaasiamaailma, olles justkui välja võetud otse 16. sajandist ja asetatud keskpäraselt halli Põhja-Euroopa linna keskele. Siinne turismitööstus on nüüdseks muutunud maitsekamaks, pakkudes maiuspalasid absoluutselt kõigile. (The Times, 05.11)

Tallinn hoiab maailma kõige külmemate pealinnade pingereas –30 kraadiga 8. kohta. Talvine Tallinn on justkui võlumaa, mis pakub külalisele tõelise reisielamuse. Siin saab vanalinna rajatud liuväljal uisutada, et seejärel suunduda mõnda õdusasse kohvikusse kuuma jooki nautima. (The Independent, 12.01)

Paljude jaoks piirdub reis Eestisse ühe päevaga Tallinna vanalinna mõnusatel tänavatel, kuid Tallinnas ning terves Eestis on palju teisigi kohti, kus suvepuhkuse ajal ringi kolada. Paljudele võivad uueks elamuseks olla näiteks bastionikäigud Tallinnas. Teistsuguse kogemuse osaliseks saab Patarei vanglat külastades. 21. sajandi alguses suletud vangla on suvel rahvale avatud ning moodustab osa karmist lähiajaloost. (Kauppalehti, 07.06)

Eesti mereäärne pealinn Tallinn on väike ja üllatusi täis. Tallinna vanalinn on pärand Hansa Liidu hiilgavatest ja jõukatest aegadest. Vanalinna müüride vahel satute käänuliste munakivitänavate, keskaegsete gildihoonete ja kõrgete kirikutornide maagilisse kuningriiki. Raske on rääkida Tallinna vanalinnast kasutamata sõna „muinasjutt“, ometi on see paik täis ka tõelist elu. See linn on kasvanud välja oma süngest Nõukogude minevikust ja pikast võõrvallutusi täis ajaloost. Tallinn on ehe ja võluvalt puutumatu. Lisaks vanalinnale võib vaadata lauluväljakut, kus peetakse iga viie aasta järel Eesti üldlaulupidu. Laululava paistab kätte ka Kadrioru pargis, mis on meeldivaks oaasiks oma hobukastanite, sirelite ja tammedega. Siinsed eriilmelised aiad ja barokkstiilis Kadrioru lossi kujundas Peeter Suure jaoks Itaalia arhitekt Niccolo Michetti pärast Põhjasõda.
Keskaegse mulje tasakaalustamiseks maksab külastada üht ebaharilikku muuseumi. Kalev on Balti riikide suurim šokolaadivalmistaja ja Kalevi muuseumis saab näha šokolaadikarpe ja kommipabereid nii 1920ndatest kui ka taasiseseisvumisajast.
Tallinnas on palju häid õhtustamisvõimalusi, aga ehk soovite proovida just kohalikke roogi? Eesti köök pärineb Saksamaalt ja Venemaalt. Lihatoidud ja metsloomaliha on laialt levinud ning kõige kõrvale serveeritakse kartulit. Pakutakse ka leiba, mida saab süüa süldiga. (The Irish Times, 20.03)

Kui turistilõksudest mööda minna, võib Tallinnas soodsalt väga head toitu maitsta. Seal on võimalik tutvuda ka eksootiliste maitsetega. Tallinnas on terve hulk kaukaasia restorane, mille eriroaks on uhked šašlõkid. Vanalinna servas asuvad ka aafrika restoran ning moodsaid eesti toite pakkuv restoran. Muidugi tasub külastada ka eestlaste lemmikpaiku. (Helsingin Sanomat, 20.05)

Tallinna hotellide hinna ja kvaliteedi suhe pole kunagi parem olnud. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhi Feliks Mäguse hinnangul on hinnad Tallinna hotellides hiilgeaegadega võrreldes langenud keskmiselt 30 protsenti. Hinnalanguse taga on hotellitubade arvu kiire kasv viimastel aastatel. Mäguse sõnul kasvas nõudlus hotellitubade järele märgatavalt, kui Eestist sai 2004. aastal Euroopa Liidu liige. Kahel järgneval aastal hakati ehitama mitmeid uusi hotelle, seda soosis ka pankade laenupoliitika. (Talouselämä, 20.02)

Pärnusse päevitama

Pärnul on pikkade traditsioonidega maailmatasemel kuurordikuulsus, mis võtab tänapäeval vastu külalisi kuni 50 riigist. Ka Venemaa turistide hulk kasvab jõudsalt, nemadki sõidavad siia ilu ja tervise järele. Siinsed spaad pakuvad nii lõõgastumis- kui ka tervise taastamise võimalusi. (RATA-News, 25.06)

Pärnu on purjepaadi-turismi pealinn. Samuti peetakse Pärnut parimaks paigaks Läänemere ääres, kus tegelda surfamise ja teiste veespordialadega. Pärnu on olnud loomeinimeste suvituslinn nii 19. sajandil kui ka Nõukogude ajal. Vana hansalinn kinnistab oma suvepealinna staatust ohtrate kultuuriüritustega. Eriline pärl on linna mitmekilomeetrine liivarand. (RATA-News, 23.06)

Matkama metsa või rabasse, jalutama ajaloohõngulistesse loodusparkidesse

Põhja-Eesti on imelistest elamustest tulvil. Soome lahe kaldale 1971. aastal rajatud Lahemaa rahvuspargis võib nautida rikast taimestikku, lisaks asuvad seal hingematvalt kaunid mõisad uhkete parkidega, muinasaegsed linnused ja vanad ehedad kalurikülad. Kuigi piirkonnas võib lasta end hellitada ka ökospaas või sulistada veepargis, on ajaloo hõngu tunda peaaegu igal pool. Eesti mõisate õitseaeg oli 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. Mõisakompleksid olid suurejoonelised: peahoonet võisid ümbritseda isegi kümnete hektarite suurused pargid majade, väikeste järvede ja sildadega. Palmse mõisas saab tõepärase ettekujutuse Eestile omasest mõisakultuurist. Vihula mõisas on tänapäev põimunud minevikuga. Suursugustest ehitistest õhkub ajalugu, kuid nende sisemus peidab kaasaegset tehnoloogiat. Ajalooga võib tutvust teha ka mujal kui mõisates. Rakvere linnus on vahva reisisihtkoht kogu perele. Linnas leidub muudki omapärast. Eestlasi tuntakse laulurahvana, kuid eesti mehed väljendavad end ka tantsu kaudu. (Seura, 31/2010)

Kaunis suveparadiisis Vihulas asub kolm omanäolist mõisakaunitari – Palmse, Sagadi ja Vihula mõis. Restaureeritud mõisatest tuntuim on ehk barokne Palmse mõis. „Veel umbes sada aastat tagasi oli Eestis üle 1100 mõisa, kuid tasahilju hakkasid need lagunema. Taastamisinnustus sai 1970ndatel Palmses alguse, kuid liiga paljud mõisad olid selleks ajaks juba hävinud,“ räägib EASi turismiesindaja Soomes Toomas Tärk. Hurmava roosades toonides Sagadi mõisa hooned paiknevad ebasümmeetriliselt. See on üks vähestest rokokoostiilis ehitatud ehitistest Eestis ning selle ajalugu on teada 15. sajandi keskpaigani. Sagadi mõis läks 1970ndate lõpus Eesti metsamajandi kätte, kes on korda teinud ja restaureerinud ühtekokku 18 ehitist. Mõisa endises viljaaidas ja vankrikuuris tegutseb veel praegugi riigi ainus metsamuuseum. (Turun Sanomat, 02.06)

Tipu küla paikneb Soomaa rahvuspargi keskel. Külas tegutseb Tipu looduskool, kus toimuvad keskkonnasäästlikkust propageerivad üritused. Looduskooli valmimisele aitas kaasa Saksamaal Minden-Lübbecke maakonnas tegutsev ühing Partner für Estland e.V. Saksamaa Minden-Lübbecke ja Viljandi maakonna koostöö on kestnud juba ligi 20 aastat. Tulevikus tahetakse koostööd jätkata Tipu küla looduskooli arendamisel plaanitakse renoveerida vana koolimaja ja jääkelder ning ehitada puidutöökoda. Eesmärgiks on parandada inimese ja looduse vahelist suhet ning peatada inimeste võõrandumine loodusest, tuues neile lähemale alternatiivseid eluviise. (Wochenanzeiger-herford.de, 11.08)

Õrn tuul, mändide aroom ja kauge säutsumine. Korralik koht pärastlõunaseks jalutuskäiguks perega.
Maapind vetrus nagu pehme puding, justkui oleksime lõbusal atraktsioonil.
Teised matkad võivad kiidelda iluga ja haruldaste loomadega, kuid veidraks perelõbuks on parim matk Eesti turbarabades, kus vettinud maastik muudab iga sammu väikeseks seikluseks.
Lahemaa rahvuspargis on turbarabad sisuliselt suur veega küllastunud, mädanenud taimsest ainest mass ning tihti isegi mitu jalga sügav. Osa pargist on täidetud jalgradadega, mis võimaldavad jalutada ilma rabale astumata, kuid see ei oleks pooltki nii elamusterohke kogemus.
Eestlastel on pikka aega olnud vaimne side oma rabadega, siin käiakse üksindust nautimas ning rabas kasvavaid jõhvikaid korjamas. Neis piirkondades elab ka palju loomi-linde, sealhulgas metsised, metssead ja metskitsed. Pr. Ivandi, kelle keskkonnasõbraliku suunitlusega seiklusreisibüroo korraldab reise suurema osa aastast, lausub, et parim aastaaeg raba külastada on sügis, kuna sellel ajal pakub maa punast, pruuni ja kollast värvipaletti ning vesi ei ole veel külmunud, muutes maapinna vetruvaks. (New York Times, 19.08)

Soome ja Eesti on käima lükanud ajalooliste parkide arendusprojekti, mille eesmärgiks on välja selgitada parkide hetkeolukord ning kavandada neile pikaajalised, uuringutel põhinevad hoolduskavad. „Eesmärk on arendada Varsinais-Soome, Häme ning Tartu, Saare ja Jõgeva parke,“ räägib projektijuht Antti Karlin Turu ülikoolist. „Piiriülene regionaalkoostöö lisab projektitööle sünergiat ning aitab säilitada ajalooliste parkide mõnesaja-aastased väärtused ka tulevastele põlvkondadele,“ jätkab Karlin. Soome ja Eesti huvitavamatest parkidest on kavas kokku panna marsruut, mis saab tulevikus loodetavasti kogu Läänemere regiooni ajalooliste parkide keti osaks. (Turun Sanomat 17.01)

Saared – Eesti oma Bullerbyd

Eesti saarte maastik meenutab kirjanik Astrid Lindgreni Bullerby küla. Neil, kes end siin välja lülitada ei suuda, on mõni tõsine probleem. Vaade on lihtsalt jumalik: puhevil lammastega mahlakad karjamaad, kirjud aasad, männimetsad, luited, üksildased liivarannad ning kõige selle ümber laiumas Läänemeri. Kiirustamine on Lääne-Eesti saartel võõras. Umbes pooled Hiiumaa elanikest elavad Kärdlas, teine pool hajutatult külades ja üksildastes taludes. Hiiumaa maamärgiks on saare läänetipus asuv Kõpu tuletorn. Saare lõunatipust sõidab praam üle mere Saaremaale. Saaremaad ja Muhu saart ühendab tamm. Muhu paelub ajaloolise kaluriküla ja rookatustega majadega ning Muhu tulevikumuusika festival meelitab igal aastal ligi üha rohkem külastajaid. (Die Presse, 20.03)

Väikene Muhu saar ei ole jäänud mujalgi maailmas märkamata. Times of Malta avaldab nimekirja kümnest maailma ilusaimast saarest. Üheksandal kohal on pingereas Muhu. 2000 elanikuga Muhu saarelt leiab külaline töötava tuuleveski, rikkaliku folklooripärandi, väikese luksushotelli ja spaa. (Times of Malta, 08.01)

Samal ajal kui Tallinna südalinnast on saamas justkui turistide mängulinn, mis meelitab laevaturiste ja kruiisilaevade seltskondi, hoiavad Lääne-Eesti väikesed saared siiani elus Eesti mässumeelseid muinasaegseid kombeid. On selge, et kristlus on nendesse põhjapoolsetesse maadesse jõudnud hiljem kui mujale. Kui revolutsionäärid 1919. aastal mõrvasid Pädaste paruni – tsaar Nikolai II jahikapteni –, peatus aeg ka Pädaste mõisahoones, mis oli seni olnud paruni suvekodu. Axel von Buxhoevedeni murest murtud lesk suundus aga Saksamaale, Pädastesse ealeski naasmata. Samal ajal kui tormilisel 20. sajandil purustasid Eestit sõjad ja Nõukogude võim, vajus Pädaste mõis vaikselt unustusse ja lagunes. Nii nagu muinasjuttudes ärkab kaunis printsess, nii on nagu võluväel ärganud ka Pädaste mõis. (Manchester Confidential, 20.07)

Kihnu saar on killuke Eesti kaardil, kuid vaatamata sellele on tegemist Riia lahe suurima ja Eesti suuruselt seitsmenda saarega. Saar on põhjast lõunasse 7 km ja idast läände 10 km suur. Selle unustatud paiga püsielanikkond on umbes 600 inimest. Kuid saar paistab eredalt silma oma kultuuripärandi säilitamisega. 2003. aastast kuulub Kihnu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. See on ainuke paik Eestis, kus naised kannavad igapäevaselt rahvarõivad ja elanikud peavad lugu enam kui saja aasta vanustest rahvalauludest. Saar koosneb neljast külast, kus kõigis on oma väike külapood. Need armsad poed pole pelgalt toiduainete ostmiseks – need on ka kokkusaamise paigad, kus külaelanikud muljeid vahetavad. Kõik meenutab justkui vanu häid aegu, kui välja arvata kaasaegsete võimaluste, nagu traadita interneti ja kaardimakseterminalide olemasolu. (travel.ru 07.06)

Eestlasi võluvad lääneranniku saared, mis olid Nõukogude ajal keelupiirkonnas. Saaremaa on suurim ja tuntuim saar, kuid siiski puutumata. Selle pealinnast Kuressaarest leiab lossivaremed ja mitu moodsat spaahotelli. Üldiselt on aga kõige tähtsam siiski loodus: vaiksed rannad, metsad ja haruldased metsalilled. (The Independent, 15.08)

Soome lahe ja Läänemere rannikul kõrgub lausa 71 Eesti tuletorni. Esimest neist hakati ehitama Hansa Liidu nõudmisel. Tuletorn sai Kõpu poolsaarel valmis 1531. aastal. Kroonikad annavad teada, et majaka ülalpidamine oli Eestile suur ohver. Ainuüksi puid kulus tuletorni valgustamiseks igal aastal tohutult. Majakaid ehitati meresõidu ohutuse tagamiseks saartele ja poolsaarte tippu, tihtipeale raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Majakavahid elasid koos perekonnaga aasta ringi muust maailmast eraldatult ning hoolitsesid majaka eest. Kui majakad automatiseeriti, lahkusid majakavahidki ning enamik Eesti tuletornidest hakkas lagunema. Hiiumaal on lisaks Kõpu tuletornile korrastatud ja külastajatele avatud ainult Ristna ja Tahkuna tuletorn. Ristna tuletorni konstruktsioon telliti 1873. aastal Prantsusmaalt Eiffeli tehasest. Ka Tahkuna tuletorni metallkarkass on Eiffeli tehtud, majakas on ostetud Pariisi maailmanäituselt. (Helsingin Sanomat 14.05)

Euroopa matkakaardil asuv Hiiumaa, mis oli külma sõja ajal Nõukogude Liidu raudse eesriide taga, pakub kirglikule matkajale kõike: eraldatust, imekaunist loodust ning hästi tähistatud radu. Külastamist väärib Hiiumaa põhjapoolseimas tipus asuv Tahkuna majakas. Teel sinna kohtab matkaja Teise maailmasõja aegseid ehitisi. Majakast vaid mõne meetri kaugusel asub sõjajärgse Euroopa rängima laevaõnnetuse mälestusmärk. 28. septembril 1994. aastal uppus Stockholmi teel olnud reisilaev Estonia. Edasi matkatakse Kõpu poolsaare suunas, kus asub võimas Kõpu tuletorn. Tegemist on vanima Läänemere-äärse tuletorniga. Majakate saar Hiiumaa oma imekauni looduse ja üksildaste matkaradadega on kindlasti külastamist väärt. ( RP-online 19.12)