Äridiplomaatia ja innovatsioon väljakutsete ristteel

Jaan Reinhold
välismajanduse- ja arengukoostöö osakonna äridiplomaatia ja analüüsibüroo direktor

Kui pikka aega otsiti Eestis oma Nokiat, siis äsjasest majanduskriisist toibununa Eesti ettevõtjad enam kõlavaid loosungeid ei püstita ja keskenduvad pigem uute välisturgude otsimisele. Madal sisetarbimine ühes langusega senistel peamistel eksporditurgudel on ettevõtjate maailmapilti oluliselt laiendanud ja oma kaupadele otsitakse üha intensiivsemalt ostjaid Euroopa Liidus, kuid aina rohkem ka sellest väljaspool. Koduturuks kujunenud Skandinaaviamaade kõrval, kuhu läheb enam kui kolmandik Eesti ekspordist, vaadatakse ringi eksootilistes Aasia ja Pärsia lahe riikides, kuid silmist ei lasta ka tugevneva ostuvõime ja suure elanikkonnaga Venemaa ja SRÜ riikide võimalusi.

Eesti 2010. aasta koguekspordiks ennustatakse umbes 120 miljardit krooni. Lisades sellele 50 miljardit krooni, mis tuleb teenuste ekspordist, saame märkimisväärse osa majanduse kogutoodangust. Nende numbritega oleme jõudnud pea kriisieelsele, s.o 2006. aasta tasemele.

Kui maailmas ringi vaadata, siis näeme, et kõik edukad ja kõrge elustandardiga riigid on suured eksportöörid (Luksemburg, Singapur, Hongkong). Eestiga pindalalt võrreldav Taani, mille elanikkond on küll neli korda suurem, ekspordib meist koguni kümme korda rohkem. Jõudmaks sellele tasemele, oleks meil vaja veel vähemalt kaks ja pool korda kasvada.

Riigi tugi ekspordi edendamisel

Kuna Eesti riigis pole väliskaubandusministeeriumi, on vastav pädevus laias laastus ära jagatud kahe ministeeriumi vahel. ELi-sisese kauplemise koordinatsioon on koondunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning välisministeerium tegeleb kaubandusküsimustega väljaspool ELi. Tegelikult on need piirid aga märksa hajusamad ja paindlikumad.

Välisministeeriumi ülesanne on anda ekspordist huvitatud ettevõtjaile nõu ja abi nii peamaja kui ka 42 välisesinduse kaudu, kus pea igas töötab majandus- ja kaubandusküsimustega tegelev diplomaat. Välisesindustel on võimalik ettevõtjaid abistada peamiselt info vahendamisega, seda nii asukohariigi ettevõtluskliima, aga ka parimate ettevõtluspraktikate ja kontaktide näol. Loomulikult kuulub saatkonna pädevusse ka ettevõtjate seaduslike huvide kaitse. Kui siia lisada veel äritegemiseks vajalike tugiteenuste vahendamine ja konsulaarteenuste pakkumine, saab saatkonnast uuele turule pürgiva ettevõtja jaoks esmane tugipunkt.

Viimasel ajal on välisministeerium suunanud enam tähelepanu äridiplomaatia arendamisele, eriti „uste avamisele“ uutele turgudele minekul. Tihti toimuvad toodete või tegevusplaanide esitlused meie esinduste ruumides, mis näitab ühelt poolt riigi toetust ettevõtjaile ning teiselt poolt aitab kokku viia tegijaid ja otsustajaid olulistest valdkondadest. Üheks uueks tegevussuunaks on ka ärimissioonide korraldamine pealinnadest väljaspool, mille käigus on võimalik kohtuda kohalike võtmeisikutega või pidada business to business kohtumisi. Ettevõtjad osalevad sellistel väljasõitudel aktiivselt nii uutel ja avastamata turgudel kui ka neis riikides, mis kuuluvad Eesti peamiste kaubanduspartnerite sekka.

Ettevõtjate abistamisse neis riikides, kus meil diplomaatilist esindust pole, on võimalik panustada aukonsulitel, keda on enam kui 130 ligi 60s maailma riigis. Aukonsulite pädevus ja huvi meie ettevõtjaid turulepääsu otsimisel ja Eesti toodete tutvustamisel aidata kasvab üha. Nii saame oma äridiplomaatilist ressurssi rakendada ka väljaspool saatkondi.

Välisministeeriumi tegevus välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia teostamisel oleks aga märksa keerulisem, kui me ei saaks toetuda koostööle erinevate äriedendamisorganisatsioonidega, nagu näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Kaubandus-Tööstuskoda (KTK), Tööandjate Keskliit ja erinevad ettevõtlusliidud.

Neist esimene, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, harib meie potentsiaalseid eksportööre, aga jagab ka eksporditoetusi uutele turgudele minekuks. Lisaks sellele on nende ülesandeks välisinvesteeringute ja turistide Eestisse toomine, meie ärikliima ja turismivõimaluste tutvustamine. See kahesuunaline tegevus on edukas tänu EASi välisesindajate pingutustele olulistel sihtturgudel ja potentsiaalsete välisinvestorite vaateväljas, alates Shanghaist ja Silicon Valleyst ning lõpetades tuttavate Stockholmi ja Helsingiga. Väljakujunenud tava kohaselt tegutsevad need esindajad koostöös meie välisesindustega.

Koostöös KTKga edendab välisministeerium ettevõtjate teadlikkust riigi võimalustest neid välismaal abistada. Lisaks aastaid kestnud tegevustele, nagu näiteks Ekspordiakadeemia ja sihtturu seminarid erinevate huvipakkuvate riikide kohta, oleme 2010. aastal loonud uusi võimalusi ettevõtjate ja diplomaatide kokkuviimiseks. Üheks edukamaks vormiks on „Hommikukohvi suursaadikuga“, kus meie suursaadikud ja majandusdiplomaadid tulevad Tallinna, et kohtuda just nende ettevõtjatega, kel konkreetse turu vastu huvi.

Hiljuti avas välisministeerium spetsiaalse äridiplomaatia lehekülje (www.vm.ee/aridiplomaatia), kust on võimalik kergesti hankida infot selle kohta, kuidas välisministeerium ja Eesti välisesindused välisturge sihtivaid ettevõtjaid abistada saavad.

Välisministeeriumi, KTK ja teiste ekspordiedendajate koostöös valmis hiljuti ka uuring, et selgitada välja peamised takistused uutele eksporditurgudele minekul. Uuringus tulevad üsna oluliste pärssivate põhjustena esile näiteks piiratud kontaktvõrgustik välismaal ja probleemid turunduskanalitele juurdepääsul. See näitab, et ettevõtjate teavitamisel on arenguruumi küllaga.

Eesti potentsiaal – innovatiivsed nišitooted

Kuigi Eesti-taolise väikeriigi jaoks on eksport väga oluline, on selge, et see ei saa olla meie ainuke arengumootor. Kui ekspordi osa on majanduses liiga suur, muudab see riigi haavatavaks väliskeskkonna mõjudele, kergitades ühtlasi tarbijahindu siseturul. Elatustaseme kasv suurendab omakorda tööjõukulusid – nii kasvab toote omahind ja eksport pidurdub sootuks. President Toomas Hendrik Ilvese üleskutse, et „Eesti vajab innovaatilist ekspordile suunatud tootmist“, peegeldab selgelt, et innovatsioon ja tootearendus on need võtmevaldkonnad, mida arendamata Eesti majandus, seejuures eksport, tulevikus mitte kuidagi hakkama ei saa.

Eesti ettevõtjate konkurentsivõime näitab küll paranemise märke, kuid pikemas perspektiivis tuleb rohkem ajusid pingutada, sest ekspordile loodavad teisedki riigid. 2008. aastal Nobeli majanduspreemia pälvinud Princetoni ülikooli professor Paul Krugman on öelnud: „Majanduse toibumine tänu ekspordile on probleem, sest tegu on üleilmse langusega ja me kõik ei saa end sellest välja eksportida, kui me just ei leia teist planeeti, kuhu müüa.” Teisisõnu, konkurents eksporditurgude leidmisel on tihe ja pikemaajaliselt muudavad ekspordipõhise kasvu keerulisemaks teisedki probleemid, nagu näiteks rahvastiku vananemine, mis omakorda vähendab sisenõudlust, kasvatab säästmist ja suurendab ekspordisõltuvust. Seda nii Eestis kui ka mujal arenenud maailmas.

Järelikult, peab leidma mingi eelise, et ostetaks just Eestist, mitte kusagilt mujalt – tuleb müüa midagi ainulaadset ja teha seda odavamalt või osavamalt. Teadus- ja tootearendus on aeganõudev protsess ja seni, kuni see hakkab vilja kandma, tuleb jätkata traditsiooniliste sihtriikide ja sektoritega. Töö või toote ekspordilt tuleks jõuda intellektuaalse omandi ekspordini – müüa ei tuleks mitte töötunde, vaid töö tulemust.

Omaette teema on loomemajandus, mis on kõige kiiremini kasvav majandusharu Euroopas, andes enamikus riikides 2,5–3% SKTst, Eestis umbes 3%. Otsese panuse kõrval SKTsse on loomemajandusel täita oluline roll ka teiste sektorite majandusliku innovaatilisuse seisukohalt.

Eestis on hulk edukaid, innovaatilisi ja rahvusvaheliselt edukaid firmasid väga erinevates valdkondades, kellel on ette näidata nii mitmeidki innovaatilisi tooteid, mis eksporditurgudel suurt huvi pakuvad. Tihti me ei teagi neist palju, sest arendajad on väikefirmad, kelle edu taga on innovatiivne lähenemine või juhus. Nii näiteks on Põhjamaade 50 lootustandvama start-up ettevõtjate nimekirja Nordic Venture 50+ seas, mis hõlmab regiooni kõige perspektiivikamaid start-up ettevõtteid keskkonnatehnoloogia, loodusteaduse ning info- ja telekommunikatsiooni alal, sealhulgas ka seitset Eesti ettevõtet. Allpool mõnest neist lähemalt.

Eesti ettevõte Massi Miliano tahab oma robotiga teha revolutsiooni rõivakaubanduses. Nende kaubamärk Fits.me on virtuaalne riiete proovikabiin, mille abil saab lahendada ühe suurema probleemi e-kaubanduses. Kui traditsiooniline e-kaubandus näitab kahekohalisi kasvunumbreid, siis veebirõivakaubandus on siiani suurenenud vaid mõne üksiku protsendi võrra aastas. Interneti rõivamüüjate suurim probleem on asjaolu, et inimesed ei saa riideid selga proovida ega käega katsuda. Esimese mure lahendamise on sihikule võtnud Massi Miliano oma virtuaalse proovikabiiniga Fits.me, teine händikäp peab aga ootama arenguhüpet haptiliste tajuvahendustehnoloogiate vallas, nagu seda on puuteekraanide rakendamine. Fits.me võimalused peaksid tooma lahenduse ka rõivasuuruste erinevatest rahvusvahelistest standarditest põhjustatud probleemile. Seda robotmannekeeni abil, mille 60 sisemootorit liigutavad selle detaile, võimaldades robotil jäljendada umbes 93% inimese kehakujust. Proovikabiinis küsitakse inimese käest veel viit mõõtu, mille alusel koos andmebaasi tarkusega raalitakse proovikabiini tarbeks välja konkreetse inimese täpne kehakuju. Piisab, kui ühe kaupmehe juures on oma mõõdud üks kord sisestatud, sest need seotakse edaspidi kasutajaprofiiliga.

Euromonitori 2008. aasta rõivaturu uuringu kohaselt küünib maailma rõivatööstuse maht 320 miljardi euroni, millest internetis ostetakse alla kümnendiku. Äriplaanides nähakse ette, et eeloleva kahe aastaga suudetakse Fits.me teenus maha müüa ligi viieteistkümnele maailma suuremale rõivamüügiketile. Praeguseks on Fits.me sõlminud juba esimesed lepingud tehnoloogia kasutamiseks, näiteks on see üleval Inglise meesterõivaste online-poes Hawes&Curtis. Lisaks on Fits.me edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel – näiteks võideti „Plugg.eu Startups Rally 2010“ konkurss. Lisaks on nende innovaatilisust kiitnud ka rahvusvaheline meedia, nt BBC, The Fast Company Magazine, The NextWomen ja Internet Retailer.

Ka TaxiPal on üks erinevatel messidel suurt tähelepanu pälvinud Eesti ettevõtetest. TaxiPal on mitu rahvusvahelist auhinda saanud tasuta ja lihtne mobiilne taksoteenus, mis võimaldab ELis ja USAs – kokku rohkem kui 2000 linnas – vastava tarkvara alla laadinutel vaid ühe näpuliigutusega tellida soodsaima hinnaga takso. See uudne lahendus on hea abimees välisreisidel, kuna üldjuhul pole reisijal infot kohalike taksofirmade ja hindade kohta ning probleeme võib tekitada ka keelebarjäär. Tegemist on ainulaadse tootega, mis on võitnud peapreemia mainekal tehnoloogiakonkursil „Navteq Global LBS Challenge for America“.

Inseneridele veebiraamatukogu ja teenusekeskkonna pakkuja GrabCAD peab plaani kokku viia suurema osa maailma inseneridest. Selle esmapilgul isegi utoopilisena tunduva globaalse inseneriveebi ideega välja tulnud entusiastid tahavad enam kui seitse miljonit diplomeeritud inseneri üle kogu maailma kokku viia, kasutades CAD-teenuseid (CAD – Computer-Aided Design). Praegu läheb inseneridel hinnanguliselt pool kuni kolmandik tööajast kaotsi, sest nad projekteerivad tooteid või detaile, mida keegi on juba teinud ehk mis on joonise kujul juba olemas. Kui sellised joonised saaks kätte ühest „raamatukogust”, jääks inseneridele rohkem aega mõelda unikaalsete toodete või detailide loomisele. Nii ongi GrabCADi eesmärk ühendada miljoneid insenere ja tootmisettevõtteid tagamaks, et alati on keegi, kellel on olemas tellimuse kiireks täitmiseks vajalikud ressursid.

Perspektiivsetest start-up ettevõtetest võib esile tuua veel Sportlyzeri – tervisesportlastele mõeldud spordiveebi pakkujat. See lahendus võimaldab professionaalset veebipõhist treeningut kõigile huvilistele. Samuti Defendeci, mis pakub uut tüüpi kuluefektiivset ja innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat ehk perimeetri jälgimise süsteemi, mis vähendab oluliselt käituskulusid ning aitab turvata ja päästa inimelusid, või ka Genorama, mis on välja töötanud lahenduse DNA-kiipide lugemiseks laseri poolt esile kutsutud fluorestsentsi abil, mis võimaldab teha geenianalüüse, uurida mutatsioone ning geenide ekspressioonitaset. Rääkimata näiteks isetoimivast lillepotist „Click&Grow“, mis põhineb aeropoonikal (mullata kasvatusel). Nii nagu toote nimigi ütleb, hakkab taim kasvama nupule vajutamisest ja kuni kolm korda kiiremini kui tavalises mullaga täidetud potis. Lisaks pole vaja lillekest kasta – võrgusarnases restis rippuva juurestiku niiskuse ja toitainete eest hoolitsevad sensorid, protsessor ja vastav tarkvara. „Click&Grow“ on juba saanud positiivset vastukaja nii Eestis kui ka väljaspool, mille tulemusel on tootele esitatud üle 6000 eeltellimuse, seda nt Brasiiliast, USAst kui ka Jaapanist.

Või võtame näiteks äriühingu Audes. Tegemist on kitsas audiofiilide ja melomaanide nišis kõlareid ja võimendeid tootva ettevõttega. Tegu pole masstootjaga, kuid omal alal on nad maailmas tuntud ja hinnatud ning müüvad oma tooteid nt USAs, Saksamaal, Dubais ja Itaalias. Audese tehas asub industriaalses Kirde-Eestis Jõhvis ja seda asjaolu toovad Audese juhid naljatamisi üheks oma edu põhjuseks – kuivõrd tootmishoone asus 1990ndate erastamise ajajärgul säärases kolkas, polnud kellelgi huvi tehase kinnistut kinnisvaraarenduseks pöörata ja nii see tootmishooneks jäigi. Kõlab anekdootlikult, aga just sellistest juhustest võib nii mõnigi kord sõltuda ettevõtte edulugu.

Eesti on avatud majandusega riik, mistõttu innovaatika ja eksport on Eesti majanduse jaoks väga olulised. Meie väiksuse juures on võimalus ise oma makrokeskkonda kujundada minimaalne. Kui lugeda välismeediat, siis näeme, kuidas erinevad riigid juhivad oma majandust mitmesuguste rahapoliitiliste meetmetega, suurendades või vähendades rahapakkumist, kiirendades või aeglustades inflatsiooni. Eesti ei saa midagi sellist teha. Eesti ei ole ka üleilmne tehnoloogialiider ega dikteeri globaalseid kaubanduskokkuleppeid. Selles kontekstis jääb meil majanduse suunamiseks üle innovatsioonipoliitika, tööjõupoliitika, hariduspoliitika ning oskus selle koosmõju tulemusena valminud toodet või teenust välisturgudel edukalt müüa.

Kokkuvõttes rõhutan, et meie välisesindused ja aukonsulid on valmis eksportööre uute turgude leidmisel igati abistama ning nõustama ka neid potentsiaalseid välisinvestoreid, kes Eestis valminud või valmivate innovaatiliste toodete vastu huvi tunnevad.