Inimõiguste Kohus nõustus sellega, et naiste pensionilejäämise tingimused võivad olla soodsamad

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 17.02.2011 otsuse ka asjas Andrle v. Tšehhi Vabariik (kaebus nr 6268/08), milles asus seisukohale, et konventsiooni artiklit 14 (diskrimineerimise keeld) ei ole koosmõjus 1. protokolli artikliga 1 (vara kaitse) rikutud.

Kaebaja on meessoost Tšehhi kodanik, kes kasvatas pärast lahutust üksinda kahte last. 57-aastaselt taotles ta pensionile jäämist, kuid talle vastati, et mehena saab ta pensionile jääda alles siis, kui tal on täitnud 61 aastat ja 10 kuud ning et erinevalt naistest ei kuulu see iga laste arvust sõltuvale alandamisele. Kaebaja leidis, et tegemist on pensioniõigust puudutava diskrimineerimisega.

EIK märkis esiteks, et naiste pensioniõiguse alandamine on reguleeritud 1964. aastal vastu võetud sotsiaalkindlustuse seadusega. EIK sedastas, et selle regulatsiooni juured on sotsialistliku Tšehhoslovakkia ajaloos: sel ajal eeldati, et naine käib täiskohaga tööl ja hoolitseb laste eest. EIK nõustus Tšehhi valitsusega, et kuigi soorollid on muutnud ning et valitsus muudab vastavalt sotsiaalsetele ja demograafilistele muutustele ka pensionisüsteemi, siis ei saa siiski nõuda, et selliste muudatustega kiirustataks. Samuti nõustus EIK, et riigi asutused on paremas positsioonis hindama sellise majandust ja sotsiaalseid protsesse mõjutava kompleksse teema reguleerimist. Niisiis asus EIK seisukohale, et Tšehhis praegu kehtiv süsteem on mõistlik ja põhjendatud ning on seda seni, kuni riigi sotsiaalne ja majanduslik areng jõuab nii kaugeles, et naiste erilist kohtlemist ei ole enam vaja.

Otsus inglise keeles