Esileht > Välispoliitika > Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega > Euroopa Inimõiguste Kohus > Uudised > Inimõiguste Kohtu otsused usuvabaduse ja eraelu puutumatuse riivete lubatavuse kohta
Inimõiguste Kohtu otsused usuvabaduse ja eraelu puutumatuse riivete lubatavuse kohta
17.02.2011
1) Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 17.02.2011 otsuse asjas Wasmuth v. Saksamaa (kaebus nr 12884/03), milles asus seisukohale, et konventsiooni artiklit 9 (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus) ega artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ei ole rikutud.
Kaebaja väitis, et tema õigusi rikub see, et tema palgast mahaarvutatavate maksude lehel (wage-tax card) märgiti rida „maha arvatud kirikumaks“ sissekandega „—„. Ta leidis, et sellise info avaldamine (et ta ei kuulu usuühendusse, millele makstav maks arvestataks sissetulekust maha) on vastuolus usuvabadusega ja eraelu austamise kohustusega.
EIK asus seisukohale, et maksulehel sellise info kajastamine puudutas usuvabadust, kuid et sellel oli seaduslik alus ja eesmärk – kirikute ja usuühenduste õigus võtta maksu. Mis puudutas riive proportsionaalsust, siis nõustus EIK Saksa kohtute seisukohaga, et maksulehel olev info oli esiteks piiratud – see kajastas üksnes seda, et kaebaja ei kuulu ühte kuuest usuühendusest, kellel on õigus võtta maksu. Samuti ei olnud maksuleht avalik – sellel ei olnud mingit tähendust väljaspool maksumaksja – tema tööandja – maksuametnike suhet. Ning lisaks aitas vastava info kajastamine vältida seda, et kaebajalt ei võetaks alusetult usuühendusse kuulumise maksu. Täiendavalt märkis EIK, et Euroopas puuduvad ühtsed standardid kirikute ja usuühenduste finantseerimiseks ning et see küsimus on tihedalt seotud iga riigi ajaloo ja traditsioonidega. EIK ei tuvastanud ei usuvabaduse ega eraelu austamise kohustuse rikkumist.
Otsusele esitati kaks eriarvamust.
2) Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 17.02.2011 otsuse asjas Golemanova v. Bulgaaria (kaebus nr 11369/04), milles asus seisukohale, et konventsiooni artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ei ole rikutud.
Kaebaja kaebas selle peale, et Bulgaaria ametivõimud ei lubanud tal muuta ametlikku eesnime (Donka) selle nime vastu, millega teda lapsest saadik nii pere ja sõprade ringis kui väljaspool kodu kutsutud on (Maya). Bulgaaria seaduste kohaselt võib eesnime muutmist nõuda üksnes „tõsistel põhjustel“ ning kaebaja asjas riigi kohtud tõsiseid põhjusi ei leidnud (Bulgaaria kohtud leidsid, et see ringkond, kes kaebajat Mayaks kutsus ei olnud nii lai).
EIK märkis alustuseks, et isiku eesnimi kuulub artikli 8 reguleerimisalasse, kuid asus seisukohale, et Bulgaaria kohtud on piisavalt hinnanud kaebaja ja ühiskonna huve, enne kui nad on leidnud, et kaebaja huvid ei kaalu ühiskonna huve üles. EIK märkis ka, et riigi kohtud saavad paremini hinnata fakte ning tõlgendada ja kohaldada riigisisest õigust ning seega ei ole artiklit 8 rikutud.
Otsusele esitati kaks eriarvamust, ühe neist esitas Eesti kohtunik Julia Laffranque, leides asjaolusid hinnates, et antud juhul ei olnud selline keeldumine demokraatlikus ühiskonnas vajalik.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
