MAJANDUS

• Eestist sai rikaste klubi liige
• Kuidas Eesti majanduskriisist jagu sai
• Eesti säras EXPO-l
• Eesti - transiiditeede keskpunkt
• Luubi all Eesti ettevõtjad
• Õhus on elektrit
• Rongiga sõita on lõbus

Eestist sai rikaste klubi liige

Enne euroga liitumist ühineb Eesti maailma rikaste riikide klubiga. Pariisi OECDga liitumise tseremooniale tulnud peaminister Andrus Ansipi arvates on euro ja OECDga liitumise selline ajastus juhuslik. Peaministri jaoks on oluline olla koos suurriikidega kaasatud tähtsate otsuste arutamise ja vastuvõtmise protsessi. Kairi Saar välisministeeriumist selgitab, et Eesti ei saa oma väiksuse tõttu ise võrdlevaid uuringuid ja analüüse teha. OECD komiteedes osalemine annab kontakte teiste riikide ekspertidega ja võimaldab kogemuste vahetust. Eestil on oma koostööpartneritele pakkuda kogemusi näiteks IT-vallas ja ettevõtluse soodustamise küsimustes. (Les Echos)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon saab juurde kolm uut liiget: Eesti, Sloveenia ja Iisraeli. „Need kolm riiki olid meie soovitustele väga avatud ning liitumisläbirääkimised kulgesid konstruktiivselt,“ teatas OECD peasekretär Angel Gurría. Liikmeks kutsumisega tahab organisatsioon riike reformide läbiviimise eest premeerida ning neile veelgi hoogu anda. Reformid puudutavad muu hulgas võitlust korruptsiooniga ning tõhusamat vaimse omandi kaitset. (Die Presse, 11.05)

Iisrael, Sloveenia ja Eesti said Pariisis toimunud pidulikul tseremoonial ametliku liitumiskutse ühinemaks OECDga. Meil on au, et võime partnerite ja kolleegidena tervitada uusi riike, ütles planeedi rikkaid liitva ühenduse juht Angel Gurria. Prantsuse välisminister Bernard Kouchner kinnitas omalt poolt, et „uute riikide liitumine on Prantsusmaale kui OECD võõrustajamaale suureks auks“. (Le Figaro, AFP, 27.05)

Eestile anti üle ametlik kutse ühinemaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECDga. Eesti peaminister Andrus Ansip kohtus Pariisis OECD peakorteris toimunud pidulikul liitumistseremoonial organisatsiooni peasekretäri Angel Gurría ja Itaalia peaministri Silvio Berlusconiga. Oma tänukõnes ütles peaminister Ansip, et Eestile on tänavune aasta väga tähtis. „Pikka aega on Eestil olnud kaks tähtsat poliitikaeesmärki: OECD liikmesus ning ühinemine euroalaga. Täna võime öelda, et esimene eesmärk on saavutatud ning teinegi on käeulatuses.“ (Hurriyet Daily News, 31.05)

Eesti allkirjastas neljapäeval esimesena endistest Nõukogude Liidu vabariikidest lepingu liitumaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD). OECD peasekretär Angel Gurría arvas, et praegused liikmed saavad õppida Eesti hiljutistest kogemustest majanduskriisist väljatulemisel ning kiitis riigi läbipaistvat ja avatud majandust.
Peaminister Andrus Ansip ütles, et liitumine on Eesti jaoks väga oluline, kuna see näitab, et meie arengut väärtustatakse ning Eesti harjumusi peetakse küllalt heaks, et neid teiste liikmesriikidega jagada. (Bloomberg Businessweek, 03.06)

Eelmisel neljapäeval allkirjastasid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretär José Ángel Gurría ja Eesti peaminister Andrus Ansip lepingu Eesti ühinemisest eelnimetatud organisatsiooniga. Eestist saab täieõiguslik OECD liige selle aasta lõpus pärast seda, kui leping on Riigikogu poolt ratifitseeritud. (Известия, 03.06)

9. detsembril sai Eestist 34. OECD liikmesriik. Eesti on esimene Balti riik ning esimene endine NSVLi vabariik, kes sai selle organisatsiooni liikmeks.(Российский налоговый портал, 13.12)

Kuidas Eesti majanduskriisist jagu sai

Cheapflights.co.uk koostatud raport, mis käsitleb lendude otsinguid kümnesse majanduslikult kõige enam lüüa saanud riiki näitab, et otsingud Eestisse, Lätti ja Leetu on tõusnud 60 protsendi võrra. Edetabeli eesmärgiks oli tähelepanu tõmmata riikidele, kes ootavad enim oma majandusliku olukorra parandamiseks turiste. Maailmapanga teatel oli kolme Balti riigi majanduslangus arenevatest regioonidest kõige järsem. Sellele vaatamata ei ole olukord sugugi lootusetu – tänu kitsamatele rahalistele võimalustele on majanduslangus muutnud Balti riigid turistide seas eelistatumaks sihtkohaks. (The Times, 25.01)

Balti riigid olid aasta eest silmitsi sarnaste probleemidega, nagu on Kreeka praegu, kuid nüüd paistab tänu kulude kärpimisele tulevik juba helgem – reitinguagentuur Standard & Poor’s on tõstnud kõigi kolme riigi reitinguväljavaadet, tuues põhjuseks just edu eelarvedefitsiidi vähendamisel. Ükski Balti riik pole läinud devalveerimise teed ning nüüd on Eestile terendamas liitumine euroga, Leedu tegi eduka võlakirjaemissiooni ning Läti majandusel on suure languse järel kasvulootust. Eestil olid küll reservid ning Läti sai abi IMFilt, kuid Leedu suutis ilma IMFi abita turge oma usaldusväärsuses veenda, hoolimata fikseeritud valuutakursist ja suurest eelarvedefitsiidist, mis tulenes maksutulude järsust vähenemisest. (Wall Street Journal, 15.02)

Eesti suursaadik Ukrainas Jaan Hein räägib, et erinevalt teistest riikidest ei pidanud Eesti tänu stabilisatsioonifondile majanduskriisi tingimustes välisabi kasutama. Nüüd, mil arvatakse, et maailm hakkab kriisist väljuma, on selles fondis endiselt kuni neljandik Eesti aastaeelarvest. Eestlaste oskus majandada lisab rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele kindlust – Eestit võib rahastada, siin ei kulutata raha ilmaasjata. Kriis on Eesti jaoks mõjunud isegi positiivselt, näiteks suudab väikeriik nüüd inflatsiooni ohjeldada. Suursaadik mainis ka, et Ukrainas on loodud üle 300 Eesti kapitali osalusega ettevõtte. Peale selle aitavad eestlased Skandinaavia ettevõtetel Ukraina turule minna. (Экономические известия, 02.04)

Eesti kavatseb ka edaspidi meelitada ettevõtteid ühe Euroopa konkurentsivõimelisema tulumaksuga. Kui ettevõte oma kasumi Eestis reinvesteerib, ei maksustata seda üldse. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eestis üldiselt tugev poliitiline tahe uusi investeeringuid toetada. Näiteks Soome ettevõtja võib rajada Eestis firma isegi Eestis käimata. Firma saab asutada arvuti ääres digiallkirja kasutades. Majandussurutise ajal on Eesti ka tööturu paindlikumaks muutnud. Ansipi sõnul on majanduse stabiilsus jätkusuutlik. (Kauppalehti, 12.04)

Eesti majanduses on seisak, valitsus otsib jätkuvalt võimalusi puudujäägi vältimiseks. Ehitussektor on ummikus. Eesti ettevõtted ehitasid 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandiku võrra vähem, teatab statistikaamet. Kui seni on ehitusturu langus olnud tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest siseturul, siis selle aasta alguse keskmisest karmimad ilmastikuolud viisid ligi 40-protsendilisse langusesse ka rajatiste ehitusmahud. (Ukranian Globalist, 29.05)

Eesti võib olla küll võlgades, kuid tal on kolmas madalaim eelarvepuudujääk Euroopas ning riigi peaministri sõnul annavad Eesti poliitiline konservatiivsus ja mõõdukus riigile tugeva positsiooni euroga ühinemiseks. Kuid kõik ei ole nii meeldiv kui Eesti omapärase ja võluva pealinna meeleolu. Töötus tõusis pärast kinnisvarabuumi lõppemist ja ehitussektori kokkuvarisemist ligi 20 protsendini. Siiski vahetaksid Euroopa riigipead hea meelega oma majanduslikud probleemid Eesti omade vastu. Eestile on frustratsiooni allikaks aga fakt, et eelarve ei ole enam ülejäägis. Eesti eelarvepuudujäägiks on sellel aastal hinnanguliselt 2,4 protsenti, vähem kui üks kuuendik liiderlikumate Euroopa riikide eelarvepuudujääkidest. „Meil on eesmärk saavutada ülejääk 2013. aastaks,” sõnas peaminister Andrus Ansip (The Banker, 28.07)

Eelmisel aastal olid majandusteadlased, eriti just Paul Krugman arvamusel, et kui Balti riigid jätkavad oma valuutakursi fikseerimist euroga, ootab neid katastroof.
Kuid võib-olla siiski mitte. Keeldudes kangekaelselt täitmast niinimetatud kolmanda põlvkonna kriisimudelit, on riigis juba näha majanduskasvu ja kapitalikulutuste langemist. Palgakärped olid küll rahvale rasked, kuid on andnud juba enneaegseid tulemusi. Eestlased on kiireks taastumiseks teistest Balti riikidest paremas positsioonis, kuna alustati riigi ja erasektori väiksema laenukoormaga ning on omandatud palju rohkem poliitilist tahet, et kinni maksta sotsiaalsed kulutused. (Financial Times, 01.08)

Soome eraisikud ja investeerimisettevõtted on Tallinna kinnisvaraturule naasnud. Soome investorite naasmine ning Eesti vastuvõtt eurotsooni on märgid majanduse elavnemisest. (Aamulehti, 01.08)

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ja ELi majandusvolinik Olli Rehn nimetasid Eesti eelarvelist käitumist „väga muljetavaldavaks”. Eestil on kõigist eurotsooni riikidest väikseim välisvõlg. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul olevat Rehn Eestil soovitanud oma „rahanduspoliitikat eksportida”. Eesti eeskuju võib julgustada teisi riike ellu viima vajalikke muutusi, ütles Trichet Tallinnas Eesti eurotsooniga liitumise tähistamiseks peetud konverentsil. (The Washington Post, 20.09)

Tulevane eurotsooni liige Eesti toetab Saksamaa liidukantsleri vaateid ühisvääringu stabiilsuspaketi loomisel. Eesti peaminister pooldab ka Lissaboni leppe muutmist ühisvääringu kaitseks. Peaministri vaateid võib üldistada kogu Ida-Euroopale, kuna ka Slovakkia ja Sloveenia on võtnud sama seisukoha. Saksamaa liidukantsler Merkel kaitses reedel Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel oma seisukohta Euroopa Liidu aluslepingute muutmiseks. Selleks otsis Merkel omale poolehoidjaid. Peaminister Ansip ütles avalikult, et toetab Merkeli seisukohti ning peab teda parimaks juhiks Euroopa Liidus. Ansip leiab ka, et tuleb kehtestada karmimad sanktsioonid ja koordineerimine ühisvaluuta stabiilsuse tagamiseks. (Financial Times Deutschland, 01.11)

Kõik kolm Balti riiki on pärast sügavaimat langust eelmisel aastal Euroopa Liidus saavutanud majanduse kasvu, mis pakub lootust ka teistele kriisist puretud riikidele. Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 4,7 protsenti, mis on viimase kolme aasta kiireim aastakasv. Läti majandus kasvas samal perioodil 2,7 protsenti ning Leedu majandus 0,6 protsenti. Arengu taga on kasvav nõudlus Balti riikide ekspordi järele, eriti Saksamaalt ja Rootsist. Balti riigid tegid suurimaid kärpeid kriisi ajal ning on nüüd kärbete õigustatuse kinnituseks teistele Euroopa riikidele, kes praegu selle küsimuse ees seisavad. Suurim kriis on Balti riikide jaoks läbi, kuid regioon ei ole lihtsalt võimeline ekspordi mahtu piisavalt suurendama, et majandust tulevatel aastatel vaid selle najalt edasi viia. (Financial Times, 11.11)

Mainekas Briti ajakiri The Economist tunnistas Eesti neljapäeval aasta riigiks. Eesti on Liechtensteini kõrval ainuke riik, mis täidab Maastrichti eelarve defitsiidi ja riigivõla kriteeriume. Lisades sellele soovi täita NATO kaitsekulutuste eesmärki, mis on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), läheb Eesti Luksemburgist mööda 1,2 protsendiga. The Economisti hinnangul on Eesti saavutused minevikku arvestades muljetavaldavad. (The Economist, 16.12)

Eesti säras EXPO-l

Eesti välisminister Urmas Paet ütles hiljuti, et Shanghai EXPO saavutas palju edu, mis ei toonud kasu mitte ainult Hiinale, vaid kogu maailmale. Paet väljendas arvamust, et ilmselt läheb ka seekordne maailmanäitusajalukku eelnevate kõrvale. Tema sõnul nägi Eesti maailmanäitusel osalemisel võimalust näidata ennast nii Hiinale kui maailmale. Samuti sobitus maailmanäituse teema „Parem linn, parem elu“ tema hinnangul Eesti arenguga, kus uued tehnoloogiad on lihtsustanud ja uuendanud linnaelu. Eesti paviljoni külastajate arv ulatus pea kahe miljonini. Hiina-Eesti koostöö küsimuses rääkis Paet Tallinna lennujaama kiirest arengust ning tõdes, et Eesti valitsus on otsimas pikaajalist strateegilist partnerit oma lennuliinidele. (China.org.cn, 30.10)

Eesti - transiiditeede keskpunkt

NATO veod Afganistani suunal aitavad elavdada Eesti transiiti. 2009. aastal parandaski Eesti Raudtee tänu sellele oma konteinervedude näitajaid. On oodata, et lähiajal hakkab Eestit läbima ligi 200 konteinerit nädalas. Eesti eksperdid ennustavad, et muu Eestit läbiv transiit kasvab alles selle aasta teisel poolel. (Гудок, 4.02)

800 000-tonnise toornaftasaadetisega Venezuelast Valgevene poole suunduv tanker peaks Eesti sadamasse Muugal jõudma 23. juulil. Seejärel toimetatakse saadetis mööda raudteed Naftan nafta rafineerimistehasesse Navapolatskis. Valgevene Raudtee pressiosakonna kohaselt on teekond Eestist Valgevenesse lühem kui Ukrainast, kuna Muuga on Navapolatskist 850 km kaugusel, kuid Odessa ning Mazyri vahele jääb 1051 km. Praegu pole veel kindel, kas Venezuela nafta toimetamist Valgevenesse jätkatakse Eesti kaudu. Valgevene valitsus kaalub ka võimalust nafta vedamiseks läbi Läti ja Leedu. (Belarus News, 22.07)

Venezuela naftatransiit Valgevenesse läks esmakordselt läbi Eesti territooriumi – Muuga sadamasse ja sealt raudteed pidi Valgevenesse. Eesti marsruut on 650 km pikk – 200 km võrra lühem kui Ukraina marsruut. Kahe nädala jooksul saabub Eestist Valgevenesse 80 000 tonni naftat. (Столичное телевидение, 31.07)

Luubi all Eesti ettevõtjad

2012. aastal toimub Ukrainas Donetskis jalgpalli EM. Staadion on juba valmis, kuid teed ja hotellid on veel ehitamata. Kohalikke võime on valmis selles aitama Eesti ettevõtjad. Donetski kaubandus-tööstuskojas esinedes rääkisid nad võimalustest ja oma soovist Ukrainas töötada. Eestlased pakuvad supermarketite ja hotellide rajamisel võimalust kasutada uut lähenemist. Kõik tehakse valmis virtuaalselt, nõnda, et investorid saavad kontrollida oma tulevasi kulutusi. Krimmis ja Karpaatides kavatsevad eestlased arendada turismi, Donbassi piirkonnas energeetikat. Samuti tegid nad ettepaneku koostööks raudteevedude vallas, mööbli- ja toiduainetööstuses. Eestlased on juba praegu investeerinud Ukrainasse 700 miljonit eurot. Jaan Hein ütles skeptikute rahustuseks, et vastastikune kasu sellistes projektides on reaalne, seda näitab senine kogemus ja kahepoolsete suhete ajalugu. Donetskis loodetakse koostööst Eestiga väga palju. Eesti-Ukraina majandusfoorumid on toimunud ka teistes Ukraina linnades. (Telekanal Юнион, 25.03)

Eesti finantsilma pisike staar Bigbank hakkab Soomes silma teistest kõrgema, kolmeprotsendise hoiuseintressiga. Imeasi on Bigbank näiteks seetõttu, et suutis teenida seitsme miljoni euro suuruse kasumi ka eelmisel aastal, kui Eesti finantsturgu valitsevad Rootsi pangad Swedbank ja SEB kandsid suuri kahjumeid. Eelmise aasta novembris Soomes tegevust alustanud Bigbank on saanud Soomest 250 hoiustajat ning viie miljoni euro väärtuses hoiuseid. Hoiustest saadud raha kasutab pank tarbimislaenude rahastamiseks. Kõrged intressid pole mitte ainult hoiustel, vaid ka laenudel. (Helsingin Sanomat, 31.03)

Tallinnas Kalamaja tehasehoones valmistatakse Eesti ehk kõige tuntumat ekspordiartiklit, Estonia klaverit. „On erandlik, et tiibklaver esindab oma nime kaudu riiki. Nii nagu Eesti on muutunud, on ka Estonia klaverist saanud täiesti teistsugune pill, kui see kunagi oli,“ ütleb tehase omanik, pianist Indrek Laul. Estonia tiibklaverid valmistatakse käsitööna. Kalamaja töökojas töötab umbes 40 inimest, kes on oma oskused omandanud eelkäijatelt. Öeldakse, et Estonia kõla on pehme, isegi romantiline. Estonia ajalugu sai alguse juba 19. sajandil. Estonia klaverite suurim turg on Põhja-Ameerikas, üle 90 protsendi Tallinnas valmistatud klaveritest jõuab USAsse või Kanadasse. Indrek Laul ütleb, et tunneb isiklikult enamikku Estonia omanikke. (Kaleva, 19.04)

EMT on üks suuremaid ja kogenumaid mobiilsideoperaatoreid Eestis. Firma turuosa Eestis on 47 protsenti, kui kaasa arvata ka SIM-kaardid, kuid veelgi suurem, kui arvestada ka müüki. Firma avas esimesena Eestis GPRS-teenuse ning oli üks esimesi mobiilsidefirmasid Euroopas, kes pakkus mobiilset internetti ja parkimisteenust.
Kuigi EMT on oma saavutustega alates firma rajamisest 1991. aastal rahul, soovib ta end innukalt täiustada, mistõttu on praegu käsil mobiilsete teenuste ulatuslik laiendamine. EMT etendab suurt rolli tehnoloogiate arendamisel Eestis ning on ka üks Vaata Maailma Sihtasutuse asutajatest, mille üks eesmärkideks on õpetada inimesi kasutama internetiteenuseid, samuti interneti võimaldamine igale koolile. (Business Review Europe, 07.07)

Skandinaavia lennufirma SAS müüb oma osaluse Estonian Airis.
2003. aastast peale on SASil olnud Estonian Airis 49protsendiline osalus. Nüüd paneb SAS selle müüki, sest traditsiooniliselt olevat SASi turuks Põhjamaad. SAS jõudis Eesti valitsusega kokkuleppele, et viimane maksab SASile 22 miljonit eurot. Uue jaotuse järgi kuulub siis Eesti riigile 90 protsenti ja SASile 10 protsenti Estonian Airist, kes jääb SASile kuni 2014. aastani 7,6 miljonit eurot võlgu. Estonian Airil on õigus osta SASile jääv osa ja teiselt poolt on SASil nelja aasta jooksul õigus see müüa, kui Eesti parlament ostja heaks kiidab. (Kauppalehti, 20.09)

Sillamäel asuv Silmet oli algselt Nõukogude Liidu uraanirikastamistehas. 1970ndatel muudeti vabrik haruldaste muldmetallide ja mineraalide tootmistehaseks. Praegu toodab Silmet haruldasi muldmetalle Vene kaevandustest ostetud toorainest. Firma omanik O’Brock on ameeriklane, kes on Eestis elanud viimased 12 aastat, juhtides 500 töötajaga ettevõtet, mis toodab 3000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Kahjuks ei suuda Silmet siiski kõiki tellimusi täita ning peab paljudele potentsiaalsetele klientidele ära ütlema, kuid saab kasu lõigata kõvasti tõusnud turuhindadest. (The Independent, 05.12)

Õhus on elektrit

Leedu Ignalina tuumajaama sulgemine annab sel nädalal tõenäoliselt tunda ka Soome energiasüsteemis. Soome on paari viimase aasta jooksul importinud suurel hulgal elektrit Eestist Estlinki kaabli kaudu, osa elektrist on tulnud Ignalina tuumajaamast. „Üsna tõenäoliselt hakkab energia liikuma nüüd Soomest Eestisse,“ usub Soome põhivõrgu Fingridi tegevdirektor Jukka Ruusunen. Oodatakse, et Baltimaades tõuseb elektrihind, kui üks põhijõujaamadest lõplikult tootmise lõpetab. Tuumajaama sulgemine kasvatab tõenäoliselt ka süsinikdioksiidi õhkupaiskamist, kuna osa lisaelektrist hakatakse tootma Narva põlevkivielektrijaamades. Osa Narva jaamadest on renoveeritud, osa endiselt nõukogudeaegses seisukorras. Ignalinas oleks koht uuele tuumajaamale olemas, kuid projekt on seisnud erimeelsuste taga. (Kauppalehti, 04.01)

Eestist Leetu kulgevad elektriliinid on hakanud surisema. Eestlased müüvad pärast Ignalina sulgemist tuntava osa Leedus tarbitavast elektrist. Eesti Energia on sõlminud leedulastega lepingu, et ettevõte rahuldab kümme protsenti Leedu tänavusest elektrivajadusest. Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann lubab, et Eesti elektrijaamadel jätkub edaspidigi elektrit ka Soomele. Eesti jaoks on Leedu kasvanud elektrinõudlus teretulnud, kuna Eesti elektritarbimine on majandussurutise tõttu vähenenud umbes kümme protsenti. Leedulastega sõlmitud leping tähendab Eesti Energia jaoks umbes miljardi krooni suurust aastatulu. (Kauppalehti, 06.01)

Gaasitoruprojektis on nähtud ka palju poliitikat. Baltimaad on olnud gaasitoru vastu, kuna oleksid tahtnud, et see kulgeks mööda maad. Nii võiks gaasitoru trassile jäävad riigid mõjutada gaasi liikumist. On arvatud ka, et gaasitoru suurendab Venemaa kohalolekut Läänemerel. Samas võivad Vene laevad rahvusvahelistes vetes liikuda ka niisama. Gaasitoru pooldajate arvates kohustab projekt Venemaad läänega koostööd tegema. Kriitikud aga usuvad, et ELi sõltuvus Venemaast suureneb. (Helsingin Sanomat, 12.02)

Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond ja kaheksa Eesti keskkonnaühendust vaidlustasid Vaasa halduskohtus Nord Streami ehitusloa. Ühendused osutavad oma avalduses, et avalikkust pole loa väljastamisel küllaldaselt kuulda võetud ning keskkonnamõjude hinnang ja muu selgitustöö on olnud ebapiisavad. Esmajärjekorras nõuavad ühendused loa tühistamist. (Helsingin Sanomat, 16.03)

Peaminister Andrus Ansip pole enda sõnul pettunud, et Soome Nord Streami gaasitorule rohelist tuld näitas. Eestis ja teistes Baltimaades on Vene-Saksa projektist tihti räägitud kui julgeolekuohust. Soomes on sellesse ametlikult suhtutud kui keskkonnaküsimusse. Ka Ansip rõhutab keskkonnaaspekte ning nendib, et pole eriti huvitatud rääkima julgeolekuküsimustest. Ansipi sõnul leidub sõjalise jõu kasvatamiseks Läänemerel tahtmise korral teisigi põhjuseid. (Helsingin Sanomat, 10.04)

Sel nädalal peaks Nord Streami gaasitoru saama viimase ehitusloa. Lõuna-Soome keskkonnaamet sulgeb sellega ringi. Toru ajalugu sai alguse Soomes. Poolas ja Baltimaades heidetakse Venemaale ette, et Vene-Saksa gaasitoruga saab idaeurooplasi survestada. Kui Gasprom tarned Ida-Euroopale katkestab, on lääne varustamine gaasiga ikkagi tagatud. (Frankfurter Allgemeine Zeitung, 01.02)

Jordaania ja Eesti sõlmivad koostöölepingu põlevkiviõli tootmiseks. Tehase Jordaaniasse rajab Eesti Energia. Lepingu sõlmimine on Jordaania energiaministri Khaled Irani sõnul kavas 11. mail, lepingu allkirjastamise juures viibib ka Eesti president. Jordaania ressursside ameti juhi Maher Hijazini selgitusel hakkab õlitehas paiknema riigi lõunaosas Atarat Em El Ghadrani piirkonnas. Eesti Energia rajatav õlitehas hakkab tootma 36 000 barrelit õli päevas ja tehas läheb maksma kuus miljardit USA dollarit. Elektrijaama ehitus peaks algama hiljemalt 2015. aastal. Tehase täiemahuline kommertskasutus algab kümne aasta pärast. (QNA, The Peninsula, 04.05)

Soome ja Eesti energiakoostöö muutub tõhusamaks, kui 2014. aastal võetakse kasutusele teine riikidevaheline merekaabel. Estlink 2 võimsus on 650 megavatti. Soome põhivõrguettevõte Fingrid ehitab merealuse ühenduse koostöös Eleringiga. Umbes 320 miljonit eurot maksva projekti elluviimine eeldab veel ELi investeeringutoetust 100 miljoni euro ulatuses. Ülekandevõimsusi ligi 1000 megavatini tõstev ühendus toetab Eesti energiasüsteemi ning integreerib seda Põhjamaade turuga. Soome jaoks suurendab ühendus elektri varustuskindlust ja reguleerimisvõimalusi. (Turun Sanomat, 23.05)

Eesti elektritootmises väheneb tasahilju keskkonda saastava põlevkivi osa. Seda korvatakse tuuleenergiaga ning põlevkivist õli tootes. Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul pole põlevkivile lähiajal käegakatsutavat alternatiivi. „Põlevkivi tagab Eesti energiajulgeoleku viieks kuni kümneks aastaks,“ ütleb Liive. Pikemas perspektiivis moodustab põlevkivist toodetud energia elektritarbimises kõige rohkem poole. Eesti Energia kliendid võivad teha oma valiku juba praegu. Klient võib sõlmida lepingu ainult taastuvenergiaallikatest toodetud elektri tarbimiseks, makstes sel juhul kõrgemat hinda. See aga ei tähenda põlevkivist loobumist. Eesti Energia ehitab koos Soome ettevõtte Outoteciga Narva uut õlitehast. Ettevõtted plaanivad põlevkivist õli rafineerimise tehnoloogiat viia ka Jordaaniasse, kus on suured kasutamata põlevkivivarud. (Helsingin Sanomat, 07.06)

Soome peaminister Mari Kiviniemi ja Eesti peaminister Andrus Ansip kohtusid Tallinnas, et alustada läbirääkimisi tuumaelektri ekspordi küsimuses. Soome tuumaenergia eksporti Eestisse on võimalik alustada 2014. aastal, mil valmib merekaabel Estlink 2. Soome peaministri arvates eksporditakse selle kaabli kaudu lisaks tuumaenergiale ka taastuvenergiast toodetud elektrit. Eesti peaministri arvates võimaldavad Estlink 1 ja 2 mõlemasuunalist energiatransporti, kuna Eesti toodab elektrit põlevkivist enam kui tarbib. Ansip arvab ka, et teine merekaabel on Eesti energiaturvalisusele väga tähtis. (Helsingin Sanomat, 01.07)

Eesti Energia on juhtiv Balti energiatootja ja maailma suurim põlevkivi tootev ettevõte. Nii mõnelegi võib aga tunduda üllatavana, et firma pärineb Eestist. Firma asutati 1939. aastal ning on tõeline gigant, tegutsedes praegu Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Jordaanias. Firma teadmisi, oskusi ja põlevkivitehnoloogiat hinnatakse kõrgelt üle maailma. Lähitulevikus on firmal aga plaanis välja töötada vedelkütusetööstus tootmaks kvaliteetset õli, mida oleks võimalik kasutada mootorikütusena. (Business Review Europe, 06.07)

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) laenab Baltimaade ja Põhjamaade vahele ehitatava teise merealuse kaabelühenduse Estlink 2 rajamiseks 45 miljonit eurot.
NIB sõlmib 25 miljoni euro suuruse laenulepingu Eesti Energia põhivõrgu ettevõtte Elering ASiga ning 20 miljoni euro suuruse laenulepingu Soome põhivõrgu ettevõtte Fingrid Oy-ga. Laenulepingu pikkused on 15 aastat. (Kauppalehti, 20.10)

Eestis on aeg-ajalt räägitud oma tuumaelektrijaama ehitamisest, kuid seda vaid mõtte tasandil. Siiski on Eesti riigieelarves määratud järgmiseks aastaks miljon krooni, et selgitada Eestis tuumajaama jaoks välja parim asukoht. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapperi sõnul on üheks variandiks Pakri saar, ning Eesti Energial on saarel olemas tuumajaamaks sobiv maa-ala. Samuti on välja pakutud ka Sillamäe või Võrtsjärve piirkonda.
Oma tuumajaama ehitamine eeldab, et energiat peab saama müüa ka välismaale, näiteks Soome turule. Alternatiivina on mõeldud ka variandile, kas Eesti Energia võiks saada tulevikus Soome ehitatava kuuenda tuumareaktori osanikuks, kuid Soome pool pole ideest vaimustunud olnud. Kiiret pole – Eestis jätkub põlevkivi vähemalt 30–40 aastaks. (Kaleva, 19.12)

Rongiga sõita on lõbus

Vene impeeriumilt ja NSV Liidult pärandiks saadud vabariikide 1520 mm rööpalaiusega raudteevõrgustikku on ehitatud üle 150 000 km. See on kasutusel SRÜs, Baltimaades, Soomes ja Mongoolias. Globaliseerumise tingimustes on aga oluline nelja makroregiooni – Kesk-Aasia, Baltikum, Ida-Euroopa ja Kaukaasia – ja Venemaa raudteekompaniide töö sünkroniseerimine. Sel eesmärgil toimuvad igal aastal Sotšis ühised ärifoorumid, vahepealsel perioodil aga regionaalsed foorumid. Nüüdsele Tallinna kohtumisele sõitsid ligi 200 kompanii tippmänedžerid. Kõigile üllatuseks ilmus kohtumisele ka president Ilves, kes koos minister Partsi ja Vene raudtee juhi Jakuniniga eraldusid suletud kabinetti. Konkurents ja koostöö olid märksõnad, mis Tallinnas kõlasid nii Venemaa kui ka Eesti esindajate suust. (Комсомольская правда, 17.02)

Eesti ja Poola vaheline raudteeühendus avati 1993. aastal, kuid see suleti ebarentaablina 1998. aastal. Unistus raudteeühendusest Euroopaga elab nüüd ELi rahastatavas Rail Baltica projektis. Projekti esimeses etapis renoveeritakse raudtee Tallinnast Riiani, nii et rong võiks sõita kiirusega 120 km tunnis. Eestis peaks raudteeremont valmis saama 2012. aastaks. Läti külmutas eelmisel aastal majanduskriisi tõttu Rail Baltica projekti. Projekti teises etapis sõidaks rong Tallinnast Riiga 160 km tunnikiirusega. Kolmandas etapis on kavas Eestisse, Lätti ja Leetu ehitada raudtee, mille rööpmelaius vastaks Poola ja Lääne-Euroopa omale. (Helsingin Sanomat, 13.03)

Tuhapilve põhjustatud lennukeeld, sadamate töö seiskumine streigi tõttu ning muu transporti ohustav on tekitanud taas huvi Helsingi ja Tallinna vahelise raudteetunneli vastu. Tunnel oleks osa ELi rahastatavast Rail Balticast, mis viiks Tallinnast läbi Baltimaade Varssavisse. Tunneliprojekt pole siiani edenenud, sest seda on peetud liiga kalliks. Soome ja Eesti ühine seisukoht on, et mõlema riigi transpordivõrgus on olulisemaid objekte, kuhu raha suunata. Rail Baltica ehitus on seni takerdunud majanduskriisi tõttu. (Helsingin Sanomat, 30.04)

Baltimaad on tellinud uue raudtee-ehituse tasuvusuuringu, mis peaks valmima järgmisel aastal. See annab ettekujutuse ka Helsingi ja Tallinna vahele plaanitud tunneli tasuvuse kohta. Lisaks Helsingile on Rail Baltica vastu huvi üles näidanud Peterburi, seda aga juhul, kui Rail Balticat arendatakse praeguse rööpmelaiusega, mis vastab Venemaa raudtee rööpmelaiusele. Läti ja Leedu külmutasid Rail Baltica projekti eelmisel aastal majanduskriisi tõttu. ELi transpordivolinik Siim Kallas on lubanud Rail Baltica projekti ELis edasi ajada ning kinnitab, et vähemalt Baltimaad osalevad projektis. (Helsingin Sanomat, 30.04)