Inimõiguste Kohus kinnitas, et riigi julgeoleku huvides isiku väljasaatmine ei tohi olla meelevaldne

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 15.02.2011 otsuse asjas Geleri vs. Rumeenia (kaebus nr 33118/05), milles asus seisukohale, et riigi julgeoleku huvides poliitilise põgeniku väljasaatmisega rikuti konventsiooni artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja 7. protokolli artiklit 1 (välismaalaste väljasaatmisega seotud protseduurilised kaitseabinõud).

Kaebaja on Türgi kodanik, kellele oli 1998. aastal antud Rumeenias poliitiline varjupaik. 2003. aastal abiellus ta Rumeenia kodanikuga ja 2005. aastal sai tütre. 2005. aastal tunnistati kaebaja aga Bukaresti apellatsioonikohtu otsusega persona non grata’ks põhjusel, et ta ohustab riigi julgeolekut ning tal keelati 10 aasta jooksul Rumeeniasse siseneda. Kaebaja saadeti otsuse kättesaamise päeval riigist välja. Kaebajale ega tema esindajale otsuse aluseks olevaid tõendeid ei esitatud, kuna need olid riigisaladus.

EIK asus seisukohale, et riigi selline tegevus riivas kaebaja õigust nii eraelule kui perekonnaelule (artikkel 8). Edasi hindas EIK selle riive seaduslikkust ja põhjendatust. EIK märkis, et seaduslikkus tähendab, et isik on kaitstud meelevaldsete otsuste eest ning et määratud meetmeid hindab sõltumatu ja erapooletu kohus, kellel on õigus uurida kõiki asjaolusid. Antud juhul vaadati kaebaja väljasaatmisettekirjutusele esitatud kaebus läbi üksnes formaalselt ning apellatsioonikohtu käsutuses ei olnud lisamaterjale hindamaks, kas kaebaja tõesti ohustas riigi julgeolekut või avalikku korda. Niisiis ei olnud kaebajale garanteeritud minimaalsetki kaitset meelevaldsuse vastu ja seega oli rikutud konventsiooni artiklit 8.

7. protokolli artikkel 1 lubab välismaalase välja saata, kui see on vajalik avaliku korra huvides või põhjendatud riigi julgeoleku huvidega. Kui isik elab riigi territooriumil seaduslikul alusel, siis peab tal olema esmalt õigus esitada põhjendusi enda väljasaatmise vastu ja tal peab olema õigus tema asja uuesti läbivaatamisele. EIK viitas 7. protokolli seletuskirjale, mille kohaselt tuleb sellised tagatised anda isikule enne tema väljasaatmist. EIK asus seisukohale, et kuna riik ei olnud andnud kaebajale teada mingeid põhjusi, miks kaebaja ohustas riigi julgeolekut, siis ei olnud kaebaja väljasaatmisel talle tagatud konventsiooniga nõutud protseduurilised kaitseabinõud ning rikutud oli ka 7. protokolli artiklit 1.

EIK määras kaebajale mittevaralise hüvitisena 13 000 eurot.

Otsus (prantsuse keeles):
http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&documentId=881555...