SELETUSKIRI: Välisministri 27. novembri 2006. a määruse nr 7 "Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm" muutmise eelnõu

Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse välisministri 27. novembri 2006. a määrust nr 7„Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm" (edaspidi määrus), täpsustades eluruumi üüri hüvitamist.

Eelnõu on välja töötanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna õigusloome ja rahvusvahelise õiguse büroo direktor Kairi Künka (637 7431; kairi.kunka@mfa.ee).

Eelnõu eesmärk

Käesoleva eelnõu eesmärgiks on sätestada, et teenistujale hüvitatakse asukohariigis asuva eluruumi üürimisel eluruumi üür.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse § 12 sätestab kulude hüvitamise. Määruse § 12 lõike 1 punkt 2 näeb ette eluruumi üüri hüvitamise 90 % ulatuses ning paragrahviga 4 kehtestatud normidest suurema eluruumi korral maksab teenistuja üldjuhul normiülese pinna eest üüri ise, kui Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleriga või lähetajaministeeriumi kantsleriga ei lepita kokku teisiti.

Välisministeerium leiab, et omaosaluse rakendamisega seotud lisanduv administratiivtehnilise töö maht ja kaudsed kulud, sh. täiendava administratiiv-tehnilise personali vajadus ei võimalda saavutada määruse eesmärgiks olnud kokkuhoidu; samuti ei võimalda seda kaasnenud linnade koefitsientide suurenemine. Süveneb töötajate ebavõrdne käsitlus tulenevalt linnade kinnisvaraturgude erinevustest, üüripindade saadavusest jne.

Seetõttu muudetakse määruse § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastust ning Välisministeerium või lähetajaministeerium tasub eluruumi üüri 100% ulatuses ilma teenistujale omaosaluse nõude kehtestamiseta, kindlaksmääratud elamispinna suuruseni. Selline lähenemine on ka teenistuja suhtes õiglasem, välistades asukohariikide erinevast kinnisvaraturu olukorrast, üüri suurusest ja üürimakse tasumise tähtaegadest kaasnevaid erisusi. Kuna reaalselt saab üürimakseid sooritada üürilepingus ettenähtud tähtajal või teatud juhtudel pärast üürileandjalt arve saabumist, siis ei ühti tihti arve periood ning välislähetustasu maksmise aeg, mis võib hakata kaasa tooma teatud juhtudel hilisemaid ümberarvestusi ja tagasimaksete tegemisi teenistujatele. Täiendav töö arvestuse pidamisel kahandab aga tulevikus loodetava kokkuhoiu ebaoluliseks, tugiteenuste sealhulgas raamatupidamise jätkuv tsentraliseerimine aga eeldab arvestuse mõistlikku lihtsust.

Jõusse jääb säte, et määruse paragrahviga 4 kehtestatud normidest suurema eluruumi korral maksab teenistuja üldjuhul normiülese pinna eest üüri ise, kui Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleriga või lähetajaministeeriumi kantsleriga ei lepita kokku teisiti.

Kehtetuks tunnistatakse ka paragrahv 141, mis näeb ette eluruumi üüri hüvitamise rakendamise teatud üürilepingutele.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus käsitletud küsimustel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu mõjud

Määruses tehtavate muudatustega antakse ühised alused eluruumi üüri hüvitamisel. Selge ja ühtse põhimõtte kehtestamine vähendab asjaomaste asutuste halduskoormust ja aitab kaasa eelarve efektiivsemale kasutamisele.

Määruse rakendamise kulud

Määruse rakendamisega kulud ei suurene.

Määruse jõustumine ja rakendamine

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi e-õigus kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu suuliselt.


Urmas Paet
Välisminister
 

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter