Inimõiguste Kohtu otsus usuvabaduse hindamise kohta

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 03.02.2011 otsuse asjas Siebenhaar vs. Saksamaa (kaebus nr 18136/02), milles asus seisukohale, et konventsiooni artiklit 9 (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus) ei ole rikutud.

Kaebaja oli protestantlikus lasteaias kasvataja. Kaebaja kaebas selle peale, et ta lasti töölt lahti põhjusel, et ta oli aktiivselt tegev teises usuühenduses (ta oli katoliiklane ja usuühenduse Universal Church/Brotherhood of Humanity liige). Kuigi tööleasumisel kirjutas ta alla töölepingule, milles võttis kohustuse olla lojaalne protestantlikule kirikule ning kohustuse mitte töötada selle kiriku põhimõtetega vastuolus olevate organisatsioonide heaks, leidis ta siiski, et tema vallandamisega oli rikutud konventsiooni artiklit 9.  

EIK hindas otsust tehes tasakaalu kaebaja usuvabaduse ja protestantliku kiriku õiguste (sh artikliga 11 kaitstud kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus) tagamise vahel. EIK pidas oluliseks, et Saksamaal on töövaidluskohtute süsteem ning et kaebajal oli võimalik oma töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks pöörduda vastavate kohtute poole, kes võtsid arvesse ka nn kirikutööõigust. Saksa kohtud olid leidnud, et arvestades kaebaja aktiivsust Universal Churchis, ei saanud teda enam pidada lojaalseks oma tööandja ideaalidele. Saksa töövaidluskohtud olid võtnud arvesse erinevaid õigusi ja huve ning asunud seisukohale, et kaebaja vallandamine selleks, et säilitada protestantliku kiriku usaldusväärsust, oli põhjendatud. Saksa kohtud leidsid, et kiriku usaldusväärsus kaalus üles kaebaja töölepingu jätkamise huvi. EIK omakorda leidis, et see, et Saksa kohtud hindasid kiriku huve kõrgemalt kui üksikisiku huve, ei ole konventsiooniga vastuolus ning asus seisukohale, et kaebaja usuvabadust ei ole rikutud.

Otsus (prantsuse keeles):

http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&documentId=881018&portal=hbkm&source=externalbydocnumber&table=F69A27FD8FB86142BF01C1166DEA398649