Eesti välismeedias 27. jaanuar - 2. veebruar 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
LEEDU AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Pyrrhic Recoveries
Blogi

Paul Krugman
01.02.2011

Paul Krugmani vastus Financial Times´is Eesti arengust kirjutanud John Dizard´ile (30.01.2011 Estonia’s recovery holds little hope for eurozone). Krugman väidab, et Dizard eksib andmete esitamisel rääkides nominaalsest SKT-st mitte reaalsest SKT-st, mis tegelikult loeb, misjuhul saavutab Eesti heal juhul 2014. aastaks SKT endise kriisieelse taseme, mitte varem. Sellega lühab Krugman ümber Dizardi artikli väite, et ta ise on oma varesemates kirjutistes eksinud, ennustades Eestile taastumiseks pikka aega.
http://krugman.blogs.nytimes.com/2011/02/01/pyrrhic-recoveries/?scp=5&sq...

CNN
Estonia becomes the 17th EU member to adopt the Euro as its sole currency

31.01.2011, Noemi Cano

Videoreportaaž Eesti üleminekust eurole. Brüsselis perega elav eestlane Tõnis Asson kommenteerib üleminekut ning Euroopa parlamendi liige Kristiina Ojuland räägib sellest, kuidas nähakse eurotsooni riikide kriisi Eestis ning mida võib tulevik euroga pakkuda.
http://edition.cnn.com/video/#/video/international/2011/01/31/wv.estonia...

BLOOMBERG
Estonia Avoids Spending Slump After Euro Entry, Retailers Say

Ott Ummelas
27.01.2011

Eestlased ei ole märgatavalt vähendanud kulutusi pärast euroga ühinemist. Mitmed kaupade edasimüüjad kartsid, et uus raha muudab tarbijad kulutuste suhtes ettevaatlikumaks, kuid jaanuari andmed on ületanud kahe eelmise aasta jaanuari müügitulemused, mis näitab, et eestlased on kiirelt kohanenud. Põhuseks võib olla ka selgelt paranenud majandusnäitajates ning tõsiasjas, et euroga seostatud hirmud ei ole teostunud.
http://www.bloomberg.com/news/2011-01-27/estonia-avoids-spending-slump-a...

Estonian Inflation May Quicken to 4 Percent in 2011, IMF Says

Ott Ummelas
02.02.2011

Eesti inflatsioonitase võib tõusta sellel aastal nelja protsendini, tänu tõusvatele toidu ja kütuse hindadele, ennustab Rahvusvaheline Valuutafond.
http://www.bloomberg.com/news/2011-02-02/estonian-inflation-may-quicken-...

EDINBURGH NEWS
Bust is from Estonia with love for Sean

20.02.2011

Suurbritannia suursaadik Peter Carter avas Tallinnas Šoti Klubi juures näitleja Sean Connery büsti, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Büst maksis 10 000 eurot ning oli rahastatud eraannetajate poolt. Carter sõnas, et Connery on kahtlemata ikoon, eelkõige tuntud James Bondi ja sajandi seksikaima mehena, kuid olles ka suurepärane näitleja ning oluline sümbol Šotimaa jaoks.
http://edinburghnews.scotsman.com/news/Bust-is-from-Estonia-with.6696663.jp

TIMES OF INDIA
Connery honored with own statue

28.01.2011

Suurbritannia suursaadik Peter Carter avas Tallinnas Šoti Klubi juures näitleja Sean Connery büsti, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Büst maksis 10 000 eurot ning oli rahastatud eraannetajate poolt. Carter sõnas, et Connery on kahtlemata ikoon, eelkõige tuntud James Bondi ja sajandi seksikaima mehena, kuid olles ka suurepärane näitleja ning oluline sümbol Šotimaa jaoks.
http://timesofindia.indiatimes.com/entertainment/hollywood/news-intervie...

STARPULSE
Sean Connery Statue Erected In Estonia

27.01.2011

Suurbritannia suursaadik Peter Carter avas Tallinnas Šoti Klubi juures näitleja Sean Connery büsti, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Büst maksis 10 000 eurot ning oli rahastatud eraannetajate poolt. Carter sõnas, et Connery on kahtlemata ikoon, eelkõige tuntud James Bondi ja sajandi seksikaima mehena, kuid olles ka suurepärane näitleja ning oluline sümbol Šotimaa jaoks.
http://www.starpulse.com/news/index.php/2011/01/27/sean_connery_statue_e...

DIGITAL SPY
Sean Connery statue unveiled in Estonia

27.01.2011

Suurbritannia suursaadik Peter Carter avas Tallinnas Šoti Klubi juures näitleja Sean Connery büsti, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Büst maksis 10 000 eurot ning oli rahastatud eraannetajate poolt. Carter sõnas, et Connery on kahtlemata ikoon, eelkõige tuntud James Bondi ja sajandi seksikaima mehena, kuid olles ka suurepärane näitleja ning oluline sümbol Šotimaa jaoks.
http://www.digitalspy.co.uk/showbiz/news/a300663/sean-connery-statue-unv...

ACESHOWBIZ
Sean Connery Honored With Bronze Statue in Estonia

28.01.2011

Suurbritannia suursaadik Peter Carter avas Tallinnas Šoti Klubi juures näitleja Sean Connery büsti, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Büst maksis 10 000 eurot ning oli rahastatud eraannetajate poolt. Carter sõnas, et Connery on kahtlemata ikoon, eelkõige tuntud James Bondi ja sajandi seksikaima mehena, kuid olles ka suurepärane näitleja ning oluline sümbol Šotimaa jaoks.
http://www.aceshowbiz.com/news/view/w0009968.html

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON POST
Sean Connery immortalized with Estonian bust

Jari Tanner
27.01.2011

Suurbritannia suursaadik Peter Carter avas Tallinnas Šoti Klubi juures näitleja Sean Connery büsti, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Büst maksis 10 000 eurot ning oli rahastatud eraannetajate poolt. Carter sõnas, et Connery on kahtlemata ikoon, eelkõige tuntud James Bondi ja sajandi seksikaima mehena, kuid olles ka suurepärane näitleja ning oluline sümbol Šotimaa jaoks. Šotiklubi president Mart haamer ütles, et juba paar aastat tagasi tekkis idee avaldada austust šotlastele, kel on olnud oluline roll maailma loos. Klubil on juba 18. sajandist pärit soti poeedi Robert Burns´i büst.
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2011/01/27/AR201101...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Estonia’s recovery holds little hope for eurozone

John Dizard
30.01.2011

Vaid aasta tagasi märkas artikli autor, et Eesti sisemine devalveerimine oli ära tasumas majanduslikult ning üht rängimat kriisi talunud riik oli suundumas edukalt euro poole. Kuid mitte kõik ei olnud tol ajal sama meelt. Paul Krugman ennustas, et Balti riigid sammuvad Argentiina jalajälgedes. Pärast Eesti euroga liitumist kommenteeris Krugman sündmusi, kirjutades, et depressioonijärgne tootlus on jätkuvalt madal, töötus suur ning taastumiseks läheb aastaid. Sellele vaidleb loo autor vastu öeldes, et tööstuslik toodang on eestis ületamas kriisieelseid näitajaid, majandus kasvas möödunud aastal 2,4 protsenti ning olgugi, et töötus on 13,3 protsendilt langenud 10,3-le ning on jätkuvalt liiga suu on languse kiirus tunduvalt jõudsam arenenud riikidega võrreldes. Palgad tõusevad, eksport kasvas möödnud aastal 47 protsenti ning Tallinna börsiindeks on kasvanud rohkem kui 40 protsenti. Autor küsib, et kas selline taastumine annab lootust ka teistele riikidele nagu Kreeka, Iirimaa, Hispaania, Portugal ning leiab sealjuures, et arvatavasti mitte. Ta nõustub Krugmaniga sisemise devalveerimise võlakooruse ületamise ning võlalõksu ohtude osas. Eesti riigi sise-ja välisvõlg ei olnud üle 1,5 korra suurem SKT-st, kuid eurotsooni liikmed, kes on suuremad eelarvedefitsiidid peaksid seega kannatama tunduvalt suuremat valu. Küsimus on ka riigi erasektori paindlikuses. Eestil on oluline infotehnoloogia tööstus, mis orienteerus kiiresti ümber teenuste eksportimisele, mis oleks mitme teise riigi puhul tunduvalt keerulisem. Oluline oli ka eestlaste ühine meel selles osas, et riigi säilimine euroopameelsena sõltus suuresti igaühe pingutusest rasked ajad üle elada.

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Der Tagesspiegel
Was ist der Cyberwar?

Harald Schumann
30.01.2011

Artikkel küberrünnakutest. Eestit mainitakse seoses 2007. aasta Venemaa poolt toime pandud küberrünnakutega. Tegemist oli valdkonna ajaloos seni tähtsaima sündmusega.
http://www.tagesspiegel.de/politik/was-ist-der-cyberwar/3786010.html

Adel im Untergang

Martin Schwickert
1.02.2011

Ajakirjanik tutvustab Chris Krausi uut filmi „Poll“, mille võtted toimusid Eestis.
http://www.tagesspiegel.de/kultur/kino/adel-im-untergang/3789990.html

Samal teemal veel:
http://www.tagesspiegel.de/zeitung/haus-am-meer/3791458.html
http://www.fr-online.de/kultur/film/weltkriegsdrama-um-junge-deutsche-in...
http://www.faz.net/s/Rub070B8E40FAFE40D1A7212BACEE9D55FD/Doc~EC1B00AFA0F...

Von Argentinien nach Estland

2.02.2011

Sel nädalal esilinastuvad Berliinis mitmed uued filmid, nende seas Eestis üles võetud Chris Krausi uut filmi „Poll“.
http://www.tagesspiegel.de/berlin/von-argentinien-nach-estland/3792068.html

Süddeutsche Zeitung
Testlabor Tallinn

Thomas Urban
2.02.2011

Tallinna Lennujaamas ja Balti jaamas asuvad suured plakatid, mille peale on kirjutatud „E-stonia“. Reklaam juhib tähelepanu asjaolule, et väikeses Eestis on 99% maast kaetud Interneti leviga. Ühelgi teisel riigil maailmas pole näitaja nii suur. Eestis saab väga palju informatsiooni kätte Internetist, alates jumalateenistuse kellaaegadest kuni õpilaste hinneteni.
E-stonias on ka populaarne tellida paljusid teenuseid SMS-i teel. 80% Eesti 1,3 miljonist elanikust omavad mobiiltelefoni. Rahvusvahelised telekommunikatsiooni firmad katsetavad Eestis uusi tehnoloogiaid ja kommunikatsioonimeetodeid. Juba praegu saavad eestlased maksta parkimise ja bussipileti eest mobiiliga. Poes ostu eest mobiiltelefoniga tasumine pole veel tuntust kogunud.
Viimasel ajal on SMS-i teel laenu võtmine vähenenud. Enne majanduskriisi andsid Rootsi pangad välja madala intressiga laene. Kuni 600 euro väärtuses sai laenu võtta ilma raskusteta SMS-i teel. Nüüd on kiire SMS-laenu võtjad sageli hädas, sest ainuüksi aastaga võib mõnel juhul tagasimakstav summa kasvada kolmekordseks. See on muutnud eestlased SMS-teenuste kasutamisel ettevaatlikuks. Enamik oste poodides tasutakse krediitkaardiga.
Turunduseksperdid näevad muutustes ka psühholoogilisi põhjsueid. Esiteks, kardetakse kaotada kontrolli oma rahade üle, kui seda nii kiiresti „liigutada“ saab. Teiseks, 2007. aasta Venemaalt tulnud küberrünnakud on muutnud eestlaseid ettevaatlikumaks Internetiteenuste kasutamisel. Sel aastal katsetatakse uut SMS-teenust- mobiiltelefoni teel Riigikogu valimistel hääletamist. Taaskord on eestlased infortehnoloogia valdkonnas esimesed.

Frankfurter Rundschau
«Cyberwar» nicht mehr nur Science-Fiction-Szenario

2.02.2011

Eesti, Gruusia, Lähis-Ida, Iraan ja Hiina- kõiki neid riike ja piirkondi ühendab ohvristaatus küberrünnakutes. 47. Müncheni julgeolekukonverentsil on küberjulgeolek üks peateemadest. 2007. aasta küberrünnakud Eestile olid valdkonnas revolutsioonilised. 2008. aastal loodi Tallinnasse küberkaitsekeskus ning senini on väikeriik antud valdkonnas esirinnas.
http://www.fr-online.de/digital/-cyberwar--nicht-mehr-nur-science-fictio...

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Die Presse
Estnische Bankomaten zerreißen Fünf-Euro-Scheine

1.02.2011

Tehniliste probleemide tõttu on Eestis häiritud 5euroste rahatähtede sularahaautomaatidest välja võtmine. Sageli tulevad rahatähed automaadist välja katkisena. Algselt ei saanud Eestis 5euroseid rahatähti üldse pangaautomaatidest välja võtta, kuid rahva tungival soovil tehti ka väikemate kupüüride väljavõtmine võimalikuks. Swedpanga esindaja Mart Siilivaski sõnul on probleem tingitud rahatähe väikestest mõõtudest ning selle parandamiseks ei saa midagi teha. Teisest euromaades saab väikseima rahatähena välja võtta 10euroseid.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/international/630077/Estnische-Bank...

Büste von Sean Connery in Estland enthüllt

28.01.2011

Suurbritannia suursaadik avas šoti näitleja Sean Connery pronksist büsti Tallinnas asuva Šoti pubi ees. Šoti klubi käis Tallinnas koos 1990ndatel eelkõige viski degusteerimise eesmärgil, hiljem arenes see šoti kultuuri austajate klubiks. Šoti klubi ees asub veel Robert Burnsi büst.
http://diepresse.com/home/leben/mensch/629108/Bueste-von-Sean-Connery-in...

Der Standard
Bankomaten spucken Fünf-Euro-Scheine ungern aus

1.02.2011

Tehniliste probleemide tõttu on Eestis häiritud 5euroste rahatähtede sularahaautomaatidest välja võtmine. Sageli tulevad rahatähed automaadist välja katkisena. Algselt ei saanud Eestis 5euroseid rahatähti üldse pangaautomaatidest välja võtta, kuid rahva tungival soovil tehti ka väikemate kupüüride väljavõtmine võimalikuks. Swedpanga esindaja Mart Siilivaski sõnul on probleem tingitud rahatähe väikestest mõõtudest ning selle parandamiseks ei saa midagi teha. Teisest euromaades saab väikseima rahatähena välja võtta 10euroseid.
http://derstandard.at/1295571311418/Estland-Bankomaten-spucken-Fuenf-Eur...

"Cyberwar" nicht mehr nur Science-Fiction-Szenario

2.02.2011

Eesti, Gruusia, Lähis-Ida, Iraan ja Hiina- kõiki neid riike ja piirkondi ühendab ohvristaatus küberrünnakutes. 47. Müncheni julgeolekukonverentsil on küberjulgeolek üks peateemadest. 2007. aasta küberrünnakud Eestile olid valdkonnas revolutsioonilised. 2008. aastal loodi Tallinnasse küberkaitsekeskus ning senini on väikeriik antud valdkonnas esirinnas.
http://derstandard.at/1295571452227/Cyberwar-nicht-mehr-nur-Science-Fict...

Tallinn: Ungekrönte Kulturhauptstadt 2011

Wolfgang Weitlaner
1.02.2011

Tallinn- 2011. aasta kroonimata kultuuripealinn. Artikkel koosneb 34-st Tallinna pildist.
http://derstandard.at/1295571318438/Tallinn-Ungekroente-Kulturhauptstadt...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

EURONEWS
Un mois avec l’euro en Estonie

31.01.2011

Euro on juba ligi kuu aega osa eestlaste igapäevaelust. Alates 27. detembrist on kogutud Eesti Panka ligi 5 miljardit endist krooni rahatähte, kuid ringluses on vanu kroone veel ligi 117 miljoni euro väärtuses. Artiklis on ka kahe eestlase positiivsed lühikommentaarid euro kasulikkusest reisimisel ning tõdemus, et rahvas on kiiresti ja hästi uue rahaga kohanenud.
http://fr.euronews.net/2011/01/31/un-mois-avec-l-euro-en-estonie/

AIR JOURNAL
Blue1 atterrit à Tallinn

31.02.2011

Soome odavlennufirma Blue1 avas 31. jaanuarist Tallinna ja Helsingi vahel uue liini.
http://www.air-journal.fr/2011-01-31-blue1-atterrit-a-tallinn-524594.html

SOOME AJAKIRJANDUS

Helsingin Sanomat
EU pani Valko-Venäjän eliitin matkustuskieltoon

Annamari Sipilä
01.02.2011

Euroopa Liit otsustas esmaspäeval kehtestada Valgevene võimueliidile reisimiskeelu Euroopa Liitu, seoses pärast presidendivalimisi toimunud opositsiooni ja kondanikuühenduste esindajate vahistamistega. Keeld puudutab 160 valitsuse ja ametkonna liiget, kaasaarvatud president Aleksandr Lukašenkat.
Soome välisminister Alexander Stubb on pakkunud varjupaika Valgevene opositsioonijuhile Vladimir Nekljajevile.
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul sõltub poliitilise varjupaiga pakkumine ELis sellest, kas opositsioonijuhid ise tahavad Valgevenest lahkuda. "Kui kõik lahkuvad, mõjutab see kodanikuühiskonna ülesehitamist," ütles Paet Brüsselis.

Tukholman Puhdistus on ylihygieeninen

Suna Vuori
30.01.2011

Sofi Oksaneni menuka näidendi «Puhastus» (Utrensning) tõlgendus Rootsis Stockholmi linnateatris väldib või isegi kardab tundeid.
Etendus on mitmel moel eestlaste Vanemuise etenduse vastand: hügieeniline, osalt isegi liialt stiliseeritud, kuid samas eemale hoidev või sissepoole pöördunud. Justkui kardaks tõeliste tunnete väljendamist või nende äratamist vaatajas.
Distants sünnib osaliselt ruumist ja lavastuse lahendustest, osalt lavastaja rõhuasetusest. Teatri väike lavagi tundub intiimsele «Puhastusele» liialt suur, lava eesosas asetsev klaas lõikab tegevuse vaatajatest veelgi kaugemale.
Peaaegu kogu etenduse esimene pool on niivõrd viidetel põhinev, et on raske mõista, mida etendusest saavad aru need, kes pole Oksaneni romaani või näidendit lugenud. Viga ei ole näitlejates, vaid kogu tõlgendus justkui pageks selle eest, mis artikli autori arvates on “Puhastuse” mõte.

Etelä-Suomen Sanomat
Suomi ylivoimainen ykkönen EU:n lukutaitovertailussa

STT–Tuomas Savonen
02.02.2011

Euroopa Liidu liikmesriikide lugemisoskuse võrdluses platseerub ülivõimsale esikohale Soome ning paremuselt teised on eestlased. Euroopa viletsaimad lugejad elavad Rumeenias ja Bulgaarias, kus üle 40% koolilastest luges halvasti.

Polttoainetta nielevät menopelit virolaisten suosiossa
STT–BNS

27.01.2011

Eestis eelistatakse suurema kütusekuluga uhkeid autosid, selgub Eesti Päevalehes avaldatud raporti põhjal. Eestis on uute sõidukite tarbimine viiendiku võrra suurem ELi keskmisest. „See pole müüt, et eestlane ostab meelsamini suure võimsa auto kui püüab parandada oma muud eluolu,” nentis uuringu juht Mari Jüssi.
Uuringu tulemustes selgub, et transpordisektor tarbib Eestis pea veerandi kogu energiast ja sõidukite kütusekulu on pidevalt kasvanud.

Kaleva
Kun Daavid löi Goljatin – Viron Tarton rauha 1920

Kari Alenius
02.02.2011

Oulu Ülikooli ajaloo lektor ja dotsent Kari Alenius kirjutab Tartu rahulepingu teemal – 2. veebruar on Eesti ja nõukogude Venemaa vahelise Tartu rahulepingu aastapäev. Tartu rahust pidi tulema Eesti ja Vene suhteid määratlev põhileping.
On põhjust meenutada, et nõukogude Venemaa ei soovinud loobuda Vene impeeriumi äärealadest ning lämmatas igasugused iseseisvusliikumised 1918-1922-aastatel Valgevenes, Ukrainas, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Siberis ja Uuralites. Venemaa üritas sama ka Poolas, Baltimaades ja Soomes, kuid pidi loobuma sõjalise lüüasaamise järel. Eesti vabadussõja võitu Venemaa üle võib pidada väikeseks imeks. Lõpptulemuseks oli Eestile eriti soodne rahuleping. Sellele ei leidu ajaloos midagi võrdväärset, pidades silmas osapoolte proportsioone. Eestis oli elanikke vaevalt miljon, Venemaal aga 140 miljonit.
Eesti vabadussõda on eestlastele nende talvesõda suur T-tähega. Seda võib võrrelda vaid ajaloo klassiku – Piibliga – kus Taavet võitis Koljati, või siis moodsama Asterix-looga. Sealgi alistab käputäis võitmatuid gallialasi Rooma leegioni ja säilitab oma iseseisvuse. Gallialastele tugevust andnud võlujook oli Eesti juhtumi puhul asendatud hingelise jõuga.
Eesti jaoks on Tartu rahuleping üks riigi iseseisvuse nurgakividest. Leping on endiselt jõus, sest seda ei ole rahvusvahelise õiguse seisukohast tühistatud. Seetõttu pidas Eesti 2005. aastal vajalikuks viidata Tartu rahulepingu olemasolule, kui Venemaaga peeti läbirääkimisi uue piirilepingu üle. Kuid see oli liig Venemaale ning nende keeldumine piirilepingut ratifitseerida osutas, et Venemaa ei tunnista endiselt, et okupeeris Eesti 1940. (ja 1944.) aastal. Venemaa arusaama kohaselt kaotas Tartu rahuleping kehtivuse, kui Eesti “liitus” Nõukogude Liiduga.
Tõenäoliselt valmistab Venemaale enim meelehärmi just lepingu teine artikkel, kus nõukogude Venemaa kuulutas vabatahtlikult, et loobub igaveseks Eesti poole pilku heitmast. Kulunud 90 aastat näitab, et lubadusega oli kõvasti liialdatud. Eesti jaoks on Tartu rahuleping aga võrdväärsete osapoolte siduv leping, mida ei või muuta ühepoolsete otsustega, ega ka vägivalla või sellega ähvardamise teel.

Talletuksille hulppeita korkoja

Heino Ylisipola
28.01.2011

Pangad võitlevad taas hoiustajate rahade eest. Aktia otsib uusi kliente reklaamikampaaniatega, eestlaste Bigbank Soomes lubab aga 10-aastasele tähtajalisele hoiusele juba 4,40% intressi, hoiustama peab vähemalt 30 001 eurot. Ka muudes EL-maades on uute tähtajaliste hoiuste intressid tõusnud.
Bigbanki Soome tegevuse juhi Veiko Kandla sõnul on nende panga tähtsaimaks tegevusvormiks Soomes tarbimislaenu andmine: “Nende eest võime küsida kõrgemat intressimäära kui näiteks korterilaenudelt, seetõttu saame maksta hoiustelt suuremaid intresse kui teised pangad.”
Bigbanki sõnul algavad nende tarbimislaenude intressimäärad 9%st. Maksimaalne laenuperiood on 5 aastat.

Kauppalehti
Blue1 aloitti Tallinnan-reitin

02.02.2011

Lennufirma Blue1 alustas sel nädalal uue lennuliiniga Helsingi ja Tallinna vahel, eesmärgiga suunata ärireisijaid edasi Blue1 jätkulendudele Euroopasse.

Aamulehti
Wikileaks-kohu riepoo nyt Viroa

Simopekka Virkkula
29.01.2011

“Keskerakonna juht Edgar Savisaar on Eesti Hugo Chavez, odav populist,” – see karm lause kõlas president Toomas Hendrik Ilvese suust, kui ta 2006. aasta lõpus viibis külalisena USA Tallinna suursaatkonnas. See lause ei jäänud nelja seina vahele, vaid kirjutati Washingtoni saadetud raportisse ning mis nüüd on tulnud avalikkuse ette tänu Wikileaksi infolekkele.
Postimees hakkas avaldama väjavõtteid Wikileaksis avaldatud Eestit puudutavatest dokumentidest. Seni avaldatud materjalid ei sisalda erilisi üllatusi. Eesti juhtivpoliitikute arvamused on olnud ennegi teada, ehkki nüüd tulevad need seisukohad esile tavalisest otsekohesemalt.
Dokumentide põhjal selgub president Ilvese umbusk Savisaare Venemaa-sidemete vastu. Ilves kurdab, et Savisaar kohtub Vene ametnikega, ent ei võta kunagi ühes kedagi Eesti Moskva saatkonnast. Seetõttu ei tea Eesti valitsus, mida Savisaar oma Vene kolleegidega arutab.
Dokumendid sisaldavad ka ameeriklaste arvamusi Eesti juhtide kohta. President Ilvest kirjeldatakse ühest küljest distantsi hoidva ja ülbena, teisalt aga intellektuaalina, kes kirjutab oma kõned ise ning teeb neis viiteid ajaloole, filosoofiale ja kirjandusele.
Arvamused Ilvesest on ajapikku soojenenud. Tema presidendiameti algusaegadel märkis saatkond, et Ilves kritiseerib muuhulgas ka USA kliima- ja inimõiguspoliitikat. Hilisemate hinnangute järgi on Ilves juba “tulihingeliselt Ameerika-meelne”.

Viro uskoo, kun pääministeri lupaa elintasoa ja espressoa

Simopekka Virkkula
27.01.2011

Millest on Eesti märtsikuistel parlamendivalimistel küsimus? Valitseva Reformierakonna telereklaami põhjal saab valija olulisest aru, kui samastab end reklaamis oleva mehega kohvitunnil. Üks ime järgneb teisele, muidugi juhul, kui Reformierakond püsib edaspidigi võimul.
Arvamusküsitluste põhjal jätkab Andrus Ansip võimulolemist ka märtsikuiste valimise järel. Kindel pole vaid see, milliseid erakondi Ansip enda ja Reformierakonna kõrval uues valitsuses kõlblikuks peab.
Eesti on uusliberalismi kodumaa ja sellisena püsib veel edaspidigi.
Ansipi parempoolsele Reformierakonnale on olemas küll tugev vastane – Keskerakond, kellele lubatakse teiseks enam hääli, kuid kellel valitsusse pole asja.
Mitmetes skandaalides oma nime määrinud Keskerakond on teiste erakondade jaoks liialt venemeelne.
Eesti erakondlikku kaarti on 20 aasta jooksul mitmeid kordi ümber joonistatud – erakondi on sündinud, surnud ja ühinenud.
Sel korral pürib Riigikogusse 9 erakonda, lisaks on välja pakkuda rekordarv üksiküritajaid. 5%lise valimiskünnise ületab maksimaalselt 5 erakonda, lisaks Ansipi Reformierakonnale ja nende rahvusliku meelsusega koalitsioonipartnerile IRLile veel Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja rohelised.
Viimastel valimistel valimiskünnise ületanud ja maainimeste poolt soositud Rahvaliit lagunes keset valimisperioodi ning selle esindajad põgenesid kes kuhu.
Sisemise kaose tõttu on kannatanud ka rohelised. Nüüd nad on avanud oma nimekirja mitmele tuntud nimega sõltumatule kandidaadile. Selle taktikaga hoiab erakond end parlamendis sees.
Lisaks kogemustega poliitikutele on eestlastel võimalus valida parlamenti erinevaid avaliku elu tegelasi. Eelmistel valimistel lootis rahvas muuhulgas olümpiavõitja Erki Noolele, kes kandideerib ka seekord.

Täällä Tallinna. Laiva on lastattu bussikuskeilla

Simopekka Virkkula
28.01.2011

Kui palju eestlasi ikkagi käib Soomes tööl, kui mitukümmend tuhat? Oletused on pöörased. Pakutud on erinevaid numbreid – 60 000, 100 000, 30 000. Keegi ei tea täpset arvu, sest viisat pole vaja ja passe ei kontrollita. Euroopa Liidus inimesed tulevad ja lähevad nii kuidas süda kutsub.
Pühapäeviti on Helsingi Läänesadamas Tallinnast saabuvad laevad pungil eestlasi täis.
Professor Rein Veidemanni sõnul on käimas eestlaste exodus. Soome on läinud juba 60 000 eestlast. See on teema, millest peab enne valimisi kõnelema. Sotsiaalne hind on kohutav – üksindus, lagunevad pered, lapsed ilma isadeta. Järgmiseks lahkutakse Soome suunas kogu perega. Samas kaob Eesti kultuur.
Eesti Päevaleht kirjutab, et Soome tööle suunduvad vanemad jätavad oma lapsed omapäi.
Millest selline tung, kas Eesti meedia maalib Soomest liialt roosilise pildi? Soome Tallinna suursaatkonna pressiametnik Ants Puusepp tõdeb, et Eesti meedia kirjutab Soomest tõesti palju, kuid ta ei usu, et ülistav jutt näiteks Soome ooperikunstist tekitaks kelleski vajadust minna Soome ehitustööle.
Kuid orjalaevadeks kutsutud Soome-laevad täituvad endiselt reedeti ja pühapäeviti, sest Soome palgad on kõvasti Eesti omadest paremad, Soomes räägitakse tuttavat keelt ja Soome on Eestile lähedal. Tallinnast Helsingisse on mugavam tööle käia kui Tartusse.
Kuid enamus minejaid naasevad Eestisse. Olgu Soome milline paradiis tahes, mingil hetkel tuleb inimene mõistusele ja vajab kopsudesse Eesti õhku.

Virolaisilta tulee oma osasto Mäntän kesään

Sirkka Iso-Ettala
27.01.2011

Mänttä kunstifestivalil (Mäntän kuvataideviikot) nähakse tuleval suvel (12.6.-31.8.2011) ka Eesti kaasaegset kunsti. Eestlased on kutsutud osalema Turu ja Tallinna kultuuripealinna aasta auks. Festivali teemaks on “Austa oma isa ja ema”.
Kuraator Otso Kantokorpi on kutsunud festivalil osalema kümmekond Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kunstnikku, kes toovad näitusele oma projekti. Praegustel andmetel osalevad näitusel kindlasti ka Leonhard Lapin ja Jaan Toomik.
Toomik on ehk Eesti kõige kuulsam rahvusvaheline nimi, ta toob näitusele maale ja video, kus ta tantsib oma isa haual Jimi Hendrixi muusika taktis. Eesti Vene-minevik on endiselt traumeeriv, ja seda on kunstiteostes ka näha.
(Samal teemal ka Mäntän kuvataideviikoille tulee myös virolaisia, Helsingin Sanomat, 27.01.2011)

Suomen Kuvalehti
Jüri Reinvere

Tekst: Riitta Kylänpää
4/2011

Persoonilugu Eesti päritolu heliloojast Jüri Reinverest Berliinis, kes töötab oma sõbra Sofi Oksaneni romaanist “Puhastus” ooperi muusika ja libreto loomise kallal Soome Rahvusooperile. Ooperi esmaesitus toimub aprillis 2012.
Reinvere sõnul elavad eestlased endiselt läbi okupatsioonijärgset aega. Eestlased ei ole ikka veel vabad. Romaan “Puhastus” on kui peegel, kus eestlased näevad valusamat osa endast. Seda osa, mida nad üritavad eitada.

Likaista pyykkiä

Tekst: Petri Pöntinen
4/2011

Soome linna- ja riigiasutuste pesu pesev Eesti ettevõte Gorefield on oma Soome klientidele puru silma ajanud, sealhulgas ka Helsingi politseijaoskonnale. Suomen Kuvalehti laialdase uurimuse väitel on firma Gorefield rajatud valele, esitades oma tegevuse ja omanike kohta vastukäivaid ning valesid andmeid. Artikli pikem kokkuvõte eesti keeles ilmus Postimehes: http://www.postimees.ee/?id=379288

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Euromag
Эстония связала вопрос отмены виз с РФ с территориальной целостностью Грузии

02.02.2011

Euroopa Liit peab nõudma Venemaalt rahvusvaheliste kohustuste täitmist, lahendamaks külmutatud konfliktid ja taastamaks Gruusia terviklikkust, arvab Välisminister Urmas Paet.
Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel osalenud välisminister Urmas Paet sõnas, et EL-i ja Venemaa suhete edasises arengus on olulisel kohal arengud ühises naabruses ning Venemaa valmisolek asuda lahendama konfliktolukordi Gruusia okupeeritud aladel ja Moldovas Transnistrias.
Paeti sõnul pöörab EL tõsist tähelepanu ka inimõiguste edendamisele, õigusriigi põhimõtete järgimisele ning Venemaa moderniseerimisele ning sellega on seotud ka viisadialoogi edasine kulg.
http://www.euromag.ru/estonia/6711.html
http://www.georgiatimes.info/news/50397.html

РБК
Промышленное производство в Эстонии в 2010г. выросло на 23%

31.01.2011

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aastal 23 protsenti rohkem toodangut kui aasta varem, teatas Eesti Statistikaamet. Kui 2009. aasta keskel oli Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas kõige suurema toodangu langusega riik, siis alates 2010. aasta teisest kvartalist tõusis kiireima toodangu kasvuga riigiks. Toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel, mis kasvas 2009. aastaga võrreldes 41 protsenti. Oluliselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes ligi kaks korda ning puidutöötlemine, kus toodang suurenes üle veerandi.
http://www.rbc.ru/fnews.open/20110131140037.shtml

ИАП «Нефть России»
Эстония начала с Eesti Gaas переговоры по покупке газовой сети и ее передаче Elering

28.01.2011

Eesti Majandusministeerium on alustanud Eesti Gaasiga läbirääkimisi, mille sihiks on ettevõttelt gaasi põhivõrgu ost ja selle üleandmine Eleringile, vahendab E24.
«Pole otstarbekas panna Eesti Gaasi omanikud gaasituru seadusega fakti ette, et nad peavad oma võrgust loobuma, vaid tuleb omanikega läbi rääkida,» lausus Eleringi juht Taavi Veskimägi.
«Investoreid tuleb kohelda selliselt, et nad oleks valmis mõistma, et Eesti kui Euroopa Liidu liige peab maagaasidirektiiviga edasi liikuma,» jätkas Veskimägi. Nimetatud direktiiv nõuab gaasi põhivõrgu eraldamist gaasitarnijatest ja –müüjatest.
Eesti Gaas on hinnanud oma gaasivõrgu väärtuseks 4-5 miljardit krooni ehk 256-320 miljonit eurot. Ministeerium on hinnanud, et gaasi põhivõrgu väärtus on vähemalt 50 miljonit eurot.
Leedu valitsuse katsed lahutada gaasi põhivõrku sealsest Gazpromi kontrolli all olevast gaasifirmast on jooksnud ummikusse.
Eesti Gaasi omanikud on Gazprom, E. ON Ruhrgas ja Fortum
http://www.oilru.com/news/230222/

Телекомпания НТВ
В Эстонии уничтожают бумажные кроны

01.02.2011

Reportaaž ringlusest kõrvaldatud Eesti krooni pangatähtede ja müntide hävitamisest.
http://www.ntv.ru/novosti/219288/
http://www.5-tv.ru/news/36213/

Радио "Эхо Москвы"
Работодателям в Эстонии запретили искать в интернете личные данные претендента на должность

30.01.2011

Eesti Andmekaitse inspektsioon ilmselt arvas uudishimu olevat tõsise patu, keelates tööandjatel guugeldada tööotsija tausta internetis. Tööandja ei tohi lugeda kokkuleppeta tööotsija e-kirju ning peab inimest teavitama ka enne tööintervjuud tehtud taustakontrollist.
http://echo.msk.ru/news/745901-echo.html
http://www.vesti.ru/doc.html?id=424327

Lenta.ru
Эстонскому кладоискателю выплатили 100 тысяч евро за сокровища викингов

28.01.2011

Harjumaal Raasikul mullu suvel kartulipõllult viikingite suure hõbeaarde leidnud mees sai riigilt leiutasuks 100 000 eurot, vahendab ERR.
Ekspertiis hindas umbes 1060. aastate alguses peidetud 1329 mündi ja üheksa hõbeeseme väärtuseks ligi 200 000 eurot, millest Eesti seadusandluse järgi pool kuulub leidjale.
Enamik münte oli vermitud Saksmaa aladel, kuid oli ka Inglise, Rootsi, Ungari ja Taani, münte.
http://lenta.ru/news/2011/01/28/erki/

О Европе без политики
В Таллинне открыт памятник Шону Коннери

Андрей Воскобойников
28.01.2011

27. jaanuaril avati Tallinna Šoti klubi juures näitleja Sean Connery büst. Büsti avas Suurbritannia suursaadikuga Tallinnas Peter Carter, kes ütles, et tegemist on suure näitleja ning Šotimaa sümboliga. Büsti autoriks, mis läks maksma 10 000 eurot ning mis saadi kokku annetustena, on Eesti skulptor.
http://oevrope.ru/v-tallinne-otkryt-pamyatnik-shonu-konneri-14209/

Российская общественно-политическая газета "Соль"
Культурный Таллин

Николай Новичков
31 января 2011

Permi oblasti kultuuriministri Nikolai Novitškovi väga positiivne jutt Tallinna visiidist, kus ta käis Permi oblasti asepeaministri Boriss Milgramiga, et tutvuda Euroopa kultuuripealinna projekti korraldusega ning arutleda kultuurialase koostöö võimaluste üle. Novitškovi sõnul ühtisid nende arusaamad ja ideoloogiad eestlaste omadega, sh ka sellest seisukohast, et kultuur ei sünni ainult teatrimajades, muuseumides ja paleedes, vaid kõikjal, sh tänavatel, kus saab kaasa haarata suur hulka inimesi.
http://www.saltt.ru/node/7075

Travel.ru
Эстония предлагает соревнования в банях

27.01.2011

Talvel toimub Eestis üks kõige omapärasematest üritusest – saunamaraton.
Osalejad peavad läbima võimalikult palju Otepää piirkonna saunu ning igal pool ka vähemalt kolm minutit leili võtma. Boonuspunkte saab juurde jääaugus või teiste saunade omanike poolt organiseeritud meelelahutuste eest.
Võistlus toimub 13. veebruaril. Otepääl, mis on toimumiskohaks valitud juba teist aastat järjest.
http://www.travel.ru/news/2011/01/27/187039.html

Интерфакс
Посол Эстонии в России Симму Тиик не исключил, что скоро может быть вновь поднят вопрос о пограничном договоре с Россией

02.02.2011

Interfax vahendab Eesti Suursaadiku Moskvas Simmu Tiigi Eesti Päevalehele antud intervjuud. Peamisteks teemadeks on Eesti-Venemaa vahelised suhted ning piirileping.
Suursaadiku sõnul on Eesti-Vene riikide suhete seis võrreldes alates 1990-ndate algusega, kui diplomaatilised suhted taastati, kõige rahulikum ja tsiviliseeritum. Eesti-Venemaa piirilepingu küsimusele vastas Tiik, et kuigi Eesti poolelt on asi selge, me oleme piirilepingu alla kirjutanud ja selle ratifitseerinud, on igati loomulik, et kui Vene poolel on uusi mõtteid, siis me võime neid mitte ainult kuulata, vaid ka isekeskis arutada ning pärast ka koos Vene kolleegidega. „Asi pole ju kindlasti piirijoones, et kus see kulgema peab, aga mis puutub asja vormistuslikku külge, siis ei saa välistada, et midagi võib teha paremini. Kas see on kasulik, kas see on meie huvides, ei oska ma vastata täna ega homme“, ütles Tiik.

Таллин отмечает актуальность Тартуского мирного договора с Советской Россией

02.02.2011

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Tartu rahulepingu sõlmimise väärtus siiani oluline.
Paet ütles pressitalituse vahendusel, et leping on ka praegu Eesti diplomaatide ja poliitikute jaoks julgustav viibe minevikust, kuidas vastuseisust hoolimata Eesti eest järjekindlalt seista.

В Эстонии вспоминают Тартуский мирный договор с Советской Россией

02.02.2011

2. veebruaril tähistatakse Eestis Tartu Rahulepingu sõlmimise 91. aastapäeva.

ЕС должен потребовать от России выполнения международных обязательств - глава МИД Эстонии

01.02.2011

Välisministri Urmas Paeti sõnul peab Euroopa Liit nõudma Venemaalt rahvusvaheliste kohustuste täitmist, lahendamaks konfliktolukordi Kaukaasias ja Transnistrias

В Эстонии запрещено проверять в интернете данные соискателя работы

30.01.2011

Eestis keelati tööotsijate isiklike andmete guugeldamine, sh ka sotsiaalvõrkudest, ning tööandjal on keelatud loata lugeda oma töötajate e-kirju.

Эстонцы эмигрируют в поисках работы, как в годы войны бежали от наступавших красноармейцев, утверждает мэр Таллина

28.01.2011

Tallinna Linnapea Edgar Savisaar arvab, et Eesti elanikud on sunnitud lahkuma välismaale, et leida tööd. Linnapea võrdleb sellist olukorda sõja aegse ajaga. Väljaränne läände on jõudnud kõrgpunkti nagu ka 1944. aasta hilissuvel-sügisel, mil pageti punaarmee eest.

Удачливый эстонский кладоискатель получил награду в 100 000 евро

27.01.2011

Harjumaal Raasikul kunagiselt kolhoosipõllult mullu suvel viikingite suure hõbeaarde leidnud Eesti elanik sai riigilt leiutasuks 100 000 eurot, vahendab Eesti Ekspress.

LEEDU AJAKIRJANDUS

ELTA
What lessons Europe may take from the Baltic States after the crisis - analyst

02.02.2011

Analüüs Balti riikide majanduskriisist. Viidatakse Andres Aslundile ja tema raamatule „Viimane saab esimeseks: Ida-Euroopa majanduskriis“. Kriisi miinuspoolena märgitakse üliränka SKT langust kõigis kolmes riigis. Positiivne oli aga see, et riigid ei varisenud seejärel kokku, vaid säilitati sotsiaalne kord. Devalveerimise asemel valiti „sisemine devalveerimine“, mis tähendas palkade alandamist ning tööefektiivsuse suurendamist. Pärast kaht aastat on kõik kolm riiki pöördunud tagasi majanduskasvu juurde. Balti riikide kogemus näitab, et nii majanduslikult kui poliitiliselt oli kasulikum vähendada kulusid kui tõsta makse. Artikel väidab, et raske kriisi ajal ei sobi rahvale populism ning olukorra tõsiduses vajatakse mõistliku ja kindlat valitsust. Seda näitavad Läti ja Leedu, kus valimistel saavutasid edu kriisi ohjanud parteid. Kolme Balti riigi näitel selgub, kuidas tulnuks kriisi ohjata: varakult, kiiresti ja kirurgiliselt.

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

CIVIL GEORGIA
Saakashvili: 'Singapore, Estonia - Examples for Georgia'

01.02.2011

President Saakašvili ütles televisiooni intervjuus, et Gruusia peaks jälgima Singapuri ja Eesti rada. Ta märgib, et väikene Singapur, mis on umbes sama suur kui Tbilisi on suutnud saada üheks maailma rikkaimaks riigiks. President lisas, et arvestades maad ning loodusvarasid, loodust ning andekaid inimesi, mis on Gruusial, tuleks liikuda sama teed.
http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23103

GeorgiaTimes
Saakashvili admitted being admired by Singapore and Estonia

02.02.2011

Gruusia president Mihhail Saakašvili teatas, et riigi juhtkond võtab riigi valitsemisel ja juhtimisel eeskujuks Singapuri ja Eesti, kelle kogemusi ta juba praegu paljuski kasutab, vahendab ERR.
http://www.georgiatimes.info/en/news/50436.html

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

Белтелерадиокомпания
Эстония намерена упростить визовый режим для белорусов

02.02.2011

Eesti kavatseb vabastada Valgevene kodanikud pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise riigilõivust, teatas Eesti välisminister Urmas Paet. Lihtsustatud tingimused viisa taotluse läbivaatamise eest Valgevene kodanikelt olid hiljuti pakutud Poola ja Lätiga.
http://www.tvr.by/rus/society.asp?id=42840

UKRAINA AJAKIRJANDUS

Новости Украины
В Эстонии суммируют "месяц жизни с евро"

01.02.2011

Kuu aega on möödas sellest, kui Eesti liitus eurotsooniga.
Eesti sai esimeseks endistest NSVL riikidest, kes võttis kasutusele euro, ning 17 riigiks eurotsoonis. Vaatamata skeptikute arvamusele, et Eesti kiirustab eurole ülemikuga, on nüüd selge, et see oli otstarbekas samm. Eesti Panga asepresident Rein Minka sõnul oli üleminek sujuv ning hinnatõusu kartus ei leidnud kinnitust.
Eestis on toimunud põhjalikud muutused, kuid autori sõnul on need Eestile kasuks – Swedbank prognoosib 2011. aastal Eesti majanduse kasvu 4-4,5 protsenti.
http://novostiukrainy.ru/mir/v-stonii-summiruyut-mesyac-zhizni-s-evro