Eesti välismeedias 20.-26. jaanuar 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
IIRIMAA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

REUTERS AFRICA
Estonia approves sale AAUs to Japan's Sumitomo Corp

20.01.2011

Eesti valitsus nõustus müüma 1,6 miljoni eest heitekvoodi ühikuid Jaapani Sumitomo korporatsioonile. Väikeriik Eesti on olnud väga aktiivne müümaks heitekvoodi ühikuid ning on sõlminud rohkem kui kuus ostu-müügi lepingut 2010. aastal.
http://af.reuters.com/article/energyOilNews/idAFMAR03297020110120

BLOOMBERG
Investors Heading to Estonia on Euro, OECD Entry, Official Says

Ott Ummelas
24.01.2011

Eesti ühinemine euroliidu ja OECD´ga on meelitanud välisinvestoreid Eestisse. EAS on hetkel töötamas 112 projektiga, mis on tunduvalt rohkem aasta varasema 50 projekti kõrval. Euroga liitumine on vähendanud valuutariske ja vahetuskulusid eksportijate ja importijate jaoks. Üheks heaks näiteks on Statoil Fuel & Retail ASA, mis lõi oma finantskeskuse just Eestisse, tehes 270 miljoni euroga Baltimaade suurima välisinvesteeringu. Levinumad valdkonnad investorite jaoks on metall, masinad, kemikaalid, materjalitehnoloogia, äriteenused ja infotehnoloogia. Peamised investorid Eestisse tulevad Rootsist ja Soomest, kuid potentsiaalseid huvilisi on ka Suurbritanniast, Prantsusmaalt, USA-st, venemaalt ja Norrast.
http://www.bloomberg.com/news/2011-01-24/investors-heading-to-estonia-on...

MONSTERS AND CRITICS
Estonia opens EU Eastern Partnership training centre

26.01.2011

Tallinnas avati kolmapäeval ametlikult Euroopa Liidu idapartnerluse keskus. Välisminister Urmas Paet sõnas keskuse avamisel, et keskus annab Eestile ja teistele EL-i liikmesriikidele väga hea võimaluse panustada idapartnerite - Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Ukraina - arengusse ning aitab tihendada nende riikide suhteid Euroopa Liiduga. Paeti sõnul on keskuse tegevuse eesmärk tõsta idapartnerite avaliku sektori suutlikkust ning jagada neile reformikogemusi. Ta märkis, et viimasel kümnel aastal on Eesti jaganud oma reformikogemusest lähtuvat õpet sadadele idapartnerluse riikide ametnikele. "Idapartnerluse keskuse avamine võimaldab meil veelgi tõhusamalt toetada idapartnereid Euroopa Liidule lähenemisel ning reformide elluviimisel," lisas minister. Idapartnerluse keskust rahastab Eesti välisministeerium. Samuti toetavad keskust Rootsi arengukoostöö agentuur ja Soome välisministeerium.
http://www.monstersandcritics.com/news/europe/news/article_1614742.php/E...

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Bank Warns of Risks to Recovery in Eastern Europe and Central Asia

Judy Dempsey
25.01.2011

Ida-Euroopa ja endised Nõukogude liiduriigid on jõuliselt toibumas globaalsest majanduskriisist, kuid võivad sattuda probleemidesse kui kõrge inflatsioon paneb olulised pangad intressimäärasid tõstma varem kui oodatud, sõnas Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank. Ühes Kesk-Eurooa riikidega ennustatakse Eestile, Poolale ja Slovakkiale kolmeprotsendilist majanduskasvu.
http://www.nytimes.com/2011/01/25/business/global/25ebrd.html?_r=1&scp=4...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Cameron bets on northern recipe for growth

George Parker
20.01.2011

Suurbritannia, Põhjamaade ja Balti riikide peaministrite tippkohtumine oli Ühendkuningriigi peaministri David Cameroni idee, kes usub, et Suurbritannial oleks palju õppida Põhjamaade kõrgtehnoloogilise uuenduslikkuse, rohelise majanduse ja loodussõbraliku poliitika osas. Cameroni valitsus loodab ühtlasi läbi kaubanduse elavdamise majanduskasvu kiirendada ning loodab laiendada diplomaatiliste suhete traditsioonilisi piire. Kohtumisel osalevad Suurbritannia, Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Norra ja Island. Cameroni sõnul võiksid kõik nautida hea elu kombineerides Norra tugevat energiavaru, Islandi naiste tööhõivet, Taani rohelist energiat ning Läti oskust muuta kärped majanduskasvuks.

THE TIMES
Little-known islands for hideaway holidays

21.01.2011

Ülevaade väikestest ja huvitavatest saartest üle maailma. Esimesena on välja toodud Muhu saar Eestis, mis on üks rohkem kui tuhandest Eesti saarest ning mis võlub tuuleveskite, talumajade ning kaluriküladega. Tallinnast vaid 135 km kaugusel asuvast Virtsu sadamast saab praamiga saarele, kus soovitatakse ööbida Pädaste mõisas, mille ajalugu ulatub 1566. aastasse.
http://www.thetimes.co.uk/tto/travel/holidays/beach/article2882097.ece

Cyber thieves force Europe to call halt on carbon trades

Emily Ford
20.01.2011

Kübervargad murdsid sisse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise Tšehhi süsteemi, kust on ühikuid varastatud ligi seitsme miljoni euro ulatuses. Küberkriminaalid viisid läbi sarnaseid rünnakuid eelmine nädal ka Austria süsteemis ning proovisid möödunud kuul varastada Poola, Kreeka ja Eesti andmeid.
Turuosaline Blackstone Global Ventures ütles, et firmal läks Tšehhi registrist kaduma 475.000 EL-i heitmekvoodi ühikut. Firma esindaja sõnul on teada, et esimene kõnealuste kvootide sihtpunkt oli Eesti ning pärast seda täiendav informatsioon puudub.
http://www.thetimes.co.uk/tto/business/article2881650.ece

IIRIMAA AJAKIRJANDUS

IRISH TIMES
Most ethnic Estonians glad to be back in the western club

Daniel McLaughin

Ufo, mis ilmus uusaastaööl Tallinna kohale, aitas veenda selles, et 2011. aasta tuleb Eesti jaoks väga eriline. Kui krooni tulek 1992. aastal sümboliseeris Nõukogude Liidust põgenemist, siis euroga liitumine on märgiks eemaldumisest Moskvast ning Euroopasse integreerumisest. Hoolimata viimatisest majanduskriisist on enamus eestlasi rõõmsad ,olles tagasi lääne klubis, mida nad näevad oma loomuliku koduna. Venelasi on Eestis veerand rahvastikust ning ligi 40 protsenti Tallinna elanikest ning olgugi, et venelastest külalised tunnevad ennast siis mugavalt, ei ole suhted kohalike ning „sissetulnud venelaste“ vahel alati sujuvad. Mitmed venelased, kes kurdavad diskrimineerimise üle, ei ole rahul karmide kodakondsusseaduse nõuetega. Seega on ligi 100 000 inimest Eestis kodakondsuseta. Vene rahvusest Eestis elav Lyudmilla ütleb, et ta hoolib vähe kroonist, kuid igatseb rubla ning Nõukogude aega. Viimane piisk etniliste pingete karikasse kukkus 2007. aastal pronkssõduri sündmustega. Hiljutise skandaalina tuli välja Tallinna linnapea Savisaare 3 miljoni euro küsimine Venemaalt. Tallinn kultuuripealinn 2011 eestkõneleja loodab, et selle aasta sündmused aitavad Eesti inimesi kokku tuua ning kavast leiab sündmusi ka rahvusvähemustele.
http://www.irishtimes.com/newspaper/world/2011/0126/1224288328718.html

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Süddeutsche Zeitung
Dreckige Geschäfte

Markus Balser, Dominik Stawski
20.01.2011

Artikkel Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist, millele toimus läinud nädalal küberrünnak. Eestit mainitakse kui riiki, mida samuti rünnati.

Schmutzige Geschäfte mit heißer Luft

21.01.2011

Artikkel Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist, millele toimus läinud nädalal küberrünnak. Eestit mainitakse kui riiki, mida samuti rünnati.

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Der Standard
"Der Euro hat uns auf die Krise vorbereitet"

Christoph Prantner
24.01.2011

Peaminister Andrus Ansip avaldas Austria uudisteagentuurile APA antud intervjuus rahulolematust pikkade veokijärjekordadega idapiiril. Ansip ütles reedel Austrias visiidil viibides APA-le, et olukord Venemaa piiril on "hirmus" ja Eesti ei saa selle olukorraga kindlasti rahul olla.
APA märkis, et kuigi Eesti ja Venemaa sõlmisid 2005. aastal piirilepingu, ei ole Venemaa seda ratifitseerinud, sest Eesti parlament lisas lepet ratifitseerides preambulasse viite Tartu rahulepingule. Ansip tõdes, et pikad piirijärjekorrad ei ole kindlasti juhus, kuid ta märkis, et sarnased probleemid veokijärjekordadega on ka näiteks Soomel. Ansipi sõnul on hoolimata pikkadest piirijärjekordadest Eesti majandussuhted Venemaaga suhteliselt head, ning üle kümne protsendi riigi ekspordist läheb Venemaale. Venemaale mineva ekspordi suurem osakaal ei oleks Ansipi hinnangul hea, kuna see tekitaks liiga suur sõltuvust ühest riigist.
Narvas suurenes veokijärjekord nädalavahetusel selle aasta pikimaks ning pühapäeval ootas seal 41-tunnises järjekorras Venemaale pääsu 121 veokit. Laupäeval ootas Narvas 37-tunnises järjekorras 113 veoautot. Koidula ja Luhamaa piiripunktis pääseb Venemaale oluliselt kiiremini. Koidulas ei olnud ei laupäeval ega ka pühapäeval järjekorras ühtegi veokit. Luhamaa piiripunktis ootas pühapäeval kaheksatunnises järjekorras 14 veokit.
Veokijärjekorrad Eesti, Soome ja Läti piiril Venemaaga tekkisid 2006. aasta suvel, kui toonane riigipea Vladimir Putin nõudis tolli tõhusamat tööd. Järjekorrad on kord suurenenud, kord vähenenud. 2006. aasta augustis ja novembris seisis Narvas üle 500 veoki. Sel ajal tuli piiriületust oodata üle nädala ning juhid korraldasid protestiaktsioone. Venemaa on korduvalt lubanud olukorda parandada, kuid pole seda teinud.
http://derstandard.at/1295570633310/Estlands-Premier-Der-Euro-hat-uns-au...

Nachrichten.at
"Esten sind in Turbulenzen lieber auf dem Schiff als auf dem Ozean"

22.01.2011

Oma vestluses Ülem-Austria päevalehega OÖNachrichten lausus Eesti peaminister Andrus Ansip järgmist: „Eesti jaoks ei saa olla halba aega euro sisseviimiseks. Hea, et me seda nüüd ametlikult tegime”. Euro polevat kriisis, probleemid on vaid üksikutel riikidel. „Eestlased eelistavad turbulentsuste ajal olla pigem laeval, kui ookeanis”.
Ansip külastab käesoleval ajal Austriat. Pärast vestlust liidukantsler Werner Faymanniga külastas Ansip Linzis asuvat prillitootmise ettevõtet Silhouette. Ettevõtte juht Klaus Schmied on Eesti Vabaraiigi aukonsul. Schmied tutvustas Ansipile oma ettevõtet liidumaa juhi Josef Pühringeri ja Majanduskoja presidendi Christoph Leitli juuresolekul. Eesti on 17. riik, mis võttis euro kasutusele. See olevat iseenesestmõistetav, kuna suurem osa Eesti välismajandusest on seotud EL-ga.
„Lisaks pole Eestil ka kunagi olnud iseseisvat valuutapoliitikat. Eesti kroon oli nii või naa Saksa marga (hiljem euro) kursiga seotud”, ütles Ansip. Kui „Balti tiigriks” tituleeritud riik sattus lõhkenud kinnisvaramulli tõttu probleemidesse, tundus euro kasutuselevõtt kauge tulevikuna. Ansip viis  karmi saneerimisprogrammi läbi. Edu on juba nüüd tuntav.
Eesti riigivõlg on 7,2 protsenti (Kreekal on 115 protsenti), eelarve puudujääk on alla kahe protsendi ja inflatsioon pea olematu. „Kiire ja karm reform on parem, kui probleemide endast minema lükkamine”, ütles Ansip. Seda toetab ka rahvas. Struktuurireformidega ei kaasnenud demonstratsioone ega ka suuremaid proteste.
http://www.nachrichten.at/nachrichten/wirtschaft/wirtschaftsraumooe/art4...

Neues Volksblatt

Klare Sicht
24.02.2011

„See, mis kosmoses töötab, tõestab ennast ka maa peal”, lausus Austria Majanduskoja president Christoph Leitl Linzi prillidetootja Silhouette kohta ja vihjas ühtlasi sellega, et isegi NASA astronaudid kannaksid oma missioonidel Ülem-Austria kvaliteeti. Eesti peaminister Andrus Ansip alustas oma Ülem-Austria visiiti Silhouette ja selle kaasomaniku ja ettevõtte juhi Klaus Schmiedi, kes on ühtlasi ka Eesti Vabariigi aukonsul Austrias, külastusega. Ansip näitas hea meelt selle üle, et Eestil on Schmiedi näol edukast ettevõtjast aukonsul Ülem-Austrias. See on Eesti ja Austria vaheliste majandussuhete jaoks oluline. Ettevõtte Silhoutte asutati 1964. aastal ja see annab tööd 1600-le inimesele Linzis.

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

Neue Zürcher Zeitung
Europa braucht die Schweiz als Störenfried

23.01.2011

Artikkel Šveitsi ja EL-i suhtest. Lühidalt tuuakse välja ka viimased sündmused euroalas. 1. jaanuarist on ühisrahal tänu Eesti liitumisele 17 kasutajariiki. Miks võttis väikeriik kasutusele just nüüd, kui kogu eurotsoon kriisis on? Eesti oli euroga seotud juba enne liitumist, seega oli ühisraha kasutusele võtmine järgmine loogiline samm. Miski ei sümboliseeri Eesti iseseisvumist Venemaast paremini kui liitumine lääne raha euroga.
http://www.nzz.ch/nachrichten/startseite/europa_braucht_die_schweiz_als_...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
Bélarus/Web: l'Estonie propose son aide
AFP

21.01.2011

Väike Balti riik Eesti, kes on maailmas kõrgtehnoloogia osas esirinnas teatas, et on valmis pakkuma oma küberekspertide abi Valgevene autoritaarse presidendi Lukašenko vastastele. Eesti välisministeeriumi kõneisik ütles, et Eesti kavatseb organiseerida õppeseansse internetis, et selgitada Valgevene opositsiooni liikmetele, kuidas organiseerida ja kaitsta oma veebilehekülgi küberrünnakute eest. Samuti pakuti Valgevene tudengitele võimalust poliitilistel põhjustel jätkata oma õpinguid Eesti ülikoolides. Nagu Valgevenegi, eemaldus Eesti Nõukogude Liidust 1991. aastal. See 1,3 miljoni elanikuga riik, mille informaatika sektor andnud riigile hüüdnime e-stonia on tänaseks nii NATO kui Euroopa Liidu liige. Pavel Morozau, Valgevene režiimi üks oponente, kes on Eestis eksiilis 2006. aastast ütles, et Internet on Lukašenko vastate jaoks elutähtis töövahend ning valgevene kogukonna esindajad Eestis ja mitmetest teistes riikides on loonud ja arendanud veebilehti, et aidata opositsiooni Valgevenes.

La France et la Russie ont signé pour quatre Mistral

26.01.2011

Venemaa ja Prantsusmaa allkirjastasid nelja Mistral-tüüpi kopterikandja ostu-müügi lepingu teisipäeval. Kokkusaamisel kirjutati alla kahe Mistral-klassi helikopterikandja ehitamisele Saint- Nazaire'is Prantsusmaal ja veel kahe ehitamisele litsentsi alusel Venemaal. Leppe allkirjastamise tseremooniast kompanii STX laevatehases võtsid osa Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Vene asepeaminister Igor Setšin. Leppe allakirjutamisele eelnes kahe aasta pikkune läbirääkimiste protsess, ühes oma kõrg- ja madalpunktidega, mida varjutas USA ja endiste idaploki riikide mure. Gruusia ja Balti riikide jaoks on imperialistlike kallutustega riigile, kes ei kõhkle astumast sõtta nendega, kes seisavad tema vastu, sõjarelvastuse müük ohuks.
http://www.lefigaro.fr/conjoncture/2011/01/25/04016-20110125ARTFIG00675-...

Samal teemal veel:

Paris et Moscou signent pour 4 Mistral, dont deux fabriqués en Russie (AFP, 25.01.2011)

Sarkozy se rendra à Saint-Nazaire pour signer le contrat Mistral (Le Point, 23.01.2011)
http://www.lepoint.fr/chroniqueurs-du-point/jean-guisnel/sarkozy-se-rend...

Mistral: l'accord sera signé mardi (Le Figaro / AFP, 23.01.2011)
http://www.lefigaro.fr/flash-eco/2011/01/23/97002-20110123FILWWW00141-mi...

LE MONDE
Estonie: McDonald's a-t-il haussé ses prix au passage à l'euro?

25.01.2011

Eesti tarbijakaitseamet algatas uurimise McDonaldsi osas, et teha kindlaks, kas eurole üleminekut kasutati ära hindade tõstmiseks. Eelmisel aastal oli McDonalds liitunud ausa hinnapoliitika kampaaniaga ning lubanud hindu euro saabumisega mitte tõsta. McDonaldsi esindaja lükkab tagasi kõik kahtlused ning väidab, et hinnatõus tuleneb vaid toidu tooraine hinnatõusust ega ole seotud euroga. McDonalds tegutseb Eestis juba 15 aastat ühes 15 erineva söögikohaga.

TOURGMAG
Estonian Air va recevoir 3 CRJ 900 NextGen regional jet

25.01.2011

Estonian Air sai Bombardier Aerospace'lt kätte esimese CRJ900 NextGen lennuki. Estonian Air tellis ühtekokku kolm uut CRJ900 NextGen lennukit, millest kaks jõuavad Eestisse käesoleva aasta jaanuaris ja kolmas 2012. aastal. Lennukid hakkavad lendama Stockholmi, Moskva ja Brüsseli liinidel. http://www.tourmag.com/Estonian-Air-va-recevoir-3-CRJ-900-NextGen-region...

Le Courrier international
Londres veut s’allier avec les pays nordiques et baltes

20.01.2011

Suurbritannia, Põhjamaade ja Balti riikide peaministrite tippkohtumine toimus 20. jaanuaril Suurbritannia, Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Norra ja Island esindajate vahel. Kohtumisel arutati Põhjamaade kõrgtehnoloogilise uuenduslikkuse, rohelise majanduse ja loodussõbraliku poliitika üle.
http://www.courrierinternational.com/breve/2011/01/20/londres-veut-s-all...

Presseurope
En Europe mais à quel prix ?

Jarmo Virmavirta
26 .01.2011

Pärast euroga liitumist on Eestist saanud kõige läänelikum Põhjamaa, olles nii NATO, ELi kui eurotsooni liige. Soome ei kuulu NATO-sse, Rootsi ei NATO-sse ega eurotsooni ning Norra ei EL-i ega eurotsooni. Eesti jaoks olid need sammud lääne poole liikumiseks hädavajalikud, eemaldumaks idast. Innukus, millega Eesti eurotsooniga ühines tekitas erinevate riikide rahandusministrites põnevust.
Eestis langetati palku ilma, et inimesed oleks seejärel tänavatele tulnud. Soome kärpeprogrammi looja M. Hetemäki unistaks, et tal oleks nii kuulekas rahvas. Üks põhjus, miks eestlased erinevalt soomlastest  hirmsa kärpeprogrammi ära talusid on põhjus, et riigis ei ole Euroopa tüüpi ametiühinguid ega opositsiooni. Vaid õpetajad olid need, kes protestisid palkade alanemise vastu ning said tulemuseks selle, et valitsus arvestab nende arvamusi. Teiseks tegutseb opositsioon täiesti üksi, hoides ka segaseid suhteid Venemaaga. Ka Eesti meedia ei julge liialt valitsuse sammu kritiseerida, kartes olla Savisaare partisanid.
Olgugi, et Eesti ei ole enam okupatsiooni all, leiame me selle riigi poliitikast märke, mis meenutavad Nõukogude Liitu rohkem kui me kujutleda võiksime. Opositsiooni puudumine näiteks ei viita Euroopalikule lähenemisele.
Kuid kogu Euroopa on hetkel liikumas samas suunas kuhu Eestigi. Ühisraha ei ole vaid paberileht – ta kannab endas ühist majanduspoliitikat. Me liigume föderaalriigi poole, kuniks uus majanduskriis ei saabu. Väikestel riikidel on valida, kas ühineda sellega või jääda välja. Kuid „mängus“ osalemine annab eeliseid rohkem kui lihtsalt kaldalt eemalduva laeva vaatamine.
http://www.presseurop.eu/fr/content/article/478381-en-europe-mais-quel-prix

SOOME AJAKIRJANDUS

Helsingin Sanomat
Baltit kutsuttiin Pohjoismaiden puolustus- yhteistyöhön

STT-TT-AFP
22.1.2011

Põhjamaad esitasid reedel Tallinnas peetud kaitsevägede juhatajate kohtumisel Baltimaadele kutse ühineda Põhjamaade kaitsekoostööga. Kohtumisel osalesid Soome, Rootsi, Norra, Islandi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti kaitsevägede juhatajad.
Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island rajasid Põhjamaade kaitsekoostöö raamistiku Nordefcon 2009. aastal.
Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul seob meid Põhjamaadega kultuuriruum, meid liidab ühine ajalugu, me saame üksteisest hästi aru ja jagame samu väärtusi.

Pääministeri David Cameron etsii pohjoista ulottuvuutta

ANSSI MIETTINEN
21.1.2011

Uudiste analüüs. Suurbritannia peaministri David Cameroni eestvedamisel korraldati neljapäeval Whitechapeli kunstimuuseumis Ida-Londonis uudne tippkohtumine. Suurbritannia, Põhjamaade ja Balti riikide peaministrid istusid külg-külje kõrval ning rääkisid “leebetel” teemadel – perepoliitikast, rohelisest majandusest ja tehnoloogilistest innovatsioonidest. Tegemist oli tipptasemel poliitilise ideedevahetusega. Lisaks peaministrile oli iga riik toonud ideid jagama ka mitukümmend asjatundjat, ettevõtjat või mõjuisikut. Näiteks Eesti tutvustas oma edumeelset e-valitsust ning e-valimisi.
Uus üheksa riigi kohtumine on tekitanud imestust ning ka salaliiduteooriaid. Vene päevaleht “Pravda” väitis, et Suurbritannia kavandab põhjamaist “mini-NATOt”.
Peaministrid eitasid jõuliselt, et kohtumise eesmärgiks on luua Euroopa Liidus põhjamaist samameelsete blokki vastukaaluks näiteks Saksa- ja Prantsusmaa sammudele.
Soome peaministri Mari Kiviniemi arvates paljastas juba kohtumise agenda, et küsimus ei olnud EL-i sisese liidu moodustamisest. Kiviniemi arvtes oli tegemist Cameroni valimislubaduste realiseerimisega – võtta õpetust põhjamaisest eeskujust.
Soome välisminister Alexander Stubb, kes ise kohtumisel ei osalenud, kommenteeris eelnevalt Financial Times’ile, et Cameron otsib ELis endale liitlasi. Stubbi sõnul on väikesed liikmesriigid alati meelitatud, kui keegi suurematest neile läheneb.
Stubbi väide tekitas kohtumisel imestust. Kuid välisminister ei pruugi eksida. Isegi kui Briti valitsus ei ürita uut liitu luua, otsib ta kindlasti uusi sõpru, keda vajab tulevikus. Kui Cameron otsiks pelgalt põhjamaist eeskuju, siis miks ta kutsus kohtumisele ka Eesti, Läti ja Leedu?
Siiski on usutav selgitus kohtumise eesmärgina ideede vahetamine. Loomulikult on uuendusmeelne Briti peaminister huvitatud riikidest, kes aastast aastasse vallutavad erinevate heaoluuuringute esikohad. Kohtumise idee on iseenesest toetust vääriv – Suurbritannia, Põhjamaad ja Baltimaad on piisavalt sarnased ja piisavalt erinevad.
(Samal teemal ka Brittipääministeri hehkutti Pohjoismaita Lontoossa, STT, Turun Sanomat, 20.1.2011 http://www.ts.fi/online/ulkomaat/190417.html)

Kriisiorkesterin sointi on kaunis

VESA SIRÉN
24.1.2011

Ajakirjanik külastas 21. jaanuaril Tallinnas ERSO kontserti ning jagab oma kontserdimuljeid.
Ehkki Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO parasjagu kriisis on, võib nende kevadkontserte soovitada Finlandia-talo tavapärasele publikule. Orkester oskab kasutada Estonia teatri kontserdisaali suurepärast akustikat, mille abil jõuda kauni ja sooja kõlani.
Orkestris on häid muusikuid, kuigi Eesti kaotab jätkuvalt väikeste palkade tõttu muusikuid näiteks Saksamaale ja Põhjamaadesse.
Kontserdil esineb kokkumängus ka probleeme. Robert Schumani Esimene Sümfoonia oli rütmiliselt eriti ebatäpne esitus, ehkki dirigendiks oli tugev ja selge Olari Elts. Probleem kordus mõningal määral ka katkendis Richard Straussi ooperist “Intermetso”.
Paremaks läks Richard Straussi Esimesel metsasarvekontserdil. Soomlasest Frankfurdi Muusikaülikooli professor Esa Tapani on taas sõpra aitamas, seekord solistina. Tapani on Eestis tuttav nimi – ta aitas sageli eestlaste NYYD-Ensemble’i projekti ja pidas selle plaane «samasuguseks kui kammerorkestril Avanti 20 aastat tagasi». Hetkel on NYYD-Ensemble’i tegevus takerdunud rahaprobleemide taha, kuid mõned selle muusikud mängivad ERSOs.
Tapani mängu varjundirikkus ja interpretatsiooni kõigutamatus avaldas muljet. Orkester võttis end kokku ja lisanumbris tunti end juba vabalt.

Orkesterikriisi varjostaa Tallinnaa

VESA SIRÉN
24.1.2011

Ei ole ERSO elu Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas kerge. Kuid nad mängivad siiski, Estonia teatri hea akustikaga kontserdisaalis. Nüüd jaanuaris normaalpalgaga, teenides keskmiselt 1000 eurot kuus. Vahepeal olid muusikud sundpuhkusel Eesti riigi veel väiksema miinimumpalga eest.
Publik plaksutab leigelt. Üsna hea kontsert, kuid aastaks 2011 oodati midagi erilisemat.
ERSO on püsinud uudistes valedel põhjustel. Kuulus Neeme Järvi lahkus ERSO peadirigendi kohalt seejärel, kui kultuuriminister Laine Jänes oli vallandanud ERSO direktori Andres Siitani.
ERSO ajutiseks direktoriks määratud Anneli Unt loodab, et Järvi naaseb kas pea- või külalisdirigendina, kuna orkester armastab teda ja tema enda sõnul ka orkestrit. Arvatakse, et Järvi ootab enne võimalikku naasmist kultuuriministri vahetumist pärast kevadiste riigikogu valimisi.
Kui Järvi ei peaks naasma, kas järgmiseks peadirigendiks võiks olla orkestri peamine külalisdirigent Olari Elts? Eltsi sõnul pole temale seda kohta pakutud. Rahvusvahelist karjääri tegev ja ka Soomes nõutud dirigent Elts ootab samuti valimisi, sest kui kultuuriminister ei vahetu, võib ta lõpetada tegevuse ka ERSO külalisdirigendina. Eltsi arvates on Eestis kogu kultuuri alal väga palju probleeme, mistõttu oleks vaja muutusi.
Helsingi linnaorkester treib parasjagu Eltsile peakülalisdirigendi tiitlit.

Viisi syytä käydä Tallinnassa ennen kesälomaa

24.1.2011

Välja on toodud viis kultuurisündmust põhjustena, miks külastada Tallinna veel enne suvepuhkust:
Tallinna 15. Graafikatriennaal KUMUs, mis kestab 8. maini;
Heliosphere festival Von Krahli teatris 24.-27. veebruaril esitab alternatiivset eksperimentaalset muusikat soomlaste Circle’st Eesti, Läti, Kanada ja Suurbritannia muusikuteni välja;
Erkki-Sven Tüüri Kaheksanda sümfoonia Eesti esiettekanne 4. märtsil, esitab ERSO Olari Eltsi dirigeerimisel;
Talinn Music Week esitleb Eesti uut pop- ja rockmuusikat 24.-26. märtsil;
Headread-kirjandusfestival 26.-29. mai, kus osalevad luuletajad ka kultuuripealinnast Turust.

Virolainen keksintö

24.1.2011

Mullu juunis eestlaste SmartPosti pakiautomaatide võrgustiku ostnud Soome logistikafirma Itella laieneb teenusega ka Soome turule.

Paketeille lisää noutopisteitä

Petri Sajari
24.1.2011

Kevadel võetakse Soomes kasutusele SmartPost pakiautomaadid, millega loodetakse kergendada pakkide vastuvõtmist ja saatmist.
Esimesed viisteist pakiautomaati pannakse üles Helsingi lähiümbruses asuvatesse kaubanduskeskustesse ja kauplustesse. Vastavat pakiautomaadi süsteemi kasutab Eestis juba üle 100 000 kliendi.
Itella Posti pakiteenuste juhataja Aku Happo sõnul on kogemused Eestis kinnitanud seda, et pakiautomaatide järgi on nõudlus ka Soomes.

"Pakettiautomaatilla ei ole koskaan jonoa"

Kaja Kunnas
24.1.2011

Eestis on SmartPosti pakiautomaadid kasutusel olnud paar aastat. Et pakki automaadis saata või vastu võtta, kulub vaid mõni minut. Autor uurib, kuidas vastav protsess praktikas toimib. Aega paki saatmiseks kulub samavõrra kui Helsingi rongijaamas pileti ostmine piletiautomaadist.
SmartPosti on Eestis kasutanud 140 000 klienti, kellest pooled nii mitmelgi korral. Kliendid on rahul – automaadi kasutamine on mugav, kiire ja lihtne. Pakiautomaadil ei ole kunagi järjekorda. Kunagi ei pea pabistama, kas isikut tõendav dokument on kaasas või kui on kiire, ei pea paki kätte saamiseks tegema volitust abikaasale, vaid võib lihtsalt anda kapi uksekoodi.

Tuntematon Viro

21.1.2011

Helsingin Sanomat valis selle aasta potentsiaalsete reisisihtkohade sekka ka Eestist Muhu saare, Naissaare ning rattamatka Vene piiri mööda Peipsi järve suunas (mille jaoks on vaja ka Eesti Põlevkivi kaevanduse ning Piirivalveameti luba).

Hotelli Viru paljasti korvansa

Kaja Kunnas
21.1.2011

Kardetud NLiidu julgeolekuteenistus KGB lahkus Eestist 20 aastat tagasi. Eelmisel nädalal avas hotell Viru 23. korrusel muuseumi, kust KGB koordineeris hotelli külaliste pealtkuulamist. Tuba on sellises seisukorras nagu KGB selle 1991. aastal NLiidu lagunedes maha jättis. Koltunud paberid töölaual ja põrandal, kolm telefoni valmis tirisema. Näib, nagu keegi oleks vaid hetkeks lahkunud, kuid siiski mitte kunagi tagasi tulnud.
KGB tegelik pealtkuulamistuba oli hotelli teisel korrusel valuutabaari taga, aga tegevust koordineeriti 23. korruselt, kuhu saabus teave otse ka Helsingi-laevalt, kui Soomest oli saabumas kahtlast mterjali.
Pealtkuulamisseadmed asusid kokku kuuekümnes toas, näiteks kogu 13. korruse tubades. Üks pealtkuulamise põhjuseid oli takistada kohalike inimeste ja välismaalaste suhteid, et läänemaine ideoloogia ja kaup ei pääseks riiki.
Salapärane korrus pakub inimestele huvi. Omal ajal ei räägitud kellelegi pealtkuulamisest, kuid personal siiski aimas KGB tegevust.
Kui NLiit kadus, viidi KGB toimikud Viru hotellist Venemaale. Seetõttu pole salakuulamisest senimaani selget pilti. Asjast midagi teadvad inimesed soovivad aga tänapäevalgi suu kinni hoida.
Muuseum kogub külastajatelt uut teavet KGB tegevusest Viru hotellis – näiteks koopiamasinaruumis võib nüüd salvestada omad mälestused.

KUOLLEET. Professori Voldemar Ilja

Jouko Talonen
21.1.2011

Eesti vaimulik ja teoloogiadoktor Voldemar Ilja suri 88-aastaselt Tallinnas 16. detsembril 2010.

Turun Sanomat
Jääpuikko surmasi venäläisen Tallinnassa

19.1.2011

29-aastane turist Peterburist, kes jäi 9. jaanuaril Tallinna vanalinnas katuselt kukkunud jää alla, suri saadud vigastuste tagajärjel kolmapäeval.
Samal päeval sai vanalinnas vigastada ka Eesti mees, saades pihta jää ja lumega. Tallinnas on viimastel nädalatel katuselt kukkuva lume tõttu saanud vigastada nii mitmedki.
Linnavalitsus on nõudnud majaomanikelt regulaarset lume ja jääpurikate eemaldamist katustelt. Eelmisel nädalal libises aga 26-aastane mees lund tõrjudes katuselt alla ja sai surma.

Etelä-Suomen Sanomat
Hotellielämää kylmän sodan ajoilta

Ivo Laks
26.1.2011

Vana nõukogudeaegne nali räägib, et peamiselt soomlaste poolt asustatud Viru hotelli ehitamisel kasutati vene julgeoleku poolt leiutatud mikrobetooni – mis koosnes pooleks tsemendist ja mikrofonidest.
Viru hotelli pressiesindaja Peep Ehasalu sõnul oli lõuapoolikutel iseenesest õigus, sest 400st hotellitoast olid pealtkuulamisaparaadid paigutatud 40sse tuppa.
Viru hotell avas äsja oma salapärase ülemise korruse KGB pealtkuulamiskeskuse muuseumina. Kogu see korrus oli nõukogude ajal nii salastatud, et isegi personalil polnud sinna ligipääsu.
Eesti sidemed endise NLiidu KGB-ga olid avalik saladus juba tol ajal, ja seda on laialdaselt dokumenteeritud ka hiljem. Toimetaja Sakari Nupponen pani Viru hotelli lood paar aastat tagasi kaante vahele – tema raamat “Aikamatka hotelli Viruun” on ehe nostalgiaretk Nõukogude-Eesti lähiajalukku.
Nii mõnegi arvates ongi Viru hotelli juures kõige paeluvam selle salapärane minevik. Seda tutvustav muuseum on iseenesest ajalooline. Teist sellist Eestis ei leidu.

Kaleva
Länsi boikotoi Lukashenkon virkaanastujaisia

STT, AFP, Reuters
22.1.2011

Valgevene president Aleksandr Lukashenko andis ametivande reedel suurejoonelisel üritusel, mida boikoteerisid kõik EL-riigid ning USA. Lääneriigid on vihastanud Valgevene käitumise üle suruda presidendivalimistel sündinud meeleavaldused maha vägivalla abil.
EL on ähvardanud Valgevene riigijuhte reisimiskeeluga, kui opositsiooniliikmeid ei vabastata. Eesti on lubanud anda IT-oskusteavet kasutamiseks maapaos olevatele opositsiooni liikmetele.

Ristiriitoja herättävä poliitikko

Riho Laurisaar
24.1.2011

60-aastane Edgar Savisaar on Eesti üks silmapaistvamaid poliitikuid. Ta oli Eesti taasiseseisvumise järel esimene peaminister, hiljem majandus- ja kommunikatsiooniminister ning siseminister.
Kuid Savisaar on Eesti poliitika kõige vastuolulisem kuju. Mõnele on ta laulva revolutsiooni kangelane, teistele autoritaarne ja mitteusaldusväärne oma Vene-suhete tõttu.
Savisaare põhilised toetajad on vaesed ja pensionärid, soositud on ta ka venekeelsete valijate seas.

Savisaar vaikeuksissa vaalien kynnyksellä

Riho Laurisaar
24.1.2011

Keskerakonna juhi valimiskampaania rahastamisskandaalid mõjutavad Eesti suurima erakonna positsiooni – Keskerakond on vahetult enne valimisi raskustes.
Detsembris tuli avalikuks, et Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar on palunud valimiskampaania rahastamist Vene suurärimeestelt. Savisaar on süüdistusi nimetanud mustamiskampaaniaks, kuid ta pole suutnud väiteid ka ümber lükata. Keskerakonna juhtkond on nüüd kahte leeri jagunenud.
Mõned eestlased kahtlustavad, et tegemist võib olla Savisaare meediatrikiga, millega ta hangib endale märtri rolli ja seega ka potentsiaalseid lisavalijaid.
Skandaal on siiski ohustanud Savisaare positsiooni Keskerakonnas, kuna erakonna soosing on suures osas põhinenud Savisaare karismale. Kuid praegu on erakonna toetus madalam kui kunagi varem.
Edgar Savisaare nimi on ka varem olnud seotud välismaalt tulevate rahastamistega, nii erakonna kui ka isiklikuks tarbeks.

Kaleva
Absurdin valtiohirviön kuluttavaa arkea

Pekka Tuomikoski
25.1.2011

Raamatututvustus. Lauri Vahtre ajalooteos «Absurdi impeerium» on nüüd ilmunud ka soome keeles (Lauri Vahtre: Absurdin suurvalta – elämää neuvostojärjestelmässä. Suom. Turun yliopiston viron kielen opiskelijoiden käännöstyöryhmä: Anna-Maria Rantanen, Tuula Sulkakoski-Schaller, Laura Tyysteri, Laura Vesanto ja Eve Mikone. WSOY 2010).
Eestlased said jälgida maailma suurima riigi tõusu ja hävingut. Üks vaatleja oli Eesti rahvasaadik ja ajaloolane Lauri Vahtre. Ta jälgis, nii nagu paljud teisedki, NLiidu riiklikult juhitava süsteemi tegevust kurbuse, iroonia ja absurdsete emotsioonipuhangute küüsis.
Vahtre «uurimus» on täis NLiidu poliitilise süsteemi arvustamist, mida on vürtsitatud vastavate näidetega. Vahtre raamatul on tähtis koht lähiajaloo teatmeteoste seas.

Eurohype käväisi Tallinnassa

Kai Juvakka, STT
25.1.2011

Eurole siirdumine elavdas Tallinnas aasta lõpus kinnisvaraturgu. Korterite hinnad tõusid euro ootuses korralikult. Novembris-detsembris tehti tehinguid 19% rohkem kui aasta tagasi. Ober Hausi analüütiku Rain Rätti sõnul ostsid nii mõnedki aasta lõpus korteri lootuses, et euro tõstab hindu.
Jaanuaris on Tallinna kinnisvaraturul põetud europohmelli – uue aasta alguses on ind raugenud ning kaupa on tehtud vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Kinnisvarafirma Uus Maa tegevjuhi Mika Sucksdorffi sõnul on Eestis praegu kerge euroshokk, inimesed alles harjuvad uue raha ja uute hindadega.
Eesti Kinnisvaravahendajate Liidu juhataja Tõnis Rüütel usub, et kinnisvaraturg püsib passiivsena kogu aasta alguse ning hinnad võivad ühest hetkest ka langeda. Rüütli sõnul on euro tõttu müüjate ootused suurenenud, kuid ostjail pole mingit põhjust maksta ebaratsionaalset hinda.
(Samal teemal ka Tallinnan kiinteistö-markkinat hyytyivät, STT, Kauppalehti, 25.1.2011)

Suomalainen haluaa kaksion keskustasta

STT
25.1.2011

Eesti kinnisvaraturul oli eelmisel aastal iga kümnes ostja välismaalane. Eesti suurima kinnisvaravahendaja Uus Maa klientidest on samasugune osa ainuüksi soomlasi. Pooled Eesti korteritehingutest tehakse Tallinnas.
«On hea aeg osta, tõusupotentsiaal on teistsugune kui Soome turul,» usub Uus Maa sooomlasest tegevjuht Mika Sucksdorff.
Soomlasest keskmine investeerija otsib Tallinna kesklinnas 2-toalist korterit kas uues või renoveeritud majas, hinnaklassiga 60 000-100 000 eurot. Lisaks Tallinnale on soomlaste soosingus veel suvepiirkonnad Saaremaa, Haapsalu ja Pärnu.

Maan ja Tarton puolesta

Kari Sallamaa
24.1.2011

Raamatututvustus: Erkki Tuomioja „Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus”, kirjastus Tammi, 2010 (“Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys”). Erkki Tuomioja tutvustas oma raamatut Jaan Tõnissoni eluloost 24. jaanuaril Helsingi Linnaraamatukogus.
Tuomioja jutustab Eesti Don Quijote elust arvustava seisukohaga. Käsitleb Eesti ajalugu üsna korrektselt, mis ei peaks põhjustama Eestis ärritust nende pühadesse asjadesse puutumise pärast.
Siiski ei pea Tuomioja Eestit paha Stalini süütuks ohvriks, vaid väidab, et Eesti omad otsused 1930ndatel aastatel aitasid katastroofi tekkimisele kaasa.
Tuomioja ei näe praegust Eestit sõdade vahelise vabariigi jätkuna, vaid hoopis eri riigina – vastupidiselt sellele, mida eestlased kinnisideena väidavad.
Raamatus esinevad mõningad Eesti nimede õigekirjavead ning puuduvad mõned viited.

Kauppalehti
Eesti Energian pörssilistaus mietittäväksi

25.1.2011

Eesti majandusministri Juhan Partsi arvates tuleb märtsikuiste parlamendivalimiste järel moodustataval uuel valitsusel arutleda esmajärjekorras riikliku energiaettevõtte Eesti Energia vähemusosaluse müümist erainvestoritele. Partsi sõnul oleks ettevõtte börsil noteerimine tähtis Eesti kapitalituru elavdamiseks.
Tallinna ja Londoni börsil noteerimine oli teemaks juba eelmisel kevadel, kui plaanis oli müüa neljandik osakutest. Partsi sõnul jäi börsile minek katki peamiselt Eesti Energia tulevikku puudutavate lahtiste küsimuste tõttu (süsihappegaasi saaste).
Eesti energiastrateegiasse kuulubki energiaallikate mitmekesistamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Lisaks neile vajatakse ka tuumaenergiat.
Eesti osaleb koos Läti ja Leeduga tuumaenergiaprojektis, millega tahetakse korvata 2009. a lõpus suletud Ignalina tuumaelektrijaama. Ühishange on liialt aeglaselt edenenud ning selle teostamisese kohta puudub kindlus.
Partsi sõnul pole aega raisata – mida kiiremini tuumajaam ehitatakse, seda vähem on meil vajadust arendada elektri tootmist põlevkivist. Kui ühisprojektist asja ei saa, peame hakkama tasapisi uurima võimalusi oma tuumajaama ehitamiseks. See on aga palju pikaajalisem ja keerulisem protsess, kuna Eestil ei ole vastavat kogemust ja ka vajalikku seadusandlust.
Partsi sõnul oleks Eesti huvitatud Soome uutes tuumaenergiahangetes osalemisest.

Viro voi puolittaa työttömyysvakuutusmaksun

25.1.2011

Eestis on eeldused viia töötuskindlustusmaks praeguselt 4,2 protsendilt 2 protsendi peale. „See on järgmise valitsuse asi, aga see on realistlik toiming,“ ütleb Eesti majandusminister Juhan Parts. „See annaks lisaraha nii inimestele kui ka ettevõtetele ja alandaks uute investeerijate tööjõukulusid.“
Ettevõtjasõbraliku poliitika alussambana on kavas ettevõtte tulumaks pidada endisena. Hetkel on see 21% ja seda ei tule maksta, kui kasum investeeritakse Eestisse.
„Sõltumatute ekspertide värske uuringu järgi on ettevõtete investeeritud kasumi nullprotsendine tulumaks mõjunud üllatavalt hästi, kui seda on võrreldud Läti ja Leedu ettevõtjamaksudega. See on kiirendanud investeeringuid ja samal ajal toonud tulu ka riigile, kui on makstud dividende,“ räägin Parts. „Miks muuta asju, mis töötavad!“
Eesti eesmärgiks on suurendada teadus- ja arenduskuludeks mineva raha hulk kolme protsendini SKPst 2014. aastaks. Praegu on selle osa 1,45 protsenti. Partsi hinnangul võib see eesmärk olla natuke liiga optimistlik. „Siiski liigume õiges suunas. 1999. aastal oli see protsent 0,5. Peale selle on suurenenud ettevõtete osalus teadus-arenduskuludes kolme aastaga 30 protsendilt pooleni,“ räägib majandusminister.
Partsi sõnul on ka Soome Sitra analoog Eestis Arengufond teinud head tööd nii riskiinvestorina kui ka ideekeskusena.
Parts kohtus eelmisel nädalal Helsingis Soome ettevõtjatega. „Soome ettevõtlus on Eestile väga tähtis,“ märgib Parts. Eesti äriregistris on üle 4000 Soome ettevõtte.
Partsi sõnul ootavad ettevõtted kindlat tegevuskeskkonda ja koostööd näiteks inimeste koolitamisel. „Kuulsin rohkem rahulolevaid kommentaare kui kriitikat,“ märkis ta.
Eesti arvates suurendab euro tulek välismaiseid investeeringuid. Näiteks ettevõtjaid riiki meelitav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on parasjagu käitlemisel üle saja uue välismaise investeeringuprojekti.
Soome kõrval on tulijaid Rootsist, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Venemaalt, USAst ja Norrast.

Finnair mieluisa liittolainen Estonian Airille

Jorma Pöysä
25.1.2011

Eesti riik päästis novembris 2010 raskustesse sattunud lennufirma Estonian Air ja kasutab nüüd 90%list otsustamisõigust. Eesti majandusministri Juhan Partsi sõnul soovib riik peaomanikuna, et meil oleks rohkem ühendusi Tallinnast Euroopasse, samuti peaks Estonian Air tegema rohkem koostööd teiste lennufirmadega, kaasaarvatud Finnairiga.
Partsi sõnul ei soovi riik pikas perspektiivis Estonian Airi peaomanikuks jääda. Erastamine võiks olla reaalne umbes kolme aasta pärast.
Minister peab Estonian Airi hetkeolukorda stabiilseks, ehkki ettevõte kannatab endiselt kahjumit. Lisakapitali ei ole vaja.
Estonian Airi strateegiat planeeriva uue nõukogu esimeheks määrati Soome taustaga ärimees Joakim Helenius.
Pisut kulunud ja kehvalt kliente teenindava ettevõttena tuntud Estonian Air on asunud kärmelt uue strateegia ülesehitamisega. Oktoobri lõpus alustati koostööd Brussels Airlinesiga. Samuti tehti koostööleping reisifirmaga Novatours ning parema bussiühenduse arendamiseks lennujaamas bussifirma Sebega.
Parts peab kummaliseks olukorda, et Tallinast ei lähe otselende Londonisse või kasvõi Berliini. Ehkki Eesti majanduselu vajadused ei ole nii arenenud ja mitmeulatuslikud kui soomlastel. Ettevõtte peamine turg on Põhjamaad, Venemaa, Ukraina ja Saksamaa.

Aamulehti
Kylmän Euroopan kriittinen kerho

Veikko Vuorikoski
21.11.2011

Mida Suurbritannia konservatiivne peaminister David Cameron õieti soovib, kui ta kutsus Põhja- ja Baltimaade kaheksa juhti kahepeäevasele mitteametlikule kohtumisele Londonisse? Midagi kahtlast siin on, mis on äratanud ka mitmeid arvamusi, kaasaarvatud salaliiduteooriast.
Senimaani pole Suurbritannia olnud kuigi huvitatud väikestest Põhja- või Baltimaadest, vaid on suunanud pilgu ikka kas üle Atlandi ookeani USAle või ELi suurematele riikidele, eelkõige Prantsusmaale.
Mis on pannud Cameroni innustuma külmast põhjamaast? Cameron ise põhjendas tippkohtumist sellega, et kohtumisest osavõtjad saavad võtta eeskuju teiste headest kogemustest, eriti mis puudutab tipptehnoloogia rolli majanduskasvus, inimeste heaolu parandamist ja keskkonnasäästlikkust.
Tõsi, et Cameroni külalised on olnud edukad mõnes mainitud küsimuses, kuid nende mudelid ei ole sarnased – mõelge kasvõi selle peale, kui erineval viisil on Balti riigid ja Põhjamaad hoolt kandnud näiteks oma heaolupoliitika eest.
Kellest siis Cameron võtaks eeskuju, kas põhjamaisest sotsiaalriigipoliitikast või balti uusliberalismist?
Mitmed vaatlejad tõlgendavad kohtumise eesmärgina luua ELi sisene liit, mis suhtuks kriitiliselt Brüsseli võimu ja rahakasutusse.
Just see oleks Cameroni partei euroskeptikute soovunelm. Soome välisminister Alexander Stubb kinnitas osaliselt seda arvamust intervjuus ajalehele The Financial Times, väites, et Cameron otsib liitlasi. Stubbi arvates on ka tähtis, et väikestel riikidel oleks suuri liitlasi.
Seda küll, aga ka suured liitlased tuleb hoolikalt valida. Naeratuste taga võivad olla peidetud tagamõtteid.

Virolaiset kylpylät palkitsivat Ikaalisten Matkatoimiston

Juha Vainio
23.1.2011

Eesti on viimase kümne aasta jooksul arenenud mitmel moel, üks suur hüpe on toimunud spaade tegevuses – ja see areng pole ainult eestlaste enda teene.
Eesti Spa Liit autasustas Ikaalisten Matkatoimistot parima koostööpartnerina. Tunnustus ei tulnud pealgalt seetõttu, et Airi ja Jyrki Talonen sellest reisibüroost on 13 aasta jooksul saatnud sadu tuhandeid soomlasi Eesti spaadesse. Tunnustus tuli ka seetõttu, et Talosed on aidanud arendada naabermaa spaade taset.
Statistika järgi on iga kümnes spaa-külastaja tulnud Eestisse Ikaalisten matkatoimisto kaudu.

Taloussanomat
"Pohjoinen Eurooppa voisi näyttää EU:lle mallia"

Bloomberg
20.1.2011

Suurbritannia, Läänemere ja Põhjala riikide majandusseminari avanud Briti peaminister David Cameroni sõnul on Põhja-Euroopa maadel ühtne, teistest Euroopa riikidest suuresti erinev nägemus innovatsiooni edendamisest, rohelise tehnoloogia tähendusest ja soolisest võrdõiguslikkusest.
Kohtumisel on esindatud Suurbritannia, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu valitsuste ja majanduselu esindajad.
«Ajal, mil suur osa Euroopast vajab hädasti põhjalikke majandusreforme, on arukas kokku tulla meie kõigi majanduste huvides, tüükohtade ja kasvu tagamiseks,“ ütles Cameron.
http://www.taloussanomat.fi/politiikka/2011/01/20/pohjoinen-eurooppa-voi...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Радио "Маяк"
Симму Тийк, посол Эстонии в России, в гостях у Веры Кузьминой и Дмитрия Мириманова

20.01.2011

20. jaanuaril oli Eesti Suursaadik Moskvas Simmu Tiik Raadio Majaki otseeetris, saate teemaks oli viisapoliitika Euroopa Liidus, sealhulgas ka Eestis.
Saadiku sõnul on Euroopa Liidu ja Venemaa vahel kõik vajalik, et huvitavalt elada – vastastikused huvid, eriti kultuuri valdkonnas, on aga ka probleeme. Viimasel aastal on märgata olnud positiivset nihet ELi-Venemaa suhetes. Kui rääkida probleemidest, siis näeb Euroopa Liit Venemaal samu probleeme nagu venemaalased ise – õiguse esikohale seadmine ning õigusriigi ehitamine.
Tiik räägib vajalikest dokumentidest viisa taotlemiseks ning paindlikest Schengenni reeglitest. Tema andmetel suurenes 2010. aasta esimesel poolaastas Venemaa turistide arv Eestisse 47 % võrra võrreldes eelneva aastaga. Peamiseks probleemiks Venemaa turistidele on pikad järjekorrad piiril. Samas Eesti kodanikule on väga raske saada Venemaa viisat, on ka ebamugavusi registreerimise protseduuriga.
http://www.radiomayak.ru/tvp.html?id=262724

Псковская Лента Новостей
Мы стали либеральнее при выдаче виз - эстонский консул в Пскове
Светлана Александрова

21.01.2011

Peakonsulaadi Peterburis Pihkva kantselei vanemkonsul Carl Eric Laantee Reintamm selgitas intervjuus Pihkva uudiste portaalile Eesti viisapoliitikat käesoleva aasta jooksul, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinnaks, tutvustas konsulaadi tööd ning vesteldi ka Eesti-Pihkva suhetest.
Konsul märkis, et Eesti viisapoliitika Euroopa Kultuuripealinna tiitli kandmise perioodil ei muutu. On ette nähtud tasuta viisa saamine juhul, kui isikud osalevad spordi- või kultuuri üritustel ning kui see on dokumentaalselt tõestatud. Eesti viisa saamine on juba niigi küllalt lihtne, seda saab teha ilma küllakutseta, piisab tõestatud hotelli broneeringust või piletist mingile üritusele.
Reintammi sõnul on Pihkvas väljastatud Eesti viisade arv 2010. aastal kasvanud 50% võrreldes 2009. aastaga.
Kommenteerides Eesti-Pihkva suhted toonitas vanemkonsul, et nad on alati head olnud ning iga aastaga lähevad ainult paremaks.
Lõpetuseks kutsus Reintamm kõike külla Euroopa Kultuuripealinna 2011 – Tallinnasse.
http://www.pln-pskov.ru/politics/87200.html

ИА REGNUM
В Таллине открылся эстонский Центр программы ЕС „Восточное партнерство“

26.01.2011

Tallinnas avati kolmapäeval ametlikult Euroopa Liidu idapartnerluse keskus, kus hakkavad koolitust saama ametnikud Armeeniast, Aserbaidžaanist, Gruusiast, Moldovast, Valgevenest ja Ukrainast.
Idapartnerluse keskust rahastab välisministeerium. Samuti toetavad keskust Rootsi arengukoostöö agentuur (SIDA) ja Soome välisministeerium. Üksikud projektid on Euroopa Komisjoni rahastatud.
http://www.regnum.ru/news/polit/1368393.html

Балтийское информационное агентство
Премьер Эстонии: Ситуация на границе с Россией - ужасающая

23.01.2011

Peaminister Andrus Ansip avaldas Austria ajakirjanikele antud intervjuus rahulolematust pikkade veokijärjekordadega idapiiril, vahendab Delfi portaal.
Ansip ütles reedel Austrias visiidil viibides, et olukord Venemaa piiril on „hirmus“ ja Eesti ei saa selle olukorraga kindlasti rahul olla ja leppida. Peaminister märkis ka, et sarnased probleemid veokijärjekordadega on ka näiteks Venemaa-Soome piiril.
Ansipi sõnul on hoolimata pikkadest piirijärjekordadest Eesti majandussuhted Venemaaga suhteliselt head, ning üle kümne protsendi riigi ekspordist läheb Venemaale. Venemaale mineva ekspordi suurem osakaal ei oleks Ansipi hinnangul hea, kuna see tekitaks liiga suure sõltuvust ühest riigist.
http://www.baltinfo.ru/2011/01/23/Premer-Estonii-Situatciya-na-granitce-...

Информационно-политический портал Сибири "Сибинфо"
Переход на единую валюту ЕС обошелся Эстонии в миллионы евро

24.01.2011

Eesti kulutas miljon krooni ja aasta aega, et ette valmistada eurole üleminekut. Samas töö sellel suunal veel jätkub. Kõige suuremad summad lähevad tehnika varustamiseks ja ümberseadistamiseks ning raha transportimise julgeoleku tagamiseks.
Samal ajal, kui Eesti lõpetab eurole üleminekut, tuli Leedu filosoof Arvydas Juozaitis välja ideega luua Leedu ja Läti ühine valuuta – „balt“.
Juozaitise arvates peavad Läti ja Leedu kiiresti looma majanduskomisjoni, millel oleks volitused reguleerida suhteid Euroopa Komisjoni, Moskva, Skandinaavia ja teistega, muidu rüüstavad igasugused investorid mõlema maa. Oma huvide kaitseks vajavad Leedu ja Läti majanduslikku konföderatsiooni.
http://www.sibinfo.su/news/world/2/20606.html

Lenta.ru
Языковая инспекция предъявила претензии детским садам Нарвы

25.01.2011

Keeleinspektorid saatsid enam kui pool aastat kestnud keeleoskuskontrolli järel eesti keele eksamile ligi 600 Narva lasteaedades töötavat inimest, kelle keeleoskus ei olnud piisav, vahendab Delfi portaal.
Nõutav keeleeksam peab olema sooritatud 2012. aastaks. Eesti seadusandluse järgi võib nad ebaõnnestunud eksami korral vallandada.
http://lenta.ru/news/2011/01/25/language/

Turist.ru
Самые выгодные туры 2011 года

21.01.2011

Turismi portaal räägib võimalustest, kuidas 2011. aastal kõige kokkuhoidlikumalt puhata. Ökonoomsetele turistidele tutvustatakse sihtkohana sealhulgas Eestit.
Eesti on postsovetliku riikidest turismi suunal kõige edukam: siin ehitatakse uusi häid hotelle, kus on hea teenindus.
Kuid hoiatatakse, et peab kiirustama oma reisimisega Eestisse, kuna seoses 1. jaanuaril euro käibele võtmisega võivad hinnad tõusta.
http://turist.rbc.ru/article/21/01/2011/230902

Fashion Time
Модные туристические направления – 2011

Полина Личагина
25.01.2011

Moeportaal FashionTime valis välja kõige huvitavamad uued turismi marsruudid 2011. aastal, kuhu kuulub ka Tallinn.
http://www.fashiontime.ru/lifestyle/travels/808244.html

Пермский региональный сервер
Эстонские студенты примут участие в международном фестивале «Пространство режиссуры» в Перми

26.01.2011

Venemaa Permi oblasti asepeaministri Boriss Milgrami ja Eesti kultuuriministri Laine Jänese kohtumisel jõudsid pooled kokkuleppele aktiviseerida koostööd kultuuri valdkonnas, mille esimeseks sammuks on Eesti osalemine rahvusvahelises festivalis ja foorumis «Lavastaja maailm».
Permi delegatsioon tuli visiidiga Tallinnasse, et tutvuda Euroopa kultuuripealinna projekti korraldusega ning arutleda kultuurialase koostöö võimaluste üle.
http://perm.ru/news/news_more/?id=16786
http://www.echoperm.ru/article.php?class=news&id=28671&part_id=2

ИНТЕРФАКС
В Эстонии создано подразделение киберзащиты

20.01.2011

Valitsus võttis 20. jaanuaril vastu määruse eelnõu, millega luuakse Kaitseliidu koosseisus vabatahtlikke IT-turbe spetsialiste koondav küberkaitseüksus.

Госсекретарь США поблагодарила Эстонию за поддержку договора с Россией о СНВ

20.01.2011

USA välisminister Hillary Clinton tunnustas pärast kohtumist välisminister Urmas Paetiga Eesti toetust Ühendriikide ja Venemaa tuumarelvastuse piiramise leppele.
Clinton märkis samuti, et Washingtoni arvates on Ida-Euroopa ja Baltimaade huvides „reguleeritum, normaalsem suhe Venemaaga“.

Премьер Эстонии выступает против создания отдельной коалиции в ЕС

21.01.2011

Londonis Suurbritannia, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Läti, Leedu ja Eesti peaministrite tippkohtumisel osalenud peaminister Andrus Ansip kinnitas, et kuigi selles formaadis on kavas kohtumisi korraldada ka edaspidi, ei ole see kindlasti käsitletav mingi stabiilse bloki moodustamisena Euroopa Liidus.
Ajurünnaku vormis arutati koos teadlaste, äriliidrite ja visionääridega, mida on võimalik teha parema heaolu ja majanduskasvu saavutamiseks. Eesti algatusi tutvustasid rahvusvahelisel foorumil Linnar Viik, Hannes Astok, Madis Tiik, Siim Raie ning Mati Karelson.

Около 600 воспитателей детских садов в Эстонии могут быть уволены за слабое знание эстонского языка

25.01.2011

Keeleinspektorid saatsid eesti keele eksamile ligi 600 Narva lasteaedades töötavat inimest. Vastavalt Eesti seadusandlusele, kui nendel inimestel ei õnnestu eksamit sooritada, võivad tööandjad nad inspektsiooni ettepanekul vallandada.

Родственники гражданки Эстонии, оказавшейся в коме после падения наледи в Петербурге, судятся с властями города

25.01.2011

Mullu talvel Peterburis jääpurika alla jäänud ning üliraskelt vigastada saanud Eesti kodaniku Milana Kaštanova lähedased esitasid kohtule nõude materiaalse kahju hüvitamiseks, nõutava summa suurust ei ole avalikustatud.

Мэр Таллина решил "поиграть" в безработного

25.01.2011

Tallinna linna tööbüroo avamisel linnapea Edgar Savisaar registreeris sotsiaalse eksperimendi korras end töötuks. Savisaar otsustas ise proovida, kuidas on tööd otsida.

В Эстонии телефонный террорист получил около трех лет тюрьмы

25.01.2011

Harju maakohus mõistis teisipäeval kiirmenetluse korras Tallinna lennujaamale 24. jaanuaril pommiähvarduse teinud mehele ligi kolm aastat vangistust.

Эстонские правозащитники обжаловали решение ЕСПЧ по вопросу гражданских пенсий российских военных пенсионеров

25.01.2011

Inimõiguste teabekeskus edastas teisipäeval Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojale apellatsiooni koja otsuse üle, millega keelduti määramast vanaduspensioni Venemaa sõjaväe pensionäridele Eestis töötatud aastate eest.

TÜRGI AJAKIRJANDUS

Hürriyet Daily News
Investors heading to Estonia on euro, OECD entry, official says

24.01.2011

Eesti ühinemine euroliidu ja OECDga on meelitanud välisinvestoreid Eestisse. EAS on hetkel töötamas 112 projektiga, mis on tunduvalt rohkem aasta varasema 50 projekti kõrval. Euroga liitumine on vähendanud valuutariske ja vahetuskulusid eksportijate ja importijate jaoks. Üheks heaks näiteks on Statoil Fuel & Retail ASA, mis lõi oma finantskeskuse just Eestisse, tehes 270 miljoni euroga Baltimaade suurima välisinvesteeringu. Levinumad valdkonnad investorite jaoks on metall, masinad, kemikaalid, materjalitehnoloogia, äriteenused ja infotehnoloogia. Peamised investorid Eestisse tulevad Rootsist ja Soomest, kuid potentsiaalseid huvilisi on ka Suurbritanniast, Prantsusmaalt, USA-st, Venemaalt ja Norrast.
http://www.hurriyetdailynews.com/n.php?n=investors-heading-to-estonia-on...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

Dagens Nyheter
Tilbaka till barndomen

20.01.2011

Artikkel Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese külaskäigust tema lapsepõlvekodusse Rootsis.

Göteborgs Posten
Cybersecurity

24.01.2011

Eesti president tahab, et NATO kooskõlastaks küberrünnaku kaitset. Rootsi poliitreporterite esinumber Madame Matsson refereerib Vabariigi Presidendi ja Carl Bildti möödunud nädala ühisseminari arutelusid Stockholmi Riigikaitse Akadeemias. Leht avaldab ka suure foto, millel Ilves, Bildt ja tolle Akadeemia rektor.