Riigisekretär Hillary Clintoni ja välisminister Urmas Paeti pressikonverents Washingtonis

Hillary Clinton: Tere hommikust.

Urmas Paet: Tere hommikust.

Hillary Clinton: Mul on rõõm tervitada oma kolleegi, minister Paeti, taas Washingtonis. Me oleme pidanud mitmeid tulemuslikke vestlusi nii Ühendriikides, Eestis kui ka mujal.Ma hindan eriti kõrgelt seda juhtrolli, mida Eesti ilmutas NATO ministrite kohtumise võõrustamisel Tallinnas möödunud aasta aprillis ning hiljutisel NATO tippkohtumisel Lissabonis - kogu seda juhtrolli ja toetust, mida Eesti andis uuele strateegilisele kontseptsioonile, mis kutsub NATOt üles looma kaitsevõimekust selliste süvenevate ohtude vastu, nagu ballistilised raketid ja küberrünnakud.

Me toetame kindlalt ja vankumatult meie riikide suhteid. Need toetuvad vastastikusele austusele, ühistele julgeolekumuredele, ühistele demokraatlikele väärtustele ja kauaaegsele koostööle alates Baltimaade õhuruumi valvamisest kuni arenguabini Afganistanis. Meie riikide sügav sõprus ulatub paljude aastate taha, aga on kindlalt juurdunud tänases maailmas, väljendudes meie imetluses Eesti tähelepanuväärse edu vastu. Hoolimata suure osa 20. sajandist valitsenud okupatsiooni- ja masendusaastatest ei kaotanud Eesti rahvas kunagi silmist vaba, demokraatlikku, ärksat ühiskonda, mida nad lootsid ka ise üles ehitada.

Lühikese ajaga, vaid kahekümne aastaga pärast iseseisvuse taastamist, ongi nad just seda teinud. Nende kasv internetihääletajate ja küberuuendajate riigina, kindel pühendumine hea valitsemise tavadele, õigusriigile ja fiskaalselt vastutustundlikule käitumisele on muutnud Eesti kogu maailmas üheks edukamaks vastse riikluse mudeliks.

Ka seekord käsitlesime ministriga suurt hulka kahepoolseid, piirkondlikke ja ülemaailmseid küsimusi. Me hindame koostööd, mis aitab Afganistani elanikel oma elu üles ehitada. Me arutasime välisministri hiljutist külaskäiku Kabuli ja Helmandi provintsi. Eesti tsiviileksperdid rajavad koos afganistanlastega tervishoiuasutusi ja õpetavad välja politseinikke. Eesti sõdurid teenivad õlg õla kõrval Ameerika sõdurite ja meie teiste NATO-ISAFi liitlastega. Samuti tänan Eesti valitsust ja eriti Eesti rahvast selle eest, et nad on näidanud pühendumist ISAFi missioonile välja sel aastal 400 000 euro eraldamisega arengu- ja toimeabiks.

Lisaks Afganistanile on eestlased laiendanud oma rolli vabaduse, julgeoleku ja õitsengu eest võitlejana ning toimeabi eraldajana Gruusiast ja Moldovast Haiti ja Gazani. Me nägime seda viimati Valgevenes, kus minister Paet teatas, et Eesti jätkab avatud kodanikuühiskonna ja tudengite õppimisvõimaluste toetamist hoolimata ebasõbralikust poliitilisest keskkonnast.

Eesti näeb koos oma Balti ja Põhjala naabritega ka vaeva piirkonna elektrituru liberaliseerimisel ning energiasõltumatuse ja -julgeoleku edendamisel. Tallinnas loodud Kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse kaudu on nad rajanud aluse NATO püüdlustele kaitsta meie allianssi ja meie kodanikke küberrünnakute eest.

Sel kuul läksid nad kaubavahetuse laiendamiseks ja investorite ligimeelitamiseks üle eurole.

Ma võiksin veel pikalt kõnelda Eestist ja pean rõõmuga ütlema, et olen juba teinud riigisekretärina kaks visiiti Eestisse. Kõige rohkem vaimustab mind aga see, kui tihedat koostööd me teeme 21. sajandi ühiste probleemide lahendamisel. Härra minister, me oleme tänulikud nii usaldusväärse, loova ja lähedase liitlase eest ning me vaatame lootusrikkalt meie tulevasele koostööle.

Urmas Paet: Suur tänu ja tänan teid meie võõrustamise eest siin Washingtonis ning me ootame teid alati tagasi Eestisse. Mul on alati hea meel teid võõrustada nii Tallinnas kui ka teistes Eesti kaunites kohtades.

Aga jah, ka Eesti on väga õnnelik, et meil on Ühendriikidega väga tihedad, avatud ja tugevad suhted. Jah, ma tulin just äsja tagasi Afganistanist ja ma võin öelda, et meie inimesed Helmandi provintsis, aga ka Kabulis on väga õnnelikud otsese ja väga tiheda koostöö üle sealsete Ühendriikide esindajatega. Meie väga selge ja põhimõtteline seisukoht meie ühise missiooni osas Afganistanis on see, et NATO otsustas üheskoos alustada missiooni Afganistanis ja need põhjused, miks NATO seda otsustas, on samad kõigile meie liitlastele ja meile samuti.
See tähendab ka seda, et otsused võimaliku lahkumise või meie missiooni võimalike muutuste kohta tuleb meil teha koos, sest keskkond või asjaolud, millal ja kuidas me otsustame, on meile kõigile samasugused. Niisiis on meie väga selge seisukoht, et seda laadi otsused tuleb langetada kõigil liitlastel üheskoos.

2014. aasta on Afganistanis mõistagi väga oluline, väga tähtis aasta. Me kõik loodame, et 2014. aastal on Afganistani julgeolekujõududel ja valitsusel võimalik endale võtta otsene vastutus julgeoleku ja arengu eest. Aga samal ajal on loomulikult kõige tähtsam Afganistani olukord. Ma pean silmas seda, et Afganistan ei saa kujutada ega luua mingeid ohte teistele riikidele ja see on kõige tähtsam põhimõte, mida arvestada Afganistani välismissioonide väga sügavate ja põhimõtteliste muutuste juures.

Jah, meile on oluline ka uute demokraatiate areng Euroopas ja seepärast avame me järgmisel nädalal Eestis Euroopa Liidu Idapartnerluse Keskuse. Loomulikult on ka Ühendriigid teretulnud osalema selles projektis grantide või professoritega.

Energiajulgeolek on väga oluline ja ma olen rõõmus, et Ühendriikidel on selles osas selge ja tugev huvi, ja me püüame suurendada energiajulgeoleku taset Euroopas, ka meie piirkonnas, luua uusi ühendusi teiste Euroopa riikidega, samuti luua alternatiive - energiaressursside mõttes - näiteks tuumaenergia või uued gaasi hankimise võimalused -, nii et see kõik kirjeldab taas nii meie kui ka Ühendriikide väga selget huvi.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et Eestile on eluliselt oluline näha, et Euroopa Liidul, et Eruoopal on väga tugevad sidemed Ühendriikidega kõigis valdkondades. Samuti tahaksime näha juba lähitulevikus, et Euroopa Liidu ja USA suhetes oleks uusi edasiminekuid, mis on samuti eluliselt oluline Euroopa julgeoleku ja teistegi valdkondade arenemisele.

Nii et selles mõttes on mul rõõm taas siin olla. Ma olen õnnelik, kui saan võõrustada meie Ameerika sõpru Eestis. Ja liigume siis üheskoos kõigi nende probleemide ja murede lahendamise suunas, millega me tänapäeva maailmas silmitsi seisame. Tänan teid.

Hillary Clinton: Tänan teid, mu sõber.

Urmas Paet: Tänan.

Härra Toner: Meil on aega täpselt üheks küsimuseks mõlemale. Kõigepealt Elise Labott, CNN.

Hillary Clinton: Tere, Elise.

Küsimus: Tere, proua riigisekretär. Tänan. Ma pöörduksin alguses ministri poole. Riigisekretär Clinton kõneles teie pingutustest kübermaailmas ja me teame, et Eesti on tõepoolest küberjulgeoleku alal tõeline liider, eriti pärast teie ründamist mõne aasta eest. Ma tunneksin huvi, WikiLeaksi silmas pidades, kuidas eestlased saavad abistada USAd sellise arhitektuuri arendamisel, millega tõrjuda küberrünnakuid?

Ja proua riigisekretär, Lähis-Ida, Liibanoni kohta. Me nägime et saudid, türklased ja katarlased loobusid igasugustest katsetest püüda muuta Liibanoni valitsust stabiilseks ja igasugusest vahendamistegevusest. Kui pidada silmas, et USA toetub väga tugevalt saudidele ja nende mõjule, siis mida valmistub USA nüüd ette võtma nende vahendamispüüdluste osas?
Ja Palestiina probleemi kohta. Eile saatis päris suur hulk mõjukaid endisi ametiisikuid ja välispoliitika suurkujusid administratsioonile kirja, milles palus anda ÜROs rohelise tee resolutsioonile asunduste ebaseaduslikkuse kohta. Kuidas on USA valmis tunnistama asunduste ebaseaduslikkust, aga samal ajal mitte ärritama Iisraelit? Tänan.

Urmas Paet: Tänan küsimuse eest. Täna me arutasimegi vähemalt kaht väga konkreetset teemat, mis puudutavad meie koostööd küberkaitse ja üldse küberteemade vallas. Esiteks, nagu te teate, on Eestis NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus ja ka Ühendriigid hakkavad selle keskuse töös vahetult osalema oma spetsialistide, ekspertidega. Sedalaadi koostöö käib NATO sees kõigi meie liitlaste vahel ja loomulikult etendab ka USA selles tähtsat osa. Oluline on välja töötada uued võimalused, kuidas vältida võimalikke uusi küberrünnakuid.

Teine probleem on... võtame näiteks Valgevene, kus e-post või kõik, mis on seotud internetiga ja vaba internetiga, vaba e-postiga, etendab väga olulist osa. Ka siin peaksid meie asjatundjad Ühendriikidest ja Eestist tegema koostööd, võib-olla ka mõnede teiste riikidega, et leida viise, kuidas abistada, kuidas toetada vaba e-posti, internetisuhtlust Valgevenes ja võib-olla veel mõnes riigis, kus me paraku näeme probleeme vaba maailma ja ajakirjandusvabadusega.

Hillary Clinton: Elise, Liibanoni osas toetavad Ühendriigid Liibanoni sõltumatust ja suveräänsust ja usuvad, et lõppkokkuvõttes peab kõik otsused langetama Liibanoni rahvas ise. Kõik vahenduskatsed väljastpoolt Liibanoni peavad olema suunatud Liibanoni rahva toetamisele ja otsuste langetamisele, mis tooksid kaasa stabiilsuse ja julgeoleku, õigluse ja kindla tahte võtta vastutusele inimesed, kes mõrvasid peaminister Hariri ja veel 22 inimest. Ma usun, et järgnevatel päevadel näeme üsna palju tegevust Liibanonis endas ning me oleme valmis abistama, nagu ka teised piirkonnas ja kaugemalgi. Me toetame jõuliselt jätkuvaid pingutusi tribunali loomiseks ja usume, et Liibanoni pikaajalistes huvides on teha lõpp karistamatutele poliitilistele mõrvadele.

Mis puudutab tegevust Iisraeli ja palestiinlaste püüdluste osas, mida meie ja teised toetame, siis Jeruusalemmas tuleb lähipäevil neliku esindajate kohtumine, millel arutatakse tulevikuvõimalusi. Me usume endiselt kindlalt, et ainuke tee, mis tagab konflikti lahendamise ja kahe riigi lahenduse, mille tulemusena tekib sõltumatu elujõuline Palestiina riik, ja Iisraeli julgeoleku, kulgeb läbirääkimiste kaudu. Seepärast ei pea me tegevust ÜROs või mõnes muus foorumis kuigi abistavaks soovitud tulemuse saavutamisel. Meie seisukoht asunduste osas on endine. Ma olen sellest avalikult mitu korda rääkinud ja räägin ka edaspidi. Aga lõpuks peavad Iisraeli ja Palestiina rahvas langetama otsuse, kas nad suudavad pidada läbirääkimisi, mis lõpevad mõlemapoolse kompromissiga, et saavutada tulemust, mis meie arvates ei pea olema mitte ainult kaks teineteise kõrval rahus ja julgeolekus elavat riiki, vaid nii Iisraeli kui ka Palestiina laste palju parem tulevik.

Küsimus: (mikrofoni kasutamata)

Hillary Clinton: Me näeme vaeva tähelepanu hoidmisel seal, kus see meie arvates peab olema, ja see ei ole New York.

Härra Toner: Teine küsimus, (mittekuuldavalt), Eesti ajakirjandus.

Küsimus: Tere ja tänan võimaluse eest esitada küsimus. Proua riigisekretär, kas tänastel kõnelustel mainiti ka Eesti suurt naabrit Venemaad ja kuidas võiks Eesti kaasa aidata USA taaskäivitamispoliitika edule suhetes Venemaaga? Tänan.

Hillary Clinton: Tänan. Jah, mul ei tule meelde, et ma oleks kunagi mõne eestlasega kõnelnud, ilma et Venemaa jutuks tuleks, ja see on ajalugu ja geograafiat arvestades täiesti mõistetav. Aga ma hindan toetust, mida Eesti on andnud meie taaskäivitamispingutustele, tugevat ja häälekat toetust START-lepingule, mille Ühendriikide Senat ratifitseeris eelmise aasta lõpul ja mille, me loodame ja usume, Riigiduuma ratifitseerib kohe varsti.

Meil on venelastega palju teemasid, mille osas me üritame edasi liikuda meie NATO ja ELi liitlaste ja sõprade toel. Loomulikult me mööname, et Venemaa poolt on hädavajalik edasi minna ja teha koostööd paljudes valdkondades alates energeetikast kuni mis tahes tulevaste ohtude vähendamiseni, olgu need seotud küberruumiga või millegi muuga. Ja me oleme väga otsekoheselt tõstatanud neid küsimusi nii venelaste ees kui ka meie sõprade ees Eestis ja Euroopas.

Lõpuks me usume, et regulaarsemad ja normaalsed suhted Venemaaga on Ida-Euroopa ja Baltimaade parimates huvides, mistõttu me suhtusime rõõmuga NATO-Venemaa tippkohtumise toimumisse Lissabonis. Aga on veel palju püsivaid probleeme, millega tuleb tegelda, ning me oleme nende osas väga kained ja realistlikud.
Kas soovite midagi lisada?

Urmas Paet: Ka mina olen mõelnud, et tõepoolest, huvitav küll, kui me ameeriklastega kohtume, ei möödu kordagi, et me ei räägiks venelastest. (Naer) Nii et nii oli ka nüüd. Aga jah, ma võin loomulikult kinnitada ka meie poolt, et NATO ja Venemaa, ELi ja Venemaa suhete osas, kui meil õnnestub neid parandada, muuta pragmaatilisemaks ja praktilisemaks, siis see on loomulikult võimalik ja positiivne. Me oleme samuti rõõmsad, et USA on START-lepingu ratifitseerinud. Ma loodan, et venelased teevad seda lähemal ajal, sest kõik sellelaadsed sammud, mis muudavad Euroopa, maailma stabiilsemaks - see puudutab loomulikult ka julgeolekut -, on ka selgelt meie huvides. Ma olen nõus, et Venemaa osas on endiselt probleeme, mis on seotud ka Venemaa sisemise arenguga, sisemise õigusriigi ja demokraatia arenguga Venemaal.
Aga üldiselt ma loodan, et samm-sammult on võimalik liikuda lähemale normaalsetele, argiselt normaalsetele suhetele NATO ja Venemaa, ELi ja Venemaa vahel, sest see on ka selgelt meie huvides.

Hillary Clinton: Tänan väga teid kõiki.

Urmas Paet: Tänan teid.