Eesti välismeedias 13.-19. jaanuar 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS
ITAALIA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

XINHUANET
Turku, Tallinn designated European Capitals of Culture for 2011

Zhang Xiang
16.01.2011

Pildid kultuuripealinn Tallinn avamisest.
http://news.xinhuanet.com/english2010/photo/2011-01/16/c_13692928.htm

Senior CPC leader pledges to further ties with Estonia

15.01.2011

Hiina Kommunistliku Partei vanemliige lubas tugevdada kahepoolseid suhteid Eestiga. Li Changchuni külastas Pekingis Riigikogu esimees proua Ene Ergma. Hiinapoolse esindaja sõnul hindab Hiina Eestit ning peab riiki tähtsaks partneriks Balti mere regioonis. Hiina loodab tihendada riikidevahelisi kaubanduslikke suhteid. Wu Banggou kutsel Hiinat külastanud Ergma loodab, et Eesti ja Hiina tugevdavad suhteid bioloogia ja IT valdkonnas.
http://news.xinhuanet.com/english2010/china/2011-01/15/c_13691376.htm

WALL STREET JOURNAL
McDonald's Accused Of Price Hikes As Estonia Adopts Euro - Report

18.01.2011

Tarbijakaitseameti sõnul võis McDonalds kasutada eurole üleminekut ära hindade tõstmiseks. Kokku algatas Tarbijakaitseamet uurimise seitsme firma suhtes seoses hindade tõusuga tulenevalt euroga ühinemisest. Uuritavatelt firmadelt nõutakse seletusi hinnatõusude kohta. Mõned firmad on oma selgitused juba andnud, kuid peavad veel esitama lisadokumentatsiooni.
http://online.wsj.com/article/BT-CO-20110118-702867.html’

BLOOMBERG
ECB Says Estonia’s Central Bank Joins Gold Agreement

Jana Randow
17.01.2011

Eesti sõlmis Euroopa Keskpangaga lepingu kulla müügi osas, kus seisneb kui palju kulda võib Eesti Pank müüa kuni 2014. aastani. Viieaastane leping kulla osas sõlmiti 2009. aasta augustis Euroopa Keskpanga ja 18 riigi vahel, mis jääb muutmata kuni lepingu kehtivuse lõpuni. Leping jõustus 2009. aasta 27. septembrist ja limiteeris küllamüügi kuni 400 tonnini viie aasta jooksul. Eesti omas eelmise kuu seisuga 0,2 tonni kulda.
http://www.bloomberg.com/news/2011-01-17/ecb-says-estonia-s-central-bank...

Alstom to build $1.3 bln power plant for Estonia

14.01.2011

Eesti Energia ja Alstom allkirjastasid reedel uue elektrijaama 1,3 miljardi dollarilise ehituslepingu. Uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale ning selles saab olema kuni kaks põlevkivil töötavat energiaplokki. Kahe energiaplokiga uue elektrijaama maksumus on ligi 950 miljonit eurot. Esimene 300 megavatine plokk maksab 540 miljonit ja teine 410 miljonit eurot. Esimese energiaploki valmimise tähtaeg on 2015. aasta. Sõlmitud leping on üks suuremaid investeeringuid alates Eesti taasiseseisvumisest. Eesti on maailma kõige suurema põlevkivi sõltuvusega riik, kus ligi 95 protsenti elektritoodangust põhineb fossiilsetel küttustel.
http://www.businessweek.com/ap/financialnews/D9KO2T700.htm

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Mehr Personal soll Skype beschleunigen

19.01.11

Skype soovib oma töötajaid produktiivsemaks muuta ning sellega firmale rohkem raha sisse tuua. Uue Skype tegevdirektori, Tony Batesi sõnul soovib firma hakata rohkem oma töötajate ideid ellu rakendama ning tootevalikut laiendama. Praegu töötab Skypes 850 inimest, kellest enamik teenivad leiba Eestis. Firma peakontor asub Luksemburgis, turundusosakond Londonis ning audiovisuaalse meedia arenduskeskus Stockholmis. 2011. soovib firma Batesi sõnul Silicon Valleysse veel 400 inimest tööle võtta.
http://www.ftd.de/it-medien/it-telekommunikation/:boersenkandidat-mehr-p...

DIE TAGESZIETUNG
Dienst an der Tastatur

Meike Laaff
14.01.2011

Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ideede kohaselt suudab Eesti peagi oma IT ekspertidega küberrünnakutele vastu seista. Autori arvates on Aaviksoo liiga palju Hollywoodi filme vaadanud, kus noored geeniused keldris arvuti taga maailma päästavad. Siiski, 2007. aastal tuli väikeriigil vastu seista Venemaalt tulnud küberrünnakutele. Juba praegu käib nädalavahetuseti koolitustel koos vabatahtlikest koosnev Kaitseliidu IT ekspertide rühm.
http://www.taz.de/1/netz/netzpolitik/artikel/1/dienst-an-der-tastatur/

FREIES WORT
Sten aus Estland lernt in Oberhof die Kochkunst

Sebastian Garthoff
15.01.2011

Tartust pärit 19aastane noormees Sten Rootslane alustas 2010. aasta oktoobris Rahvusvaheline-duaalne projekti raames kokaõpinguid Saksmaal. Noormehel soovitas projektist osa võtta tema saksa keele õpetaja. Projekti koordinaatori Anne Herrmanni sõnul on õpingud mõeldud keskkooli lõpetanud ning edasiõppimisvõimalusi otsivale noorele. Aastas loodetakse välja koolitada 10-15 õpipoissi, kes Thüringeni ettevõtjate juurde tööle saaks minna. Thüringeni majandusministeeriumi andmetel vajatakse piirkonda juba nüüd väljarände tõttu oskustöölisi juurde. Sten Rootslane töötab praegu kokana hotellis Panorama ning tema ülemus on tragi töölise üle väga õnnelik. Noormehe sõnul ei erine Thüringen väga Eestist. Rootslane peab oma nõrgaks kohaks tortellinide valmistamist, kuid oma tulevases restoranis lubab ta neid ikkagi pakkuda.
http://www.freies-wort.de/nachrichten/thueringen/wirtschaftfwstz/art2520...

DER TAGESSPIEGEL
"Wir dürfen nicht zu schnell abziehen"

Claudia von Salzen
19.01.11

Intervjuu kaitseminister Jaak Aaviksooga. Kaitseminister usub, et fundamentalism Afganistanis ja Pakistanis loovad globaalse turvalisusohu. Seetõttu peab Aaviksoo vajalikuks vägede järk-järgulist lahkumist Afganistanist. Mõne riigi vägede järsk väljaminek nõrgestaks nii NATO-t kui ka Afganistani. 2007. aasta küberrünnakutest õppis Eesti Aaviksoo sõnul seda, et riik ja erapartnerid peavad püsivalt turvalisuse nimel koostööd tegema. Juba praegu käivad Eestis koos IT eksperdid pankadest, ülikoolidest ja muudest asutustest, et ühiselt valmistuda võimalikke küberrünnakuid tõrjuma. Aaviksoo usub, et Euroopa pole seni mõistnud küberterrorismi ohtlikkust ning pole selleks piisavalt valmistunud.
http://www.tagesspiegel.de/politik/wir-duerfen-nicht-zu-schnell-abziehen...

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Estland erwägt Wehrpflicht für "Cyber-Armee"

13.01.2011

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustab Eestisse loodud vabatahtlike IT ekspertide erirühma. Juba praegu tegutseb Kaitseliidus rühm, mis nädalavahetustel häkkerite rünnakute vastu õppusi läbi viib. 2007. aastal toimus Eestis maailma esimene kübersõda, kui Venemaa häkkerid väikeriigi e-asutusi ründasid.
http://diepresse.com/home/techscience/internet/sicherheit/624537/Estland...

Falsche Landkarte auf estnischem Euro

13.01.2011

Eesti võttis 1. jaanuarist kasutusele euro. Tüli on tekitanud uutel euromüntidel kujutanud Eesti kaart, sest Venemaa arvates pole eurorahal kujutatud õiget Eesti kontuuri. Hea tahte märgiks valmistas Tallinna Sotsiaalamet eine vaesematele eestlastele, kes euro tuleku tõttu oma kuueelarve ületanud on.
http://diepresse.com/home/politik/eu/624805/Falsche-Landkarte-auf-estnis...

 

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

AFP
Alstom: un contrat de près de 1 milliard d'euros pour une centrale en Estonie

15.01.2011

Prantsuse ettevõte Alstom kinnitas Eesti Energiaga lepingu sõlmimist uue 950 miljoni eurose elektrijaama ehitamiseks. Uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale ning selles saab olema kuni kaks põlevkivil töötavat 300 MW energiaplokki. Vastavalt lepingu tingimustele on Alstomi ülesandeks plokkide projekteerimine, tootmine, tarnimine, paigaldus, testimine ning ka nende käikulaskmine. Hetkel varustab Alstom nelja Narva 200-megavatist jaama desulfureerimissüsteemidega ning alates 2000. aastast omab Narva elektrijaamadega ka pikaajalist hoolduslepingut.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5hxIv9QS7zBzOuvsfoVdQI...

Skype veut augmenter ses effectifs de 50%

17.01.2011

Skype plaanib oma personali tuleval aastal suurendada poole võrra, et täielikult kasutada ära suurenevat klientide arvu. Skype´i uue juhi Tony Bates´i sõnul on eesmärgiks taaselustada innovatsiooniprotsess. Ühe probleemina oli Bates toonud välja vajalike spetsialistide puudumise, mis on Skype arendamise suur nõrkus ning misläbi kavatseb ta ettevõttu viia üle Kaliforniasse, Silicon Valley´sse. Hetkel on enamik Skype´i 850 töötajast Eestis. Ühe uuringu andmetel oli 25 protsenti 2010. aasta rahvusvaheliste kõnede kogumahust tehtud Skype´i vahendusel.
http://www.strategies.fr/afp/20110117023447/skype-veut-augmenter-ses-eff...

LE COURRIER INTERNATIONAL
Estonie. Tallinn crée sa cyber-armée

14.01.2011

Poola leht Rzcezpospolita vahendab, et pärast 2007. aasta küberrünnakuid Eestile, on loodud vabatahtlikest koosneb Küberkaitseliit, et kaitsta riiki tulevikus sarnaste ohtude vastu. Maailma esimene Küberkaitseliit on osa riigi üldkaitsest ning sõja korral sõjalise juhtimise all. Küberkaitseliit koosneb 80. IT spetsialistist, kes kohtuvad kord nädalas. Eesti on üks juhtivaid riike interneti levi osas ning esimene riik, kus viidi läbi e-hääletus.
http://www.courrierinternational.com/chronique/2011/01/14/tallinn-cree-s...

LE FIGARO
Alstom: contrat de 950 M€ en Estonie

14.01.2011

Prantsuse ettevõte Alstom kinnitas Eesti Energiaga lepingu sõlmimist uue 950 miljoni eurose elektrijaama ehitamiseks. Uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale ning selles saab olema kuni kaks põlevkivil töötavat 300 MW energiaplokki. See leping avab ühe olulise peatüki Eesti energiatootmises.
http://www.lefigaro.fr/flash-eco/2011/01/14/97002-20110114FILWWW00411-al...

LES ECHOS
Alstom décroche un gros contrat en Estonie

14.01.2011

Prantsuse ettevõte Alstom kinnitas Eesti Energiaga lepingu sõlmimist uue 950 miljoni eurose elektrijaama ehitamiseks. Uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale ning selles saab olema kuni kaks põlevkivil töötavat 300 MW energiaplokki. Vastavalt lepingu tingimustele on Alstomi ülesandeks plokkide projekteerimine, tootmine, tarnimine, paigaldus, testimine ning ka nende käikulaskmine. Loodav elektrijaam asub Kirde-Eestis (riigi venekeelses piirkonnas) Narvas. Elektrijaam hakkam mängima olulist rolli Eesti elektritarbimises, panustades oluliselt tootmisvõimsuste uuendamisele ja energia varustuskindluse tagamisele.
http://www.lesechos.fr/entreprises-secteurs/energie-environnement/actu/0...

MAGAZINE TOURMAG
Estonian Air a transporté 582 320 passagers en 2010

18. 01.2011

Eesti lennufirmat Estonian Airi kasutas 2010 aastal 582 320 reisijat, millest 533 001 olid regulaarliinidel sõitjad. Kogureisijate hulk on 2009. aastaga võrreldes kasvanud 3,4 protsenti ning regulaarliinidel sõitjate hulk 4,5 protsenti, 61,3 protsendilise täituvusega. Firmajuht Rauna Parras ütles, et positiivsete näitajateni on jõutud tänu mitmete Euroopa firmade nagu SAS, KLM ja Brussels Airlines koostööle. Vaid juba Peterburi ning Amsterdami liinil reisijate hulk on 2010 aastal kahekordistunud.
http://www.tourmag.com/Estonian-Air-a-transporte-582-320-passagers-en-20...

SOOME AJAKIRJANDUS

HUFVUDSTADSBLADET
Estonian Air utreder helikoptertrafik

Nils-Erik Friis
15.01.2011

Estonian Air hakkab lähiaja uurima, kas helikopteriühendus Tallinna ja Helsingi vahel tasub end ära. Joakim Heleniuse, Estonian Airi juhatuse esimehe sõnul kergendaks see Tallinna ja Helsingi ärimeeste elu. Praegu kulub Heleniuse sõnul Helsingis koosolekul käimiseks terve päev. Ka ida poole reisivatel ärimeestel oleks asjast kasu, kui nad saaksid helikopteriga lennata Tallinnasse ja sealt edasi Estonian Airiga Moskvasse või Peterburgi. Estonian Air ei kavatse kasutada linnahalli katust, vaid kopterid tõuseksid õhku ja maanduksid Tallinna lennuväljal. Tasuvusuuring peaks valmima mõne nädala jooksu. Heleniuse sõnul tasus kopteriliiklus end enne 2005. aasta õnnetust juba ära.

VIRU VISAR KGB:S HEMLIGHETER

Nils-Erik Friis
16.01.2011

Lõpuks ometi saavad hotell Viru külastajad tutvuda sellega, mis asub hotelli 23. korrusel, kus Viru avas KGB pealtkuulamiskeskuse muuseumina. Hotelli direktori Anu Soosaare sõnul on sellisest muuseumist mõeldud pikalt, üle kümne aasta. Huvi muuseumi vastu on olnud suur. Spioonivarustus on seal alles sellest ajast, kui Eesti taasiseseisvus ja KGB pidi kiiruga oma tegevuse katkestama. Viru hotell valmis 1972. aastal ja muuseumis on näha ka muid esemeid, mis peegeldavad hotelli peaaegu 40 aastast tegevust.
Esialgu on muuseum avatud laupäeviti ja pühapäeviti, aga suvehooajal iga päev. Muuseumit saab külastada ainult giidi saatel ja gruppi mahub korraga 25 inimest. Hotelli külalistele maksab muuseumisse sissepääs 5 eurot, teistele 7 eurot.

HELSINGIN SANOMAT
Viron raja siirtyikin vain puheissa

Pekka Hakala
16.1.2011

Eestivenelasest inimõigusaktivist, jurist Sergei Seredenko algatas nädal tagasi meediakära kahtlusega, et Eesti ühe-eurostel müntidel kujutatud Eesti kaardi kontuurid pole õiged ning kaardil võib olla osa Venemaa territooriumi. Seredenko kaebas sel teemal ka Venemaa suursaadikule Tallinnas Juri Merzljakovile ning palus selgitust Eesti Pangast.
Internetis avaldatud Seredenko venekeelne väide levis kiiresti maailma meediasse. Venemaa ajakirjandus produtseeris kiiresti sel teemal üle saja uudise.
Eesti Panga esindaja Viljar Räägu kommentaar, et tegemist on «kunstniku nägemusega Eesti piirist», lisas vett meedia vesiveskile.
Mõne päeva möödudes teavitas Venemaa Tallinna suursaatkond, et on saanud Eesti riigilt selgituse, mille järgi euromüntidel on kujutatud Eesti riigi praegust piiri. Sellega oli teema Seredenko jaoks käsitletud.
Artikli autor tõdeb, et kurb on see, et meie, kõikide alade asjatundjad, läksime odavalt õnge. Eesti praeguse piiri ja kuni 1944. aastani kehtinud piiri erinevus Narva jõel ja Petserimaal on nii suur, et isegi mündisuurust kaarti oleks saanud eristada ilma suurendusklaasita.
Eesti liitumine EL-iga tähendas seda, et EL sai jupi idapiiri, mille kohta puudub piirileping. Vene välispoliitika teravnes eelmise aastakümne lõpus nind suhted Eestiga pingestusid 2007. aasta pronkssõduri tüliga seoses täielikult.
Poliitiline olukord on praegu nii tundlik, et ühe-eurone münt on piisav põhjus rahvusvaheliseks meediarünnakuks. Ega Seredenkot saagi selles süüdistada, pigem õnnitleda leidlikkuse eest – ta tõstatas alusetule väitele põhineva kära, esitades ise süütu küsimuse.
Venemaa Eesti saatkond pani seejärel pahaks mündi sünnilugu – et algselt oli euromündi eskiisil kujutatud Eestit selle endistes piirides. Eriti pani saatkond pahaks Eesti Panga kommentaare kunstniku loominguvabaduse kohta.
Õnneks Eesti euro-skandaal vaibus kiiresti – vastasel juhul oleks veel mõni Kremli meediafakiir võinud välja mõelda, et mündid tegi Soome Rahapada, mis omakorda annaks tõestust ugri-salaliidust.

Tallinna lähtee kulttuuripääkaupunkivuoteen niukalla budjetilla

19.1.2011

Euroopa kultuuripealinna Tallinna teema kultuuriaastaks on meri. Merega seonduvat kultuuriprogrammi ehitatakse üles napi eelarvega. Näiteks Turu linna eelarve kultuuripealinna aastaks on kolm korda suurem kui Tallinnal. Tallinna kultuuriaasta üks korraldajatest Maris Hellrand kommenteerib, et väikese eelarve tõttu peavad ideed olema head. Ettepanekuid kultuuriaaasta programmi jaoks tuli üheksasajalt kultuuritegelaselt.

Suomalaiset voivat saada luovutettua luuydintä vastedes myös Virosta
STT

14.1.2011

Leukeemiahaiged võivad edaspidi saada kiiremini vajalikke tüvirakkude siirdamisi, sest nüüdseks lisatakse Soome Punase Risti vereteenistuse poolt ülalpeetavasse registrisse ka Eesti luuüdidoonorid. Koostöö abil lisandub registrisse aastas 300-400 uut doonorit. Eesmärgiks on leida uusi doonoreid just noorte meeste hulgast.
Tüvirakkude siirdamist vahendatakase rahvusvaheliselt ning Punase Risti vereteenistus teenindab patsiente ka väljaspool Soomet ja Eestit.

KUOLLEET. Viro-tiedon levittäjä Andres Niitepõld

Andres Perendi
Arja Ylhävaara-Perendi
19.1.2011

Eestit Soomes ja Rootsis tuntuks teinud Andres Niitepõld (sünd. 11.01.1945) suri kiiresti kulgenud vähi tõttu 2. novembril 2010 Järvenpääl. Ülevaade Niitepõllu eluloost.

TURUN SANOMAT
Uusin eurokaupunki

Jorma Rotko
15.1.2011

Tallinnat tutvustav lehekülg koos fotoga Tallinna Raekojast. Tuuakse välja faktid Tallinna kohta ning tähtsamad turismiobjektid – vanalinn, Toompea, loomaaed, Kadriorg, Kumu.
Sissejuhatuseks tutvustatakse põgusalt Tallinna ajalugu hansalinna aegadest. Seda hansalinna hõngu on tunda ka tänapäeval. Tallinlased on uhked oma Raekoja üle ning ajalugu on näha mujalgi, sest linna muistsetest müüridest ja kaitsetornidest on üllatavalt palju ka tänapäevani säilinud.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ning selle algusaastate raskusi algas tugev majanduskasv, mida oli näha eelkõige ehitamises. Kesklinn täideti minipilvelõhkujatega, mis õigupoolest ei sobi kokku vanalinnaga. Taasiseseisvumine ja Rootsi pankade heldekäelisus tekitas juurde palju uusi kaubanduskeskusi, kuhu mahuks korraga ostlema kogu linna rahvas. Usin ehitamine lõppes kinnisvaramulli lõhkemisega, mille tagajärjed siiamaani mõju avaldavad.
Pooled tallinlastest on venelased või mujalt endise NLiidu osadest siia kolinud venekeelsed elanikud. Ka neil venelastel, kel pole kodakondsust, on õigus osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Seetõttu valitsebki Tallinna linna venelaste häälte toel linnapea Edgar Savisaare juhitud Keskerakond, sest mõjukat venelaste parteid Eestis ei ole.
Eestlased lootsid venelasi integreerida Eesti ühiskonda, kuid pronkssõduri kriis purustas selle lootuse. Praeguseks on olukord rahunenud, kuid koolide eestistamisel võivad olla idanemas uued kriisi seemned.

Viihtyisä pieni suurkaupunki

Jorma Rotko
15.1.2011

Soomlane Sami Seppänen on elanud Tallinnas 1997. aastast alates, töötades Elisa Eesti AS tegevjuhina. Tema arvates on Tallinn oma mõõtmetelt ja olemuselt meeldiv ning elanike arvu poolest väike suurlinn. Üsna väikesel territooriumil leidub nii mererand, vanalinn ning kompaktne kesklinn. Aga linn on osaliselt halvas seisukorras ning lumerohkel talvel on liiklemine nii autoga kui jalgsi ebamugav.
Seppäse sõnul elavdab kultuuripealinna tiitel Tallinna teeninduse ja pakutava kultuurivaliku sellisele tasemele, mida varem pole nähtud.

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Pahuksen euro

Eija Kupiainen
19.1.2011

Eesti siirdus eurole tundlikul ajahetkel, aastavahetusel. Euroala oli plindris, kuid eestlastel jagub optimismi.
Soomes seevastu tekib küsimus, kas euroalal püsimisel on mingit mõtet. Maksumaksjate rahade eest toetatakse nüüd riike, kes on elanud kui põrsad põllul.
Eesti on vabaks pääsedes ellu viinud ultraliberaalset majandust. Ka õnnetud euromaad ei suuda Eesti optimismi kustutada. Vahel liigutakse edasi aeglasemalt, vahel kiiremini. Mine tea, ehk on Eestil rohkem realismi kui Soomel omal ajal oli.
http://www.ess.fi/?article=311152

Kulttuuri kutsuu Tallinnaan

Ivo Laks
13.1.2011

Koos Turuga Euroopa kultuuripealinna tiitlit jagava Tallinna kultuuriaasta sai piduliku avalöögi uusaastaööl Estonia teatri esisel väljakul, mille Eesti televisioon vahendas otseülekandena kaugematessegi kolgastesse.
Artikkel tutvustab põhjalikult kultuuripealinna programmi ning toob välja aasta tähtsamad kultuurisündmused kuude lõikes.

KALEVA
Kuvakommentti: Melkein kuin kotona

19.1.2011

Pildikommentaar: Eesti president Toomas Hendrik Ilves on koos abikaasa Evelin Ilvesega kolmepäevasel ametlikul visiidil Rootsis, kus nad kohtusid kuningas Karl Gustav XVI ja kuninganna Silviaga.
Toomas Hendrik Ilvesele on Rootsi nagu teine kodumaa, kuna ta on sündinud Stockholmis aastal 1953. Tema vanemad olid Eestist Rootsi põgenenud. Nooruses elas Ilves USAs, Eestisse pöördus ta 1993. aastal peale Eesti taasiseseisvumist.

KAUPPALEHTI
Euro syö herkuttelua Virossa

Paula Nikula
17.1.2010

Eesti siirdumine eurorahale kergendab nii Soome reisikorraldajate kui ka reisijate olukorda. Eestis tekitab uus raha siiski vastakaid arvamusi: enamus ootab välismaiste investeeringute ja turismi kasvu, kuid nii mõnedki kardavad hindade tõusu.
Turu reisibüroo Abelita tegevjuhi Tiina Lehtovaara sõnul puudutab hinnatõus kõige rohkem just toitlustusettevõtteid, kes on juba tõstnud hindu tänu toorainete kallinemisele. Lisaks toiduainetele on märkimisväärselt tõusnud kütuse hind, mistõttu näiteks Hansabuss on juba tõstnud hindu 5%.
Majutus Tallinnas odavnes 2009. aasta majanduslanguse ajal. Nüüd üritatakse hinnalangust kannatlikult parandada. Kõva konkurents hoiab hotellide hinnad kontrolli all.
Laevapiletite hindu euro tulek ei muutnud. Laevafirmad ja sadama alkoholikauplused prognoosivad, et euro meelitab üha enam turiste Eestisse. Suur osa kaupluste klientidest on soomlased. Kaupmehed on lubanud hoida hinnataseme soodsana.
Eesti turismialal läks eelmisel aastal rekordiliselt hästi – juba soomlasi ööbis riigis jaanuarist septembrini 1,3 miljonil korral, mis ületab 2009. aasta tulemuse ligi 20%.

Alstom rakentaa lähes miljardin euron voimalaitoksen Viroon

Riku Leppänen
14.1.2011

Elektrijaamade seadmeid tootev Alstom on sõlminud 950 miljoni euro väärtuses lepingu, mis katab uue kahe energiaplokiga elektrijaama ehitamise Eestisse. Tellijaks on Eesti Energia tütarettevõte Narva Elektrijaamad AS. Uus CFB-elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale, hakates kütusena kasutama kohalikku põlevkivi.
Esimese 300 MW energiaploki valmimistähtaeg on 2015, teise 300 MW ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.
Uus elektrijaam toodab suure osa Eesti elektrivajadusest ja kindlustab, et Eesti täidab uute EL-direktiivide nõuded vähendades märkimisväärselt saastet.
(Samal teemal Alstom toimittaa suuren voimalan Narvaan, Helsingin Sanomat, 15.1.2011 ja 950 000 000, Kauppalehti, 17.1.2011)

AAMULEHTI
Virossa kelpaa nyt vain euro

Simopekka Virkkula
16.1.2011

Eesti kroon taandus sel nädalavahetusel lõplikult ajalukku, kuna alates laupäevast jäi käibele ainult euro. Harjumine uue rahaga võtab aega, kuigi algus on sujunud üllatavalt hästi. Pangad vahetavad kroone eurodeks veel vähemalt pool aastat. Eesti Panga andmetel on liikvel veel 2,8 miljardit krooni.
Kahenädalane üleminekuperiood, kus käibel oli nii kroon kui ka euro, elati üle ilma katastroofideta. Kahe raha paralleelne kasutamine aeglustas vaid maksmist ja pikendas kassajärjekordi.
Võltsitud eurosid on tabatud vaid üksikuid. Enim tähelepanu on pälvinud juhtum, kus Tallinnas pakuti R-kioskis müüjale 1000-eurost sedelit. Omapärane raha meenutas sajalist, kuhu oli lisatud üks null.

Viro on kirkonmiehen painajainen

Simopekka Virkkula
14.1.2011

Soomes ollakse hirmunud luteri kiriku liikmete vähenemise üle. Kui tahta näha tõelist kiriku kriisi, tuleks põigata Eestisse, mis on maailma uskumatuim riik.
Uuest uurimusest selgub, et eestlased on maailma uskumatuim rahvas. Vaid 16% eestlastest peab religiooni igapäevases elus tähtsaks. Järgmiseks madalad tulemused saavad uurimuse põhjal rootslased, taanlased ja jaapanlased.
Uudis eestlaste uskumatusest levis kaugele. Nüüd plaanib BBC saata võttegrupi filmima dokumentaalfilmi sellest kummalisest ilmalikust maast.
Uuringu tulemused ei üllatanud Eestis kedagi. Eesti luteri kirikul on vaid 169 000 liiget, aastas toimub 2000 ristimist ja kiriklikke laulatusi vaid mõned sajad. Kirikud täituvad vaid kontsertide jaoks. Eestlased eelistavad uskuda oma tunde järgi, ilma institutsioonideta.
Kirik omab tähendust vaid vene vähemuse seas, vene õigeusukirik on hoidnud oma positsiooni luterlastest paremini. Rahvast jagub kirikusse nii, et usukriisist pole juttugi.
Kui Tallinnas sooviks nädalalõpus kogeda jumalasõna, ei tarvitse kaubanduskeskustest kaugemale otsima minna. Ostuparadiis Solaris on spetsialiseerunud sügavmõttelisusele. Üks sealsetest reklaamlausetest: «Me ei kao kunagi kuhugi. Midagi jääb. Elu on ilus.»

TALOUSSANOMAT
Viron väestölaskenta hoituu suomalaisin työkaluin

13.1.2011

Soomlaste Aureolise poolt ehitatud infosüsteem ja töövahendid rakendatakse tõsiselt tööle aasta lõpus, kui Eestis algab rahvaloendus.
Esmakordselt toimub rahvaloendus elektroonilisel teel. Alates 31. detsembrist 2011 saavad eestlased vastata küsimustikule internetis e-loendusel. Neid, kes e-loendusel küsimustikku 2012. aasta jaanuari jooksul ei täida, külastab veebruaris-märtsis rahvaloendaja. Rahvaloendajal on kaasaskantav arvuti, millest siirduvad andmed salajasi kanaleid pidi statistikaameti süsteemi.
2011. aasta rahvaloendus jääb sellisel kodanikele nähtaval kujul Eestis viimaseks, edaspidi võetakse andmed otse rahvastikuregistrist.
Soomlaste Aureolis on 2001. aastal asutatud andmekogumise ja -säilitamise ning Business Intelligence-töövahenditele spetsialiseerunud organisatsioon.
http://www.itviikko.fi/ratkaisut/2011/01/13/viron-vaestolaskenta-hoituu-...

Euro tuli: Näin kävi Tallinnan hintojen

Sakari Nupponen
17.1.2011

Eesti siirdus nädalavahetusel lõplikult eurole. Autor uurib, kuidas euro kasutuselevõtt on mõjunud hindadele ning üllatus-üllatus – soomlastele tõotab olukord pelgalt säästmist.
Euro tulek ei tõstnud hindu Tallinna peamistes turistisihtkohtades. 30st tüüpilise turismiobjekti hinnast püsis endisel tasemel 19, seitse tõstis ning neli alandas hindu. Uuring tehti võrreldes hindu 2010. aasta detsembri lõpus ning 15. jaanuaril, mil maksevahendina hakkas kehtima vaid euro. Hindade ümardamist oli tehtud mõlemas suunas. Kõige suuremaks hinnatõstjaks osutus soomlaste poolt soositud Kalev Spa ujula, kes tõstis perepileti hinda koguni 3-7 eurot.
Tallinnas elavad soomlased on euro kasutuselevõtuga rahul. Lisaks säästab turist valuutavahetuse kuludelt.
Kymenlaakso esindajana Tallinnas tegutsev Pekka Linnainen arvab, et euro paljastab eestlaste madala palgataseme ja see põhjustab tulevikus pingeid.
http://www.taloussanomat.fi/raha/2011/01/17/euro-tuli-nain-kavi-tallinna...

Fazer myy ruokailupalvelut Baltiassa

17.1.2011

Fazer teatas, et müüb oma toitlustusärid Eestis ja Lätis. Fazer Grupi president Karsten Slotte sõnul ei paku turu arengud ning tulevikuväljavaated Eestis ja Lätis Fazeri-suurusele ettevõttele toitlustuse valdkonnas piisavalt kasvuvõimalusi. Ostjaks on Fazer Food Services Läti kohalik juhtkond.
Fazer Food Services on otsustanud keskenduda Põhjamaade ja Venemaa turule, kus Fazeri-suurusel ettevõttel on paremad võimalused areneda. Slotte sõnul on väiksemal kohalikul omanikul paremad võimalused äri edasi arendada.
Kokkulepe ei puuduta ettevõtte teeninduskööki ja kaht tootmisüksust Tallinnas, vaid need lähevad Fazer Food Services Soome alla. Balti riigid on jätkuvalt Fazer Bakeries & Confectionery üheks tähtsaimaks turuks.
http://www.taloussanomat.fi/palvelut/2011/01/17/fazer-myy-ruokailupalvel...
(Samal teemal ka Fazer myy ruokailupalvelut Virossa ja Latviassa, Kauppalehti, 18.1.2011)

Romukuningattaren poika pesee pyykkiä Suomessa

Sakari Nupponen
18.1.2011

Vanametalliäriga miljoneid kokku ajanud Tiiu Silvese poeg Siivo üritab saada Soome haiglate ja muude asutuste pesupesijaks. Soome omavalitustes leviv teenuste sisseostmine väljastpoolt annab head äritegemisvõimalused.
Siivo Silvese ettevõte Gorefield Eesti AS peseb nüüd muuhulgas Jyväskylä ning Kotka linna pesu. Silvese teenuste ostmist kaalub ka Loviisa linn.
Tagasilööke on uustulnuk Eestist kogenud Saarijärvis ja Raahes, kus muretseti kohalike töökohtade pärast. Saarijärvis sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakkuv Saarikka peseb pesu edaspidigi kodumaal, kuna Silvese ettevõtte esitas oma pakkumises vastukäivaid andmeid oma tegevuse kohta. Samuti otsustas Raahe muuta oma oktoobris Gorefield Eesti kasuks tehtud otsust ning lõpetada läbirääkimised, põhjuseks pakkumise kõlblikkuse tingimused. Hinna poolest oleks Eesti ettevõtte pakkumine olnud muidugi odavam.
Kotkas ilmuva ajalehe Kymen Sanomat teatel on Kotka linna Eesti lepingupartneril Gorefield Eestil pesulad Haapsalus ja Viimsis. Ettevõtte omaniku Siivo Silvese sõnul on hind on odavam, kui asutakse piirkonnas, kus vee hind on väiksem kui Tallinnas.
Võrreldes Soomega on Eestil ülivõimas eelis ka palgakuludes. Soomes on pesulatöötajate keskmine palk 1700 eurot kuus. Eestis on kõikide palgasaajate keskmine 700-800 eurot. Nii väikest palka makstakse eriti just Tallinnast väljaspool.
Hinnataseme erinevusele põhines omal ajal ka Tiiu Silvese tõus Eesti rikkaimaks naiseks. Ta müüs läände kõikvõimalikku vanametalli, mida endises Nõukogude Liidus oli piisavalt.
http://www.taloussanomat.fi/ihmiset/2011/01/18/romukuningattaren-poika-p...

TALOUSELÄMÄ
Viron kruunun viimeiset tunnit kuluvat

STT
14.1.2011

Eesti jättis 14. jaanuaril hüvasti Eesti krooniga ning ainukeseks käibelolevaks rahaks sai euro, mis võeti kasutusele aastavahetusel.
Vanad kroonid haihtuvad suitsuna õhku Iru elektrijaamas, kus käibelt võetud raha kasutatakse kütteks.
Eurole siirdumine on kulgenud Eestis peamiselt probleemivabalt, kuna maksekaartide ja mobiilimaksete kasutamine on siin tavaline.
Eesti Päevaleht sai siiski pilgata Eesti Panka, kes ei olnud õigeaegselt uuendanud oma kodulehel infot raha vahetumise kohta.
http://www.talouselama.fi/uutiset/article561657.ece

KESKISUOMALAINEN
Virolainen pesula putiosi jo Saarikan esikarsinnassa

Pekka Tiihonen
18.1.2011

Eesti ettevõte Gorefield Eesti AS (tegevjuht Siivo Silves), kes pakkus eelmise aasta lõpus toimunud konkursil Saarijärvi ettevõttele Saarikka oma pesupesemisteenuseid, langes kohe konkursi alguses välja, kuna esitas vastukäivaid andmeid oma tegevuse ja omanike kohta.

POHJALAINEN
Mu isanmaa on minu arm

Ilmari Ylä-autio
14.1.2011

Eesti tõus Nõukogude-Eesti süngusest iseseisvuseni ja Põhja-Euroopa integreerituimaks riigiks tundub kui muinasjutt. Eesti on NATO liige ja kroon on vahetunud euro vastu. Sofi Oksaneni “Puhastus”, mida esitati menukalt ka Seinäjoki linnateatris, maalib pilte süngest minevikust.
Nüüd on aga Euroopa kultuuripealinna Tallinna peateemaks “Mereäärsed lood”.
Autor meenutab mitmeid “lugusid”, mis temale Eestiga seostuvad, nt kuidas Eesti iseseisvumine sai jõudu laulu võimust laulupeol 1990. aastal, mil ka Seinäjoe tüdrukutekoor laulis laulukaare all “Mu isamaa on minu arm”, hoolimata nõukogude armee helikopterite vahelesegamisest. Samuti meenutatakse 10 aastat tagasi Estonia teatris “Carmeni” etendust.
Autor on kindel, et reisid Tallinnasse ei lõpe. Euroopa kultuuripealinna tiitel meelitab sel aastal Tallinnasse rekordarvu soomlasi, kes saavad täiel rinnal nautida pakutavaid kultuurielamusi. Ja nii sünnib jälle uusi “lugusid”.

HELSINKI TIMES

13.1.2011

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt ilmub kaks Eestit tutvustavat ja fotodega illustreeritud lehekülge. Teemadeks Tallinn kui kultuuripealinn, euro käibelevõtt alates 1. jaanuarist 2011, Eesti osalemine rahvusvahelisel Põhjamaade suurimal turismimessil MATKA 2011, Eesti Maja avamine Helsingis septembris 2010 jne.

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVD
Estlands euromynt stör grannen i öst

Teresa Küchler
15.01.2011

Uus Eesti euroraha segab idapoolset naabrit, sest piirid mündil paistavad Venemaale olema need, mis kehtisid kuni 1944. a. Vene meedia kutsub seda poliitiliseks provokatsiooniks.
http://www.svd.se/nyheter/utrikes/estlands-euromynt-stor-grannen-i-ost_5...

Skype storsatsar – 400 ska anställas

Jonas Fröberg
17.01.2011

Skype plaanib oma personali tuleval aastal suurendada poole võrra, et täielikult kasutada ära suurenevat klientide arvu. Skype´i uue juhi Tony Bates´i sõnul on eesmärgiks taaselustada innovatsiooniprotsess. Ühe probleemina oli Bates toonud välja vajalike spetsialistide puudumise, mis on Skype arendamise suur nõrkus ning misläbi kavatseb ta ettevõttu viia üle Kaliforniasse, Silicon Valley´sse. Hetkel on enamik Skype´i 850 töötajast Eestis. Ühe uuringu andmetel oli 25 protsenti 2010. aasta rahvusvaheliste kõnede kogumahust tehtud Skype´i vahendusel.
http://www.svd.se/naringsliv/nyheter/skype-storsatsar-400-ska-anstallas_...

Säpo på Twitter?

Claes Arvidsson
17.01.2011

Artikkel terroriohust. Eestit mainitakse seoses küberrünnakutega.
http://www.svd.se/opinion/ledarsidan/sapo-pa-twitter_5869613.svd

DAGENS NYHETER
Estland vill fördjupa samarbete

Thomas Hall
17.01.2011

Läänemereäärsed riigid peaksid tihendama koostööd, ütleb Toomas Hendrik Ilves enne riigivisiiti Rootsi, kus ta muuhulgas külastab ka oma sünnikodu Vällingbys. Sel aastal möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. President räägib Eesti-Rootsi pikaajalisest sidemest ja toob esile Rootsi rolli ja toetuse iseseisvumise taastamisel. Ilves usub, et 5 – 10 aasta pärast kaob riikide jaotus idaks ja lääneks. Eestil ja Rootsil on sarnased vaated demokraatiale, otsustusprotsesside läbipaistvusele, inimõigustele ja eelarvedistsipliinile. Riikidest, kes neid vaateid jagavad, saab tulevikus uus koostöövõimalustega rühm. President tahab näha enam koostööd ka Läänemereäärsetes riikides, paberimajanduse vähendamist, e-kaubanduse lihtsustamist jne. Ilves sündis Stockholmi eeslinnas Vällingbys. Tema vanemad kuulusid ca 70 000 eestlase sekka, kes põgenesid II maailmasõja lõpus Eestist. Tulevane president oli 3aastane, kui perekond 1957. a USAsse kolis. Seal lävisid nad nii ameeriklaste kui eestlaste ja rootslastega. Riigivisiidil püüab Ilves jõuda ka Vällingbysse, et esmakordselt taaskülastada kolmetoalist korterit, mis oli tema esimene kodu.

REGERINGSKANSLIET
Fredrik Reinfeldt tar emot Estlands president

Video Toomas Hendrik Ilvese pressikohtumisest Frederik Reinfeldtiga
http://www.regeringen.se/sb/d/14136/a/158944

NORRAN
Ilves och Estlands sak är vår

Tobias Ljungvall
18.01.2011

Artikkel president Toomas Hendrik Ilvese visiidist Rootsi.
http://norran.se/asikter/ledare/article1126031.ece

MYNEWSDESK
Michael Wolf får utmärkelse av Estlands president

18.01.2011

Michael Wolf saab autasu Eesti presidendilt.
http://www.mynewsdesk.com/se/pressroom/swedbank/pressrelease/view/michae...

SVENSKDAM
Kungaparet bjöd Estlands president på lunch

18.01.2011

Kuningapaar kustus Eesti presidendi lõunale.
http://svenskdam.se/2011/01/kungaparet-bjod-estlands-president-pa-lunch/
Samal teemal veel:
http://www.fotosidan.se/blogs/tommy-andersson/59065.htm

TÜRGI AJAKIRJANDUS

BIRINCIKUVVET
Estonya Büyükelçisinden Şahinbeye Ziyaret - Yerel Haberler

18.01.2011

Eesti suursaadik Aivo Orav külastas Gaziantepi Şahinbey linnapead Mehtem Tahmazoğlu´t. Aivo Orav sõnas, et Eesti ja Türgi vaheline sõprus on väga oluline: “Türgi on meie toetaja olnud aastaid. Kui me soovisime NATO-ga ühineda, toetasite te meid. Meie toetame Türgit teel Euroopa Liitu. Arvan, et Türgi peaks kindlasti Euroopa Liitu kuuluma, ning soovin, et kahe riigi vahelised suhted muutuksid väga heast veelgi paremaks. Ühtlasi loodan, et üha rohkem Gaziantepi ärimehi tuleb Eestisse.”
Şahinbey linnapea Mehtem Tahmazoğlu väljendas oma suurt rõõmu visiidi üle: “Toetame Türgi ja Eesti vahelisi kaubandussuhteid ning eriti ootame ja toetame ettevõtjate investeeringuid selles suunas.
Peaministri koostöö teiste riikidega viimase üheksa aasta jooksul Euroopa Liidu liikmeks saamise suunas on viimaks hakanud vilja kandma. Ka meie sooviks on arendada koostööd, Türgi eesmärgiks on kõikide riikidega majanduslike ja kultuuriliste suhete arendamine.”
Eesti suursaadik Aivo Orav külastas koos Gaziantepe Noorte Ärimeeste Assotsiatsiooniga (GAPGİAD) Gaziantepi Tööstuskoda, mille asejuhataja Cevdet Akınal andis suursaadikule ülevaate Gaziantepi tööstusest. Riikide nimekirjas, kes eksportisid Gaziantepist 2010. aastal, oli Eesti 82. kohal.
Cevdet Akınal: “Eksport on madal. Tööstuskoda on valmis igapidi kaasa aitama parandamaks Eestiga kaubandussuhteid ning kahepoolset koostööd.” Suursaadik Orav kinnitas, et Gaziantep on nende jaoks oluline jõud ning soovib samuti majandussuhete paranemist. Umbes 2,5 a. Türgis olnud suursaadik tuli Gaziantepisse esimest korda ning märkis: “Olles näinud ära selle koha potentsiaali, mõistan, et on suur kaotus, et ma varem siia ei tulnud.”
Suursaadik Aivo Orav külastas koos GAPGİAD-i delegatsiooni liikmetega Zirve Ülikooli ning kohtus seal rektori Prof. Dr. Adnan Kısaga, kes andis ülevaate ülikoolist ning Lähis-Ida Strateegilisest Keskusest, teemaks oli ka see, mida arvab Türgi rahvas Euroopa Liidu integratsioonist. Rektor teatas ka, et hakkavad andma stipendiume Eesti magistrantidele ning doktorantidele.
Eesti suursaadik Aivo Orav külastas Şanlıurfat. Balıklıgöl'I külastanud suursaadik külastas hiljem ka Şanlıurfa provintsivalitsust, kus ta sai olulisi teadmisi Şanlıurfa piirkonna kohta. Suursaadik ütles visiidi lõpul asekuberner Tiryakile, et jäid külaskäiguga väga rahule.

http://www.birincikuvvet.com/Yerel_Haber/369033-Estonya_Buyukelcisinden_...
Samal teemal veel:
http://www.guncelgazete.com/detay.php?id=34225
http://www.samanyoluhaber.com/s_494843_estonya-belcisinden-gtoya-ziyaret...
http://www.haberoku.net/haber/147430--estonya-ankara-buyukelcisi-aivo-or...
http://www.guncelgazete.com/detay.php?id=34177
http://www.haberoku.net/haber/147547--zirve-universitesinden-estonyali-o...
http://www.samanyoluhaber.com/s_494864_estonyali-ogrencilere-zirve-unive...
http://www.haber3.com/estonya-buyukelcisinden-gtoya-ziyaret-641560h.htm
http://www.sanliurfa.com/haber26796-urfa-hayrani-buyukelci.htm

HÜRRIYET (Turkey's English Daily)
Estonia in $1.3 billion power plant

17.01.2011

Eesti Energia ja Alstom allkirjastasid reedel uue elektrijaama 1,3 miljardi dollarilise ehituslepingu. Sõlmitud leping on üks suuremaid investeeringuid alates Eesti taasiseseisvumisest. Uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale ning selles saab olema kuni kaks põlevkivil töötavat energiaplokki. Eesti on maailma kõige suurema põlevkivi sõltuvusega riik, kus ligi 95 protsenti elektritoodangust põhineb fossiilsetel küttustel. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et leping kindlustab siinse energiavaru tulevateks aastakümneteks. Esimese energiaploki valmimistähtaeg on 2015. aasta.
http://www.hurriyetdailynews.com/n.php?n=estonia-in-1.3-billion-power-pl...

MALTA AJAKIRJANDUS

THE MALTA INDEPENDENT
What are the European Capitals of Culture in 2011?

David Casa

Euroopa kultuuripealinna traditsioon sai alguse 1985. aastal Kreekas. Selle aasta kultuuripealinnad on Tallinn ja Turku. Eestis elab peaaegu sama palju inimesi kui Maltal. Tallinnat kirjeldatakse kui multikultuurset linna, kus ühinevad ida ja lääs. Tallinna kultuuripealinna programmi täidavad mitmed huvitavad sündmused.
http://www.independent.com.mt/news.asp?newsitemid=118653

ITAALIA AJAKIRJANDUS

PANORAMA
Viaggio in Estonia/1: un Paese in rinascita. Ai tempi dell’euro - L’INTERVISTA

Alessandra Gesuelli
13.01.2011

Positiivselt Tallinna tutvustav artikkel. Artiklit ilmestab intervjuu välisminister Urmas Paetiga.
http://blog.panorama.it/mondo/2011/01/13/lestonia-ai-tempi-delleuro-lint...

Viaggio in Estonia/2: Skype e l’eccellenza nell’IT - L’INTERVISTA

Alessandra Gesuelli
14.01.2011

Artikkel Skypest Eestis ning intervjuu firma tegevjuhi Sten Tamkiviga.
http://blog.panorama.it/mondo/2011/01/14/viaggio-in-estonia2-skype-e-lec...

CORRIERE DELLA SERA
Il falco di Tallin plana sull'Eurotower

De Feo Marika
17.01.2011

Artikkel Eesti liitumisest euroalaga.

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

Estonia Supports Civil Society of Belarus

17.01.2011

Eesti välisminister Urmas Paet sõnas, et Eesti ja EL on valmis rakendama edasisi samme Valgevene presidendivalimiste ja sellele järgnenud rahvarahutuste suhtes. Paet tunneb kahetsust, et protesteerijate ja opositsiooni kandidaatide vastu kasutati valimiste järgselt jõudu. Eesti toetab endiselt Valgevene kodanikuühiskonna arengut. Näiteks on Valgevene üliõpilastel, kellel pole enam võimalik koduülikoolis õppida, võimalik oma haridusteed jätkata Eesti ülikoolides. Eesti toetab ka Valgevene opositsiooni.
http://www.charter97.org/en/news/2011/1/17/35300/