Eesti välismeedias 6.-12. jaanuar 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
LÄTI AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
HIINA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EURACTIV
2011 European Capitals of Culture join forces to save Baltic Sea

7.01.11

2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad Tallinn ja Turku juhivad tähelepanud Läänemere kehvale olukorrale. Linnad viivad ellu umbes 10 projekti, mis tutvustatavad veekogu olukorda laiemale Euroopale. Üks projektidest on näiteks augustikuus toimuv vanaaegse ilutulestiku öö. Ürituse raames kutsutakse Läänemere ääres elavaid inimesi üles mere ääres lõkkeid süütama. Ühisprojektina kuulutatakse välja ka Turku-Tallinna moeauhinnad noortele tudengitele. Tallinna kultuuripealinna aasta programm kannab nime „Mereäärsed lood“ ning avab vaatajatele Nõukogude Liidu ajal suletud imekauni keskaegse linna. Tallinna kultuuripealinna aasta eelarve on Turku omast 3 korda väiksem.
http://www.euractiv.com/en/culture/2011-european-capitals-culture-join-f...

BLOOMBERG
Estonia Exports Rose to Record High in November on Nordic Demand

Ott Ummelas
11.01.2011

Eesti eksport kasvas novembris rekordiliselt tänu suurenevale nõudlusele Rootsist ja Soomest. Eesti 19 miljardi dollariline majandus, mis on Malta järel eurotsooni väikseim, kahanes pea viiendiku 2008. ja 2009. aastal pärast kinnisvarabuumi kokkukukkumist. Hetkel on sisenõudlus aga jätkuvalt nõrk.
http://www.bloomberg.com/news/2011-01-11/estonia-exports-rose-to-record-...

Estonian Inflation Accelerated to Fastest Pace in Two Years in December

Ott Ummelas
07.01.2011

Eesti inflatsioon oli detsembris kahe aasta kõrgeim ning tarbijahinnad tõusid aastataguse ajaga võrreldes 5,7 protsenti. Inflatsiooni oli karta euroga liitumise eel, isegi kui peaminister Ansip ja Eesti Panga juht Lipstok väitsid, et hinnatõusu ei saa siduda valuutavahetusega. Hinnatõus tulenes toormaterjali hinna tõusust maailmaturul ning halvast ilmast, mis asetas majandusele lisakoormuse. Samas on Euroopa Keskpank väljendanud muret selle üle, et uuenenud inflatsiooni surve võib negatiivselt mõjutada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Ligi 64 protsenti eestlastest arvab, et euroga liitumine toob hinnatõusu.
http://www.bloomberg.com/news/2011-01-07/estonian-inflation-was-fastest-...

DIPLOMAT AND INTERNATIONAL CANADA
„A tale of two capitals of culture: Tallinn and Turku“

Jennifer Cambell
Jaanuar-märts 2011

Kas kultuur saab hoida rahvast koos ning mis rolli võib mängida laulmine ühe rahva jaoks? Need on küsimused, mida esitab dokumentaalfilm “The Singing revolution”, mis räägib räägib laulupidude olulisusest Eesti ajaloos. Artikkel kirjeldab laulutraditsiooni Eestis ning lisab, et tuntuim rahvatants on kaerajaan. Koos Turkuga kannab Tallinn 2011. aastal aga ka Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Eestlastel on läbi aegade õnnestunud hoida elus oma keel, kuid kultuur ei seisne vaid selles. Eestis on 224 muuseumi ja 566 avalikku raamatukogu ning Eesti on KUMU, 2008. aasta Euroopa aasta muuseumi kodu. Terve Tallinna vanalinn on nagu üks muusem ning Tallinnas on kultuur kõikjal. 2011. aasta on täis erinevaid projekte ning ettevõtmisi. Music Week´i direktor Helena Sildna sõnab, et eesmärgiks on, et kui viie aasta pärast rääkida mõne kanadalase, ameerikalse või britiga, oskaks too nimetada eesti teoseid. Sõna saab ka Tiit Ojasoo NO99-st. Olgugi et Tallinn on 2011. aasta kultuuripärl, on kunsti hindamine olnud siin aus sees nii enne kui kahtlemata ka pärast käesolevat aastat.
http://issuu.com/diplomatonline.com/docs/diplomat_winter_2011?mode=embed...

HELLO! MAGAZINE
“You Should Not Miss Tallinn This Year!”

Nagu arvata võis, siis muutis hüpe eurotsooni ning Euroopa kultuuripealinna tiitel oluliselt seda, kuidas ülejäänud maailm Eestit vaatab. Vaid nädal tagasi oli märkimisväärne hulk välismaa ajakirjanikke Tallinnas, et avastada selle väikese ja peaaegu tundmatu riigi kohta midagi uut. Riik, millel õnnestus kahe aastakümnega põgeneda nõukogude igandist. 2011 aastal ei tasu Tallinnasse minemata jätta, sest linnal on pakkuda aktiivset kultuuriprogrammi ning on selle aasta olulisim kultuuri asupaik.

BUSINESS SPECTATOR
Estonia should have listened to Marx

Oliver Marc Hartwich
06.01.2010

Groucho Marx on öelnud, et ta ei tahaks kuuluda klubisse, mis lubab temasuguse inimese oma liikmeks. Eesti liitumine eurotsooniga on vastupidine– väike, kuid edukas Eesti on teeninud välja parema liikmelisuse kui ta sai. Pärast euroga liitumise ettevalmistuse keerulist protsessi astus Eesti ühisraha tsooni palju paremas vormis kui on selle senised liikmed. Riik tegi läbi äärmusliku kärpeprogrammi, mis oleks olnud ekstreemne kreeklastele, brittidele või iirlastele. Ainus küsimus on, miks siiski Eesti liituda tahtis?
Tallinn näeb tänapäeval välja sama modernne kui näiteks Kopenhaagen või Stockholm, mitte nagu kunagine Venemaa satelliitlinn. Eestlased on kannatanud kohutavalt okupatsiooni käes, mis algas pärast 1944. aastat ja kestis kuni taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Eesti suurt soovi euroga liituda võib mõista selle iseseisvumisjärgses kontekstis. Venemaad nähakse siiani ohuna, seega otsib Tallinn kaitset läänest. Rasketes majanduslikes oludes ei kaalutud Eestis kunagi tõsiselt sisemise devalveerimise võimalust, sest see tähendanuks eurotsooniga liitumise edasilükkamist. Kuid majanduslikust vaatepunktist on eurotsooniga ühinemine vähem ilmne. Kuna Eesti majandus esindab vähem kui 1 protsenti eurotsooni omast, siis ei ole Eesti ka kuigi oluline prioriteet Euroopa Keskpanga jaoks.
http://www.businessspectator.com.au/bs.nsf/Article/Estonia-Europe-Marx-E...

TURKISH DAILY NEWS (HÜRRIYET)
Estonia’s pro-Russian bloc names candidate

10.01.2011

Venekeelsed poliitikud lähevad Riigikogu valimistele ühisnimekirjaga, nõndanimetatud Vene Koondise esinumbriks saab ilmselt Dimitri Klenski.
http://www.hurriyetdailynews.com/n.php?n=estonia8217s-pro-russian-bloc-n...

ANNA AERO
Big year for Estonia as it adopts Euro, Tallinn is European Capital of Culture 2011 and Ryanair opens 10 routes

Tähistades uue aasta saabumist, tõi ufo Euroopa kultuuripealinna tiitli Tallinna. Reaalsuses on kultuuripealinn toodud lähemale Euroopale aga Ryanair´i poolt, kel on varsti 10 liini Tallinna, koos teenustega Londonis (Luton) ja Bremenis. 2011 aasta algusega astus Eesti eurotsooni, kuid lisaks sellele lõi Ryanair detsembris 7 lennuliini Tallinnaga ning kavatseb tuleval suvel kasvatada liinide arvu 10-ni, lisades Bremeni, East Midlandi (Suurbritannia) ja Girona (Põhja-Hispaania). Pärast EL-iga liitumist on Tallinna lennujaama reisijate arv kasvanud, saavutades oma kõrglae 2008.aastal 1,8 miljoni juures. 2009. aastal langes nõudlus 25 protsenti. Reisijate hulk on 2010. aastal taas hakanud kasvama ning kahtlemata tõstab Ryanair nende hulka.
http://www.anna.aero/2011/01/06/big-year-for-estonia-as-it-adopts-euro-t...

SEEKING ALPHA
Toughing It Out: How the Baltics Defied Predictions

Christoph Rosenberg
09.01.2011

Kaks aastat tagasi olid finantsmaailma silmad pööratud kolmele Balti riigile, kes olid esimesed ülemaailmse majanduskriisi ohvrid. Pärast märkimisväärseid buumiaastaid kogesid need väikesed ja avatud majandused erakordset langust. Läti oli sunnitud riigistama suurima kohaliku panga ning paluma abi Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Balti riigid otsustasid kriisiga tegeleda läbi „sisemise devalveerimise“, mis tähendas eelarve ja palkade kärpeid ühes finants-ja struktuurreformidega. On veel vara rääkida Balti strateegia edust, kuid selge on see, et halvimad oletused ei ole tõeks saanud ning panganduskriisi ja devalveerimist on suudetud vältida. Olgugi et kriis oli lühike, on selle tagajärjed Balti riikides siiski nähtavad. Kuidas õnnestus läbi viia nõnda suurejoonelisi muutusi oma valuutat hoides? Esiteks, tänu kiiresti muutumist võimaldavatele majandusstruktuuridele. Teiseks, väike valuutaturg muutis võimatuks väljastpoolt tulijate spekuleerivad positsioonid. Kolmandaks, tihe koostöö põhjanaabritega ning viimaks fiskaalne kärpepoliitika. Kõige paremini on kriisist väljunud Eesti, kes liitus jaanuarist eurotsooniga. Selle taga on faktid, et Eestis algas langus varem kui teises kahes Balti riigis ja valitus tegi kiireid samme poliitika muutmiseks. Buumi ajal olid loodud tugevad eelarvereservid ning eesti pangasüsteem on täielikult välisomanike käes.
http://seekingalpha.com/article/245536-toughing-it-out-how-the-baltics-d...

AL-JAZEER ENGLISH
Toomas Hendrik Ilves talks with Sir David Frost Teleintervjuu

President Ilves vastas telesaates küsimustele, öeldes et eestlased on pärast euroga liitumist positiivselt meelestatud ning harjuvad uue rahaga. Küsimusele, kas praegu oli ikka kõige õigem hetk eurotsooniga liitumiseks, vastas Ilves, et probleem ei ole kunagi olnud euros, vaid riikides, kes kasutavad eurot. Tema hinnangul on euro üks parimaid valuutasid maailmas ning ta ei näe seda läbi kukkumas. Kriisis olevate riikide abipaketis osalemisest rääkides rõhutas president, et Eesti on üks paljudest riikidest, kes laenu pakub, kuid see ei ole nii hirmus kui paistab, sest tegemist on siiski laenuga, mis kord tagasi makstakse. Lühidalt kommenteeris Ilves ka 2007. aastal toimunud küberrünnakute tagamaid. Küsimusele, kas eurotsooni vaeseim riik Eesti saab mingil hetkel ka rikkamate hulka, vastas Ilves tabavalt, et kuigi me oleme eurotsooni vaesemad, ei ole see kindlasti mitte vaeste meeste klubi.
http://english.aljazeera.net/programmes/frostovertheworld/2011/01/201119...

CNN
The next wave of European pop stars invade L.A.

Charlie Amter
12.01.2011

USA uudistekanali CNN internetiväljaanne avaldas suurelt Eesti lauljatari Kerli Kõivu foto, illustreerimaks artiklit "Euroopa poptähtede uus laine vallutab Los Angelese". "Eestist pärit Kerli on üks mitmetest Euroopa poptähtedest, kes nüüd Los Angeleses elab," ütleb pildiallkiri. Kerlit nimetab Amter ehk kõige huvitavamaks Euroopa lauljaks, kes 2011. aastal on valmis USAd vallutama. "Blond kaunitar, kes näeb välja nagu Lady Gaga glamuurne gooti versioon (kuigi tema ja ta fännid jälestavad seda võrdlust) ning kõlab nagu Björgi, Brandy ja Avril Lavigne'i ristsugutis, kolis L.A-sse umbes neli aastat tagasi ning on sestsaadik aegamööda Ameerika fänne enda poole võitnud." Kerli uus singel "Army of Love" võib ilma teha ka mainstream-popraadiojaamades, ennustab CNNi reporter. Oma uut laulu iseloomustab Kerli sõnadega "eurotrashi ja inglikoori segu". Amter toonitab, et vapustavate visuaalidega videoklipp võeti üles Eestis.
http://edition.cnn.com/2011/SHOWBIZ/Music/01/11/european.stars.hollywood/

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
The 41 Places to Go in 2011

08.01.2011

New York Times Travel osa avaldab 41 kohta, mida 2011.a. külastada. Santiago de Chile on esikohal, Tallinn 21. Lisaks veel Island, Budapest, Gruusia, London, Milano, Doonau, Antverpern, Sopot ja Gdansk, Manchester, Kosovo, Saloniki ja ongi Euroopast kõik.
http://travel.nytimes.com/2011/01/09/travel/09where-to-go.html?pagewante...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Tallinn: A town of many talents

Adrian Bridge
08.11.2011

Keskaegse välimusega Tallinna on viimased 800 aastat juhtinud nii taanlased, rootslased, venelased, sakslased kui ka lühiajaliselt eestlased ise. „Tallinna Manhattan“ ühes läikivate kõrghoonetega annab tunnistust Eesti innust ehitada kõige kõrgtehnoloogilisem, internetisõbralikum e-ühiskond maailmas. Linna on alati elavana hoidnud Läänemeri on sadamaga, mis ka tänapäeval aktiivselt sadu tuhandeid kruiisilaevu ja soome turiste vastu võtab. Tallinlaste jaoks oli möödunud nädal muinasjutuliste omadustega, sest aastavahetusel tähistati Euroopa kultuuripealinn 2011 tiitli saabumist ning euroga ühinemist. Mõlemad sündmused näitavad kui kaugele on Eesti jõudnud pärast oma taasiseseisvumist 1991. aastal. Kultuuriaasta korraldajad loodavad, et Tallinnal on rohkem pakkuda kui postkaartlikku vanalinna ning odavat alkoholi. Jaanuas Rohumaa nimetab Eesti tugevusteks muusikat (Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür), loodust, merd, tugevaid laulu ja folkloori traditsioone ning ka vaikust ja aega. Artikli autor leiab end Kadriorust, Kiek in de kök´ist, Nevski katedraalist, Kalamajast ning arvab, et Tallinnas ei ole küll imelisi vaatamisväärsusi, kuid see on vaikne ja rahulik linn ühes oma esteetilise väärtusega.
http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/estonia/8245586/Ta...

Estonia map on euro coin 'includes chunk of Russia'

Andrew Osborn
06.01.2011

Eesti euroga liitumine on tekitanud vastuolusid kuna väideti, et Eesti euromündil oleva Eesti kaardi kontuur kujutab ka osa Venemaast. Eesti vene kogukonna prominentne liige kaebas vea Kremlisse vaid mõni päev pärast euromüntide käibele laskmist 1. jaanuaril. Jurist ning vene diasporaalõiguste kaitsja Sergei Seredenko ütles, et euromünti vaadates tundusid seal kujutatud piirid tema jaoks vähetuttavad. Eesti Panka helistades sai ta piiride kohta vastuseks, et tegemist on kunstliku kujutisega ning Seredenko sõnul näib nagu oleks kunstnik teinud vea ja kaasanud osa Lääne-Venemaad, mis kuulus Eestile enne 1944. aastat. Vene meedia oli kiire tegemaks järeldusi, et viga oli tahtlik poliitiline provokatsioon. Eesti suursaadik Moskvas lükkas kahtlused ümber, öeldes et mündil kujutatud piirid võivad olla millimeeter siin või sealpool, kuid ülevaade on õige. Simmu Tiik sõnas, et kuuldused valedest piiridest mündil on valed, sest kujutatud on siiski kehtivat piirijoont.
http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/estonia/8243783/Estonia...

THE GUARDIAN
Composer Arvo Pärt: Behind the beard

Tom Service
Blogi

Pärdiga kohtumine oli nagu palverännak müütilisse muusika salamaailma, kuid Pärt ise oli lõbus ja heatahtlik, vastupidiselt tema välimusele. Artikli autor käis tegemas Pärdiga intervjuud, mida oli võimalik kuulata Raadio 3-s. Pärt räägib oma teekonnast inspiratsiooni leidmiseni. Ühel hommikul küsis ta koristajalt, et mida peaks tegema helilooja. Vastuseks sai ta tõdemuse, et helilooja peaks armastama iga nooti. Just see lause on Pärdi hinnangul eluegse muusikaloomise alus. Pärdi muusika on kõige vahetum ja ärvatuntavam, olles mõnede jaoks vaid jumaliku minimalismi lihtne stiil, kuid teistele elumuutev jõud. Autori sõnul andis kohtumine talle võimaluse avastada Pärdi muusika filosoofilised, biograafilised, muusikateaduslikud ning isegi bioloogilised juured.
http://www.guardian.co.uk/music/tomserviceblog/2011/jan/06/arvo-part-int...

THE ECONOMIST
Estonia's happy new year

11.01.2011

Uue aasta hommikul ärgates raputasid eestlased endilt maha Euroopa tähelepanu pohmelli, mis oli saabunud euro tulekuga ning Euroopa kultuuripealinn 2011 tiitliga. Siiski kardavad mõned, et Tallinna tabab sama saatus nagu 2009. aastal Vilniust, mis kandes Euroopa kultuuripealinna tiitlit, siples raharaskustes, kesise programmi ning sisepoliitilise võitluse käes, pannes enamusi leedukaid soovima unustada seda aastat. Hoolimata mõnedest ohumärkidest, on Tallinnal siiski head kogemused rahvusvaheliste ürituste korraldamises. Äsja lõppes iga-aastane Pimedate Ööde filmifestival, KUMU on kogu regiooni ihaldusobjekt ning 2002. aastal korraldati Eurovisiooni. Peamine show aögab märtsis ühes Tallinn Music week´i toimumisega. Enam ei pea kultuuripealinna külastajad murtsema võõra valuuta pärast, sest Eesti on nüüdsest eurotsooni liige. Mainitakse ka eesti euromündil kujutatud Eesti kontuuri piiride küsimust.
http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2011/01/euro_zones_late...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Ein düsterer Ort

6.01.11

Kultuuripealinna tiitli saabumises Tallinnasse pole midagi imestamisväärset, tegemist on sündmuste loogilise käiguga. Kultuur kuulub eestlaste igapäevaellu. Ainuüksi Tallinnas asub 16 teatrit, kuhu pileti saamiseks tuleb vaeva näha. Kultuuriaasta programm pakub midagi igale maitsele. Üks suuremaid projekte, näitustesari Gateways, viiakse läbi KuMu ja Goethe Instutuudi koostööl. Näidatakse, kuidas noorem põlvkond enda ümber toimuvasse kriitiliselt suhtub. Eesti on esirinnas uut meediat kasutavate riikide hulgas. „E-Eesti“ on tabav väljend riigi kohta, kus IT lahendused kõrgelt arenenud on. Eesti on saanud täiskasvanuks. Edasi tuleb vaid saavutusi tähistada.

Es war einmal ein düsterer Ort

Volker Mehnert

Parimad lood Euroopas jutustatakse 2011. aastal Tallinnas. Eestlastel on, mida jutustada. Üks imetlusväärsetest eestlastest on moekunstnik Reet Aus, kelle taaskasutatud materjalidest tehtud moodi võib näha ka Londonis, Berliinis ja Brüsselis. Kui autor 2 aastat pärast taasiseseivumist Eestit külastatas, nägi ta kurba ning Nõukogude Liidust räsitud väikeriiki. Keegi poleks arvanud, et mõnekümne aastaga saab Eesti EL-i ja kannab kultuuripealinna tiitlit. Eestlased ise on isegi naeratama õppinud. Vabaduse väljakust on saanud parkla asemel kaunis puhkeplats. Samuti organiseeritakse bussireise Lasnamäele, kus tutvustatakse huvilistele Nõukogude Liidu pärandit. Paljudes restoranideski pakutakse vene toitu. Venemaa on muutunud šikiks. 2008. aasta Euroopa aasta muuseumiks tituleeritud KuMus on samuti püsinäitus sotsialistlikust realismist. Pärast 20 iseseisvusaastat on Eesti täiskasvanuks saanud.
Läänemere ning vanalinna vahel asuv Rotermanni kvartal on kaotanud oma vana tööstuslinnaku olemuse. Viimase viie aastaga on piirkonnast noorte arhitektide juhendamisel tehtud moodne elumajade ja büroode linnak, kus ehitised on säilitanud oma originaalse välimuse. Tallinn ja meri on alati seotud olnud. Kultuuripealinna projekti kannab pealkirja „Mereäärsed lood“. Sel aastal avatakse ka mereäärne promenaad, mis viib Linnahalli juurest uude Meremuuseumisse.

Die Verteidigungspläne der Nato im Osten

Dr. Ernst Lüdemann

Artikkel NATO Baltikumi kaitseplaani avalikustamisest. Autor sõnab, et The Guardianis ilmunud informatsioon Balti kaitseplaani kohta polnud suur uudis. Plaan oli valmistatud Poola kaitseks ning kolme väikeriigi kaitse plaan on vaid samm edasi. 2007. aastal Venemaa poolt Eestise suunatud küberrünnak ning 2008. aasta Gruusia sõda tõestasid selle vajalikkust. Venemaa välisminister ning NATOs töötavad vene diplomaadid reageerisid plaani avalikustamisse teravalt.

Das ist doch gar kein Krieg

10.01.2011

Artikkel kübersõjast. Eestit mainitakse seoses 2007. aasta küberrünnakutega.

Estnische Kronen werden verheizt

12.01.2011

Pärast euro kasutusele võtmist hävitatakse vanad rahatähed. Vanad eesti kroonid purustatakse kõigepealt ning seejärel pressitakse kokku ja põletatakse Iru soojusjaamas. Eesti Panga esindaja Rait Roosve sõnul pole palju võimalusi vanade rahatähtede kasutamiseks. Vanad sendid müüakse teistele riikidele või pressitakse ümber euromüntideks.

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Euro-Münze provoziert Moskau

Oliver Bilger
12.01.2011

Vene diplomaatide sõnul ei ole uutel euromüntidel õiged Eesti riigi piirid. Viimaste uuringute järgi rõõmustab vaid iga teine eestlane uue valuuta üle. Sergej Seredenko sõnul kardavad inimesed hindade kallinemist ning rahvustunde kadumist. Eesti Keskpanga esindaja sõnul on uutel euromüntidel kujutatud Eesti piir kunstniku nägemus kodumaa kontuurist. Vene meedia on kogu tekkinud olukorda nimetanud provokatsiooniks. Venemaa diplomaadi esindaja andmetel ei tohi riigipiir olla kujutatud kunstliku pilgu läbi, vaid reaalselt. Moskvas resideeruva Eesti diplomaadi Simmu Tiiki sõnade kohaselt vastab uus euromünt Eesti riigipiiri praegusele kontuurile.

DIE WELT
Die Hausgeister kommen

Gerhard Gnauck
6.01

Kirjanik Andrus Kivirähk räägib sellest, miks eestlased nii teistsugused on. Kirjaniku sõnul on eestlased individualistlikud ning teavad, et elus tuleb ise hakkama saada. Eesti pole kunagi olnud nii heal järjel kui praegu- kuulumine NATOsse ja EL-i ning nüüd ka euro kasutusele võtmine. Skandaali Neeme Järviga ei oska Kivirähk kommenteerida, kuid loodab, et maailmakuulus dirigent ka edaspidi kodumaal orkestreid juhatab. Ajakirjanik võrdleb Kivirähki teost „Rehepapp ehk november“ Jaan Krossiga, kuid kirjanik ise võrdleks seda Juhan Liivi teostega. Kirjaniku jaoks olid talumehed vanasti vaesed ning kurvad joodikud. Sellega purustab Kivirähk müüdi, et eestlased olid ausad töörügajad. Pigem olid nad kavalad sulid, keda aitasid eesti mütoloogiast pärit kratid. Kivirähk kiidab ka Sofi Oksaneni romaani „Puhastus“. Kirjanik peab positiivseks eestlaste vähest usklikkust. Viimasena sõnab Kivirähk, et sõidab tuleval nädalal Austraaliasse sealsele eestlaste seltsile külla. Eestlased hoiavad ka eksiilis kokku.
http://www.welt.de/print/die_welt/kultur/article11998280/Die-Hausgeister...

Erste gefälschte Euro-Scheine in Estland

5.01.2011

Alles aastavahetusel said eestlased uue valuuta. Juba on ringlusesse sattunud esimesed võltsitud 20- ja 50eurosed rahatähed. 50euroseid rahatähti võltsitakse EL-s kõige rohkem. Euroopa Komisjoni esindaja Joaquin Almunia sõnul on üleminek kroonilt eurole muidu sujunud rahulikult. 2. jaanuari õhtuks oli 26% rahvastikust sooritanud oma ostud eurodes.
http://www.welt.de/wirtschaft/article11987637/Erste-gefaelschte-Euro-Sch...

Schieflage zwischen den Euro-Ländern nimmt zu

5.01.2011

Artikkel elatustaseme vahe suurenemisest EL-s. Artiklit ilmestavad videod Eesti kohta.
http://www.welt.de/wirtschaft/article11982978/Schieflage-zwischen-den-Eu...

Europa wird Führungsmacht – oder bedeutungslos

Michael Stürmer
7.01.2011

Artikkel majanduskriisi kohta EL-s. Eestit mainitakse seoses euro kasutusele võtmisega.
http://www.welt.de/debatte/kommentare/article12006927/Europa-wird-Fuehru...

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Estlands unnötige Hypothek für die Währungsunion

Heiner Flassbeck
7.01.11

Autori väitel on Eesti 18. riik, mis euroalaga liitub. Siiski tuleb küsida, kas keegi on üldse aru saanud, mis Euroopa rahaliidus tegelikult toimub. Brüssel peab mõistma, kuidas süvenevat ebavõrdsust ohjeldada. Eestis pole suurt riigivõlga, kuid eraisikute võlad on ääretult suured. Eesti jaoks olulisim mure euroga liitumisel on kaasa võetud suur hüpoteek.
http://www.ftd.de/politik/konjunktur/:eintritt-in-die-euro-zone-estlands...

Estland ist gar nicht egal

Thomas Fricke
7.01.2011

Eesti on väike ning liitumisel euroklubiga ei muuda ühisraha piirkonnas midagi. Siiski, ka Kreeka on pisike ning suutnud euroalal suuri pahandusi tekitada. Peaksime uute euroriikidega ettevaatlikumad olema. Eestil on vedanud, et riik pärast Nõukogude Liidust iseseisvumist rublavõlga kaasa ei saanud. Iirimaa ja Hispaania näitel on aga näha, et kriisi põhjustajaks pole ilmtingimata riigi kehv eelarvepoliitika. Jutud Eesti stabiilsusest on vaid satiir, kuna nii suurt majanduskasvu kõikumist nagu väikeriigis viimasel ajal, pole ammu nähtud. Ida-Euroopas võib Eesti liitumine tekitada platseeboefekti. Kui nemad saavad liituda, siis saame seda ka meie.
http://www.ftd.de/politik/europa/:kolumne-fricke-estland-ist-gar-nicht-e...

HANDELSBLATT
Erste gefälschte Euro-Scheine in Estland entdeckt

6.01.2011

Alles aastavahetusel said eestlased uue valuuta. Juba on ringlusesse sattunud esimesed võltsitud 20- ja 50eurosed rahatähed. 50euroseid rahatähti võltsitakse EL-s kõige rohkem. Tallinna Sotsiaalamet valmistas eine vaesematele eestlastele, kes euro tuleku tõttu oma kuueelarve ületanud on.

Börsenrally: Estland, Lettland und Litauen auf der Überholspur

6.01.2011

Ühtki riiki ei tabanud majanduskriis nii raskelt kui Baltikumi. Nüüdseks on keeratud uus lehekülg ning Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid kuuluvad 2010. aastat Euroopa parimate hulka. Tallinna OMX tõusis viimasel aastal 72,6%, Vilniuses 56,5% ning Riias 41,1%. Lisaks muule aitas olukorda stabiliseerida Eesti liitumine euroalaga. Läti ja Leedu peavad liitumisega ootama vähemalt 2014. aastani. Kolm tähtsaimat aktsiat turul on eestlaste Tallink, leedukate Teo LT ning kaubanduskett Tallinna Kaubamaja.

DEUTSCHE WELLE
Tallinn in die Seele blicken

Bernd Riegert
10.01.2011

Majanduskriisi tõttu väiksema eelarvega, kuid rohkete ideedega esitletakse 2011. aasta kultuuripealinna Tallinna. Umbes 20000 noort ja last üle Euroopa kogunevad juuli alguses Tallinnas toimuvale laulupeole, et laulda modernseid ja traditsioonilisi eesti laule. Maris Hellrandi sõnul Laulupeo SA-st annab just see üritus selge pildi eestlastest. Eesti Kooriühingu presidendi Aarne Saluveeri sõnul aitas laulmine eestlastel läbi ajaloo püsima jääda. Laulev revolutsioon aitas isegi Nõukogude Liidust jagu saada. Tallinna kultuuripealinna aasta peateema on „Mereäärsed lood“. Mere kaudu on sajandite jooksul taanlastest, rootslastest, sakslastest ja vanelastest vallutajad oma jälje Eestimaale jätnud. 50aastase okupatsiooni ajal oli merepiir suletud, kuid sel suvel avatakse see uuesti merepromenaadina, mis viib Meremuuseumisse. Majanduskriisi tõttu sai 40 miljoni euro suurusest kultuuripealinna eelarvest 16 miljonit, kuid siiski on suudetud umbes 800 vabatahtliku abiga projektid ellu viia. KuMuga koostööd saab näiteks suvel näha vanalinnas virtuaalseid linnaväravaid. Viru hotellis avati KGB muuseum, kus saab näha, kuidas Nõukogude Liidu ajal hotelli külastajaid pealt kuulati ning peakorteriga Moskvas ühendust hoiti. Saksa-Balti Kaubanduskoja juhi Michael Stenneri sõnul on kultuuripealinna aasta Tallinnale suur võimalus.
http://www.dw-world.de/dw/article/0,,14755676,00.html

MERKUR
Estlands Regierungschef in der Oberammergauer Loipe

09.01.2011

Eesti peaminister võtab 39. Oberammergaueri suusavõistlusest koos poja tütrega osa.

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Eine Stadt dreht sich um und spaziert zum Meer

Matthias Kolb
8.01.2011

Maris Hellrandi Tallinn 2011 SA-st tunnetab külastaja merd Eesti pealinnas teisiti kui Barcelonas või Stockholmis. Kultuuripealinna projekt kannab sel aastal nime ”Mereäärsed lood” ning avab külastajatele Nõukogude Liidu ajal 50 aastat suletud olnud kauni merepromenaadi, mis viib samuti suvel valmivasse Meremuuseumisse. Kõigest 16 miljoni euro suuruse eelarvega suudab Hellrandi sõnul Tallinn paljutki pakkuda. Veel toimub augustikuus kinofestival ”60 sekundit aastasse null”. Ürituse raames paigutatakse vette lava. Helilooja Helena Tulve loob Meremuuseumi avamiseks isegi uue teose, mille esiettekande koht pole veel määratud. Eestlaste jaoks tähendabki laulmine kultuuri. 2011. aasta suvel toimub Tallinnas 20 000 lauljaga laste- ja noorte laulupidu. Ööelu algab Eestis hilja. Enne kella kaht öösel ei toimu klubide Prive, Hollywood ja Von Krahl juures midagi. Populaarseteks aja veetmise kohtadeks on pubi Hell Hunt, jazz baar Basso või ajalooline Valli baar. 2006. aastal nimetas New York Times Tallinnat aasta peopealinnaks. Nüüd saavad külastajad kasutada Eestis ka eurot.
http://diepresse.com/home/leben/reise/623631/Eine-Stadt-dreht-sich-um-un...

Nach Euroeinführung: Estland verheizt alte Währung

11.01.2011

Eesti võttis 2011. aasta jaanauris kasutusele euro. Vanad kroonid pressitakse briketks ning põletatakse Tallinna soojusjaamas. Vahetult enne euro kasutusele võtmist läbi viidud uuringu kohaselt soovib eurot vaid pool rahvastikust.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/international/624317/Nach-Euroeinfu...

DER STANDARD
Estlands Kronen werden "verheizt"

11.01.2011

Eesti võttis 2011. aasta jaanauris kasutusele euro. Vanad kroonid pressitakse briketks ning põletatakse Tallinna soojusjaamas. Vahetult enne euro kasutusele võtmist läbi viidud uuringu kohaselt soovib eurot vaid pool rahvastikust.
http://derstandard.at/1293370399471/Aufgelesen-Estlands-Kronen-werden-ve...

Estland erwägt Wehrpflicht für "Cyber-Armee"

12.01.2011

Kaitseminister Jaak Aaviksoon soovib Eestisse luua vabatahtlikest IT ekspertidest erirühma. Juba praegu tegutseb Kaitseliidus rühm, mis nädalavahetustel häkkerite rünnakute vastu õppusi läbi viib. 2007. aastal toimus Eestis maailma esimene kübersõda, kui Venemaa häkkerid väikeriigi e-asutusi ründasid.
http://derstandard.at/1293370488509/Estland-erwaegt-Wehrpflicht-fuer-Cyb...

WIENER ZEITUNG
Neue Euro-Freunde aus dem Norden

Peter Muzik
12.01.2011

Eesti võttis 17. riigina kasutusele euro. „Eesti- tere tulemast Titanicu pardale“ kõlas aastavahetuspidustuste ajal Eesti pealinna tänavail. Viimaste küsitluste kohaselt soovib eurot vaid 52% rahvastikust. Siiski on peaminister Andrus Ansip ning Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvolinik Olli Rehn väikeriigi saavutuse üle õnnelikud. Pärast 2004. aasta liitumist Euroopa Liiduga sai Maastrichti kriteeriumi täitmine Eesti jaoks kindlaks sihiks. Range eelarvepoliitika tõttu kutsutakse väikeriiki ka Euroopa musterõpilaseks. Siiski on märtsis toimuvatel valimistel juhtiva erakonna kokkuhoiupoliitika ohus. Majanduskriis tabas väikeriiki rängalt, kuid tänu targale tegutsemisele on suudetud raskeimad ajad ületada. Samuti on suhted Austria firmadega taas tugevnenud. Rahandusminister Jürgen ligi sõnul on Eesti oma õppetunni saanud ning ei tegutse majanduses enam vana mustri järgi. Suurimaks probleemiks väikeriigis on praegu töötus, mis küll langeb, kuid püsib 15% ringis. Austria investorid paigutasid Eestisse 2009. aastal 127 miljonit eurot, mis moodutab umbes 1% kogu välisrahast. Suurimad investeerijad on Soome, Rootsi ja Venemaa.
http://www.wienerzeitung.at/DesktopDefault.aspx?TabID=3929&Alias=wzo&cob...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
En Estonie, les billets pour se chauffer

11.01.2011

Pärast euroga ühinemist 1. jaanuarist tuli eestlastel mõte kasutada oma vanu rahatähti majade soojustamiseks. Rait Roosve Eesti Pangast ütles, et käibelt võetud kroonidega tegelemiseks ei ole väga palju erinevaid lahendusi. Seega korjatakse rahatähed kokku, lõigatakse väikesteks tükkideks ning töödeldakse ümber Iru Soojusjaamas.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2011/01/11/97001-20110111FILWWW00604-e...

AIR JOURNAL
Ryanair: deux nouvelles routes vers l’Estonie

François Duclos
10.01.2011

2011 aasta algusega astus Eesti eurotsooni ning sai Euroopa 2011. aasta kultuuripealinna tiitli. Ryanair tõi detsembris seitse lennuliini Tallinna ning kavatseb tuleval suvel kasvatada liinide arvu 10-ni, lisades Bremeni, East Midlandi (Suurbritannia) ja Girona (Põhja-Hispaania). Sellest esmaspäevast käivituvad lennuliinid London (Lutoni) ja Edinbourg´i vahel .
http://www.air-journal.fr/2011-01-10-ryanair-deux-nouvelles-routes-vers-...

LA VOIX DU NORD
L'ancien leader de la liste « Ch'tis » aux élections régionales espère une nomination comme diplomate en Estonie

09.01.2011
Dominique Serra

Septembrist vabaneb Tallinnas kultuuriatašee ametikoht prantsuse saatkonnas ning üks ebatavalise profiiliga Põhja-Prantsusmaa „Ch´tis“´de endine juht kohalikel valimistel, Francois Dubout, loodab saada valituks.
http://www.lavoixdunord.fr/Region/actualite/Secteur_Region/2011/01/09/ar...

MER ET MARINE
Thales signe un contrat de maintenance pour les chasseurs de mines estoniens

11.01.2011

Eesti merevägi sõlmis Thalesiga 12 kuuks tehnilise toe ja. hoolduse lepingu kahe endise Suurbritannia miinijahtija osas.
http://www.meretmarine.com/article.cfm?id=115027

SUD-OUEST
De la Chalosse à l'Estonie

6.01.2011

Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga on möödas vähe aega, eurotsooniga liitub riik jaanuarist, kuid eesti kirjandus on juba jõudnud prantsuse raamatukogudesse – näiteks Tammsaare „Tõde ja õigus“ viieosaline teos. Tammsaare meenutab eestlaslikku Balzaci, kes on kirjutanud oma maa ajaloost läbi ühe pere saaga. See on teos, mis täpselt joonistab lahti selle Balti riigi maastiku karmi elu. Viie Tammsaare saaga tõlkimine võttis aega aastaid.
http://www.sudouest.fr/2011/01/06/de-la-chalosse-a-l-estonie-282803-3333...

TOUTELEUROPE.FR
Capitales européennes de la culture 2011: Tallinn en Estonie et Turku en Finlande

06.01.2011

2007. aastal sai selgeks, et Turku ja Tallinn hakkavad kandma Euroopa Kultuuripealinn 2011 tiitlit. See on kahele Läänemere äärsele linnale võimalus, et näidata end kultuurselt nii oma elanikele kui arvukatele turistidele. Artiklis antakse ülevaade Turku aastaplaanidest ning seal toimuvast. Teine osa artiklist keskendub Tallinnale. Alates esimesest jaanuarist kehtib Eestis euro ning käesoleva aasta kultuuriprogammi on kavandatud 251 projekti ning tuhandeid väiksemaid tegevusi. Olulisemad neist on Jazzkaar, vanalinna päevad, laulu-ja tantsupidu, Birgitta Festival ja Pimadete Ööde filmifestival. See endise Revali nimega linn on alates 1997. aastast kantud ka UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
http://www.touteleurope.eu/fr/actions/culture-sciences/culture/actualite...

LES ECHOS
Estonie : hausse de 0,5% des prix en décembre

07.01.2011

Detsembris kasvasid Eestis hinnad veel 0,5 protsenti ning aastaseks hinnatõusuks oli detsembris 5,7 protsenti. Hinnatõus tuleneb eelkõige maailmaturu hindade tõusust. Eestis on kasutusel euro alates jaanuarist.
http://www.lesechos.fr/economie-politique/monde/actu/afp_00311947-estoni...

LE POINT
L'Estonie compte en euros

06.01.2011

Eesti liitus jaanuarist eurotsooniga, kaugenedes seeläbi Venemaast. Veidi sarnaselt nagu seda tegi Kreeka, võttes kasutusele euro ja distanseerudes Türgist. Vahe on vaid selles, et Eesti arvulised näitajad on eelarve defitsiit 1,3 protsenti SKT-st ja riigivõlg 10 protsenti
http://www.lepoint.fr/economie/l-estonie-compte-en-euros-06-01-2011-1272...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro jatkaa matkaansa kohti länttä

Pääkirjoitus
6.01

Juhtkiri Eesti ühinemisest eurotsooniga - ilmselt jääb Eesti pikaks ajaks viimaseks riigiks, kes ühisraha kasutusele võtab.
2011. aasta alguses liitus eurotsooniga riik, mis on probleemide põhjustamiseks liiga väike. Kriisi ajal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 14 protsenti ehk märgatavalt rohkem kui Soomes. Samas ennustatakse Eestile tänavu neljaprotsendilist majanduskasvu ehk märgatavalt rohkem kui Soomele.
Eesti valis kriisist väljumiseks tee, mida praegu soovitatakse majandusraskustes Kreekale ja Portugalile. Eestil õnnestus karm säästuprogramm ellu viia ilma streikide ja meeleavaldusteta. Eesti poliitiline juhtkond säilitas kriisis legitiimsuse, rahvas aga usu tulevikku.
Praegu täidavad vaid kolm riiki eelarve tasakaalu kriteeriume – Eesti, Luksemburg ja Soome. Seega moodustavad neid kriteeriume täitvatest rahvastest 90 protsenti soome-ugrilased.
Eesti on probleemideta lõimunud läände, riik kuulub Euroopa Liitu ja NATO-sse. Ka on Eesti majanduslikult tugevalt läänega seotud. Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu 80 protsenti ehk suhtarvult rohkem kui Soomel.
Isegi kui asjad peaksid minema halvasti, siis 1,3 miljoni elanikuga riigi, mille osakaal eurotsooni SKP-st on vaid 0,2 protsenti, jalule aitamiseks ei ole vaja suurt päästepaketti.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Viro+jatkaa+matkaansa+kohti+l%C3...

Hiljaisen kansan ääni sulki mikrofonin

Kaja Kunnas
6.01

Soomlaste uudisteankur Eestis Ulla-Maija Määttänen, kes lõpetas uudiste edastamise YLEle, minnes pensionile, nägi 20 aasta jooksul kolmel korral pisaraid elik eestlast nutmas. Eestlane ei näita kergesti tundeid välja.
Esimest korda nägi ta eesti inimeste pisaraid Laulva revolutsiooni ajal 80ndate lõpus. Teist korda nägi nutvat vanamemme, kes vahetas rublad eurodeks 1992. aastal ja hoidis õnnelikuna käes Koidulat ehk uut 100-kroonist paberraha ning kolmandat korda siis, kui parvlaev Estonia hukkus. Pärast pole pisaraid enam näha olnud, olukord on stabiliseerunud.
Määttänen on ise kasvanud Kesk-Soomes Karjalas, ta on väljapoole suunatud ja harjunud väljendama oma tundeid, mistõttu vahest ta mõtleb, et kas eestlastel jagub ikka empaatia - ja kaasaelamisvõimet.
Määttänenenil on meeles vaikus, mis järgnes Eesti iseseisvupäeva, 20. augusti väljakuulutamisele 1991. aastal. Tal paluti paluti kirjeldada ilutulestikku ja rõõmu linnades, seda aga ei olnud, järgnes tume öö ja sügav vaikus, kõik inimesed olid kodudes.
Ulla-Maija tunnistab, et tagantjärgi saab nii teletorni sündmustest kui ka nt Lenini ausamba mahavõtmisest hoopis paremini aru. Tol hetkel toimunu väärtust ajaloos ei osanudki kohe hinnata.
Määttänen meenutab, et nähes ja kuuldes esmakordselt noor ajaloolast Mart Laari kõnet pidamas, ei teadnud keegi, et tegemist on tulevase ühe rahvusvahelisemalt tuntud eestlasega.
Määttänen tunnistab, et vahel juhtus, et rahvusvahelised uudised rääkisid vastupidist sellele, mida Ulla-Maija ise nägi.
Tema sõnul on etnilised pinged ka praegu Eestis olemas, kuid kui küsida, siis kõik ütlevad, et olukord on normaalne. Võrrelduna näiteks 1992. aasta talvega ongi elu tänapäeval normaalne.
Määttänen on jälginud Eesti riigi ehitamist nullist ja lahkub rahuliku südamega.

Yhden euron sota

Pekka Hakala
9.01

Eesti euro põhjustas esimese skandaali, kui Eestimaa venelasest inimõiguste aktivist Sergei Seredenko sai nädala alguses kätte Eesti ühe-eurose mündi. Seredenko leidis, et mündi tagaküljel on Eesti kaardi kontuurid esitatud valesti, Eesti riigi piirid pole õiged.
Eesti Pank viitas mündi autor Lembit Lõhmuse kunstilisele vabadusele. Venemaa suursaadik Eestis, Juri Merzljakov, mõistis mündi sobimatuks.

AAMULEHTI
Täällä Tallinna. Miksi virolaiset lyövät meidän Sofia?

Simopekka Virkkula
10.01

On see tõsi – Vikerkaar on pühendanud Sofi Oksaneni romaanile “Puhastus” üle 30 tihedalt trükitud lehekülje! Kuid kiire pilk fikseerib, et tegemist on teose mahategemisega, soomlaste lõunanaabrite sapi ja kiusuga. Kaks kirjandusteadlast – Linda Kaljundi ja Eneken Laanes ei anna romaanile armu.
Romaani vastuvõtt on olnud kõikjal maailmas positiivne, isegi ülistav, väljaarvatud Eestis. Või olgem täpsed – “Puhastus” on olnud ka Eestis müügihitiks ning Oksanen on saanud president Ilveselt aumärgi ning valitud Postimehe poolt 2009. aasta inimeseks. Kuid sellega kaasneb kriitika. Alguses kriitikud vaikisid hämmastavalt kaua, siis aga algas õelutsemine. Samal ajal muutus elavamaks ka muu Oksaseniteemaline arutelu lehtedes ja internetis.
“Puhastust” süüdistati pornograafias. Samuti öeldi, et kirjanik kommertsialiseerib eestlaste kannatusi. Vanameister Jaan Kaplinski tunnetas romaanis samasugust must-valget arusaama nagu Stalini agses propagandas.
Sofi Oksanen ei mõista, miks eestlased ei haara kinni “Puhastuse” menu poolt pakutavatest võimalustest. Eesti kirjandus võiks romaani soosingu sõiduvees maailma pürgida, samuti võiks “Puhastust” kasutada turismimagnetina.
Arutelu jätkus. Kuid need Vikerkaare esseed on kõige tipp. Väidetavalt liialdab “Puhastus” naiste kogetud vägivalla ja nõukogude inimeste läbielatud õudustega. Romaani väitel Nõukogude Liidus muud ei tehtud, kui kardeti ja oldi ohvrid.
“Puhastus” toestab konservatiivseid, feminismi-vastaseid väärtusi.
Venelasi kujutab Oksanen mingisuguste antieestlastena, kes ei jaga eestlaste lauakombeid ja hügieeniarusaamu. Venelane esindab mustust – rahvusliku puhtuse murdumist ja kultuurikonflikti.
Karmi hinnangu saab ka “Puhastuse” stiil
Millest selline vihane kriitika? “Puhastuse” tõlkija, kirjanik Jan Kausi sõnul on sobimatu vihjata, et “Puhastus” suhtub pooldavalt natsi-Saksamaa okupatsiooniaega Eestis nagu Linda Kaljundi oma essees kirjutab.
Võib-olla on “Puhastuse” menu maailmas ületanud eestlaste taluvuspiiri. Ülipopulaarseks saanud romaan tekitab ärritust. Nagu seegi, kui keegi Eestist väljastpoolt räägib, kuidas eestlased on kannatanud.
Kaus ei saa aru Jaan Kaplinskist, kelle sõnul võib Nõukogude-Eesti elust kirjutada vaid see, kes on seda aega ise kogenud. Sama loogika järgi tuleks keelata suurem osa maailmakirjandusest.
Kausi meelest on oluline, et kirjandus tekitab suure arutelu. Kuid praegusel juhul ei ole teemaks ainult romaan, vaid väitluses on esile kerkinud hoopis muu, kaasa arvatud Sofi Oksase teravad ütlused ja tema väline olemus.

STT
Tallinnan poliisipäällikköä epäillään lahjusten ottamisesta

10.01

Tallinna munitsipaalpolitseiameti juhatajat kahtlustatakse korruptsioonis. Kaitsepolitsei pidas eile kinni Kaimo Järviku, keda kahtlustakse lihi 9500 euro suuruse pistise võtmises.

TALOUSSANOMAT
Tallink purjehti joulukuun myötätuulessa

6.01

AS Tallink Grupp teenindas novembris kõikidel liinidel kokku 681 287 reisijat, mis on 17,4 protsenti enam kui mullu samal ajal.
Tallinki reisijate arv kasvas enim Eesti-Rootsi liinil, kus sõitis 73 490 inimest ehk 37,9 protsenti rohkem kui 2009. aasta desembris.
Sõiduautode arv kasvas enim Eesti-Rootsi liinil nagu ka kaubaautode arv kasvas enim Eesti-Rootsi liinil, kus Tallink vedas enam kui 97 protsenti rohkem kui 2009. aasta desembris.

Hinnat nousivat reippaasti Virossa joulukuussa

Bloomberg-Reuters
7.01

Tarbijahinnad tõusid destembris Eestis 5,7 protsenti. Inflatsioon on kõrgeim kahe aasta jooksul enne riigi ühinemist euroalaga. Majandusteadlased olid oodanud Bloombergi prognoosis 5,5 protsendilist inflatsiooni. Novembriga võrreldes tõusid hinnad 0,5 protsenti. Inflatsiooni kiirendasid toiduainete ja energia hindade tõus.
Eesti võttis aastavahetusel kasutusele euro. Riigi rahandusministeerium ütles eelmisel kuul, et euro aitab stabiliseerida hindu keskpikas perspektiivis.
Eesti majandus vajus sügavasse majanduslangusse aastal 2008, mis pidurdas hinnatõusu nii, et riik täitis euroala liikmelisuse tingimused.

HUFVUDSTADSBLADET
Stickad esntisk spets gör comeback

Susanna Ilmoni
10.01

Rubriigis Hett modenamn (Kuum moenimi) on artikkel Kristina Viirpalust, kelle Haapsalu räti tehnikas kudumid on kuum moekaup Eestis.
Artikli autor Susanna Ilmoni mainib alustuseks, et Eesti moekunstnikest on soomlastele ehk tuttavad nimed Ivo Nikkolo, Reet Aus, Kairi Vilderson ja Saima Priks, aga Kristina Viirpalu on ainus, kellel on eeldused jõuda kaugele. Viirpalu ütleb, et Eestis on palju õmblusateljeesid, aga oma kaubamärgiga väljapoole Eesti piiri jõuda on äärmiselt raske, kuna Eesti on nii väike. Oma kangad ja materjalid ostab Viirpalu Pariisist, kuna Eestis ei ole kangavabrikuid, mis vastaksid nõuetele. Kvaliteet on võtmesõna Viirpalule, kes on ka ise hea visiitkaart oma toodangule ja näeb välja nagu nukk.
36-aastane Viirpalu on pärit Võrust, kus nõukogude ajal tema isapoolsel vanaemal ja emal oli väike õmblusateljee. Juba väiksena õmbles Viirpalu endale ise riideid.
Viirpalu on õppinud koreograafiat Tallinna ülikoolis, ta on tegelenud võistlustansuga ja tegutseb ka praegu tantsuõpetajana. Moodi ja rõivaste konstrueerimist on ta õppinud Tallinna Kergetööstustehnikumis ning ta on ka diplomeeritud ehtekunstnik, olles detsembris lõpetanud neli aastat kestnud õpingud Tallinna Kunstiakadeemias.
Viirpalul on Tallinna vanalinnas oma kauplus. Ta alustas eriliselt kujundatud sukkadest, aga nüüd on tema spetsialiteet kootud kleidid, mis põhinevad Haapsalu sallide kudumistehnikal. Ise ta neid ei koo, aga tal on kuduja, kellel kulub ühe kleidi tegemiseks umbes kolm kuud ja hind on ka sellele vastav - mitte ühtegi kleiti ei ole alla tuhande euro. Selline kleit on nagu teemant, mille saab pärandada tütrele. Viirpalu klientide seas on Eesti presidendiproua Evelin Ilves, mitmed parlamendisaadikud ja Soome näitleja Jenni Banerjee.
Lisaks tellimustöödele teeb Viirpalu ka väiksearvulisi kollektsioone, mis on müügil tema kaupluses ja mida müüdi ka Helsingis ühes tuntud mantlipoes. Soome naised on võrreldes oma Eesti suguõdedega tugevama kehaehituse ja praktilisema meelega – lisaks ilule peab rõivas ka soe ja mugav olema.
Kristina Viirpalu unistuseks on oma kaupluse avamine Helsingis, aga võibolla kõigepealt Riias. Igal juhul on moemaailma vallutamine alanud.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ДЕЛОВАЯ ГАЗЕТА «ВЗГЛЯД»
Полиция безопасности Эстонии отвергла связь со спецслужбами России

08.01.2011

„Vastuluure valdkonnas, mille üheks osaks on ka väljast lähtuva mõjutustegevuse tõkestamine, ei ole Eesti Vabariik kunagi Vene Föderatsiooni eriteenistustega koostööd teinud ja nähtavas tulevikus ei ole see võimalus isegi kujutletav,” kinnitas Kapo peadirektor Raivo Aeg Eesti Päevalehele. Kapo peadirektor rõhutas, et nagu paljudel riikidel, on ka Eestil koostöö Vene eriteenistustega võimalik üksnes võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning massihävitusrelvade levikuga.
Varem Eesti kaitsepolitsei esitas raporti, kus Tallinna linnapead Edgar Savisaart nimetatakse Venemaa mõjuagendiks. Savisaar lükkas need süüdistused ümber.
http://www.vz.ru/news/2011/1/8/459757.html

ГОСУДАРСТВЕННЫЙ ИНТЕРНЕТ-КАНАЛ "РОССИЯ"
Эстония отхватила часть российской земли

Екатерина Зорина
07.01.2011

Euro alles ilmus Eestis ja juba jõudis mitmeid riidu ajada. Eesti euromüntide tagaküljel on kujutatud Eesti kaart, kus keegi nägi, et hõlmatakse ka Venemaa territooriume. Teine aga arvas, et Eesti on selle kaardil liiga väike.
Eesti-Venemaa piirid on muutunud juba pärast Teist maailmasõda, kuid paljud Eestis ei ole sellega siiani nõus. 2005. aastal ei õnnestunud Venemaal ja Eestil ratifitseerida piirileppinguuid. Nüüd rahaküsimus tõi eestlased tagasi maavaidlusküsimuste juurde.
http://www.vesti.ru/doc.html?id=419049&cid=9

РОССИЙСКОЕ ИНФОРМАЦИОННОЕ АГЕНТСТВО "НОВЫЙ РЕГИОН – МОСКВА"
Эстония не откажется от территории России на своих евромонетах
МИД прибалтийской республики назвал странным беспокойство российской стороны

Анастасия Смирнова
07.01.11

Eesti ei kavatse keelduda praeguse Eesti kaardi kujutamisest oma euromüntidel, kus vaatlejate sõnul Eesti hõlmab ka Venemaa territooriume. Selline kokkuvõtte oli tehtud Eesti ametiisikute avalduse alusel ning oli kinnitatud ka Eesti Välisministeeriumiga.
Eesti Suursaadik Moskvas Simmu Tiik lükkas raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuus ümber väite, justkui oleksid uutel euromüntidel oleval Eesti geograafilisel kontuuril ka Narva-tagused alad ja Petserimaa, mis kuulusid kunagi Eesti Vabariigi koosseisu. Saadik kinnitas, et uutel euromüntidel vastavad Eesti kontuurid tänapäeva territoriaalsele paigutusele. Suursaadiku sõnul koosneb kunstiline nägemus ühest-kahest millimeetrist ning vana piir oli täiesti teisel kujul.
Edasi järgnes Venemaa Tallinna saatkonna reaktsioon. Saatkond märkis, et riikidevaheliste suhete jaoks põhimõttelise tähtsusega küsimuses nagu riigipiir, on "kunstilised fantaasiad" kohatud. Saatkond toonitas ka, et kahjuks jätkuvad katsed vaadata ümber olemasolevaid piire, mis said 2005. aastal põhjuseks Venemaa allkirja tagasikutsumisele piirileppelt.
7. jaanuaril segas end sellesse skandaali Eesti Välisministeerium, kelle hinnangul on kummaline, et Vene saatkond tõstatas küsimuse, nagu ei vastaks Eesti euromüntidel kujutatud Eesti kaardi kontuur tegelikkusele, vahendab Delfi portaal. "Välisministeerium peab kummaliseks, et Vene saatkond tegeleb küsimusega, mis on ammu üheselt selge," ütles ministeeriumi pressiesindaja.
Samal ajal Eestis ei ole ka mõned Eesti piiride „kunstiline nägemusega“ rahul. Oma rahulolematust avaldasid Setude esindusorganisatsioonid, kes arvavad, et uutel euromüntidel kujutatud Eesti kontuur ei peegelda Vabadussõja ja Tartu rahu järgset Eestimaad ning on seetõttu poolik.
http://www.nr2.ru/moskow/315469.html

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Эстония ждёт разъяснений по поводу права владеть землями в Печорском районе

10.01.2011

Eesti Välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi, et saada selgust, kas ja miks setud ja Petserimaaga seotud Eesti kodanikud ei saa enam omada maad Petseri rajooni territooriumil.
9. jaanuaril Medvedev allkirjastas käskkirja nimetusega "Piiriäärsete territooriumide määratlemine, kus välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaise päritoluga juriidilised isikud ei saa soetada omandiõigusi maatükkidele." Käskkirjas on 380 piiriäärse territooriumi nimetus, nende hulgas ka Pihkva oblastisse kuuluv Petseri rajoon.
http://informpskov.ru/neighbours/71854.html
http://www.pln-pskov.ru/allworld/86667.html

RIA NOVOSTI
Estonia's united pro-Russian movement selects No 1 candidate for parliamentary polls

Sergei Subbotin

Venekeelsed poliitikud lähevad 6. märtsil toimuvatele Eesti Riigikogu valimistele ühisnimekirjaga, nõndanimetatud Vene Koondise esinumbriks saab Dimitri Klenski.
Vene Erakonna Eestis (VEE) esimees Stanislav Tšerepanov teatas, et nimekiri jääb 20. jaanuarini kõigile soovijatele avatuks ning lisas, et nende valimiste program saab valmis kuu lõpuks.
Eesti Vasakpartei, mis samuti esindab Eesti venekeelse elanikkonna huve, keeldus ühinemast Vene Koondisega.
http://en.rian.ru/world/20110110/162087865.html
http://www.rian.ru/world/20110110/319513072.html

Претендентов на гражданство Эстонии в 2010 году было рекордно мало

Николай Адашкевич
07.01.2011

Valitsus andis eelmisel aastal Eesti kodakondsuse 1184 inimesele, mis on väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk 1991. aastast iseseisvuse taastamise järel, teatas Eesti Siseministeeriumi pressitalitus.
Eesti võimud tunnevad rahulolematust, et iga aastaga Eesti kodakondsuse saamise taotlejate arv langeb. Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1992. aastal (22,7 tuhat inimest).
Võimud tunnistavad, et Eesti kondakondsuse vastu huvi alanemine on eelkõige seotud Eesti liitumisega Shengeni tsooniga, mis andis mittekodanikele võimaluse viisata ELi külastada ning Venemaa otsusega tühistada viisad mittekodanikele.
http://www.rian.ru/world/20110107/318560004.html

Мост между Эстонией и Россией открыт в Нарве после ремонта

Николай Адашкевич
11.01.2011

11. jaanuaril avas Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidulikult Narva ja Ivangorodi vahel asuva uuenenud Sõpruse silla. Parts märkis, et uus sild peab vastu veel 30 aastat, kuid Eesti ja Venemaa vajavad juba uut silda, teatas ERR.
Parts toonitas, et on vaja mõelda uue silla ehitamise peale, kuna viimased 20 aastat ELi ja Venemaa vahel kaubavahetus on kasvanud mitmekordselt ja see kasv jätkub.
http://www.riarealty.ru/ru/article/105574.html
http://www.bn.ru/news/2011/01/11/79218.html
http://www.travel.ru/news/2011/01/12/186569.html

Декабрь 2010 года стал рекордным по количеству ДТП на дорогах Эстонии

Николай Адашкевич
11.01.2011

Mullu detsembris juhtus Eestis 4,4 tuhat liiklusõnnetust, mis on 61% rohkem 2009. aasta detsembriga võrreldes, ning on rekordiline näitaja terve 2010.aasta jooksul, teatas ERR.
http://eco.rian.ru/danger/20110111/320094496.htmlНовый год в Эстонии: евро, выборы, культура

Игорь Константинов, независимый публицист

11.01.2011

1. jaanuaril 2011 võttis Eesti kasutusele Euroopa ühisraha euro. Eesti on esimene endistest NSVL riikidest, kes võttis kasutusele euro ning sai 17 eurotsooni riigiks. Eelmisena võttis euro käibele Slovakkia, kes hiljuti otsustas luua „B plaani“, mille alusel riik saab oma valuutale tagasi minna, kui eurovaluutaga lähevad lood sootuks halvaks. See ei ole kellelegi saladus, et eurol on praegu mitte kõige paremad ajad (nagu naljatavad Eesti teravmeelitajad „euro on tõsiselt haige, kuid see eest rikas pruut ning teda naiseks mitte võtta oleks patt“ ).
Eestis on näha 7% hinnatõus võrreldes möödunud aastaga ning tööpuuduse näitajad on Eestis peaaegu kõige kõrgemad ELis. Nüüd ei ole Eesti võimudel ja ametnikel midagi muud teha, kui ainult veenda rahvast ja uskuma panna uutes avanevates majanduse perspektiivides.
Eurole üleminek saab ilmtingimata juhtiva erakonna peamiseks valimiseelse kampaania jutupunktiks, kuna see on tänase valitsuse ainukeseks uhkuseasjaks.
Paljude sotsioologite hinnangul märtsi alguses toimuvatel Riigikoga valimistel poliitilised jõudude vahekord oluliselt ei muutu. Aasta lõpu poole toimuvad ka presidendi valimised, keda Põhiseaduse järgi valib Riigikogu. Presidendi valimised toimuvad aga ažiotaažita, kuna see amet on paljuski nominaalne.
Muuseas Tallinnas toimus aastavahetuse ööl veel üks üritus, mis ei ole kuidagi poliitikaga seotud - Tallinn sai Euroopa Kultuuripealinna tiitli, mida ta jagab 2011. aastal Soome linnaga Turku.
http://www.rian.ru/analytics/20110111/320091419.html

ТУРБИЗНЕС
Операторы не опасаются снижения турпотока после перехода Эстонии на евро

11.01.2011

Balti suunal aktiivselt töötavad turismioperaatorid kommenteerisid „ТурБизнес“ portaalile Eesti eurole üleminekuga seotud tagajärgi turismiturule.
Eesti suunaga töötatavad operaatorid arvavad ühtmoodi, et euro käibele võtmine ei too kaasa järsku hinnatõusu, mille tulemuses Venemaa turistide äravool. Oma arvamusi avaldavad esindajad firmadest „Балтик Сервис“, „Star-Line“, „Диалог“.
Nende sõnul on eurole üleminek omamoodi täiendavaks reklaamikski Eestile ja lisaks on Eesti veel Kultuuripealinn 2011. Paljkud turistid arvasid praegugi, et kui riik on ELis, siis kej´htivad ka seal eurod, pigem on arveldamine nüüd lihtsam http://tourbus.ru/news/3372.html

ПРАВО.РУ
Руководитель муниципальной полиции Таллинна задержан по подозрению в коррупции

09.01.2011

Eesti Kaitsepolitseiamet pidas pistisevõtmises kahtlustatuna kinni Tallinna Munitsipaalpolitsei juhataja Kaimo Järviku, teatab „Interfax“.
http://www.pravo.ru/interpravo/news/view/46053

РБК
СМИ выбрали лучшего министра финансов Европы 2010 года

10.01.2011

Rahvusvaheline majandusajakirjandus valis Eesti rahandusminister Jürgen Ligi Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks, teatab ERR.
Valijad, kelle hulgas olid pankurid ja ökonomistid tõstsid esile Ligi võimed pidada riigi eelarve defitsiiti kontrolli all majanduskriisi perioodil, mis aitas täita Maastrichti kriteeriume ning jätkata majanduskasvuga.
http://top.rbc.ru/economics/10/01/2011/525218.shtml
http://www.rbc.ru/fnews.open/20110110134556.shtml

РАДИО "МАЯК"
Эстонцы первыми из бывших республик СССР перешли на евро

11.01.2011

Ribadeks tõmmatud ning pressitud käibeltvõetud Eesti kroonid põletatkse Iru elektrijaamas. Kroonimündid lähevad aga Eesti euromüntide tootmiseks, teatas Eesti Pank.
http://www.radiomayak.ru/doc.html?id=217096&cid=44
http://www.ntv.ru/novosti/216551/

CASINO.RU
Эстонцы предпочитают менять валюту в казино

11.01.2011

Seoses pikkade järjekordadega Eesti Pankades, mis on seotud kroonide eurodeks vahetamisega, eelistavad paljud kodanikud eurot vahetada kasiinodes.
http://casino.ru/news/site/article/003797

ТЕЛЕРАДИОКОМПАНИЯ «ПЕТЕРБУРГ»
Эстония борется с наплывом фальшивых евро

11.01.2011

Peterburi 5nda televisioonikanali reportaaž Eestis alanud võltseurode levimisest.
http://www.5-tv.ru/news/35654/

ГОЛОС РОССИИ
В Эстонии растет волна распространения поддельных евро

10.01.2011

Eestis on sagenenud võltseurode kasutamise juhtumid.
http://rus.ruvr.ru/2011/01/10/39211512.html

РАДИОСТАНЦИЯ "ГОВОРИТ МОСКВА"
В Эстонию проникли фальшивые еврокупюры

10.01.2011

Pärast euro kasutuselevõttu 1. jaanuaril hakkas politsei avastama võltsitud 50, 100 ja 200-euroseid kupüüre.
http://www.govoritmoskva.ru/news.php?id=63466
http://rusnovosti.ru/news/127858/

БАЛТИЙСКОЕ ИНФОРМАЦИОННОЕ АГЕНТСТВО
Жители Эстонии скупают сахар в магазинах из-за слухов о его подорожании

11.01.2011

Aasta esimesel nädalal ostsid Eesti elanikud hinnatõusuhirmu tõttu kauplusi suhkrust tühjaks, vahendas Postimees. Osa kauplusi oli sunnitud kehtestama suhkrupaanika tõttu müügipiirangud.
http://www.baltinfo.ru/2011/01/11/Zhiteli-Estonii-skupayut-sakhar-v-maga...

„ТВ ЦЕНТР-МОСКВА“
Таллин в этом году получил статус культурной столицы Европы

Максим Гусаров, Игорь Уткин
10.01.2011

Positiivne reportaaž Tallinna Euroopa kultuuripealinna programmi kuuluvast üritusest “TeateTants 2011”.
2011. aastal sai Tallinn Euroopa kultuuripealinn tiitli. Ametlikku programmi kuulub 250 kultuurisündmust. Üks nendest on 9. jaanuaril toimunud “TeateTants 2011”, mille käigus tantsib üle kahesaja tantsija ühe kilomeetri mööda talviseid Tallinna vanalinna tänavaid.
Pühapäevane üritus on eelmäng tänavu suvel, 20.-28. augustil toimuvale teatetantsule, mille käigus läbitakse tantsides 1000 kilomeetrit Eestimaa maanteid. “TeateTantsu” eesmärk on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma kuni 6000 tantsupaari.
http://www.tvc.ru/AllNews.aspx?id=0798cac0-4792-40a8-beee-9585b189391c

ГАЗЕТА "ПСКОВСКАЯ ПРАВДА"
В Пскове прошел шахматный турнир памяти Пауля Кереса

10.01.2011

2011. aasta Pihkva teine maleturniir oli pühendatud legendarsele maletajale Paul Keresele.
http://pravdapskov.ru/news/2361

ТУРПРОМ.RU
Таллинская телебашня готовится к новой встрече с туристами

Всеволод Кораблев
09.01.2011

2007. aastal kinni pandud tuntud Tallinna Teletorn peab muutuma Tallinna turistide vaatamisväärsuseks, üheks Tallinna turistide tõmbenumbriks. Sellega oli vähemalt nõus Euroopa Regionaalarengu Fond, kes andis 5,5 miljonit eurot Eesti pealinna sümboli ümberehituseks ja -profileerimiseks.
http://www.tourprom.ru/news/11580/

LENTA.RU
Эстонцы традиционно освободят Нарву от Красной армии

07.01.2011

Traditsiooniliselt toimub Eestis sõjalis-sportlik võistlus Utria dessant, mis on pühendatud 1919. aastal toimunud sündmustele, kui Eesti väeosad koos Soome allüksustega vabastasid Narva punaväest.
http://lenta.ru/news/2011/01/07/narva/

"Хочу знать"

Ширвиндт Михаил
11.01.2011

Suurima auditooriumiga Vene esimese telekanali saate „Tahan teada“ lugu erilisest tehnikast klaasi toodete valmistamisel Pärnus.
Vt. alates 19:05 saateminutist.
http://www.1tv.ru/prj/vseznat/vypusk/7059

 

Радио России
Духовная музыка Арво Пярта

Михаил Митропольский
12.01.2011

Hea ja positiivne programm "Бесконечное приближение", mis on pühendatud Arvo Pärdile ja tema muusikale.
http://www.radiorus.ru/news.html?id=515234

ИНТЕРФАКС
Президент Эстонии считает недопустимым, когда партии получают деньги от иностранных спонсоров

06.01.2011

President Toomas Hendrik Ilves kinnitas oma intervjuus Postimehele, et tema on vastu  Eesti erakondade rahastamisele välismaalt, olgu läänest või  idast. „Mitte kusagilt välismaalt ei tohi juriidilise isiku annetust vastu võtta, “ ütles Ilves.

Посольство России в Эстонии считает неуместными "художественные фантазии" в вопросе о границе между странами

06.01.2011

Venemaa saatkond taunis neljapäeval tehtud avalduses "kunstilisi fantaasiaid" Eesti euromündi tagaküljel kujutatud Eesti-Venemaa riigipiiril, vahendas Interfax. Saatkond märkis, et riikidevaheliste suhete jaoks põhimõttelise tähtsusega küsimuses nagu riigipiir, on "kunstilised fantaasiad" kohatud. Samas on iseloomulik see, et esimesel eskiisil, nagu tunnistab Eesti pool, erinesid riigi kontuurid tegelikest ning joonistuse autoril tuli sellesse korrektiive teha, märgib saatkond. Saatkond toonitas ka, et Eesti piirjooned euromündi tagaküljel annavad tunnistust sellest, et kahjuks jätkuvad katsed vaadata ümber olemasolevaid piire, mis said 2005. aastal põhjuseks Venemaa allkirja tagasikutsumisele piirileppelt.

Посольство США стало для эстонских политиков "стеной плача" - Wikileaks

07.01.2011

Wikileaksi avaldatud USA Tallinna saatkonna salajane memo paljastab, et Eesti poliitikud pidevalt tulevad USA Saatkonda Tallinnas Venemaa peale  kaebama, kirjutab Eesti Ekspress.

Kõnekas on totaalne käegalöömine suhete paranemise osas Venemaaga.

„Paistab, et Ameerika saatkond on paljudele Eesti poliitikutele kui nutumüür, kus oma muresid kurtmas käiakse.“, kirjutab ajaleht.

Эстония хочет получить от РФ разъяснения по поводу приграничных российских территорий, где иностранцы не могут владеть землей

10.01.2011

Eesti Välisministeerium kutsus Vene suursaadiku Eestis  Juri Merzljakovi selgitusi andma seoses Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi 9. jaanuarimäärusega, mis keelab välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikuil olla piiriäärsetel aladel asuvate maatükkide omanikud.

Käskkirjas on 380 piiriäärse territooriumi nime, nende hulgas ka Pihkva oblastisse kuuluv Petseri rajoon. Venemaa suursaadikuga kohtub ministeeriumi 3. poliitikaosakonna peadirektor Märt Volmer.

В Эстонии нарастает волна распространения поддельных евро

10.01.2011

Eestis aina avastatakse  euro valekupüüre. Pärast euro kasutuselevõttu 1. jaanuaril on avastatud peamiselt võltsitud 50-euroseid, kuid korra on tuvastatud ka võltsitud 500-eurone rahatäht.

Гражданка Эстонии, оказавшаяся в коме после падения сосульки в Петербурге, сможет получить по суду 1,5 млн рублей

12.01.2011

Peterburi rajoonikohus mõistis kolmapäeval 1,5 miljoni rubla (ligi 38.000 euro) suuruse moraalse kahju hüvitise mullu talvel katuselt kukkunud jääpurikaga pihta saanud ja üliraskeid vigastusi saanud Eesti kodanikule Milana Kaštanovale.

Kaštanova perekonna advokaat Aleksandr Golovanov ütles Interfaxile, et kolmapäeval kohtuotsusega välja mõistetud 1,5 miljonit rubla on mõeldud moraalse kahju hüvitamiseks ning materiaalse kahju hüvitamist arutab kohus eraldi.

LÄTI AJAKIRJANDUS

Ir
Iespēju logā

Pauls Raudseps
6.01.2011 

Pauls Raudsepsi intervjuu Eesti presidendiga.

Esile on tõstetud lausee: Alates 1. jaanuarist on Eesti liitunud veel ühe eksklusiivklubiga- eurotsooniga. Eesti president Toomas Hendrik Ilves esitab juba järgmise ülesande: saavutada, et Eestis ja Lätis EL -abiga iTunes’i kasutamise õigus. President loodab, et eestlased ei pea enam kunagi kannatama devalveerimise mure pärast. 20 aastat on räägitud Balti koostööst. Kuid sellel on suurem tähendus kui lihtsalt sõnad. See tähendab, et me kõik peame  investeerima raha ja ehitama Via Baltica.

Läti uudisteagentuur LETA
Ligi and Ansip: taxes cannot be lowered

6.01.2011

Eesti peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi ei nõustu majandusminister Juhan Partsiga, kelle arvates tuleks makse langetada. Peaminister nimetas Partsi väljaütlemist populistlikuks.

A half of all kroons have been exchanged for euros - finance minister

6.01.2011

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on pooled ringuses olevatest kroonidest euroks ümber vahetatud. Ministri sõnul on üleminek sujunud oodatust paremini.

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SvD
Hiv sprids efter krisen

Tomas Lundin
11.01.2011

Eestis on rohkem HIV-i haigestunud inimesi pro capita kui teistes EL riikides (viis korda rohkem kui Rootsis ja kolm korda rohkem kui keskmises EL-i riigis. Eriti Narvas on olukord halb: kõrge tööpudus ja "tänavaprostitutsioon" (veoautojuhid piiri ületamist ootamas). Ennast müüvad ka n ö tavalised naised. Alkoholi, narkootikume ja kaitseta seksi kasutatakse stressi vähendamiseks. 40% HIV-i saajatest on naised, 2001. a. oli nende arv ainult 10% (90% olid mehed vanuses 15-30 a.).
http://www.svd.se/nyheter/utrikes/hiv-sprids-efter-krisen_5856465.svd

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

24 Часа
Министър лети за София, каца през Мюнхен в Белград

СИМА РАДКОВА, МАРИЯНА ЖЕЛЕВА
11.01.2011

Marko Pomernats külastas Bulgaariat. Minister kiitis Bulgaaria kolleegi Tsvetan Tsvetanovi koostöövalmidust keerulises olukorras. Tiheda udu tõttu oli nädala alguses halvatud Sofia lennuliiklus, mille tagajärjel lükkus visiidi algus päeva võrra edasi. Ministril õnnestus aga enne Bulgaariasse jõudmist käia ära Belgradis ning kohtuda Serbia siseministri Ivica Daciciga.  
http://www.24chasa.bg/Article.asp?ArticleId=738181

Focus
Bulgaria’s Schengen accession is 2011 is absolutely realistic, says interior minister

11.01.2011

Marko Pomerants külastas Bulgaariat. Bulgaaria liitumist Schengeniga veel 2011. aastal pidas ministri kooleeg Tsvetanov täiesti reaalseks. Tehnilise valmisoleku saavutab Bulgaaria märtsis, mille järel oodatakse poliitilist otsust. Tsevatanov tänas Eestit senise toetuse eest. Eesti pool omakorda tervitas Bulgaaria peatset liitumist Schengeniga, eeldusel, et tehnilised tingimused on täidetud ja piir peab ning korruptsiooni pole. Jutuks tuli ka Eesti liitumine euroalaga. Minister Tsvetanovile oli vimati Eestit külastades muljet avaldanud elektrooniline pangandussüsteem ning interneti teel hääletamise võimalus. 
http://focus-fen.net/?id=n239200

Естония е готова да приветства България в Шенген, ако изпълни техническите критерии за членство и няма корупция

11.01.2011

Marko Pomerants külastas Bulgaariat. Bulgaaria liitumist Schengeniga veel 2011. aastal pidas ministri kooleeg Tsvetanov täiesti reaalseks. Tehnilise valmisoleku saavutab Bulgaaria märtsis, mille järel oodatakse poliitilist otsust. Tsevatanov tänas Eestit senise toetuse eest. Eesti pool omakorda tervitas Bulgaaria peatset liitumist Schengeniga, eeldusel, et tehnilised tingimused on täidetud ja piir peab ning korruptsiooni pole. Jutuks tuli ka Eesti liitumine euroalaga. Minister Tsvetanovile oli vimati Eestit külastades muljet avaldanud elektrooniline pangandussüsteem ning interneti teel hääletamise võimalus. 
http://focus-news.net/?id=n1479983

Заради мъглата в София, Ивица Дачич оказал гостоприемство на естонската МВР делегация, по молба на Цветан Цветанов

Marko Pomernats külastas Bulgaariat. Minister kiitis Bulgaaria kolleegi Tsvetan Tsvetanovi koostöövalmidust keerulises olukorras - tiheda udu tõttu oli nädala alguses halvatud Sofia lennuliiklus, mille tagajärjel lükkus visiidi algus päeva võrra edasi. Ministril õnnestus aga enne Bulgaariasse jõudmist käia ära Belgradis ning kohtuda Serbia siseministri Ivica Daciciga. Bulgaaria liitumist Schengeniga veel 2011. aastal pidas ministri kolleeg Tsvetanov täiesti reaalseks. Tehnilise valmisoleku saavutab Bulgaaria märtsis, mille järel oodatakse poliitilist otsust. Tsevatanov tänas Eestit senise toetuse eest. Eesti pool omakorda tervitas Bulgaaria peatset liitumist Schengeniga, eeldusel, et tehnilised tingimused on täidetud ja piir peab ning korruptsiooni pole. Jutuks tuli ka Eesti liitumine euroalaga. Minister Tsvetanovile oli vimati Eestit külastades muljet avaldanud elektrooniline pangandussüsteem ning interneti teel hääletamise võimalus. 
http://www.focus-news.net/?id=n1479989

Money.bg
Цветанов: Влизаме в Шенген през 2011 г.

Marko Pomernats külastas Bulgaariat. Bulgaaria liitumist Schengeniga veel 2011. aastal pidas ministri kooleeg Tsvetanov täiesti reaalseks. Tehnilise valmisoleku saavutab Bulgaaria märtsis, mille järel oodatakse poliitilist otsust. Jutuks tuli ka Eesti liitumine euroalaga
http://money.bg/news/id_727785930

Страна
Естония ни подкрепя за Шенген

Marko Pomernats külastas Bulgaariat. Minister kiitis Bulgaaria kolleegi Tsvetan Tsvetanovi koostöövalmidust keerulises olukorras - tiheda udu tõttu oli nädala alguses halvatud Sofia lennuliiklus, mille tagajärjel lükkus visiidi algus päeva võrra edasi. Ministril õnnestus aga enne Bulgaariasse jõudmist käia ära Belgradis ning kohtuda Serbia siseministri Ivica Daciciga. Bulgaaria liitumist Schengeniga veel 2011. aastal pidas ministri kolleeg Tsvetanov täiesti reaalseks. Tehnilise valmisoleku saavutab Bulgaaria märtsis, mille järel oodatakse poliitilist otsust. Tsevatanov tänas Eestit senise toetuse eest. Eesti pool omakorda tervitas Bulgaaria peatset liitumist Schengeniga, eeldusel, et tehnilised tingimused on täidetud ja piir peab ning korruptsiooni pole.
http://www.stranabg.com/estoniya-ni-podkrepya-za-shengen.html

HIINA AJAKIRJANDUS

China Daily
Winter swimming festival in Estonia

9.01.2011

Eestis toimus talisuplusfestival. Artiklit ilmestab rohke pildimaterjal.
http://www.chinadaily.com.cn/usa/world/2011-01/09/content_11819827.htm