Eesti välismeedias 23.-31. detsember 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
IIRIMAA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
ITAALIA AJAKIRJANDUS
NORRA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUROPEAN VOICE
How to spend the EU's budget better

24.12.2010, Andrus Ansip

Eesti peaminister Andrus Ansip räägib, et Euroopa Liidu piiriüleste puudujääkide lahendamisest ja siseturu lõimisest. EL eelarve jagamine riiklikeks summadeks ei too tema sõnul majanduslikku kasvu. Peamine küsimus seisneb selles, kuidas kulutada Euroopa Liidu raha õigesti ja vääriliselt. Nagu on märkinud nii Euroopa Nõukogu kui Euroopa Komisjon, siis peaks kulutamine Euroopa tasandil looma lisaväärtust. Ansipi hinnangul tuleks võtta rõhk üksikutelt riikidelt ning keskenduda pigem makroregioonide või laiemalt Euroopa tasandile läbi koostöö.
http://www.europeanvoice.com/article/2010/12/how-to-spend-the-eu-s-budge...

REUTERS
Estonia joins crisis-hit euro club, others wary

31.12.2010, David Mardiste

Eesti liitub eurotsooniga, teised riigid lubavad liituda siis, kui Kreeka, Iirimaa, Hispaania ja Portugali võlaprobleemid on lahendatud.
http://www.reuters.com/article/idUSTRE6BU0S720101231

BBC
Estonia becomes 17th member of the euro zone

31.12.2010

Eesti saab eurotsooni 17. liikmeks. Paljude eestlaste jaoks on see viimaks märk, et on jõutud Läände. Kroonid on paralleelkäibel eurodega kaks esimest jaanuari nädalat. Vaesemad eestlased kardavad hindade tõusu. Loodetakse välisinvesteeringute tõusu.
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-12098513

Estonia's president on why he thinks his country is right to join Euro

31.12.2010, Toomas Hendrik Ilves

Eesti president Toomas Hendrik Ilves räägib BBC-le antud intervjuus sellest, miks on Eesti jaoks oluline eurotsooniga liitumine. Tema sõnul tähendab euro väikeriigile stabiilsust ning hoolimata euroriike tabanud kriisidest tähendab tsoonist väljajäämine Eestile keerulisemat olukorda kui liitumine. Ilvese sõnul tasub vaadata pikemat perspektiivi, mis Eesti kontekstis seisneb veel kindlamas Euroopasse integreerumises.
http://www.bbc.co.uk/worldservice/news/2010/12/101231_estonia_euro_nh_sl...

BLOOMBERG
Estonia Joins Euro as Currency Expands Into Former Soviet Union

31.12.2010, Ott Ummelas

Eestist saab esimene endine Nõukogude Liidu riik, kes uuest aastat ühineb eurotsooniga. Kui eurotsooni vaevavad probleemid, jääb Eesti arvatavasti viimaseks riigiks, kes lähiajal tsooniga liitub. Tegemist on usaldava märgiga euro suunas Eestilt. Kokku 85 miljonit eesti euromünti ning 12 miljonit rahatähte läheb jaanuarist ringlusesse. Eestil on vähe kogemusi rahalise autonoomsuse osas, sest Nõukogude Liidust eemaldudes ja rubla kadudes seoti eesti kroon saksa margaga ja 1999. aastast euroga. Andres Kasekampi sõnul on Eesti eesmärgiks olnud alati eemalduda sovieti sfäärist ja Venemaast ning integreeruda Euroopasse. Kasekampi sõnul pakkus majanduskriis head võimalust põhjendamaks valitsuse niigi vajalikke kärpeid euro liitumisega, mis pakkus rahvale valgust tunneli lõpust.
http://www.bloomberg.com/news/2010-12-31/estonia-joins-euro-club-as-curr...

THE WALL STREET JOURNAL
Estonia Prepares to Join the Euro Zone

31.10.2010, Gordon Fairclough

Eesti valmistub euroga liituma. Läti ja Leedu on seadnud euroga liitumise silmapiiriks 2013-2015. Kuid isegi Eestis on debatt liitumise üle olnud tuline. Uuringuandmed näitavad, et aasta lõpul toetas liitumist veidi enam kui pool rahvast. Anti Poolamets räägib euro hirmudest. Eesti viimaste aastate majandussammude ülevaade.
http://online.wsj.com/article/SB1000142405297020357440457605152242399646...

So Long, Estonian Kroon

30.12.2010, Stephen Fidler blog

Hüvasti Eesti kroon. Artikkel annab lühiülevaate krooni eluloost Eestis. Väikeriigi jaoks ei ole oma valuuta kuigi turvaline. Poola jaoks võis see küll toimida, kuid Eesti ei ole Poola, sest siinne finantsturg on liialt ebastabiilne, et ajada äri kohalikus valuutas ning Eesti peamised kaubanduspartnerid asuvad Euroliidus. Siiski ei lähe üleminek täiesti ilma muredeta, sest riiki ohustab Iirimaa sarnane hinnamulli tekkimine. Võib uskuda, et Eestit ootab eramajanduslik tulevik.
http://blogs.wsj.com/brussels/2010/12/30/so-long-estonian-kroon/

THE GLOBE AND MAIL
Joining a club in crisis

23.12.2010, David Mardiste

Eesti loodab, et euroalaga ühinemine ergutab julgeolekut ja heaolu, kuid teised endised Nõukogude liidu riigid, kes jälgivad eurotsooni riikide kriiside lahtirullumist ei ole selles kuigi kindlad.

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON POST
Estonia's euro joy dampened by EU debt crisis

27.12.2010, Jari Tanner

Hoolimata põrgulikust aastast eurole, liitub tilluke Eesti ühisrahaga uue aasta öösel, saades 17. liikmeks ning ühtlasi üheks vaesemaks ja väiksemaks ühinejaks. Liitumine on Eesti jaoks sümboolse väärtusega ning valmis ollakse pakkuma ka oma väikest abikätt kriisis vaevlejatele. Suur osa Eesti ühiskonnast näeb ühinemist kui 20 aasta pikkuse läände integreerumise kulminatsiooni. Olgugi, et ka Eestis leidub euro vastaseid on artikli autori arvates üllatav, et euroskeptism ei ole juba aasta kestnud eurokriisis oluliselt süvenenud. Eesti on küll teiste euroriikidega võrreldes suhteliselt vaene, kuid võimalik, et Eesti suudab näidata ülejäänud Euroopale ülimalt positiivset eeskuju fiskaalsest distsipliinist. Samas on karta inflatsiooni tõusu tuleval aastal Eestis.
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/12/27/AR201012...

Baltic state of Estonia adopts the euro

31.12.2010, Jari Tanner and Gary Peache

Balti riik Eesti liitub euroalaga.
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/12/31/AR201012...

THE WASHINGTON TIMES
Estonia enters new era with euro adoption

30.12.2010, Gary Peach and Jari Tanner

Artikkel sellest, et Eesti liitub euroalaga.
http://www.washingtontimes.com/news/2010/dec/31/estonia-enters-new-era-e...

CHIGAGO TRIBUNE
Tallinn and Turku take over as Europe's cultural capitals for 2011

Tallinn ja Turku on Euroopa kultuuripealinnad 2011. aastal. Juba 26 aastat on kultuurikrooni antud edasi linnast linna ning seekord on kultuurilinnasid ühendamas Balti meri. Tallinn on populaarne kruiisilaevade sadam, tuntud oma keskaegse vanalinna poolest, samas kui Soome vanim linn Turku peidab endas samuti keskaegset lossi. Antakse lühiülevaade mõlemast linnast.
http://www.chicagotribune.com/features/sc-trav-1228-cultural-capitals-20...

THE NEW YORK TIMES
French Deal to Sell Ships to Russians Is Criticized

28.12.2010, Doreen Carvajal

Kriitika prantslaste plaanile müüa Venemaale rünnakulaevu. Venemaa naabrid, sealhulgas Eesti, Leedu ja Gruusia tunnevad muret, et Prantsusmaa võib sellega näidata halba eeskuju ning panna teisigi Lääne riike müüma sõjatehnikad või muud varustust suurele idanaabrile Välisminister Urmas Paet ütles aga , et kahe või nelja laeva müümist ei näe Eesti suure turvalisuse ohuna, kuid pikaajalises planeerimises tuleb tehingu võimalikku mõju arvesse võtta.
http://www.nytimes.com/2010/12/29/world/europe/29france.html

As Euro Struggles, Estonia Readies for Entry in Currency

31.12.2010, Jack Ewing

Eesti liitub euroga. Võib näida kummaline, et väikeriik tahab raskustes oleva valuutaga ühineda, kuid Eesti on olnud selle liige de facto juba mõnda aega. Kroon on olnud seotud euroga ning sees olla on parem kui välja jääda. Majanduslikud aspektid kõrvale jättes on euro siiski lootuse ja jõukuse sümbol Eestile. Eesti riigijuhid ei näe eurole teist alternatiivi, vaatamata viimastele kriisidele. 2009. aastal viidi läbi äärmuslikke reforme euroga liitumiseks. Riigi keskmise kuupalgaga 785 eurot on Eesti eurotsooni vaeseim riik. Eesti on üks ärisõbralikumaid riike maailmas, olles märgitud Maailmapanga poolt 17. riigiks, kus on lihtne ajada äri. Loodetavasti ergutab euro investeerimist üle lahe asuvast Soomest.
http://www.nytimes.com/2010/12/31/business/global/31euro.html?pagewanted...

Congratulations to Estonia — or Maybe Condolences?

31.12.2010, Paul Krugman, Blogi

Palju õnne Eesti, euroga ühinemise puhul, kuid samas ka kaastunne, sest see liitumine ei ole päriselt see, mis kunagi lubatud.
http://krugman.blogs.nytimes.com/2010/12/31/congratulations-to-estonia-o...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Estonia prepares to embrace the euro

31.12.2010, Helen Womack

Eesti valmistub euroga liituma.
http://www.thetimes.co.uk/tto/news/world/europe/article2859323.ece

THE INDEPENDENT
Estonia to enter new era with euro adoption

31.12.2010

Eesti astub eurotsooniga liitudes uude ajajärku.
http://www.independent.co.uk/news/world/europe/estonia-to-enter-new-era-...

Welcome, Estonia, to flawed euroland

26.12.2010, Colm McCarthy

Eesti liitub euroalaga, lootuses et nad ei pea seda otsust tulevikus kahetsema. Artikkel keskendub põhiliselt euroala riikide kriiside tagamaade ja põhjuste seletamisele ning kriisist ülesaamise võimaluste analüüsimisele.
http://www.independent.ie/opinion/analysis/welcome-estonia-to-flawed-eur...

THE DAILY TELEGRAPH
Ex-Soviet state Estonia to become 17th eurozone member

31.12.2010

Endine Nõukogude Liidu riik Eesti liitub euroalaga.
http://www.telegraph.co.uk/finance/currency/8233645/Ex-Soviet-state-Esto...

FINANCIAL TIMES
Eurozone Agonistes

23.12.2010

Eesti liitub euroalaga uue aasta jaanuarist. Olgugi, et Saksamaal ja Prantsusmaal on euro toetus jätkuvalt kõrge, on selge, et rahandusliit ei saa toimida ilma mingi fiskaalse liiduta. Eurotsooni lagunemise tõenäolisus ei ole enam nulli juures, liitugu Eesti sellega või mitte. Džinn on pudelist välja lastud sellel aastal ning selle tagasi panemine on keeruline.
http://www.ft.com/cms/s/3/b17091cc-0e7b-11e0-b9f1-00144feabdc0.html

THE ECONOMIST
Baltic bet

29.12.2010

Eesti kroon on olnud 1992. aastast Eesti iseseisvuse sümbol, mis peadselt on saamas muuseumi eksponaadiks, kui 1. jaanuarist tuleb käibele euro. Enamik eestlasi aktsepteerib valitsuse arvamust, et kroonist loobumine tugevdab riiki majanduslikult ja poliitiliselt. Paljudele tähendab euro kindlustunnet, olles veel üks samm eemale Venemaast. Samas pakub Eesti majanduslik kogemus õppetunde ülejäänud eurotsooni riikidele. Suured kärped said teoks ilma mässude ja streikideta, mis tuleneb ehk sellest, et kärbete aeg ei olnudki nii raske taluda peale nõukogude inflatsiooni ajajärgu kogemusi. Kuid kas Eesti liitub “haige rahaga”?
http://www.economist.com/node/17800259?story_id=17800259

IIRIMAA AJAKIRJANDUS

THE IRISH TIMES
Poland to forge links with Estonian cats

30.12.2010, Daniel McLaughin

Eesti valmistub saatma mitmeid ilveseid Poola aitamaks võidelda Euroopa suurimate kasside väljasuremise vastu. Talve lõpus plaanitakse püüda kinni 2-4 ilvest ning lasta nad hiljem lahti Põhja- Poola metsades. Kokku ligi 20 euraasia ilvest kavatsetakse Eestist viia Poola, kui esimesed katsetused üleminekust õnnestuvad sellel kevadel. Eesti on Euroopa tihedaima ilveste populatsiooniga, sest väikeses riigis on ligi 800 ilvest. Eesti on tuntud ka pruunkarude ja huntide rohkuse poolest.
http://www.irishtimes.com/newspaper/world/2010/1230/1224286488691.html

Troubled euro zone welcomes Estonia to the club

29.12.2010, Daniel McLaughin

Raskustes eurotsoon tervitab uue liikmena Eestit.
http://www.irishtimes.com/newspaper/world/2010/1229/1224286422510.html

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Estland führt den Euro ein und ignoriert die Währungskrise

29.12.2010, Dyrk Scherff

1. jaanuaril saab Eesti 17. euroriigiks. 2009. aastal oli Eesti üks viiest euro kandidaatriigist, mis suutis riigivõla hoida alla 3%. 2010. aastal on väikeriik Luksemburgi kõrval ainuke, mis on suutnud välisvõla suurust ohjeldada. Riik on seda saavutanud tänu radikaalsele kokkuhoiule sotsiaalvaldkonnas ning investeeringutes. Eesti pole pärast Nõukogude Liidust taasiseseisvumist kunagi omanud suurt riigivõlga. Kõige rohkem oli Eestil probleeme inflatsiooni ohjeldamisega. Just see oli põhjuseks, miks riik 2006. aastal eurrongist maha jäi. Eesti liitumine euroalaga on märkimisväärne kuna see saavutati hoolimata majanduskriisist. 2011. aastal peab uus euroriik toetama abi vajavat Kreekat ning Iirimaad ja võib-olla ka Portugali. Poola, Tšehhi ning Ungari otsustasid lükata euro kasutusele võtmise edasi. Seaduse järgi on Ida-Euroopa EL-i riikidel kohustuslik kriteeriumite täitmisel euro kasutusele võtta.
Eesti ei kõhelnud euro kasutuselevõtmisel kuna kroon oli niikuinii algselt seotud saksa marga ning hiljem euroga. Majandusminister Juhan Partsi sõnul suurendab euro kasutuselevõtmine välisinvestorite usaldust Eesti vastu. Valitsusel polnud ka võimalust euro kasutuselevõtmist edasi lükata, kuna see on olnud riiklik poliitika alates 2004. aastast. Samuti on kodanikele lubatud majanduse tugevnemist ning palkade suurenemist pärast euroalaga liitumist. Riigis kevadel toimuvate valimiste eel mängib liitumine suurt rolli. Eesti Panga president Andres Lipstok sõnas, et Eesti soovib mängida samas liivakastis Saksamaaga, sest see annab kindlustunde. Juba on ka esimesi edusamme näha: Norra ettevõte Statoil toob oma uue finantskeskuse Eestisse. 270 miljoni euro suurune investeering oli Baltikumis 2010. aasta suurim. Eestlastest toetab napp enamus eurot. Kõige madalam on toetus Ida-Eestis, kus elavad peamiselt vanemad ja vene keelt kõnelevad inimesed. Ka majandusteadlaste seas leidub eurovastaseid. Tallinna Ülikooli professor Ivar Raig usub, et liitumine 2016. või 2017. aastal oleks olnud parem kuna siis oleks riik juba majanduslikult paremal järjel. Praegu ennustab Raig euro tõttu vaid majanduskasvu peatumist ning tööpuuduse suurenemist. Tartu Ülikooli professor Olev Raju hoiatab, et riik ei tohi rohkem kokku hoida, samuti on tervishoiusüsteem ning infrastruktuur kehvad. Eesti peamised ekspordipartnerid on Skandinaavia riigid ning Venemaa. Saksmaale läheb vaid 6% ekportkaupadest. IT on Eesti majanduse keskne valdkond. Maailmakuulus Skype sai alguse Tallinnast, samuti asub pealinnas suurim Skype esindus. Valitsus töötab laptoppidega ning Internetihullud eestlased saavad valida SMS-i ja Interneti kaudu. Samuti said nad sõna kaasa öelda euromüntide kujunduse valimisel.

Der Dunst der Suppenküchen im Online-Staat

29.12.2010, Konrad Schuller

Peaminister Andrus Ansip vaatab välja Stenbocki majast Toompeal ning tunneb uhkust selle üle, et Eesti euroala liikmeks on saamas. Eesti elas majanduskriisi raskelt üle, kuid tänu rangele poliitikale suutis täita kõik eurokriteeriumid. Selle negatiivne pool on aga suur tööpuudus, mis märtsis oli ligi 15%. Ansipi sõnul on Eesti alati soovinud olla läänelik ja leida turvatunnet, et kaitsta end ohtliku idanaabri Venemaa eest. Kes soovib Eesti arengut näha, ei pea Toompealt kaugele minema. 2008. aasta ehitusbuumi aegsed uhked büroohooned näitavad Eestit nagu ta end näidata soovib- fanaatiliselt modernselt. Eesti on IT arengu kodumaa. Siin said jalad alla Playtech ja Skype. Peaministri tööruumidest on näha ka Nõukogude Liidu kurbi mälestusi, vanu ja räämas hooneid. Koplis kohtab autor erinevaid raske elusaatusega inimesi - endisest vargast Sergeid, lõhkise ninaga endist meremeest Jürit ja veel huvitavaid inimesi. Headel aegadel said eestlased telefoni kaudu laenu võtta, kuid nüüd elavad noored pered suurte laenudega. Võlad, töötus, vaesus- selline on tüüpilise võlgniku tee. Kunagine 128 EUR suurune laen on mõnel juhul muutunud 2206 EUR suuruseks. 77 EUR suuruse töötu abirahaga riigis on nii suure laenu tagasimaksmine võimatu. Piet Boerefijni loodud Toidubank on loodud just selliste inimeste abistamiseks. Skype kontoris firma tegevdirektor Sten Tamkivi külastades õpib autor tundma ettevõtte ideoloogiat - we work hard, we play hard. Kurvast Koplist Skype kontorisse sõidab taksoga kõigest 15 minutit. Hoolimata karmist kokkuhoiupoliitikast on eestlased püsinud eemal tänavarahutustest. Isegi Stenbocki maja valvavad vaid mõned politseinikud. Maimu Bergi sõnul tunnevad kõik eestlased üksteist kellegi kaudu ning nõukogude ajast pärineb inimeste ettevaatlikkus. Kriisist sai tabatud kõige rohkem vene vähemus, kellest osa isegi eesti keelt ei räägi. Hoolimata sellest on Andrus Ansip uhke, et Eesti euro kasutusele võtab. Töötuse protsent on riigis samuti 4% langenud.

Willkommen im Club

29.12.2010, Hanno Mußler

Eesti liitub euroalaga ning vaatab läände. Riigist saab sellega kolmas endise kommunistliku idabloki maa, mis võtab ühisraha kasutusele. 2004. aastal EL-ga liitunud Eesti jaoks oli see samm läänemaailma poole kuna muudab riigi kaugemaks idanaabrist Venemaast. Majanduslikult ei peaks Eesti jaoks euro suuri muutusi tooma, sest ka varem oli kroon seotud euroga. Eesti soovis euroalaga liituda juba 2007. aastal, kuid kõrge inflatsiooni tõttu seda tollal ei suudetud. Märkimisväärne on asjaolu, et hoolimata majanduse 14% langusest 2009. aastal suutis Eesti täitsa Maastrichti kriteeriumid. Muidugi oleks euroala jaoks parem, kui sellised majanduslikult tugevad riigid nagu Rootsi või Taani ühisraha kasutusele võtaks. Eesti ei saa omale mitteliitumist väikese majandusruumi tõttu lubada. Saksamaa positsioon tugevneb Eesti liitumisel euroalaga. Väikerrik näitab Portugalile, Iirimaale, Itaaliale ja Kreekale, kuidas majandusraskustes kokku hoida. Näiteks vähendas rahandusminister Jürgen Ligi avaliku teenistuse kulutusi majanduslanguse ajal 10%. Eesti saab majandusraskustest kindlasti üle kuna 2011. aastal oodatakse majanduskasvu juba 3,5%, riigivõla suurus jääb 7% lähedale ning vähendada loodetakse ka 15% tööpuudust.Eesti on juba väljendanud arvamust, et kergemeelsete kulutajatega EL-s pole mõtet kompromisse teha. Väiekriigi peamine kaubanduspartner on põhjapool asuv Soome ning populaarseks on saanud tegutsemine IT-sektoris. Tere tulemast euroklubisse!

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Euros für die baltischen Hanseaten

29.12.2010, Thomas Urban

Tänu rangetele reformidele on Eesti rahaasjad korda saanud ning liitub aastavahetusel euroalaga. Lisaks saab aastavahetusel Tallinnast aastaks Euroopa kultuuripealinn. Autor imetleb Tallinna jõuluturgu, kuulates samal ajal õues toimuvat kontserti. Eesti euromündid näitavad maakaarti. Motiiv valiti välja rahvaküsitluse kaudu. Siiski, 40% eestlastest pole euro tulekuga rahul. Nad soovivad edasi kasutada eesti krooni, millel on pärast taasiseseisvumist Nõukogude Liidust suur emotsionaalne väärtus. Eurovastased kardavad kõige enam hinnatõusu. Juba viie viimase kuu jooksul on hinnad Eestis tõusnud ligi 5%. Lisaks ei pea nad õigeks, et tublilt tööd tegevad eestlased peavad maksma abiraha kreeklastele ja teistele euroala mureriikidele. Andrus Ansip on olnud ametis 5,5 aastat, rohkem kui üksi teine peaminister Balti riikides. Eesti soovis euroalaga liituda juba 2007. aastal, kuid inflatsiooni kõrge määra tõttu pidi see edasi lükkuma. 2008. aasta globaalse majanduskriiri ajal ei laenanud Eesti raha EL-lt ega IMF-lt nagu Läti ega suurendanud riigivõlga nagu Poola, vaid tõmbas püksirihma koomale, sest sellistel hetkedel ei tohi üle võimete elada. Ansipi valitsuse ranged kokkuhoiumeetmed viisid euroni, kuid tõid ka ligi 18% suuruse tööpuuduse. Hoolimata sellest on eestlased jäänud rahulikuks ning pole tulnud tänavatele meelt avaldama. Mitmed riigijuhid on viimasel ajal küsinud Eesti edu retsepti- see on skandinaavlaslik ettevaatlikkus, protestantlik tööeetika ning Hansa liidu reeglitest kinni pidamine. Siiski, tõsine probleem riigis on eraisikute suured võlad.
Eesti on juba ühe suure muutuste perioodi üle elanud, nimelt ülemineku plaanimajanduselt turumajandusele. Lennart Meri juhtimisel toimus sel ajal põlvkondade muutus poliitikas. Ametisse said 20-30aastased noored, tänu madalale maksukoormusele toimus rohke ettevõtete loomine, eriti elektroonikatööstuses. Eestist on saanud IT maa. Riigis on protsentuaalselt rohkem Interneti kasutajaid kui teistes EL-i riikides, lisaks loodi siin Skype. Eestlased on ka tunda saanud, et riigi elektroniseerimine toob kaasa julgeolekuriske. Tülis Tallinna ja Moskva vahel tabas Eestit maailma esimene küberrünnak, mida siiski suudeti hallata. Euro kasutusele võtmine on kindel märk Eesti arengust lääne suunas.

Zwerg mit guten Zeugnissen

30.12.2010, Alexander Hagelüken

Euroopas on siiski rahvas, kes eurot soovib- eestlased. Nad kannatasid mitu aastat ranget säästurežiimi, et 2011. aastal ühisraha kasutusele võtta. Eesti pole siiski oma väiksuse tõttu võimeline viima euroala paremuse poole. Euro on EL-le kasulik kuna stabiliseerib kogu piirkonda. Eesti taolised uued liikmesriigid on Saksamaale kasulikud, sest tõstavad suurriigi produktiivsust. Kreeka ja Eesti võrdlus näitab, milline riik euroks valmis on ja milline mitte. Kreeka võltsis numbreid, kuid Eesti võttis kasutusele range säästurežiimi. Mitmed Ida-Eurooopa riigid, kes nagu Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle on läinud, toovad euoalaga liitudes kogu regioonile vaid kasu. Euroopa peab seevastu hoolikalt oma tulevikuplaanid üle vaatama. Vaja on karme reegleid, mida kõik jälgima peavad.

Euro-Zone: Estland tritt bei Liebe Griechen, so geht's

30.12.2010, Alexander Hagelüken

Euroopas on siiski rahvas, kes eurot soovib - eestlased. Nad kannatasid mitu aastat ranget säästurežiimi, et 2011. aastal ühisraha kasutusele võtta. Eesti pole siiski oma väiksuse tõttu võimeline viima euroala paremuse poole. Euro on EL-le kasulik kuna stabiliseerib kogu piirkonda. Eesti taolised uued liikmesriigid on Saksamaale kasulikud, sest tõstavad suurriigi produktiivsust. Kreeka ja Eesti võrdlus näitab, milline riik euroks valmis on ja milline mitte. Kreeka võltsis numbreid, kuid Eesti võttis kasutusele range säästurežiimi. Mitmed Ida-Eurooopa riigid, kes nagu Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle on läinud, toovad euoalaga liitudes kogu regioonile vaid kasu. Euroopa peab seevastu hoolikalt oma tulevikuplaanid üle vaatama. Vaja on karme reegleid, mida kõik jälgima peavad.

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Neuer Passagier im Euro-Boot

28.12.2010, Hannes Gamillscheg

Intervjuu rahandusminister Jürgen Ligiga. Ajakirjanik küsib, kas Eesti läheb uppuva Titanicu nimega euro pardale. Ligi vastab, et Eesti astub hoopis mugava ja uppumatu kruiisilaeva pardale. Parem on olla laeva pardal, kui hulpida emalaeva järel. Eurotsoonis on soe ja kuiv, mitte ainult võrdluses külma merega, vaid ka võrdluses mõne teise liikmesriigiga. Ministri sõnul oleks Eesti euroalaga liitunud ka finantskriisist ette teades, kuna liitumine on loomulik samm nii geopoliitiliselt kui ka kultuuriliselt ning majanduslikult. Ligi ei pea ka Eesti väikest riigivõlga põhjuseks euroalaga mitte liitumiseks. 1992. aastast, kui Eesti kroon seoti Saksa margaga, on Eesti teiste EL liikmesriikidega seotud olnud. Minister ei pea põhjendatuks ka ideed euroala kaheks jagunemisest. Samuti ei toeta minister ajakirjaniku mõtet, et Eesti on suurte laenude mittevõtmise tõttu millestki loobunud. Eesti ei ole euro kasutusele võtmisega jõudnud sihtpunkti, vaid oma raamatupidamise korda saanud. Edasi töötada tuleb püsivalt. Eesmärgiks on aina parem kodu ja maailm. Lõpetuseks tunnistab minister, et arvutab ikka kroonides ning teeb seda ilmselt veel mõnda aega.
http://www.fr-online.de/wirtschaft/neuer-passagier-im-euro-boot/-/147278...

Estland: Euro-Einführung mitten in der Schuldenkrise

31.12.2010

Eesti saab 17. riigina euroala liikmeks. Range säästurežiim toob 2004. aastal EL-ga liitunud väikeriigile ühisraha. Angela Merkeli sõnul on ühine euro rahu ja vabaduse garantiiks Euroopas. Liidukantsleri sõnul on ka Saksamaal ühtset Euroopat ja eurot tarvis. Eesti liitumise järel kasvab euroala elanikkond 330 miljoni inimeseni. Olli Rehni sõnul on Eesti ühisrahaga liitumine õige palk range eelarvepoliitikaga riigile. Endisest Nõukogude Liidust on euro kasutusele võtnud vaid Slovakkia ja Sloveenia. Pole teada, millal toimub järgmine euroala laienemine. Jose Manuel Barroso tervitab samuti Eestit ning usub, et euro on ikka veel atraktiivne toob EL-i stabiilsust.
http://www.fr-online.de/wirtschaft/estland--euro-einfuehrung-mitten-in-d...

Tallinn eröffnet mit dem Euro, Turku mit Elektronik

30.12.2010, Hannes Gamillscheg

Veel varem pole olnud kaht kultuuripealinna, mis üksteisele nii lähestikku seisavad nagu teevad seda Turku ja Tallinn. Autor külastab praegu veel masendavana välja nägevat ala, kus 2011. aasta keskpaigas hakkavad olema kohvikud, promenaad ja uus Meremuuseum. Peagi pole järel midagi kunagisest Nõukogude Liidust. Valmivast Meremuuseumist saab Põhja-Euroopa vingeim muuseum, kogu Tallinan kultuuripealinna ürituste sari kannab pealkirja „mereäärsed lood“. Autor tutvustab ka Turku programmi. Tallinn alustab kultuuripealinna aasta sündmustega juba vana aasta õhtul, kui tähistatakse ka üleminekut eurole. Tallinna aastases programmis saab kuulata ka maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi loomingut. Aprillis leiab aset Jazzkaar, mis toob kohale paljud kuulsad muusikud. Kultuuripealinna SA-st sõnas Maris Hellrand, et üks nende eesmärke on meelitada ka rohkelt kodumaist publikut üritusi vaatama.
http://www.fr-online.de/kultur/debatte/tallinn-eroeffnet-mit-dem-euro--t...

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Der Euro ist vor Estland sicher

29.12.2010, Martin Kaelble

Eesti lliitub 17. riigina euroalaga. Riik, mida majanduskriis väga raskelt tabas, on tänu radikaalsele kokkuhoiupoliitikale suutnud raskused ületada. Eesti liitumine tugevdab range stabiilsuskultuuriga riikide blokki. Siiski, vaid napp enamus eestlastest toetab euro kasutusele võtmist. Peaminister Andrus Ansip lubab, et ühisraha kasutusele võtmine suurendab välisinvestorite arvu riigis ning mõjub majandusele üldiselt hästi. Seda usuvad ka mõned majandusteadlased. Nordeas töötava Helge Pederseni sõnul on Eesti peamised kaubanduspartnerid Rootsi, Soome ja Saksamaa. Nende riikidega enam tänu ühisrahale kaubandustõrkeid esinema ei peaks. Tuntuim euroskeptik, majandusteadlane Ivar Raig usub, et Eesti oleks pidanu veel viis aastat liitumisega ootama.
http://www.ftd.de/politik/europa/:stabilitaet-der-gemeinschaftswaehrung-...

Estland tritt als Nummer 17 der Euro-Zone bei

30.12.2010

Video- Eesti liitub 17. riigina euroalaga
http://www.ftd.de/unternehmen/:wirtschaft-estland-tritt-als-nummer-17-de...

HANDELSBLATT
Welche Krise? Estland freut sich auf den Euro

28.12.2010, Jochen Bittner

Eesti saab 1. jaanuarist eruaoala liikmeks. Ükskõik kus Eestis ringi käia, kriisist ei räägi keegi. Autori küsitletud Sigrid Valgma leiab, et euroraha pole diainilt eriti õnnestunud ning leiab, et eesti kroon on väljanägemiselt palju kaunim. Finantsminister Jürgen Ligi leiab, et Eesti pole kriisis olnud. Euroala mõningates riikides on kriis, kuid üldist euroala kriisi mitte. Viimasel aastal on Ligi sõnul euroala vastutustundlikkust juurde õppinud. Ministri kolleeg sõnal intervjuus vahele, et eestlased on saksameelsemad kui sakslased ise. Autor tuvustab üleminekut plaanimajanduselt turumajandusele ning kuidas välisninvestorite abil pärast 1991. aastat majandus toimima saadi. Ajakirjanik kohtub ka ühe Skype väljaarendaja Jaan Tallinnaga, kes regulaarselt Silicon Valleyt külastab ning nõustab ka Vabariigi Presidenti. Ka investeerib IT ärimees püsivalt Eesti riiki. Algselt kaheldi Eesti edus, kuid riik on ennast tõestanud. Siiski, Eesti suur mure on riigis elavad 300 000 venelast, kes mõtetes kuuluvad Moskva kultuuriruumi. Nad muretsevad väga hinantõusu pärast, kuna tööd leida on venelastel palju raskem. Autor kohtub ka majandusteadlasest Ivar Raigiga, kes on ka üks häälekamaid eurovastaseid. Raigi sõnul on Euroopas 3 majandustsooni- Saksamaa ja tema naabrid, lõunamaad ning Ida-Euroopa, kuhu kuulub ka Eesti. Liitumine euroalaga ning seega ka teise majandustsooniga on tema sõnul Eesti majandusele kahjulik. Ettevõtja Priit Tamm usub, et orienteerumine ekspordile on Eesti jaoks kõige vajalikum. Tamm arvab, et peagi saavad Eesti tootjad Skandinaavias edu saavutada.
http://www.handelsblatt.com/politik/international/waehrungsumstellung-we...

Estland führt den Euro ein

30.12.2010

Video- Eesti liitub 17. riigina euroalaga
http://www.handelsblatt.com/media/made-in-germany/estland-fuehrt-den-eur...

DIE ZEIT
"Die Esten müssen für den Euro zu große Opfer bringen"

28.12.2010, Jochen Bittner

Intervjuu Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, kes kritiseerib euro saamiseks kasutusele võetud säästumeetmeid. Linnapea arvates olid kokkuhoiumeetmed kodanike jaoks liiga radikaalsed. Eesti oleks pidanud toimima nagu Poola, mis otsustas seekord euro kasutusele võtmisest loobuda. Savisaar leiab, et euroalaga liitumise teemadel ei peetud avalikkuses piisavat debatti. Praeguseks on rahvas juba liiga palju euro nimel kannatama pidanud. Läheb kaua aega, kuni ühisraha Eestile kasulikuks muutub. Savisaar usub, et Tallinnas ja kogu Eestis on suur hulk inimesi, kes vajavad rohkem riigi tuge. Seepärast viidi linnapea käsul Tallinnas läbi kartulite ja küttepuude tasuta jagamine. Savisaar usub, et Eesti pole enam odava tööjõuga riik. Suurim mure erasektoris on selle kuulumine peamiselt välisinvestoritele, mistõttu kasum riigist välja läheb. Riik peaks rohkem ettevõtjaid toetama.
http://www.zeit.de/politik/ausland/2010-12/euro-interview-savisaar

"Wir sind deutscher als die Deutschen"

23.12.2010, Jochen Bittner

Eesti saab 1. jaanuarist eruaoala liikmeks. Ükskõik kus Eestis ringi käia, kriisist ei räägi keegi. Autori küsitletud Sigrid Valgma leiab, et euroraha pole disainilt eriti õnnestunud ning leiab, et eesti kroon on väljanägemiselt palju kaunim. Rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et Eesti pole kriisis olnud. Euroala mõningates riikides on kriis, kuid üldist euroala kriisi mitte. Viimasel aastal on Ligi sõnul euroala vastutustundlikkust juurde õppinud. Ministri kolleeg sõnal intervjuus vahele, et eestlased on saksameelsemad kui sakslased ise. Autor tuvustab üleminekut plaanimajanduselt turumajandusele ning kuidas välisninvestorite abil pärast 1991. aastat majandus toimima saadi. Ajakirjanik kohtub ka ühe Skype väljaarendaja Jaan Tallinnaga, kes regulaarselt Silicon Valleyt külastab ning nõustab ka Vabariigi Presidenti. Ka investeerib IT ärimees püsivalt Eesti riiki. Algselt kaheldi Eesti edus, kuid riik on ennast tõestanud. Siiski, Eesti suur mure on riigis elavad 300 000 venelast, kes mõtetes kuuluvad Moskva kultuuriruumi. Nad muretsevad väga hinantõusu pärast, kuna tööd leida on venelastel palju raskem. Autor kohtub ka majandusteadlasest Ivar Raigiga, kes on ka üks häälekamaid eurovastaseid. Raigi sõnul on Euroopas 3 majandustsooni- Saksamaa ja tema naabrid, lõunamaad ning Ida-Euroopa, kuhu kuulub ka Eesti. Liitumine euroalaga ning seega ka teise majandustsooniga on tema sõnul Eesti majandusele kahjulik. Ettevõtja Priit Tamm usub, et orienteerumine ekspordile on Eesti jaoks kõige vajalikum. Tamm arvab, et peagi saavad Eesti tootjad Skandinaavias edu saavutada.
http://www.zeit.de/2010/52/Estland

DIE WELT
Das Beste zum Schluss

26.12.2010, Sönke Krüger;Kira Hanser;Rita Schulze;Nicole Steiner;Anna Wa

Ülevaade põnevatest reisisihtkohtadest üle maailma. Teiste seas tuuakse välja Eesti, mis liitub aastavahetusel euroalaga.
http://www.welt.de/print/wams/reise/article11828289/Das-Beste-zum-Schlus...

In Estland treffen sich der Euro und der Rubel

27.12.2010, Gerhard Gnauck

Eesti võtab 1. jaanuaril kasutusele euro. Autor külastab Kohtla-Järvet, kus kaevandatakse põlevkivi. Uued tootmishooned näitavad tööstuse kasvutendentse. Ida-Eestis elavad inimesed räägivad peamiselt vee keelt ning tunnevad end samuti rohkem venelaste kui eestlastena. Paljud neist on mures euro tuleku pärast, sest hinnad tõusevad sel juhul veelgi. Novembris näitas 2010. aasta hinnatõus juba 5%. Viimase kahe aastakümne jooksul on eestlased näinud hullematki kui praegune hinnatõus: taasiseseisvumine Nõukogude Liidust, turumajandusele üleminek ja riigi ülesehitamine. Eestit on viimase viie aasta jooksul peaministrina valitsenud liberaalsest Reformierakonnast pärit Andrus Ansip. Suhted naaberiigi Venemaaga on endiselt pingelised. Alles hiljuti ilmus ajalehes psotimees artikkel, kus süüdistatakse Tallinna linnapea Edgar Savisaare erakonda raha saamises Venemaalt. Savisaar ise sõnas, et raha anti Eestisse uue vene kiriku ehitamiseks. Autor imestab ka e-valitsuse üle ning mainib Skype kui Eestis loodud tarkvara. KohtlaäJärvel elav majandusmagister Arman Piirsalu ei usu, et euro positiivseid muutusi kaasa toob. Andrus Kivirähk suhtub eurosse positiivselt ning leiab, et Euroopa idaosas on vaid kaks võimalust arenguks- euro või rubla suunas. Eestlased on oma valiku teinud.
http://www.welt.de/wirtschaft/article11849669/In-Estland-treffen-sich-de...

Wo Euro und Rubel sich treffen

28.12.2010, Gerhard Gnauck

Eesti võtab 1. jaanuaril kasutusele euro. Autor külastab Kohtla-Järvet, kus kaevandatakse põlevkivi. Uued tootmishooned näitavad tööstuse kasvutendentse. Ida-Eestis elavad inimesed räägivad peamiselt vee keelt ning tunnevad end samuti rohkem venelaste kui eestlastena. Paljud neist on mures euro tuleku pärast, sest hinnad tõusevad sel juhul veelgi. Novembris näitas 2010. aasta hinnatõus juba 5%. Viimase kahe aastakümne jooksul on eestlased näinud hullematki kui praegune hinnatõus: taasiseseisvumine Nõukogude Liidust, turumajandusele üleminek ja riigi ülesehitamine. Eestit on viimase viie aasta jooksul peaministrina valitsenud liberaalsest Reformierakonnast pärit Andrus Ansip. Suhted naaberiigi Venemaaga on endiselt pingelised. Alles hiljuti ilmus ajalehes psotimees artikkel, kus süüdistatakse Tallinna linnapea Edgar Savisaare erakonda raha saamises Venemaalt. Savisaar ise sõnas, et raha anti Eestisse uue vene kiriku ehitamiseks. Autor imestab ka e-valitsuse üle ning mainib Skype kui Eestis loodud tarkvara. KohtlaäJärvel elav majandusmagister Arman Piirsalu ei usu, et euro positiivseid muutusi kaasa toob. Andrus Kivirähk suhtub eurosse positiivselt ning leiab, et Euroopa idaosas on vaid kaks võimalust arenguks- euro või rubla suunas. Eestlased on oma valiku teinud.
http://www.welt.de/print/die_welt/politik/article11855823/Wo-Euro-und-Ru...

"Der Euro macht uns noch attraktiver"

28.12.2010, Gerhard Gnauck

Intervjuu peaminister Andrus Ansipiga. Peaminister ei soovi rääkida Eesti eduloost, vaid rõhutab riigi säästliku rahanduspoliitika olulisust. Hoolimata sellest pidi Eesti kriisiajal säästma, näiteks vähendati avaliku sektori kulutusi. Peaminister tänab rahvast radikaalsetesse säästuplaanidesse mõistva suhtumise eest. Eesti valitsust usaldab 53% elanikkonnast, mis on EL-s neljas tulemus. Ansip ei usu, et euro kellelegi probleeme tekitab, pigem tagab see piirkonna stabiilsuse ning teeb riigi välisinvestoritele atraktiivsemaks. Välismaal töötavad eestlased on samuti osake Eesti edust, kuna tõid riiki raha ning töökogemust. Tänu liitumisele Schengeni alaga on vee turistide külastatavus Eestise tõusnud, majandussuhted pole kahe riigi vahel jahtunud. Peaminister loodab, et leitakse lahendus ka Gruusia sõja algataja teemal. Ansip räägib ka Baltikumi ning Poola ühise elektrijaama loomisest. Vene vähemuse integreerimise teemadel on Eestil veel peaministri sõnul arenguruumi. Ansip usub, et valitsuse tasandil pole Eestis kunagi olnud antisemitismi.
http://www.welt.de/print/die_welt/politik/article11855832/Der-Euro-macht...

Estlands Beitritt bringt neue Euro-Münzen

30.12.2010

Artikkel Eesti üleminekust eurole. Välja on toodud ülemineku ajatabel ning video uutest euromüntidest.
http://www.welt.de/wirtschaft/article11904574/Estlands-Beitritt-bringt-n...

Estland zeigt stolz seine Euro-Münzen

30.12

Video uuest Eesti eüromüntidest
http://www.welt.de/videos/wirtschaft/article11901518/Estland-zeigt-stolz...

DER TAGESSPIEGEL
Estland setzt die Krone ab

30.12.2010, André Anwar

Eestist saab 1. jaanuaril 17. eurotsooni liige. Väike Balti riik suutis end finantskriisi vastu edukalt ette valmistada. Enne kriisi sõitsid eestlased uhkete autodega ja said riigis asuvatelt Rootsi pankadelt kergelt laenu. Majanduskriisi ilmnemisel kadusid tänavatelt autod ning pangad hakkasid laene tagasi nõudma. Riik võttis kasutusele range säästueelarve. Õnneks oli rahvas Nõukogude Liidu ajast harjunud kokku hoidma. Mõisteti soovi saada lääneriigiks. IT suurmees Sten Tamkivi sõnul valitseb Eestis kõrge töömoraal. Pärast Nõukogude Liidust taasiseseisvumist on Eesti enim kasumit teeninud IT sektoris. Eestlased teavad, et aastavahetusel toimuva euro kasutusele võtmisega ei toimu positiivsed arengud üleöö. Positiivse märgina toob autor välja, et Eestis saab firmat luua kõigest 18 minutiga.
http://www.tagesspiegel.de/wirtschaft/estland-setzt-die-krone-ab/3685508...

Estland nimmt Abschied von der Krone

29.12.2010, Paul Flückiger

Eesti võtab 17. riigina kasutusele euro. Galina Valgast usub, et hinnad tõusevad selle tõttu kaks korda- enne ja pärast 1. jaanuari. Seevastu voodipesusid müüv Olga uut valuutat ei karda. Eesti täidab ainukese riigina Euroopas sel aastal Maastrichti kriteeriumid. Valgamaalase tellitud uuringus selgub, et vaid iga 3. Lõuna-Eestis elav eestlane soovib euro kasutusele võtmist. Sotsioloog Jüri Köre hinnangul on eestlased eelkõige praktiliselt mõtlevad inimesed. Valga naaberlinnas Valkas hindavad elanikud Eesti saavutust.
http://www.tagesspiegel.de/politik/estland-nimmt-abschied-von-der-krone/...

Staunen & Saunen

27.12.2010, Frederik Hanssen

Artikkel kultuuripealinnadest Tallinnast ja Turkust. Kõigepealt tutvustatakse Soomes asuvat Turkut, seejärel Eesti pealinna. Tallinna programm kannab nimetust „mereäärsed lood“. Nõukogude Liidu ajal oli Tallinna mereäär osaliselt suletud, kuid 2011. aastal avatakse kaunis piirkond kõigile huvilistele. Aasta jooksul on külastajatel võimalik osa võtta erinevatest huvitavatest festivalidest nig üritustest. Välja on toodud mõlema kultuuripealinna koduleheküljed.
http://www.tagesspiegel.de/kultur/staunen-und-saunen/3682282.html

DIE TAGESZEITUNG
Moneten fürs Monopoly spielen

30.12.2010

Mida euro eurooplastele tähendab. Teiste riikide seast on välja toodud ka Eesti. Jürgen Ligi usub, et ühisraha on ainuke õige lahendus, seevastu eurovastane majandusteadlane Ivar Raig kritiseerib liitumist. 21aastane tudeng Alexander suhtub postiivselt ühiraha kasutusele võtmisse, samuti leiab Raita, et euro on praktiline. Eestlased on viimase 20 aasta jooksul juba ühe valuuta muutuse läbi elanud. Läti sotsiaaldemokraadi Armands Strazds’ sõnul toob euro kasu vaid tugeva majandusega riikidele.
http://www.taz.de/1/zukunft/wirtschaft/artikel/1/moneten-fuers-monopoly-...

Estland an Bord, Schiff in Seenot

29.12.2010, Reinhard Wolff

Eesti võtab 17. riigina kasutusele ühisraha euro. Eesti jaoks pole olnud küsimus, kas liituda eurolaga. See on olnud eesmärk. Väljastpoolt paistab Eesti musterõpilasena. Luksemburgi kõrval täidab riik ainukesena sel aastal kõik Maastrichti kriteeriumid. Liitumisega kaasa toodud ohvritest räägitakse harva. Eriti räägitakse vähe sellest, et liitumine on range säästueelarve tõttu suurendanud tööpuudust märgatavalt. Läti ja Leedu on mitmeid aastaid Eestit kadestanud, kuid la nendes riikides on euroskepsis tõusnud.
http://www.taz.de/1/debatte/kommentar/artikel/1/estland-an-bord-schiff-i...

Wenig Euro-Begeisterung in Tallinn

24.12.2010

Eesti liitub 17. riigina euroalaga. Tallinna sadama alkoholipoodides rõõmustatakse selle üle, sest nüüd saavad Soome kliendid osta jooke ühise raha eest. Juba pool aastat on kõigis Eesti kaubandusasutustes hinnad välja toodud mõlemad vääringus. President Toomas Hendrik ilvese sõnul oli Eestile majanduskriisi ajal kõige raskem euroalasse mitte kuulumine. Riik on kodanikele tellinud 561 000 eurokalkulaatorit, et tagada ühelt valuutalt teisele sujuv üleminek. 1. detsembrist on müügil ka 200 krooni suurune euro stardikomplekt. Majandusteadlase Ivar Raigi sõnul ei too euroga liitumine Eestile mingit kasu. Eurot soovib vaid napp enamus eestlastest. Suurimad euovastased on venekeelse elanikkonna hulgas.
http://www.taz.de/1/zukunft/wirtschaft/artikel/1/wenig-euro-begeisterung...

MANAGER MAGAZIN
Estland freut sich auf die Krisenwährung

31.12.2010

Eesti saab 17. riigina euroala liikmeks. Range säästurežiim toob 2004. aastal EL-ga liitunud väikeriigile ühisraha. Angela Merkeli sõnul on ühine euro rahu ja vabaduse garantiiks Euroopas. Liidukantsleri sõnul on ka Saksamaal ühtset Euroopat ja eurot tarvis. Eesti liitumise järel kasvab euroala elanikkond 330 miljoni inimeseni. Olli Rehni sõnul on Eesti ühisrahaga liitumine õige palk range eelarvepoliitikaga riigile. Pärast aastavahetuse südaööd võtab peaminister Andrus Ansip sularahaautomaadist välja euroraha.
http://www.manager-magazin.de/politik/artikel/0,2828,737290,00.html

DER SPIEGEL
Krisengeld fürs Balten-Musterländle

31.12.2010

Eesti ühineb 17. riigina euroalaga. Olli Rehn nimetab seda kui tasu säästliku riigieelarve eest kriisi ajal. Jose Manusel Barroso sõnul on stabiilse riigieelarvega riigi liitumine euroalaga positiivne kuna tõstab kogu piirkonna usaldusväärsust. Jaanuarist kasutavad 330 miljonit eurooplast ühisraha. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on uuel valuutal eelkõige emotsionaalne väärtus. Eestit tuntakse ka „Balti tiigrina“. Erinevalt Lätist ja Leedust suutis Eesti täita kõik Maastrichti kriteeriumid. Seni pole teada, millal võiks toimuda uus eurotsooni laienemine.

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

ORF
Kulturhauptstadt Tallinn- spektakuläre Eröffnung

Raadiointervjuu Kultuuripealinna avatseremooniast.
http://oe1.orf.at/artikel/266120

DIE PRESSE
Euro für die Esten: Mitten in der Krise ein neues Mitglied

29.12, Hannes Gamillscheg

Eesti võtab 1. jaanuril kasutusele euro. Praegu maksavad eestlased peamiselt paberrahaga, kuid peagi tuleb kroonid vahetada euromüntide vastu. Juba pool aasta on kõik kaubandusettevõtted pidanud näitama hindu mõlemas valuutas. Riik on kodanikele tellinud 561 000 eurokalkulaatorit, et tagada ühelt valuutalt teisele sujuv üleminek. 1. detsembrist on müügil ka 200 krooni suurune euro stardikomplekt. Ogranisatsioon Meeeitahaeurot on kogunud 10 000 allkirja euro vastuvõtmise vastu. Allkirju hakati koguma liiga hilja. Euro pooldajate jaoks toob uus valuuta stabiilsust, seda nii riigisiseselt kui ka kogu euroalas. Pärast aastavahetust on Eestis 2 nädalat kasutusel mõlemad valuutad. Kui Tartu Ülikooli professor Raul Eamets uusi münte katsus, soovis ta, et Eesti oleks hoopis üle läinud sularahavabale režiimile.
http://diepresse.com/home/politik/eu/621663/Mitten-in-der-Krise_Euro-fue...

Estland führt als 17. EU-Land den Euro ein

31.12.2010

Eesti saab 17. riigina eurotsooni liikmeks. 2004. aastal EL-ga liitunud väikeriik sai juba juunis positiivse vastuse eurole ülemineku suhtes. Erinevalt Lätist ja Leedust suutis Eesti täita kõik Maastrichti kriteeriumid. Seni pole teada, millal võiks toimuda uus eurotsooni laienemine.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/international/622230/Estland-fuehrt...

DER STANDARD
Estland freut sich auf den Euro

29.12.2010

Eestist saab 1. jaanuaril eurotsooni liige. Tallinnas asuv valitsus loodab, et ühisraha kasutusele võtmine suurendab välisinvestorite huvi väikeriigi vastu ning tugevdab majandust. Eestlased ise soovivad muutuste perioodil ilmselt hoopis raha kokku hoida. Friedrich Heinemanni sõnul Euroopa Majandusuuringute keskusest on Eesti näidanud end poliitiliselt stabiilse ja majanduslikult mõistlikuna. Tema sõnul on just praegu Eestil sobiv aeg euroalaga liituda. Euroopa Keskpangas leidub ka kahtlejaid Eesti valmiduses ühisraha kasutusele võtta. Jaanuarist saab Andres Lipstokist Euroopa Keskpanga juhatuse liige.
http://derstandard.at/1293369596347/Ab-Jaenner-Estland-freut-sich-auf-de...

Estland sparte sich Umstieg schön

30.12.2010, André Anwar

„Kui väljas tormab, on paadis kindlam,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi Eesti liitumise kohta eurotsooniga. Kannatlik ”Balti tiigrina” tuntud Eesti suutis tänu radikaalsele säästueelarvele täita Maastrichti kriteeriumid. Euro on kui tasu raske aja üleelamise eest. Eestit mainitakse ka kui edukat IT riiki.
http://derstandard.at/1293369702672/Euro-Einfuehrung-Estland-sparte-sich...

Enthusiasmus für neue Währung verblasst

29.12.2010, András Szigetvari

Eestist saab uus eurotsooni liige samal ajal kui ülejäänud piirkonnas on vähenenud toetus ühisrahale. Seaduse järgi on kõik 12 2004. aastal liitunud uut liikmesriiki kohustatud Maatsrichti kriteeriumite täitmisel euro kasutusele võtma. Suurim euroskeptik EL-s pn Tšehhi. Eurost on huvitatud veel Poola ja Ungari, kuid nemad on liitumise tulevikku lükanud. Eesti kõrval soovisid euroalaga ühineda Läti ja Leedu, kuid kahel teisel Balti riigil ei õnnestunud kõiki kriteeriume täita.
http://derstandard.at/1293369705131/Osten-Enthusiasmus-fuer-neue-Waehrun...

Stiller Protest gegen den Euro in Tallinn

30.12.2010

Kaks päeva enne euroalaga liitumist toimus Tallinnas Teatriväljakul rahumeelne eurovastane protest. Üles riputati paar plakatit ja süüdati mõned küünlad krooni mälestuseks. Viimasel nädalal näitas küsitlus, et napp enamus eestlastest toetab euroalaga ühinemist. EL transpordivolinik Siim Kallas toetas eurole üleminekut, kuid hoiatas praegust peaministrit Andrus Ansipit nägema ka eurost tulenevaid ohtusid. Endine Lästi välisminister Andris Vilks peab Eesti ühinemist eurotsooniga kogu piirkonna jaoks oluliseks sammuks.
http://derstandard.at/1293369736873/Estland-Stiller-Protest-gegen-den-Eu...

KURIER
„Wir sind Deutscher als die Deutschen“

31.12.2010, Margaretha Kopeinig

Samal ajal kui mitmetes Euroopa riikides eurosse negatiivselt suhtutakse, võtab Eesti 1. jaanuaril ühisraha kasutusse. Ülduse ja poliitikute seas valitseb sellel teemal konsensus. Tööandjate Keskliidu esimehe Een Veskimägi sõnul pidid nad palju vaeva nägema, et euro vajalikkust mõistetaks. Mööbliäriga tegelev Veskimägi usub, et euro muudab Eestit atraktiivsemaks ja teeb kohalikele ettevõtjatele välismaale laienemise lihtsamaks. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul soovib Eesti stabiilsust.
Artiklile on lisatud ka intervjuu välisminister Urmas Paetiga. Minister sõnab, et Venemaa peaks oma suhtumist EL-i muutma ja nägema liitu kui partnerit. Samuti avaldab Paet toetust Türgi, Moldaavia, Ukraina, Gruusia ja Valgevene EL liikmelisusele. Armeenia ja Aserbaidžaani liitumises EL-ga ei näe minister võimalust.
http://kurier.at/wirtschaft/2061470.php

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

Mitten in ihrer schwersten Krise erhält die Euro-Zone ein neues Mitglied

31.12.2010, René Höltschi

Majanduskriis eurotsoonis lõppeb uue liikmesriigi vastuvõtmisega. 1. jaanuaril võtab Eesti kasutusele euro. Väikese Eesti liitumine ei suurenda euroala märgatavalt, seda ei rahvaarvus ega pindalalt. Eestist saab üks vaesemaid euroala maid, riigi SKP on vaid 64% eurotsooni keskmisest. Väiksuse ja vaesuse tõttu ohustab uut liikmesriiki hinnatõus. Eestit külastades soovitas Olli Rehn eestlastele ettevaatlikust ning kokkuhoidlikust. Eesti vajab mehe sõnul püsivat tootlikkuse kasvu ning töötuse vähendamist. Rehni manitsussõnad pärinevad kogemusest Iirimaa ja Kreekaga. Eesti on aga ise suutnud kriisist välja tulla ning täita kõik Maastrichti kriteeriumid. Pole teada, millal järgmine riik euroalaga liituda saab. Läti ja Leedu, mis samuti euro kasutusele võtta soovisid, peavad defitsiidi tõttu selle unistuse edasi lükkama. Poola ja Tšehhi isegi ei üritanud sel korral euroalasse saada.
http://www.nzz.ch/nachrichten/wirtschaft/aktuell/mitten_in_ihrer_schwers...

Estlands Traum vom Euro geht endlich in Erfüllung

31.12.2010, Ingrid Meissl Årebo

1. jaanuaril liitub euroalaga orrikonna vaeseim, kuid tublim riik. Liitumise eel peavad rahandusminister Jürgen Ligi ja peaminister Andrus Ansip püsivalt seletama, miks on eurotsooniga liitumine Eesti jaoks parim just nüüd, mitte pärast majanduskriisi möödumist. Vaid napp enamus eestlastest suhtub eurosse positiivselt. Eesti kroon on paljude eestlaste jaoks taasiseiseisvuse sümboleid. Kolm eestlast neljast kardab, et eurole üleminek toob kaasa hinnatõusu. Riigijuhid peavad püsivalt selgeks tegema, et hinnatõus on tingitud muutustest maailmaturul. Range kokkuhoiupoliitikaga on Eesti sellistele riikidele nagu Kreeka ja Iirimaa suureks eeskujuks. Aastavahetusel võetakse Tallinnas suure peoga euro vastu. Üritust tulevad kadedal ilmel vaatama ka Läti ja Leedu riigijuhid.
http://www.nzz.ch/nachrichten/wirtschaft/aktuell/estlands_traum_vom_euro...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Malgré la crise, l'Estonie fait le pari de l'euro

31.12.2010, Ilan Caro

Hoolimata kriisist panustab Eesti eurole saades uuest aastast 17. eurotsooni liikmeks.
http://abonnes.lemonde.fr/economie/article/2010/12/31/malgre-la-crise-l-...

LE FIGARO
L'Estonie adopte l'euro le 1er janvier

27.12.2010, Anne Cheyvialle

Eestist saab 17. eurotsooni kõige vooruslikum ja vaesem liige. Eesti elanikud kardavad euro tulekuga hindade tõusu. Euroskeptikud rõhuvad ka eesti krooni nostalgilisele väärtusele. Andrus Ansipi jaoks on ühinemine loogiline jätk ühele pikale protsessile pärast iseseisvumist 1991. aastal ning Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal. Erinevalt naaberriigist, kes sõi euro tuleku alguse ära liiga kõrge inflatsiooni tõttu viidi Eestis läbi radikaalseid kärpereforme vastamaks Maastrichti nõudmistele. Majandusteadlane Maris Lauri sõnul on majandus kasvamas ekspordi tõttu, mis kasvas eelmine kuu 40 protsenti.
http://www.lefigaro.fr/conjoncture/2010/12/27/04016-20101227ARTFIG00425-...

Euro : le message de Tallinn

27.12.2010, Gaëtan De Capèle

Eurotsoon, mis on lõhkemise äärel, on valmis uuest aastast võtma vastu uue liikme. Üldiselt on viimased rahaliiduga ühinemised toimunud suure tähelepanuta - Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008) ja Slovakkia (2009), kuid enam ei ole tegemist « tavalise » ajaga. Ligi aasta vaevleb euro raskustes ning just nendes tingimustes on endine NSVL riik ühinemas. Mida tähendab see ühinemine selle pisikese riigi poolt, keda mitte üks kümnest eurooplasest ei suuda kaardilt leida. Kas poleks mitte mõistlikum panna see ühinemine jutumärkidesse, vähemalt ajaks mil selgub, kas Euroopal õnnestub elada üle kriitiline 2011. aasta. Kriisi põhjuseid ei tasu otsid amitte idast, vaid pigem asutajaliikmete hulgast, sest vastupidiselt eelnimetatutele annab Eesti head eeskuju range kärpepoliitikaga, mis senini toimib sujuvamalt võrreldes saksa kärpe mudeliga. Seega saadab Eesti ilma positiivse sõnumi valides ja toetades eurot.
http://www.lefigaro.fr/mon-figaro/2010/12/27/10001-20101227ARTFIG00409-e...

Sept pays candidats pour rejoindre le club

27/12/2010 , Fabrice Nodé-Langlois

Eesti järel on seitse riiki euro ootejärjekorras – Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, Tšehhi vabariik, Ungari ja Poola. Kõigi nende jaoks tähendab liitumine Euroopa integreerumise olulist sammu. Järgmine liituja on tõenäoliselt Läti 2014. aastal. Ülevaade ühineda soovivate riikide käekäigust.
http://www.lefigaro.fr/conjoncture/2010/12/27/04016-20101227ARTFIG00458-...

LIBERATION
L’Estonie abdique la couronne

Marielle Vitureau

Eestlased on tuttavad Euroopa ühisrahaga, millega nad uuest aastast ühinevad. Üleminek toimub kiirelt, kaks valuutat on käibel jaanuari kahel esimesel nädalal. Rahvas on selleks hästi ette valmistatud, sest juba viimased kuus kuud on hinnad olnud märgitud mõlemas valuutas. Kroonil on aga sümboolne tähtsus ning euro toetus on eestlaste hulgas veidi langenud. Kroone peetakse ilusamaks rahaks euroga võrreldes. Euro on stabiilsuse sümbolina olnud kõigutamatu pikka aega, kuid viimased kriisid on seda kindlust murdnud. Eurole üleminek on Eestile ratsionaalne samm. Eelnevalt NATO, Euroopa Liit, Schengeni ruum. Sellel aastal liitumine OECD-ga ja nüüd euro.
http://www.liberation.fr/economie/01012310125-l-estonie-abdique-la-couronne

LA VOIX DU NORD
Ils sont fous ces Estoniens !

29.12.2010, Hervé Favre

Eestlased on hull rahvas, sest nad plaanivad oma vana hea krooni vahetada euro vastu välja uusaasta ööl. See väikeriik on valmis võtma kõik eurotsooni riskid ning usuvad vastupidiselt paljudele selle positiivsesse mõjusse Eestile.
http://www.lavoixdunord.fr/France_Monde/actualite/Secteur_France_Monde/2...

L´EXPRESS
L'Estonie s'éloigne de Moscou en adoptant l'euro au pire moment

28.12.2010

Eesti kaugeneb Venemaast liitudes euroga. Tegemist on arvatavasti tulevate aastate ainukese liitumisega, sest paljud teised riigid usuvad, et nende majandused on rohkem kaitstud euroliidust väljaspool olles. Eestis ollakse kindlad, et euro elavdab ja soodustab majanduselu. Kasekamp usub, et lisaks majandusele aitab euro kaasa ka kindlustunde loomisel Eestis. Sõna saab Anti Poolamets. Läti ja leedu on ühinemise eesmärgiks seadnud 2014. aasta.
http://www.lexpress.fr/actualites/2/l-estonie-s-eloigne-de-moscou-en-ado...

LA TRIBUNE
Le Premier ministre de l'Estonie : «Pourquoi mon pays entre dans la zone euro »

28.12.2010, Yann-Antony Noghès

Andrus Ansip selgitab, miks liitub Eesti euroga. Eesti arengu lugu pärast 1991. aasta taasiseseisvumist. Ansipi sõnul on teatud riigid küll kriisides, kuid üht üldist eurotsooni kriisi kusagil ei ole ning euro head päevad on veel tulemas. Euro aitab elavdada eksporti teiste Euroopa riikidega. Ligi 90 protsenti krediidist on eurodes juba praegu. Ansip räägib ka Eesti madalast riigivõlast ning sellest, et eesti ei vaja euro võlakirju.
http://www.latribune.fr/actualites/economie/international/20101228trib00...

L'Estonie remplace sa couronne par l'euro

31.12.2010

Eesti vahetab krooni euro vastu. Keskööl võtab peaminister Ansip välja esimesed eurod sularahaautomaadist. Tallinnasse on europidustuste ajaks tulemas mitmeid Euroopa Komisjoni volinikud ning ka Läti ja Leedu peaministrid. President Toomas Hendrik ilves on öelnud, et eurotsooni võlaprobleemid ei ole euro süü ning eesti jaoks on ühinemine suur võimalus. Eurotsooni jaoks ei muuda Eesti liitumine aga eriti midagi.
http://www.latribune.fr/actualites/economie/international/20101231trib00...

LA CROIX
Les Estoniens s’ancrent à l’Ouest

30.12.2010, Antoine JACOB

Euro ülemineku eelõhtul kõlab eestlaste üldine lootus, et kõik läheb hästi. Venemaa kohalolu teisel pool idapiiri tuletab meelde veel 20 aasta tagust okupatsiooni ning sunnib väikeriiki aktiivselt Läände integreeruma. 2009. aastal elati üle ränk langus, kus palkasid langetati ligi 20 protsenti ning töötus tõusis 15,5 protsendini. Täna rangele eelarvepoliitikale sai Eesti lõpuks heakskiidu euroga ühinemiseks. Kroonistlahkumine tekitab nostalgiat. Üks riigi väheseid euroskeptikute eeskõnelejaid Anti Poolamets võrdleb eurot aga vene rublaga, is on peale surutud ülevalt poolt.
http://www.la-croix.com/Les-Estoniens-s-ancrent-a-l-Ouest/article/245072...

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
L’euro K -O attend le Tigre de la Baltique

29.12.2010

Kreeka kriis kahjustas küll euro mainet, kuid eestlased on euroga liitumise suhtes siiski enesekindlad. Kardetakse vaid hinnatõusu. Balti tiiger on näidanud hämmastavad majanduse arengut viimastel aastakümnetel. Andrus Saalik Rahandusministeeriumist usub, et Eesti näide tõestab, et ka teised Euroopa riigid peaksid läbi viima sarnase kärpepoliitika. Euroskeptikud usuvad, et 48 aastat rubla all olles oli meie otsustusjõud kaasarääkimises sama suur kui tuleva euro valguses.
http://www.lalibre.be/economie/actualite/article/632793/l-euro-k-o-atten...

L'Estonie adopte la monnaie européenne malgré la crise de la zone euro

27.12.2010

Peaminister Ansip ütles, et euroga liitumine toob stabiilsuse ning lõpu spekulatsioonidele krooni devalveerimisest. Eesti liitub eurotsooni riikide kriisidele vaatamata uuest aastast Euroopa ühisvaluutaga. Tegemist on kolmanda kunagise Nõukogude Liidu riigiga, mis Euroga ühineb. Enamik eestlasi toetab eurotsooni astumist. Eesti ekspordist 80 protsenti moodustab Euroopa Liidu riikide tehingutest. Balti tiiger on nime saanud jõuda majandusliku hüppe eest.
http://www.lalibre.be/actu/international/article/632397/l-estonie-adopte...

L'Estonie passe à l'euro ce 1er janvier

31.12.2010

Eesti liitub uuest aastast euroga. Üks neljakümneaastane Eesti elanik räägib oma mälestustest eesti krooni tulekust. Pangakontodel väheneb summa näiliselt. Euroskeptikud arvavad, et Eesti asub uppuvale Titanicule. Balti tiigri lugu. Kroon on ringluses veel kaks esimest jaanuari nädalat.
http://www.lalibre.be/economie/actualite/article/633343/l-estonie-passe-...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Savisaaren Venäjä-rahat kuohuttavat Viroa

23.12.2010, Kaja Kunnas

Torm Eesti opositsiooni juhi ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare umber ägenes kolmapäeval.
Eesti kaitsepolitsei avalikustas teisipäeva hilisõhtul salajased raportid, mille järgi Edgar Savisaar on küsinud Venemaalt raha lisaks õigeusukiriku ehitamisele ka Keskerakonnale kevadiste parlamendivalimiste tarbeks.
Kaitsepolitsei raport põhineb Savisaare ja Venemaa Raudtee presidendi Vladimir Jakunini vahelistele aruteludel.
Eesti poliitiline juhtkond, kaasaarvatud president Toomas Hendrik Ilves, on rahastamise anumise välismaalt hukka mõistnud. Keskerakond kutsus tõe väljaselgitamiseks kokku “tõekomisjoni”.
Savisaar tunnistas, et hankis Venemaalt rahasid ainult õigeusukiriku ehitamiseks Lasnamäele. Ta lisas, et kiriku ehitamisest just jõulu eel tõstetud skandaal on häbematu.
(Samal teemal ka Virolaispoliitikolle rahaa Venäjältä, STT–BNS, Etelä-Suomen Sanomat, 23.12.2010; Edgar Savisaar aiheutti Virossa skandaalin, STT, BNS, Kaleva , 23.12.2010 ning Savisaar pyysi rahaa Moskovasta, Simopekka Virkkula, Aamulehti, 23.12.2010)

STT
Kaasuputkesta jo yli puolet laskettu mereen

23.12.2010, Mari Fisk

Nord Streami maagaasi torujuhet paigaldav laev Solitaire künnab Läänemerel lumises talveilmas Hanko ja Tallinna vahelisel merealal. Töid jagub – Nord Streami Läänemere põhja paigaldatav maagaasijuhe on kokku 1224 kilomeetrit pikk. Solitaire ülesandeks on ehitada torujuhet Soome vetes. Päevas lastakse Läänemere põhja umbes 2 kilomeetrit torujuhet. Hoolimata külmast ja lumisest talve algusest kulgeb töö ajakava kohaselt ning Läänemere põhja on paigaldatud ligi 800 km torujuhet.

STT-BNS-AFP
Viron presidentti ei huolisi Savisaarta hallitukseen

29.12.2010

"Iga katse rahastada erakonda varjatult on ohtlik riigi julgeolekule ja demokraatlikule korrale, sest kõik annetused eeldavad vastuteeneid," ütles Ilves Keskerakonna rahastamisskandaali kommenteerides. Ilves ütles esmaspäeval aastalõpuintervjuus ETV-le, et ta ei pea viimaste paljastuste valguses võimalikuks kaasata Edgar Savisaare juhitud parteid valitsusse. Savisaar nimetas Ilvese avaldust Keskerakonna siseellu sekkumiseks.
http://www.hs.fi/ulkomaat/artikkeli/Viron+presidentti+ei+huolisi+Savisaa...
Sama artikkel Etelä-Suomen Sanomates 29.12.2010 koos foto ja tsitaatiga "Kaikki yritykset saada salaista puoluerahoitusta merkitsevät vaaraa kansalliselle turvallisuudelle ja demokratialle”

Viro saavutti tärkeimmät tavoitteensa

31.12.2010, Juhtkiri. Olli Nurmi

Eesti on olnud viimasel ajal pressipealkirjades kahel põhjusel, seoses Wikileaksis ilmsikstulnud NATO kaitseplaanidega ning seoses ühisraha euro kasutuselvõtuga.
Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aastal mil hakkas ka kohe liikuma tagasi Euroopasse, esimeseks iseseisva majanduse loomise sammuks oli oma raha – krooni – kasutuselevõtt 1992. aastal, järgmiseks oluliseks etapiks oli 1994. aastal vene vägede lahkumine, millele järgnes juba 10a möödudes Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine.
Eesti välispoliitika üks juhtmõtetest oli ja on ühemõtteline: vältida aastatel 1930-1940 toimunud traagika kordumist.
Eestist saab euroala väiksemate võlgadega riik.
Eesti suurimad plaanid lõimumaks läänega saavad kõik teoks. President Ilves ütles juba aasta alguses, et Eestist saab Põhjala integreerituim riik – Eli ja NATO liige, nüüd ka euro kasutuselvõtja. See saavutus tundub uskumatuna, meenutades, mis stardipositisoonil oldi 20 aastat tagasi.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Viro+saavutti+t%C3%A4rkeimm%C3%A...

TURUN SANOMAT
Turun ja Tallinnan varaslähtö

27.12.2010, Jukka Saarinen

Lugu sellest, et Turku ja Tallinn on euroopa kultuuripealinnad 2011. Turus tähistatakse seda 31.12 juba traditsiooniliste Sointu-kontsertidega, kus lööb kaasa Soomes teada-tuntd Mart Sander (kelle CVst lühikokkuvõte) oma headuses, kes toob Turusse kaasa oma orkestrandid, kes musitseerivad koos Turu muusikutega.

Rahauudistus tuttu käsite virolaisille

29.12.2010, Ivo Laks

Võib tunduda, et alles see oli, kui Eesti võttis käibele oma krooni 18. aastat tagasi, mis on olnud üks tugevamatest rahadest, kui vaadata 100 aastat tagasi, mil Eestis on olnud käibel kõige erinevamaid rahatähti alates aastast 1900. Siin on olnud kasutusel nii palju rahatähti, et arvatavasti võetakse omaks ka euro, eestlased kohanduvad kiiresti. Kommnetaarid ajaloolaselt Jaak Valgelt. Mainitud ka kiiresti kaubaks läinuid euro stardipakette 2010. aasta lõpul.

STT
Viron kruunujen vaihto kiihtyy

30.12.2010

Eesti residelt allejäänud paberraha ja müntide vahetamisegha läheb kiireks, sest lõunanaabrid võtavad jaanuarist kasutusele euro.
Valuutavahetuspunktides vahetatakse raha veel järgmise poole aasta jooksul.
Eesti pank on lubanud kroone vahetada niikaua, kui neid jätkub.
Eesti kroon on paralleelselt kasutusel veel 14. jaanuarini.
http://www.ts.fi/online/talous/184377.html

Virun Valgeaa huomenna euroilla

31.12.2010, Kirsi Turkki

Soomlased kougivad täna Tallinnas R-Alko või SuPerAlko kassas viimast korda oma taskutest välja kroonid, kuna homsest saab Eestist 17 euroala ühisraha eurot kasutav riik
Keeruliseks ei ole soomlased pidanud ka siiani kroonidega arveldamist oma naaberriigis, kust on ostetud aatas u 40 milj liitrit vaid õlut, siidrit ja long-drink-jooke. Agaralt on ostetud ka Tallinna Prismadest toidukaupa ja apteekidest ravimeid.
Eestlastes tekitab eurole üleminek hirmu seoses võimaliku hinnatõusuga, mõningaid vigu on juba täheldatud
hindade ümardamisel.
Eesti valitsus on igati teavitanud rahvast euro kasutuselevõtu tingimustest, jaganud eurokalkulaatoreid, kaupmehed on pidanud hindu näitama eirodes juba möödunud suvest, jagatud on euro-stardipakette jmt.
Eurotsooni liikmessaamisega on täitunud nii mõnegi unistus. Soomalsteelegi tegu märkimisväärse muutusega.
http://www.ts.fi/online/mielipiteet/kolumni/184806.html

AAMULEHTI
Uppoava laiva vai pelastusrengas?

29.12.2010, Juhtkiri

Eesti astub julge sammu, hüpates tormis ekslevale laevale, tavaliselt kõik põgenevad uppumisohus laevalt; ainult masohhist, inimene kes soovib endale kannatusi, soovib hüpata viimasel hetkel kaasa. Mõnigi küsib, et kas eestlased kuulubvad siis viimaste sekka. Tegelikult on põhjus selles, et Eestist saab aastavahetusel eurotsooni 17. liikmesriik. Vaatamat sellele, et euro ja euroala aastat võib pidada painalikuks ning kriise Iirimaal ja Kreekas hirmutavaks, ei ole Eesti kahelnud oma ammuses soovis ja eesmärkides, Eesti poliitikud süvendavad igal moel läänega lõimumist. Eesti majanduspoliitikas palju ei muutu, sest Eesti rahapoliitika on läbi aegade olnud range. Eesti on kui euroala parim näidisõpilane, kes on oma vaesusest hoolimata valmis appi tõttama hädasolijatele.
Soomelegi on tegu millegi erilisega: naabermaa võtab kasutsuele sama raha.
Eesti julge samm on tervitatav!
http://www.aamulehti.fi/cs/Satellite?c=AMArticle_C&childpagename=KAL_new...

Virossa vihtakin kallistuu

30.12.2010, Simopekka Virkkula

Eestis on eurovastased väike, aga südikas inimrüh, kes on riputanud üles plakateid sõnumiga, hoidke eemale uppuvast laevast; ”Estonia! Welcome to Titanic!”
Kogu maa saab vaadata tele vahendusel, kuidas peaminister võtab aastavahtusel välja ATMst esimesed eurod, lastakse rakette, tähistatakse ühtlasi Kultuuripealinnaks 2011 saamist.
Tõenäoliselt tulevad uue aasta esimesed kaks nädalat, mil käibel kaks raha, veidike segased,arvab kalamajs asuva Kalma-sauna juhataja.
Tavapäratu rütm on ka aastavehtusel, mil osa pangaautomaatidest ei tööta ja katkestusi võib esineda ka kaardimaksetes.
Nn tehnilised viperused kõrvaldatakse, aga mõnigi mure jääb – kas hinnad tõusevad.

STT, AFP, DPA
Euroon siirtyminen lähenee Virossa – vastustajat jatkavat

31.12.2010

Eurovastased jätkavad Eestis oma kampaaniat, levitades kesklinnas plakateid. Mis hoiatavad ühisraha ohtude eest.
Plakatitel kujutatakse uppuvat laeva ja sõnumiks on: tere tulemast Titanicule.
Eestist saab keskööl seitsmeteistkümnes euroala riik. Seda tähistatakse Teatri väljakul, kus osalejate hulgas on ka peaminister Andrus Ansip ning volinik Olli Rehn. TV-kaamerad on kohapeal, kui Ansip võtab südaööl sularahaautomaadist esiemsed eurod.
http://www.aamulehti.fi/cs/Satellite?c=AMArticle_C&childpagename=KAL_new...

TALOUSSANOMAT
Näin Viron kruunuista pääsee eroon

29.12.2010, Sakari Nupponen

Eesti hakkab 1.01.2011 kehtima euro, mis on paralleelkäibes nn vana raha - eesti krooniga kaks nädalat. Ka laevadel lõpeb eesti krooni kasutamine ja vahetamine 14.01.2011. Lugu sellest, kuidas saab reisidelt alles jäänud kroonid vahetada eurodeks nii pankades kui ka rahavahetuspunktides, samuti alati Eesti Pangas.
http://www.taloussanomat.fi/raha/2010/12/29/nain-viron-kruunuista-paasee...

Viron komissaari: Euro on liian arvokas

30.12.2010

Siim Kallas avaldab usutluses uudisteportaalile heameelt selle üle, et Eestist saab eurotsoooni liige, ent ta on kõhlev euro rahatähtede liiga suure arvukuse osas.
http://www.taloussanomat.fi/ulkomaat/2010/12/30/viron-komissaari-euro-on...

Viron euro on isompi asia kuluttajille kuin yrityksille

30.12.2010, Outi Kokko

http://www.taloussanomat.fi/kansantalous/2010/12/30/viron-euro-on-isompi...

Viroa odotta kivinen eurotie onneen

31.12.2010, Reuters

Tõenäoliselt on Eesti pikaks ajaks viimane maa, kes liitub eurotsooniga
Reutersi uudis tõlgituna
Eesti liitub keskööl eurotsooniga. Tallinnas on kohal Läti ja Leedu peaministrid ning majandusvolinik Olli Rehn.
http://www.taloussanomat.fi/ulkomaat/2010/12/31/viroa-odottaa-kivinen-eu...

KAUPPALEHTI
Euro astuu myös Vallibaarin

29.12.2010, Jorma Pöysä

Autor veedab esmaspäeval varase õhtu ”vanas heas” Vallibaaris, mis pole muutunud tänapäevaseks, kus vestleb juba 5a Soomes elanud Üllari ning tekstiilikunstnikust Kadriga. Veteran-ettekandja lubab, et hinnad siin ei tõuse ka seoses euro-tulekuga. Sama on lubanud teisedki kaupmehed, eks näis, mis uus aasta toob.

KALEVA
Viro on euroalueella Suomelle entistä tärkeämpi kumppani

28.12.2010, Risto Rasila

Artikkel sellest, kuidas Eestist, kes trotsides üleilmseid raskeid majanduslikke olusid ning täites kõik vajalikud kriteeriumid, saab kohe-kohe seitsmeteistkümnes euroala riik. Meenutatakse ELi konvendi kooskäimise aegu 2002 – 2003, mil tollane konvendi liige Henrik Hololei juba rõhutas euro tähtsust väikeriigi arengu seisukohast. Loo autor teeb ka lühikese võrdleva tagasipõike ajalukku, mis on määranud meie käekäiku. Lugu lõpeb positiivse üleskutsega, et kaks ELi eesrindel seisvat riiki Soome ja Eesti peaks tegema head koostööd, viidatakse Ahtisaare kuulsatele sõnadele Tartus 1994. aastal: „Europe is irrevocably turning from a continent dominated by great powers to a continent of cooperation. There are no large or small countries in this Europe, just countries able to cooperate and those unable to do so.“
http://lehti.kaleva.fi/nakoislehti/20101228/10050599.htm

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОСБАЛТ
Эстония: Приговор Ходорковскому вредит развитию России

28.12.2010

Välisminister Urmas Paeti sõnul on järjekordne kohtuprotsess naftafirma Jukos endise juhi Mihhail Hodorkovski üle ja tema järjekordne ette süüdimõistmine tagasiminek õigusriigi põhimõtete kinnistumisel Venemaal.
http://www.rosbalt.ru/2010/12/28/805538.html
http://echo.msk.ru/news/737713-echo.html

МВД РОССИЙСКОЙ ФЕДЕРАЦИИ
Подписан Протокол о сотрудничестве МВД России и МВД Эстонии на 2011-2012 годы

23.12.2010

Eesti ja Venemaa siseministeeriumid allkirjastasid koostööprotokolli, mis näeb ette vastastikust operatiiv-, teatme-, statistilist, kriminaal- ja muu informatsiooni vahetamist. Pooled plaanivad korraldada ühiseid üritusi kogemuste vahetamiseks ning toetavad koostöö arendamist oma haridus-, teadus- ja uurimisasutuste vahel.
Venemaa siseministeerium andis vastastikkuse hea koostöö märgiks üle ka teenetemärgi.
http://mvdrf.ru/news/51800/

РИА НОВОСТИ
Эстония продаст японскому концерну квоты на выбросы СО2

30.12.2010, Николай Адашкевич

Valitsus volitas neljapäeval keskkonnaministri Jaanus Tamkivi kirjutama alla Eesti Vabariigi ja Jaapani Sumitomo Corporationiga lepingu, millega Eesti riik müüb viimasele 10,45 miljonit ühikut Kyoto lubatud heitkoguseid.
http://eco.rian.ru/business/20101230/315413122.html

ГОСУДАРСТВЕННЫЙ ИНТЕРНЕТ-КАНАЛ "РОССИЯ"
Эстония обвиняет Финляндию в создании "фабрики виз" в России

30.12.2010

Eesti meedia arvutas kadedalt kokku, et venelased eelistavad pidada nääripühi Soomes, mitte aga Eestis. Tänavu tervitab Eestis uut aastat kuni 20 000 venelast. See on 5 000 rohkem, kui eelmisel aastal, kuid võrreldes Soome näitajatega on see ikka vähe, märkas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ajalehes Õhtuleht. Tarmo Mutso ütles ka, et soomlased ootavad samal ajal endale külla tervelt 120 000 venelast.
Eesti meedia vana-aasta õhtul süüdistas isegi Helsingit Venemaal viisavabriku loomises. Kuid Eesti turismiäri ebaõnnestumise peapõhjusteks on ikka sisemised probleemid, sh piir. „Piiriületus Vene ja Soome vahel on tehtud turistile mugavaks ja kiireks,“ kinnitab Mutso. 90% venelastest sõidavad siia auto või bussiga ja küll neile siis meelde jäi, et mullu pidid nad koduteel 6–7 tundi Narvas piirisabas passima. „See loomulikult viis emotsiooni muinasjutulisest talvisest Tallinnast nulli,“ ütleb ta.
http://www.vesti.ru/doc.html?id=417957

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Президент Эстонии приватизировал спецслужбы
//Кто и зачем разыгрывает в республике "русскую карту"

27.12.2010, Виктор Савельев

Riigikogu valimiste eel tekkis Eestis „kiriku skandaal“.
Ajaleht Postimees kirjutas, et Eesti kaitsepolitsei esitas president Toomas Hendrik Ilvesele ja peaminister Andrus Ansipile raporti, kus Tallinna linnapead Edgar Savisaart nimetatakse ohuks Eesti riigi julgeolekule ning Venemaa mõjuagendiks. Ajaleht, viidates KaPo raportile, süüdistas Savisaart oma valimiskampaaniale Venemaalt raha küsimises. Eesti president ja peaminister ilmusid terava kriitikaga Savisaare suhtes, süüdistades teda Venemaa poolt äraostetavuses.
Artikli autori sõnul seisneb situatsiooni pikantsus selles, et Eesti president ja peaminister on valitseva koalitsiooni liidrid, mis kaotab kiiresti oma populaarsust. Edgar Savisaar on Eesti opositsiooni juht, kelle erakonnale ennustatakse võitu märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel.
Eesti kaitsepolitsei raport põhineb Edgar Savisaare ja Venemaa Raudtee presidendi Vladimir Jakunini vaheliste salajaste arutelude lindistustel ning teatab ka, et Edgar Savisaar on küsinud Venemaalt raha lisaks Lasnamäele õigeusukiriku ehitamisele ka oma erakonnale. Veidrus seisneb aga selles, et isegi kui see on tõde, välismaine erakondade rahastamine Eestis ei ole keelatud. Artikli autor nendib, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves (kes on kasvanud üles USA-s, omab USA kodakondsust ning andis sellele riigile ustavusvande) annab veel kord eesti ühiskonnale ning poliitikutele teada, et Venemaaga koostöö on kuritöö ning Eesti peab olema ustav USA poliitikale.
Eesti poliitikas on näha ameeriklaste ja venelaste tugevaid mõjutusi. USA huve esindab Eesti president Ilves ning eestlaste ja venelaste huve esindab selles olukorras Savisaar. Autor lisab, et oma võitluses Tallinna linnapeaga valis Ilves kaitsepolitsei, mis on seadusevastane. Kui Ilves ei lahku ametist tähendab see, et USA ei lasknud oma kodanikule liiga teha. Samas tähendab see ka seda, et Venemaa lubas jälle alandada Eestis elavaid venelasi.
http://www.ng.ru/world/2010-12-27/6_estonia.html

ЧАСТНЫЙ КОРРЕСПОНДЕНТ
В Эстонии собирают подписи за отставку мэра Таллина

27 декабря 2010 года

Petitsioon.ee koduleheküljel toimub Eesti kodanike allkirjade kogumine Savisaare ametist lahkumiseks. Savisaar peab Tallinna linnapea kohalt tagasi astuma, kuna KAPO aruande kohaselt on ta käinud Moskvas Keskerakonnale valimisteks raha küsimas.
http://www.chaskor.ru/news/v_estonii_sobirayut_podpisi_za_otstavku_mera_...

ЖУРНАЛ "ИТОГИ"
Евро-эстонец

27.12.2010, Светлана Сухова

Eesti majanduse mõju Euroopa Liidus on väike, Venemaal üldse pisike. Postsovjetliku inimese teadvuses kõneleb endises NSV Eestis siiani neljandik rahvast vene keelt. Ja äkki vaat aga Sulle! 1. jaanuarist tungib eurotsoon endisele Nõukogude Liidu keelualusele territooriumile.
Eurole üleminek Eestis toob venelastele minimaalselt ebamugavusi. Piiriäärsete Pihkva ja Leningradi oblasti elanikud peavad ainukestena kuni 14. jaanuarini vahetama Eesti kroone.
Artikli autor võrdleb euro kasutusele võtmist pronkssõduri teisaldamisega. Tema sõnul tahavad Eesti võimud näidata sellega oma iseseisvust.
Artikli autor näeb eurole ülemineku poliitilist tähendust selles, et Eesti poliitikud siiani võitlevad NSVLiga iseseisvuse eest. Eurole üleminek on peegeldatud nagu viimane kivi seinale, mis eraldab euroopalikku Eestit totalitaarselt metropolist. Majandusliku tähendusega ei ole aga kõik nii lihtne. Peale migratsiooni ja tööpuudust eurotsoonis, tuleb Eestil hakata päästma hädasolevad ELi riike – Kreekat ja Iirimaad.
Ainuke kes saab sellest – eesti üleminekust eurole - kasu, on ELi juhtkond Brüsselis, sest nemad vajavad kiiresti näiteid, et europrojekt on veel elus. Eesti, olgugi et mitte suur, siiski ikka näide, arvab autor.
http://www.itogi.ru/vokrug/2010/52/160236.html

БИРЖЕВОЙ ЛИДЕР
В Эстонии теперь евро - национальная валюта?

30.12.2010

Eestalesed jätavad hüvasti oma rahvusvaluutaga. 01. jaanuarist 2011 asendab Eesti krooni euro. Elanikkonna arvamused eurole ülemineku osas on väga erinevad. Eurole ülemineku vastuseisjatel on selleks mitmeid põhjuseid, sh ka nostalgia, kuna krooni käibelevõtt aastal 1992 oli iseseisvuse sümboliks. Eesti oli esimene endistest NSVL riikidest, kes keeldus rublat kasutamast.
http://www.profi-forex.org/news/entry1008061561.html

EUROMAG.RU
Duty free на границе России с Эстонией перестали принимать эстонскую крону

24.12.2010

Eesti-Venemaa piiri peal asuvas tax-free poes ei võeta vastu Eesti kroone. Sellest teavitavad vastavad kuulutamised, kirjutab Delfi.
Krooni ei vahetata ka Sberbank Rossii osakondades. Autori arvamusel on selline olukord seotud sellega, et alates 1. jaanuarist Eesti läheb ametlikult eurole üle.
http://www.euromag.ru/estonia/5955.html

THE VOICE OF RUSSIA
Estonian ATMs cashed up with euro

31.12.2010

ERR teavitas teisipäeval, et üle Eesti toimub hoogne pangaautomaatide täitmine eurodega. Kogu rahavahetusprotsessi läbiviimiseks peavad läbima sularahadivisjoni autod üle 240 000 kilomeetri, et täita ligi 800 sularahaautomaati üle Eesti.
http://english.ruvr.ru/2010/12/31/38371888.html

РБК
В Эстонии в ДПТ попал автобус с 37 россиянами, жертв нет.

31.12.2010

31. detsembril sõitis Pärnu lähedal kraavi Peterburi-Riia reisibuss 37 Vene turistiga. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.
http://www.rbc.ru/fnews.open/20101231144649.shtml
http://www.tv100.ru/news/Peterburgskie-turisty-zastrjali-v-JEstonii-35056/

ПОРТАЛ О НЕДВИЖИМОСТИ
Эстонцы сделали портал о китайской недвижимости

27.12.2010

Eestlased lõid kinnisvaraportaali maimaikuai.com, millest võib saada kõige suurem Hiina kinnisvarakuulutuste portaal.
Maimaikuai.com arendava ettevõtte kaasasutaja-omaniku Urmas Kõivu sõnul see projekt tegi panuse välismaalastele, kes on huvitatud kinnisvarast Hiinas ning kohalikele eraisikutele ja ettevõtjatele, kes tahavad kinnisvara müüa, osta või rentida.
http://www.realto.ru/journal/news/realty/show/?id=19395

МУЗЕИ РОССИИ
Фотовыставка Генри ван Нурденбурга «Эстонский дом»

16.detsembril avati Peterburis Roerichi-nimelises muuseumis Henri van Noordenburgi fotonäitus “Eesti kodu“. Üritus toimub Peterburi Eesti konsulaadi ja Eesti Instituudi Tallinna koostöö raames.
Näitusel on esitatud fotod, mis avaldavad eestlaste igapäevaelu. Oma tervituskõnes ütles Eesti konsul Peterburis Maris Kaiva, et fotod viivad vaatajani elava mulje kaasaegsest elust Eestis.
http://www.museum.ru/N41769
http://www.roerich.spb.ru/story/16-dekabrya-v-1500-v-muzee-institute-emi...

ПСКОВСКАЯ ЛЕНТА НОВОСТЕЙ
Псковичам все больше нравится отдыхать в Южной Эстонии

31.12.2010

Venelastele meeldib puhata Lõuna-Eestis. Rus.err.ee portaal teatab, et Värska veepark võtab vastu külalisi Venemaalt peaaegu iga päev. Nädalavehetusel tulevad paljud turismibussid Pihkvast, Peterburist ja Moskvast.
Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantselei konsul Carl Eric Laantee Reintamm ütles, et eelmise aastaga võrreldes kasvas Eesti viisa taotlejate arv poole võrra ning novembris isegi 78% võrra.
http://www.pln-pskov.ru/society/86503.html

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Псковичи всё же смогут увидеть и услышать эстонскую "Кармен"

28.12.2010

Pihkvas peaks 29. jaanuaril Estonia teatri osalusel välja tulema ooperi „Carmen“ kontsertettekanne, kuid eelmise nädala tulekahju Pihkva oblasti filharmoonia suures saalis on seadnud selle Eesti-Vene koostööprojekti kahtluse alla.
Pihkva oblasti filharmoonia pressiesindaja Inna Zub ütles, et ta väga loodab remondi ja koristamise lõpetamist jaanuari lõpuks. Vastasel juhul tuleb koostööprojekt Estoniaga edasi lükata.
http://informpskov.ru/culture/71637.html

ИНТЕРФАКС
Товарный и пассажирский поезда столкнулись в Эстонии, два человека пострадали

23.12.2010

Harjumaal Aegviidus põrkasid ööl vastu 23. detsember kokku reisi- ja kaubarong. Õnnetuse täpsemad põhjused on aga alles selgitamisel.

В Эстонии в пятницу объявлен Рождественский мир

24.12.2010

Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutab traditsiooni kohaselt jõululaupäeva keskpäeval välja jõulurahu.

Снег обрушил крышу молочной фермы в Эстонии

27.12.2010

26. detsembril varahommikul kukkus Ida-Virumaal Lohusuu vallas lumeraskuse all kokku lauda katus.

В Эстонии с ревностью смотрят на рост численности российских туристов в Финляндии и сетуют на свою таможенную систему

30.12.2010

Eesti meedia arvutas kokku, et enamik Venemaa turiste eelistavad pidada nääripühi naaber riigis Soomes.
Esimest korda sellel aastal on vene turistide arv Soomes üle miljoni, millega seoses on Eesti mures, kuna venemaalaste rahad lähevad eesti kassast mööda.

Банкоматы в Эстонии "перезаряжают" на евро

30.12.2010

G4S inkassaatorid alustavad üle Eesti ligi 800 sularahaautomaadi (ATM) eurodega täitmist, millega kaasneb ATMide järk-järguline sulgemine kuni uue aasta alguseni.
Plaanijärgselt saab kõikidest sularahaautomaatidest eurosid välja võtta alates 1. jaanuari esimestest minutitest.

Эстония продаст Японии неиспользованные квоты на углекислый газ

30.12.2010

Neljapäevasel istungil võttis Eesti Valitsus vastu otsuse, mille kohaselt sõlmitakse Jaapani Sumitomo Mitsui Banking Corporationiga leping, millega Eesti riik müüb viimasele 10,45 miljonit ühikut Kyoto lubatud heitkoguseid.
Müügist saadav tulu kasutatakse energiatõhususe investeeringute rahastamiseks.

Военное присутствие соседней России выросло, отмечается в новой стратегии обороны Эстонии

30.12.2010

30. detsembril kinnitas Eesti Valitsus Riigikaitse strateegia. Kaitseminister Jaak Aaviksoo teatas pressikonverentsil, et Venemaal selles strateegias mingit erilist rolli ei ole.

Премьеры Литвы и Латвии поздравят соседей с переходом на евро

31.12.2010

31. detsembril tulevad Leedu peaminister Andrius Kubilius ja Läti peaminister Valdis Dombrovskis Tallinna, et osaleda eurole üleminekule pühendatud üritustel ning võtta Tallinnas vastu Uut Aastat.

Глава Европарламента поздравил Эстонию с переходом на евро

31.12.2010

Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek õnnitles eestlasi eurotsooniga liitumise puhul.

Эстония в новогоднюю ночь перешла на евро

31.12.2010

Esimesel uue aasta päeval tähistab Eesti eurole üleminekut ning 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli saamist.

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVENSKA DAGBLADET
Estland – efter svältkuren

17.12, Tomas Lundin

Eesti on saanud majanduse korda kuna kõik on pidanud sellele kaasa aitama (palku alandati, pensione külmutati ja käibemaksu tõsteti). Tööpuudus oli 14% 2009. a. ja nüüd umbes 17%. Eestlased on õppinud, et kui turg kõigub, on kõige tähtsam stabiilsust hoida ja usaldusväärne olla. Sel aastal hoitakse kokku umbes 10%, võrdluseks 3% „hulludel tõusu aastatel“. Umbes 8% riigivõlg on madalama kui teistes EL riikides. Narvas on olukorda halvem kui teistes kohtades, seda Kreenholmi sulgemise tõttu. Suurem osa inimestest, 53-58% on eurole üleminemisel positiivselt meelestatud.
http://www.svd.se/naringsliv/nyheter/estland-efter-svaltkuren_5816193.sv...

Nedräkningen har börjat i Estland

28.12, Tomas Lundin

Eesti on saanud majanduse korda kuna kõik on pidanud sellele kaasa aitama (palku alandati, pensione külmutati ja käibemaksu tõsteti). Tööpuudus oli 14% 2009. a. ja nüüd umbes 17%. Eestlased on õppinud, et kui turg kõigub, on kõige tähtsam stabiilsust hoida ja usaldusväärne olla. Sel aastal hoitakse kokku umbes 10%, võrdluseks 3% „hulludel tõusu aastatel“. Umbes 8% riigivõlg on madalama kui teistes EL riikides. Narvas on olukorda halvem kui teistes kohtades, seda Kreenholmi sulgemise tõttu. Suurem osa inimestest, 53-58% on eurole üleminemisel positiivselt meelestatud.
http://www.svd.se/naringsliv/nyheter/nedrakningen-har-borjat-i-estland_5...

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

ECON.BG
Естония приема еврото, а другите изчакват в готовност

27.12

Artikkel Eesti liitumisest euroalaga.
http://econ.bg/news/article193496.html

DARIK FINANCE
Кой докъде стигна по пътя към еврозоната

27.12
Artikkel Eesti liitumisest euroalaga.
http://www.darikfinance.bg/novini/46311

PROFIT
БНБ няма да изкупува на касите си естонски крони

22.12

Bulgaaria Keskpank ei vaheta eesti kroone. Sellega tegelevad kommertpangad ning valuutavahetuspunktid.
http://profit.bg/news.php?cid=29&id=73373

NOVINITE
Estonian Protesters Rally against 'Euroruble'

30.12

Artikkel eurovastastest Eestis
http://www.novinite.com/view_news.php?id=123677

ITAALIA AJAKIRJANDUS

IL SOLE 24 ORE
L-euro apre le porte ai Baltici

29.12.2010, Riccardo Sorrentino
29.12.2010, Artikkel Eesti liitumisest euroalaga.

Estonia e Ungheria nuvole sull’ Europa

29.12.2010, Artikkel Eesti liitumisest euroalaga.

NORRA AJAKIRJANDUS

Dagens Næringsliv

29.12.2010

Uus euromaa: Uuest aastast saab Eestist 17. riik kes võtab kasutusele ühisvaluuta euro.
Kriisivaluuta: Kui alustati eurole üleminekuks valmistumist 2004. aastal, ei arvanud ei eestlased ega keegi teine, et ühinetakse kriisivaluutaga.
Euro olukord on hetkel tõsine, aga me ei ole kõhklema löönud, ütleb Tanel Ross – rahandusministeeriumi asekantsler. Kui teiste inimeste jaoks oli saabunud juba jõulurahu, olid Rossil kiiremad päevad kui kunagi varem. Rahvusvaheliste meediakanalite esindajad on järjekorras tema kontori juures Tallinnas, et uurida, kuidas eestlased on valmis loobuma oma rahast – oma kroonist ainult 17 aasta pärast selle taaskasutuselevõttu aastal 1992.

”Eestile parim”
Ross annab endast parima, et rahustada ja kinnitab, et Eesti ei ole valmis hüppama uppuvale laevale. Ei ole tegemist eurokriisiga vaid kriisiga üksikutes riikides nagu Kreeka ja Iirimaa. Ross ei nõustu kriitikutega, kes arvavad, et EL ja euroriigid on Euoopa võlakriisiga halvasti hakkama saanud. Rossi meelest on EL näidanud üles suurt tegutsemisjõudu ja tahet kaitsta eurot. Ta tõstab esile 750 miljardi euro väärtuses EL kriisifondi loomise 2010. a kevadel, kui Kreeka oli ”kuristiku äärel”. Ross ütleb, et Eesti on liikunud läbi finantskriisi nagu väike paat, mida on tormisel merel köie otsas vedanud suur laev. Ta ütleb, et tunneks end kindlamalt suure laeva pardal mida euro esindab. Ei finantskriis ega eurokriis ei tee eurotsooniga liitumist ebaratsionaalsemaks. See on Eestile parim, kinnitab ta.

”Väike vastuseis”
Vastuseis ELile ja eurole on väike ning ükski partei ei ole euroskeptiline. Küsitlustulemuste põhjal on Eestis kõrge usaldus ELi osas. Ross mõistab, et kardetakse, et kauplused võivad eurole üleminekut ära kasutada hindade tõstmiseks, aga arvab siiski, et juhtub just vastupidine. Väikese ja avatud majandusega võib Eesti kergemini langeda hinnatõusu ohvriks. Euro kehtima hakates hakkab inflatsioon vähenema. Ta viitab samuti, et Eesti kroon on kogu aeg olnud kindla kursiga seotud alguses Saksa margaga, aastast 1999 euroga. Ross arvab, et peamiselt on peetud silmas mentaalset üleminekut. Tähtsaim on, et euroga saavutame suurema usalduse välismaal. Maailm näeb, et Eestit saab usaldada, see aga omakorda suurendab kaubavahetust ning investeeringuid välismaalt. Samuti nagu teisteski Baltimaades, Lätis ja Leedus, oli ka Eestiski suur majanduskasv kuni finantskriisi selle lõpetas. Eesti on viimase paari aastaga läbinud põhjaliku ravikuuri koos suurte eelarvekärbetega ja sotsiaalsete ümberkorraldustega. Kärped olid hädavajalikud täitmaks euroga liitumise nõudeid. Uuest aastast on Eesti ainuke riik Soome kõrval, kes täidab euronõudeid riigivõla ja eelarvepuudujäägi osas. Me täidame nõudeid eurole üleminekul igas punktis, ütleb Ross ja ei varja, et nii tema kui valitsus on selle üle uhked. Ta tõrjub arvamust nagu kaotanuks Eesti oma rahvusliku suveräniteedi finantskriisis ja tantsinuks ELi pilli järgi. Me saime lisamotivatsiooni tegemaks karme aga hädavajalikke kärpeid, mida me pidanuks hiljem nagunii tegema kas siis euroga või ilma selleta, ütleb Ross ning viitab naabritele, kes tulid finantskriisiga oluliselt kehvemini toime.

”Inimesed ostavad palju enam kui eelmisel aastal”
Jõuluostlemine Tallinnas kinnitab, et nii Eesti kui kogu Baltikum on teel finantskriisist välja. Rahvas ostab palju enam kui eelmisel aastal, ütleb Silja Saareoks, kes igal aastal müüb jõuluküpsetisi ja glögi norralaste omanduses oleva Ülemiste keskuse ees.
Frode Grønvold, Linstow Eiendom juht Baltikumis kinnitab samuti, et kriisi põhi on saavutatud. Arvame, et meie kaubanduskeskuste käive suureneb 15-20% võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal. Riias asuvast peakontorist juhib ta kuut kaubanduskeskust Baltikumist, millest kolm kuuluvad Linstowile. Lisaks veel Linstowi omanduses olevat kümmet hotelli, mis nüüd kuuluvad Rezidori hotelliketti. Grønvold toonitab siiski, et isegi kui olukord on parem kui eelmisel aastal, on siiski veel tükk maad finantskriisieelse tasemeni. Osade kaubanduskeskuste käive langes vähem kui kahe aastaga kolmandiku võrra. Grønvold ütleb, et Linstow, mis on 100% laevandusgrupi Awilhelmsen AS omanduses, pidi pärast kriisi tegema ulatuslikke kärpeid, aga on taas tõusmas seda nii kaubanduskeskuste kui hotellide osas. Veel lisab ta, et Eesti on kolmest Balti riigist kõige paremini kriisiga toime tulnud ning euroalaga liitumine on inspiratsiooniks Lätile ja Leedule. Grlønvaldi arvates annab euro kasutuselevõtt eelise naabermaade ees investeeringute ja kaubanduse elavdamise suhtes.

„Glamox on euro suhtes optimistlik“
See on hea nii meie ettevõttele kui Eestile, et minnakse üle eurole, ütleb Meelis Peterson. Tema juhatab Norra Glamoxit Eestis, kes on alates 1992. aastast tootnud Keilas valgusteid. Enam-vähem kõik toodetu läheb ekspordiks ning Peterson näeb ainult positiivsena asjaolu, et arveldatakse paljude partneritega samas valuutas. Tegelikult on tänu eelnevale fikseeritud kursile euro ja Eesti krooni vahel väga vähe dramaatikat uue valuuta kasutuselevõtus, aga psühholoogiliselt ja praktiliselt on üleminek suurele tuntud valuutale eeliseks. Glamox on üks paljudest eksportööridest, kes aitasid Eesti majandusel finantskriisis püsima jääda. Nordea väidab oma hiljutises raportis, et eksportivate ettevõtete tegevus oli otsustav Baltimaades, kui siseriiklik nõudlus kokku varises. Selge see, et ka meie tundsime kriisi, kuid see pole võrreldav ettevõtetega, kes tootsid kohalikule turule. Eksport päästis meid. Keegi 110-st töötajast ei kaotanud tööd, kuid tööaega vähendati mõnel määral. Aasta 2009 oli halvim ning seda võib võrrelda vaid 1999. aastaga, kui finantskriis Venemaal mõjutas tugevalt ka Balti riike. Petersoni sõnul on nõudlus Glamoxi toodete järgi märkimisväärselt tõusnud ning igal aastal on jõutud ka kasumisse, seda ka kriisi ajal. Nüüd oleme kriisist üle ja käesolev aasta on eriti tulutoov, ütleb ta. Ta ei karda, et üleminek eurole viiks hinnad üles ning nõrgendaks konkurentsivõimet. Glamoxi töötajad teenivad ca 5000 NOKi, millest maksude mahaarvamisel jääb järele ca 4000 NOK. Peterson ei pelga allhangete viimist idapoole või Hiinasse jahtimaks odavamat tööjõudu. Me oleme väikesed ja paindlikud, asume lähedal oma tähtsamatele turgudele. Tootmine Hiinas on kasulik palju suuremate tootmiskoguste puhul kui meil siin.

„Maailma suurim majanduslangus“
Aastavahetusest hakkab Eestis ametliku valuutana kehtima euro. Sellega on Balti riik saavutanud esmase ja pikaajalise eesmärgi saada ELi täieõigluslikuks liikmeks. Kuid vaatamata sellele, et ainult Eesti saab vahetada krooni euro vastu, on ka naaberriigid Läti ja Leedu suutnud säilitada fikseeritud kursi oma valuuta ja euro suhtes läbi maailma suurima finantskriisi. Ükski teine piirkond ei kannatanud rohkem kui just Baltimaad. See et suudeti vältida oma valuuta devalveerimist tundub peaaegu loomuvastasena. Majandusraskustes riik kogeb peaaegu eranditult oma raha väärtuse langust. Madalam valuutakurss soodustab eksporti ja vähendab importi. Balti riigid aga otsustasid pigem kaitsta fikseeritud valuutakurssi kui, et devalveerida end stabiilsema ja konkurentsivõimelisema majanduse nimel. Hind mis selle eest tuli maksta, oli väga raske „sisemine devalveerimine“ – kasutades erialaterminoloogiat. „Sisemine devalveerimine“ Balti riikides põhines kahel põhielemendil:
1. Suured kärped avalikus sektoris kombineerituna maksude tõstmisega
Eesmärk oli parandada eelarve tasakaalu, kuigi maksutulu vähenes ja kulutused sotsiaalabile ja töötukindlustusele kriisi tõttu kasvasid. See nõudis äärmiselt karme kärpeid. Näiteks Lätis oldi sunnitud 2009. aastal koolide eelarvet poole võrra vähendama. Tervishoiueelarvet kärbiti kolmandiku võrra – seda vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raportile Balti riikidest. Lisaks kärbetele olid Balti riigid ka sunnitud suurendama makse – eelkõige kaudseid makse nagu käibemaks.
2. Otsene palgalangus
Kriisi ajal on Baltikumis palgad langenud nii era- kui avalikus sektoris. Näiteks Leedus kärbiti kõrgemapalgaliste riigiametnike töötasu 20% võrra. Eesmärgiks oli ettevõtete konkurentsivõime parandamine ja riigi kulude alandamine.
Selline ravikuur šokeeris nii elanikkonda kui majandust, mis oleks mõnes muus riigis põhjustanud suuri sotsiaalseid rahutusi. Pärast aastaid kestnud pidevat kasvu oli Baltikum heidetud sügavaimasse kriisi. Aastatel 2000-2007 oli krediidimull tõstnud heaolu Baltimaades. Välismaa pangad, Põhjamaade pankade juhtimisel laenasid meelsasti raha välja. Võlgu elamise kasv viis selleni, et tarbimistase majapidamistes kasvas järsult, palgad tõusid ja töötus langes rekordmadalale tasemele. Kuid särava ja laenudel põhineva heaolu fassaadi taga peitus rida probleeme. Kiire palkade tõus kombinatsioonis fikseeritud krooni kursiga viis selge languseni rahvusvahelises konkurentsivõimes. Elati üle oma võimete. Avaliku sektori kulud kasvasid tunduvalt kiiremini kui maksutulu, mis oli tekitatud kunstliku kasvuga. Nii eraisikud kui ettevõtted laenasid palju, eriti valuutas. Need võlad on nii suured, et pidurdavad majanduskasvu veel mitme aasta jooksul. Suur osa laenudest läks eluaseme turule, kus hinnad on langenud võrreldes tippajaga 50-80%. Suur töötuse määr vähendab samuti Balti riikide kasvuvõimet. Paljud noored on töötud, ainult Hispaanias on noorte töötus suurem kui kolmes Balti riigis. Lisaks on töötus suur ehitussektoris ning selle valdkonna esindajatel on raske leida tööd teistes valdkondades. Samal ajal kui euroriigid Portugal, Kreeka, iirimaa ja Hispaania vaevlevad sunnitud valuutaga on Balti riigid vabatahtlikult valinud hoida end nii euro ligi kui võimalik. Vastupidiselt nimetatud neljale riigile on Balti riigid suutnud läbi viia „sisemise devalveerimise“ mis on toetanud majanduse olukorra stabiliseerimist. See oleks Eestis, Lätis ja Leedus vaevalt olnud võimalik ilma poliitilise üksmeeleta kuuluda ELi.