TURULE SISENEMINE

Partnerite leidmise võimalused

Klientide leidmiseks välisturgudel on erinevaid viise, mis sõltuvad potentsiaalse eksportööri rahalistest võimalustest, pealehakkamisest ja fantaasiast. Viimane on eriti oluline juba välja kujunenud Lääne-Euroopa turgudele sisenemisel.

Tehes plaane välisturule minekuks, peaks Eesti eksportöör vastama kõigepealt kahele omavahel seotud küsimusele: kuidas ma turule sisenen ja kas ma kavatsen sellele turule jääda? Nendele strateegilistele küsimustele vastuste leidmine aitab vältida võimalikke kulukaid vigu, mis võivad oluliselt vähendada eksportööri väljavaateid turul läbilöömiseks ning seada ohtu ka edasise äritegevuse.

Kui tütarettevõtte loomine välisturul tundub liialt kulukana, jäävad alternatiivina üle müük otse importijatele ja jaemüüjatele või edasimüüjate ja agentide kaudu. Valik sõltub eksportööri tootmis- ja turundusvõimalustest, toodetest ning profiilist, mida eksportöör tahab välisturul kujundada. Kindlasti ei sõltu edukas müügitöö Norras ainult importööri, jaemüüja või agendi aktiivsusest, vaid ka Eesti eksportööri lähedastest sidemetest eelnimetatutega ning aktiivsest kaasalöömisest müügiedendamistegevuses ja teistes turundusalastes ponnistustes.

Enamiku Eesti eksportööride peamiseks võimaluseks turule sisenemisel on endiselt Norras koostööpartneri leidmine. On tavaline, et Norra ettevõtted tulevad pärast võimalike Eesti koostööpartnerite kohta eelinformatsiooni kogumist potentsiaalsete eksportööridega tutvuma.  

Potentsiaalsete koostööpartnerite kontaktide otsingul on abiks erinevad infokataloogid: www.enironorge.no;  www.purehelp.no/;  http://no.kompass.com/;  www.proff.no.

Lisaks abile kontaktide leidmisel võib nimetatud allikaist saada ka muud välisturgusid iseloomustavat informatsiooni, mis edukaks tegutsemiseks vajaliku üldpildi loomisel olulist tähtsust võib omada.

Julgustamaks nii potentsiaalseid kui ka turul juba tegutsevaid Eesti eksportööre uute partnerite otsingul, saab esile tuua välisettevõtete kasvavat huvi Eesti kaupade ostmise ja koostööpartnerite leidmise vastu. Eesti välisesindused saavad aastas kokku üle tuhande vastava infopäringu, mis edastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Kontakteerudes EAS-iga, võib koostööst huvitatud Eesti ettevõtja leida kontakti välisettevõttega, kes on vastavate toodete ostmise vastu juba otsest huvi üles näidanud.

• äripartneri leidmine mõne Eesti ekspordi tugiorganisatsiooni (EAS, Eesti Väliskaubanduse Liit, Kaubandus-Tööstuskoda, erialaliidud) vahendusel;
• partneri leidmine mõne Norra Kaubanduskoja vahendusel: www.chamber.no;
• ostja või koostööpartneri leidmine Norra  kaubanduskodulehe (importijad, vahendajad, hulgimüüjad) vahendusel: www.nortrade.no;
• pöördumine Innovation Norway poole: www.innovasjonnorge.no.

Peamised ettevõtlusorganisatsioonid

Oslo Kaubanduskoda

Äripartneri leidmiseks võib kontakteeruda Oslo Kaubanduskojaga, kus pakutakse järgmisi spetsiifilisi tasulisi teenuseid:

• äripartnerite leidmine "ettevõtte profiili" alusel;
• vastava avalduse vormi alusel saab neilt tellida huvipakkuva sektori potentsiaalsete importijate nimekirja;
• võimalik on tellida erinevate turusegmentide ülevaateid, samuti on kasulik osaleda vastavate valdkondade seminaridel või messidel.

Norras on 16 regionaalset kaubanduskoda, millest suuremad on Oslo, Bergeni, Trondheimi, Stavangeri ja Kristiansandi kojad. Regionaalsete kaubanduskodade tavapärasteks teenusteks on liikmetele äripartnerite leidmine, kohtumiste, ärireiside, seminaride korraldamine, juriidiline nõustamine, lobby-tegevus jms.

Nortrade

Nortrade koduleheküljel saab kasutada otsinguakent, et leida huvipakkuvaid ettevõtteid, tooteid ja teenuseid tööstusharude järgi. Sealt leiab ka värskemaid kaubandusuudiseid ning võib esitada oma konkreetse kaubandushuvi avalduse.

Norra Kaubandus- ja Teenindusettevõtete Liit

Norra Kaubandus- ja Teenindusettevõtete Liit (HSH, Hovedorganisasjonen for Handel og Tjenester i Norge) on peamine Norra importööre, jae- ja hulgimüüjaid koondav katusorganisatsioon, millel on ligikaudu 14 500 liiget, kes annavad tööd ligi 185 000 inimesele. HSH aitab oma liikmeid välispartnerite leidmisel, samuti tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli- ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Norras ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna liidu liikmed katavad enamiku Norra sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast väga olulist kontakti neile, kes soovivad leida ostupartnerit Norras.

Innovation Norway (Innovasjon Norge)

Innovation Norway on Norra valitsuse ja ettevõtete poolt ühiselt asutatud organisatsioon ekspordi arendamiseks ja eksportööride nõustamiseks ning abistamiseks. Oma ülesannetelt on ta lähedane Eesti EAS-ile. Neil on 30 välisriigis iseseisvad kaubandusesindused (ka Eestis) ja paljude Norra saatkondade ning konsulaatide juures tegutseb nende konsultante. Kokku on neil 700 töötajat. Innovation Norway kui riiklik organisatsioon moodustati 1. jaanuaril 2004. aastal, kui liideti Norra Kaubandusnõukogu, Turismiamet, Tööstus- ja Regionaalarengu Fond ning Riiklik Leiutajate Konsultatiivbüroo. Kuigi Innovation Norway on Norra valitsuse asutatud organisatsioon eelkõige Norra ekspordi arendamiseks ja eksportööride nõustamiseks (nt juriidiline abi) ning abistamiseks (nt äripartnerite leidmine), võib huvide kokkulangemise korral partnereid leida ka selle organisatsiooni kaudu. Vt täpsemalt siit: www.innovasjonnorge.no;  www.visitnorway.com; www.norway.no; www.bedin.no.

Oslo Linnavalitsuse ettevõtluse arendamise osakond

Servicekontoret for Næringslivet on linnavalitsuse osakond, mille ülesandeks on teavitada ettevõtjaid seadustest ja reeglitest, mida on vaja ettevõtte asutamiseks ja tegevuseks. Nende kodulehelt saab alla laadida vastavaid ingliskeelseid brošüüre ja infomaterjale. Asutus korraldab paar korda aastas mõnetunniseid tasuta seminare inglise keeles samadel teemadel. Seminaril osalemist võib soovitada ka alustavatele Eesti ettevõtjatele Norras.

Hulgimüüjad

Ligi kaks kolmandikku tarbekaupadest jõuab Norra tarbijani hulgimüüjate vahendusel. Hulgimüüjad valivad välja sobiva importtoote, toovad selle sisse, ladustavad ja turustavad. Kuna hulgimüüja osalus tõstab tunduvalt toote hinda, on paljudes majandusharudes püütud nende osa vähendada ja neist mööda minnes otsesidemeid sõlmida. Sageli on see õnnestunud, kuid mitmetel esmatarbekaupade müügiga seotud aladel on hulgimüüja teenuste kasutamine vältimatu. Paljud suured jaemüügiketid on oma harukaupluste varustamiseks rajanud hulgivahenduse süsteemi.

Jaemüüjad

Norra jaemüügituru võib tinglikult jagada kaheks: toidu- ja esmatarbekaubad ning erikaubad.

Toidu- ja esmatarbekaupade alal on Norras neli juhtivat jaemüügiketti – Norgesgruppen, ICA, Coop ja Rema1000. ICA hulgimüügioperatsioonid toimuvad valdavalt Rootsi ICA Handlarnas AB kaudu, kes on kaotamas Norras Rema1000-le oma turuosa (viimase 5 aasta jooksul -11,8% ja on seetõttu on vahetunud 4 tegevdirektorit). ICA soodsam tütarfirma on RIMI-kauplustekett. Need grupid domineerivad valdavat osa (ligi 97%) Norras müüdavatest toidu- ja esmatarbekaupadest, kusjuures tootevaliku üle otsustamisel räägivad mõjukalt kaasa kõikide gruppide juurde moodustatud tarbijate nõukogud. Otsuste tegemisel on määravateks faktoriteks hind, varasemad kontaktid, tarnekindlus, tarnija turustamisplaani olemasolu ja valmisolek võtta enda kanda teatud lisakulutusi. Lisaks nimetatutele tegutseb Norras veel mitmeid keskmisi ja väiksemaid hulgimüügiettevõtteid, mis on spetsialiseerunud teatud kauba- või tarbijagrupile.

Erikaupade käibest Norras võib esile tõsta rõivaid, majapidamistarbeid, elektroonikat ja vabaajakaupu. Rõivaste alal on peamised ketid Hennes&Mauritz, Åhlens (Axel Johnson Group), Lindex, KappAhl, Cubus, Dressman, Benetton, Vivikes, Noa Noa, Euro Sko, Claire.dk, JC-Butikerna jt; spordirõivaste ja -kaupade alal Intersport, XXL Sport, Anton Sport, Helly Hansen;  majapidamistarvete ja mööbli alal IKEA, Skeidar, Kid, Princess, elektroonika ja vabaajakaupade alal Elkjøp, Clas Ohlson, Biltema, Expert (elektroonika- ja raadiotarbed, kodumasinad) jne. Raamatuid ja kirjatarbeid müüvad Norli, ARK, Binders ja Staples, kolm juhtivat postimüügiettevõtet on Ellos (ICA), Josefssons ja Jotex.

Agendid ja edasimüüjad

Kui toimivate suhete sisseseadmise katsed Norra jae- ja hulgimüüjate, importijate ning kaubanduse tugiorganisatsioonide esindajatega luhtuvad, tasub turu leidmiseks kaaluda agendi või edasimüüja palkamist. Edasimüüja või agendi palkamine aitab vabaneda mahukast tööst ostjate leidmisel, turu tundmaõppimisel, levitamis- ja müügiskeemide sissetöötamisel.

Edasimüüja on oma tegevuses tunduvalt iseseisvam kui agent, mis kehtib eriti ainumüüjate kohta, kes ostavad toote fikseeritud hinnaga ning võivad seejärel ise otsustada edasimüügihinna,-tingimuste jms üle. Ainumüüja tegutseb turul iseenda nimel ja oma majanduslike võimaluste piires, teenides kasumit sisseostu- ja väljamüügihinna vahelt. Seega on ainumüüja riskiaste tunduvalt suurem agendi omast, kelle kasum moodustub vahendatud kaubakoguse vahendustasudest.

Enamikus Euroopa riikides on kaubandusagentide tegevus olnud reguleeritud seadusandlusega. Detsembris 1986 võeti vastu ELi direktiiv, mis ühtlustas kõikide liikmesriikide kaubandusagentide reeglid. Norra harmoneeris oma õiguse selle direktiiviga alates 01.01.1993. Seadus reguleerib agentide tegevust, millega neile tagatakse teatav kaitse võimalike kahjude, lepingurikkumiste jms korral. Edasimüüjate tegevuse kohta eraldi seadust ei ole. Agentide leidmise osas pakuvad abi konsultatsioonifirmad.

Frantsiis

Frantsiis on üks kiiremini kasvavaid ärivõimalusi Norras, olles eriti levinud kiirtoidu ja autoteenuste sektoris. Enamus frantsiise Norras (75%) tegutsevad Norrast pärinevate kontseptsioonide alusel, järgnevad USA 10%, Rootsi 4%, Taani 4% ja  UK 2%. Kokku toimib Norras umbes 300 frantsiisisüsteemi.

Nimetatud sektori kohta üksikasjalikuma informatsiooni saamiseks soovitame huvilistel kontakteeruda Norra Frantsiisiliiduga: www.franchiseforeningen.no  

Konsultatsioonifirma Effectum Franchise Consulting: www.effectum.no

Näitused ja messid

Norras toimub igal aastal mitmeid rahvusvahelisi messe ja kümneid kohalikke näitusi. Suurimaid näitusekeskusi on Varemessen Lilleströmis, Oslo külje all, mis sai alguse 1920. aastal. Seal toimub ka suur turismimess Reiseliv (jaanuaris). Tuntud on ka kaheaastase intervalliga Norra ehitusmess. Enamus messe on Norras iga-aastased ning toimuvad regulaarselt samal ajal, mistõttu on osalemist lihtne planeerida. Osalemiseks registreerimisel tuleks pöörduda vastava messikeskuse poole, kes saadab välja osavõtublanketi ja -tingimused.

Vt täpsemalt: www.messe.no; www.exporama.no; www.stavanger-forum.no.

Põhjamaade messiportaal: www.fairlink.se

Reklaam ja turundus

Norras on võimalik kasutada kõiki peamisi meediaväljaandeid reklaami eesmärgil. Ainsaks erandiks on rahvusringhääling NRK. Televisioon ja raadio on kõigile kättesaadavad. Lisaks on Norras väga suur ajalehtede lugejaskond. Suuremad Oslo ajalehed on Aftenposten, Verdens Gang, Dagbladet ja Dagsavisen. Nimetatud väljaandeid loetakse üle kogu riigi. Kohaliku tähtsusega on Bergenis Bergens Tidende, Trondheimis Adresseavisen, Stavangeris Stavanger Aftenblad, Kristiansandis Fædrelandsvennen. Äriväljannetest loetakse üle riigi päevalehti Dagens Naeringsliv ja Finansavisen. Levima on hakanud kohaliku tähtsusega tasuta lehed, millega on hea tabada tavatarbijaid.

Aktiivsete turustamismeetoditena tulevad kõne alla kohapealne reklaam, otsepostitus, tootetutvustused jms. Tõsisemate ekspordiplaanide puhul tuleks kindlasti alustada kohalikust turu-uuringust ning turuletuleku strateegia väljatöötamisest, kuid vähemtähtsaks ei saa pidada ka kohaliku ärikultuuri ja -praktika tundmaõppimist.

Hinnakujundus

Norra kaubandus Euroopa Liiduga toimub Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu alusel, seega ühtses tollitsoonis. Erandiks on põllumajandus- ja kalandussektor, millele EMP leping ei laiene. Ligi 70% Norra ekspordist läheb ELi ja Norra impordib sealt 75%.

Norra ettevõtted on reeglina nõus maksma väärilist hinda kvaliteetse toote eest. Nad on ka nõus vahetama tootjat, kui see pakub paremaid tingimusi või kõrgemat kvaliteeti. Tuleks alati kinni pidada tähtaegadest ning mitte anda katteta lubadusi, sest siis kaotab norralane kiiresti huvi ja usalduse. Norralase jaoks ei ole “uus” mitte alati “parem”. Uus toode või teenus peab olema kõrgetasemeline, praktiline ja hästi testitud. Jõuline müügipoliitika ei toimi Norras. Ära kiitle ega liialda, vaid esita põhjalikult ettevalmistatud pakkumine, mis tekitab partneris huvi, nii et ta saaks ise avaldada ostusoovi. Norralasel tuleb lasta osta, mitte püüda tungivalt müüa. Norralane ei ole tavaliselt taktikaline läbirääkija. Kui ta ütleb, et toode on liiga kallis, siis ta nii ka mõtleb. Kui olete juba teinud mingi ettepaneku, on soovitav jääda selle juurde. Usaldus on väga oluline. Ümbermõtlemine ja uute üllatuslike elementide lisamine ei tööta teie kasuks.

Hinnapoliitika osas peaks eksportöör meeles pidama, et nõutavale netohinnale lisandub enne lõpptarbijani jõudmist hulk lisakulutusi, nagu transpordi- ja kindlustuskulud, vahendustasud ja 25%-line käibemaks.

Üldistatult võib öelda, et Eesti eksportööri poolt küsitav hind ei tohiks moodustada rohkem kui 1/3 kauba müügihinnast Norras. Vägagi palju oleneb tootest (kas pakitud või mitte jne) ja importööri/edasimüüja müügipoliitikast. Heaks võrdlusmaterjaliks samaväärse toote ja kvaliteedi korral on ka konkurentide hinnad.

Tolliamet: www.toll.no

Tehnilised reeglid ja standardid  

ELi ja EMP/EEA maade toodetel varem tihti kasutatud erinev märgistus, keelekasutus, garantii- ja vastutustingimused tekitasid tarbijates piiriületaval ostlemisel palju arusaamatusi ja stressi. ELi asutused on algatanud uusi reeglite ja standardite harmoniseerimiskavasid. Norras kehtib terve rida tehnilisi reegleid ja standardeid, mis ei tarvitse olla takistuseks kaupade impordil, kuid võivad omada tagasiulatuvat mõju hetkest, mil kaup läheb ringlusesse. Rahvusvaheliselt tähistatakse selliste nõuete süsteemi terminiga conformity assessment, mis hõlmab sertifitseerimist, tootja deklaratsiooni, märgistamist, testimist ja kontrolli. Seega peaksid ettevõtjad olema kursis nii kehtivate kui ka peatselt jõustuvate reeglitega.

Tootevastutus

Vastavalt Tootevastutuse seadusele lasub nii tootjal kui importööril range vastutus kahjude eest, mida võib põhjustada tema poolt valmistatud/imporditud toote halb kvaliteet või mittevastavus kehtestatud normidele. Seetõttu on oluline, et Eesti tootja informeeriks Norra importööri võimalikult täpselt toote omadustest, tootmisprotsessi erisustest jms, mis võimaldab vältida kaupade või teenuste võimalikku kahjulikku mõju nii varale kui ka inimestele.

Lisainfo:http://ec.europa.eu/comm/consumers/cons_safe/prod_safe/defect_prod/index_en.html ja http://ec.europa.eu/comm.

Pakendivastutus

Lisaks tootevastutusele lasub tootjal/importijal ka pakendivastutus, mis seisneb selles, et kõik ettevõtjad, kes valmistavad, impordivad või müüvad pakendit või pakitud toodet, on kohustatud korraldama kasutatud pakendite kokkukogumise, sorteerimise ja hävitamise keskkonnasõbralikul viisil. Selline nõue kehtib kõikide ettevõtjate suhtes, kes osalevad toodete levitamisketis ning absoluutselt igat liiki pakendite suhtes, sisaldades nii rahalist kui ka füüsilist vastutust. Viimasest tulenevalt maksavad Norra pakendivalmistajad ja importöörid oma tegevuses kasutatavate pakendite pealt vastavat lõivu, millega finantseeritakse üleriigilist pakendite kogumise ja ümbertöötlemise süsteemi.

Standardid ja sertifitseerimine

Norras koordineerib sertifitseerimist Standardiseerimisamet – Standard Norge, kes väljastab sertifitseerimisorganeile tegevusloa mingite toodete või tehnoloogiate kontrolli ja sertifitseerimise osas. Standardiseerimisametil puudub kompetents elektrotehnika ja telekommunikatsiooni valdkonnas, sellega tegelevad järgmised asutused:

Norra Elektrotehnika Komitee – Norsk Elektroteknisk Komite, mis on CENELECi ja IECi liige.

Norra Posti- ja Telekommunikatsiooniamet – Post-og Teletilsynet on ETSI ja ITU liige.

Norrasse sisseveol kehtivad ka teiste Euroopa Liidu sertifitseerimisorganite poolt väljastatud load ja tõendid. Nende toodete osas, kus CE-nõuded ei kehti, rakendatakse Norra siseriiklikke nõudeid. Samas kehtib printsiip, et teises ELi liikmesriigis lubatud toodet võib ringlusse lasta ka Norras, kuigi kohalikud nõuded võivad olla rangemad. Kui selgub, et CE-märgistamise reegleid on rikutud ühe liikmesriigi piires, keelatakse toote müümine kogu Euroopa Liidus. Lisaks kohustuslikule sertifitseerimisele kasutab üha rohkem Norra ettevõtteid vabatahtlikku standardiseerimist, mis on garantiiks toote vastavusele Euroopa Liidu direktiivides ette nähtud tingimustele.

Lisaks vaata:

CENELAC 
ETSI 
CEN
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/index_en.htm  http://www.newapproach.org/.
http://portal.etsi.org/Portal_Common/home.asp
http://www.cenorm.be/cenorm/workarea/sectorfora/index.asp. 

Markeerimine

Norra seadused ei kohusta kaubale märkima päritoluriiki, kuid kaupade ebakorrektne märgistamine on keelatud. Erinõuded markeerimise osas eksisteerivad üksnes mõningate kaubagruppide lõikes, nagu keemia- ja farmaatsiatooted ning toidukaubad. Jaemüügis kasutatavatel toidupakenditel tuleb näidata tootja ja importööri nimi, toote ärinimi ja nimetus, toote kaalu või mahtu iseloomustavad näitajad, tarbimise lõpp-tähtaeg ja säilitamise juhend. Nimetatud informatsioon peab olema pakendil märgistatud norra keeles. Lisainformatsiooni markeerimise detailide kohta on soovitav küsida Norra importöörilt.

Toiduained

Kõik küsimused, mis puudutavad toiduainete ja toidupakendite käitlemise reegleid, tuleb esitada Norra Toidukontrolliametile. Peale selle on nende kompetentsis põllumajandus ja puhta vee, ravimite, kosmeetika ning eetilise kala- ja loomakasvatuse küsimused.

Norra Toidukontrolliamet – Mattilsynet,  tel: + (47) 23 21 68 00.

Tarnetingimused

Tarnetingimused (cif, fob, exw jt.) on soovitav fikseerida rahvusvaheliste Incoterms reeglite kohaselt. Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks EL/EMP maades ja ka Norras on kahes või kolmes eksemplaris koostatav lastikiri ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi puhul võidakse koostada ka segatranspordi lastikiri - Combined Transport Bill of Loading. Vedajalt kauba kättesaamiseks tuleb esitada BLi originaal. Tavaliselt kasutatakse veoks ISO standarditele vastavaid konteinereid, mis võivad tüübilt olla erilaadsed. Rahvusvahelist autotransporti reguleerib Rootsis CMR-konventsioon. Veosedokumendiks on tavaliselt CMR-dokument (CMR-Truckwaybill). Kaupade vedu Norra raudteel reguleerib rahvusvaheline CIM konventsioon, millele vastavalt võib kaup läbida erinevaid riike ühtse CIM-saatedokumendi alusel.

Lisainfo: Norra Tolliamet

Maksetingimused

Tasub silmas pidada, et kõik maksetingimused peaksid olema kindlaks määratud juba ostja ja müüja vahelises lepingus. Kui tegu on pakkumiskinnituse teel müügiga, peab vastav kirjavahetus sisaldama ka maksetingimusi. Norra-siseselt sooritatakse maksed tavaliselt pärast arve esitamist 30 päeva jooksul kas panga või postžiiro kaudu, rahvusvaheliste maksete puhul ka 60 või 90 päeva jooksul.

Suuri erinevusi rahvusvaheliste maksete teostamise praktikas Eesti ja Norra vahel ei ole. Lihtsamateks rahvusvaheliste maksete viisideks on faktuurarve vastu teostatav pangaülekanne (bank transfer) või pangatšekk (bank cheque). Pangaülekande tegemine Norrast Eestisse võtab aega kolm pangapäeva, ekspressteenuse kasutamisel on võimalik ülekanne sooritada 24 tunni jooksul. Pangatšeki kasutamisel on eeliseks see, et ostja saab selle müüjale edastada ka posti teel, ilma et müüja pangarekvisiidid oleksid vajalikud. Siinjuures tuleb aga arvestada, et tšeki lunastamisel saab müüja raha kätte teatud ajalise viivitusega, s.o. pärast seda kui pank on kontrollinud, et tšekil on kate.

Üldiselt soovitavad Norra pangad Eestisse müümisel nõuda ettemaksu ning praktika näitab, et seda tuleks teha ka müües Eestist Norrasse. Siinjuures võib ostja omakorda nõuda müüjalt pangagarantiid kaupade tegeliku tarnimise kohta. Põhimõtteliselt on võimalik enne kaupade saatmist ostjalt nõuda ka temapoolset pangagarantiid. Teine võimalus on see, et sellise garantii väljastab ostja nimel müüja pank. Norra pankade rahaline seis on piisavalt hea, et Eesti ettevõtted võiksid antud garantiisid aktsepteerida, kuid oleks hea lasta garantiikirja autentsust siiski oma pangas kontrollida.

Dokumentmaksete peamised liigid on inkasso ja akreditiiv. Inkasso (D/P - documents against payment, CAD - cash against documents) puhul läheb kaup kõigepealt ostja panga käsutusse, kellelt ostja saab kauba kätte alles siis, kui ta on pangale selle eest tasunud. Kauba saatedokumendid liiguvad seega müüja ja ostja pankade vahel. Tavalisteks saatedokumentideks inkasso puhul on faktuurarve, pakkimisnimekiri, kindlustuspoliis, lastikiri vms tõend kauba kättesaamiseks, päritoludokumendid, kvaliteeditõend. On oluline, et juba ostu-müügi lepingus määratakse kindlaks, millised dokumendid on inkassomaksete juures nõutavad. Puuduseks on see, et ostja võib kaubast üldse loobuda, s.t. ta ei ole kohustatud selle eest tasuma ning müüja peab siis kauba tagasi toimetama või leidma uue ostja.

Kõige kindlamaks makseviisiks kaubavahetusel Norra ettevõtetega on akreditiiv (letter of credit). Akreditiivi puhul võtavad ostja ja müüja pangad vastutuse kauba eest tasumiseks. Tasumine toimub vastavalt kauba saabumisele sihtkohta ja saatedokumentide esitamisele. Saatedokumentideks on tavaliselt arve, lastikiri, päritolutõend, veosekindlustuse poliis. Akreditiivide rahvusvahelist kasutamist reguleerib Rahvusvahelise Kaubanduskoja Reeglistik (ICC Uniform Customs and Practice for Documentary Credits), mille kohta on tavaliselt vastav märge ka akreditiivi blanketil. Akreditiive on mitut liiki ning seepärast on igal ettevõttel iga tehingu jaoks võimalik leida talle kõige sobivam vorm. Vastavate valikute tegemisel on soovitav konsulteerida oma depoopangaga. Akreditiivi eeliseks inkasso ees on see, et kui müüja on omapoolsed lepingu- ja tarnetingimused täitnud, siis saab ta oma kauba eest kindlasti ka tasu, kuna selle tagavad nii ostja kui müüja pank.

Valuutariski vähendamiseks (Norra krooni kurss on "ujuv") võiks oma depoopangaga nõu pidada ka tähtajalise vahetuskursiga tehingute võimaliku sooritamise osas (kurss fikseeritakse ette).

Taustauuringud

Norras on pikaajalised ettevõtlustraditsioonid, mille üks iseloomulikke osasid on kõrge ärimoraal. Siiski ei tee halba võimalikku partnerit eelnevalt tundma õppida. Uute turgude tekkimine teisel pool Läänemerd toimis katalüsaatorina paljudele Skandinaavia ärimeestele ja -gruppidele, kelle majanduslik seis kodumaal on ebastabiilne ja kes soovivad seda Balti riikides leiduvate odavate tootmisvõimsuste abil parandada. Teiseks oluliseks põhjuseks on võimalikud „õnneotsijad”. Seetõttu on tavaline, et enne suurema või regulaarse iseloomuga tehingu sõlmimist, kus maksmine toimub alles pärast kauba kättesaamist, kontrollib müüja Norra ostjaettevõtte krediidireitingut ja majanduslikku seisundit.

Kuna pankroti puhul on müügiettevõtte lootus pankrotivarast midagi tarnitud kaupade katteks tagasi saada peaaegu olematu, tuleb partnerettevõtte pankrotiohu kahtluse korral teha järelepärimine Norra Ettevõtteregistrile, et uurida, kas pankrotimenetlust ei ole algatatud. Pankroti korral tuleks kontrollida ka seda, kas pankrotihaldur on võlausaldajate nõuded korrektselt registreerinud. Kui ettevõtte suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust, on võla kättesaamiseks võimalik kasutada täite- või inkassomenetlust.

Kõige lihtsam viis ettevõtte majanduslikust seisust ülevaate saamiseks on küsida tema viimast aastaaruannet. Aastaaruande koostamine on Norras kohustuslik ja selle küsimises pole midagi ebaharilikku ega kohatut. Kui ettevõte siiski keeldub aruannet esitamast, võib selle tellida ettevõtteregistrist. Võib ka rahvusvaheliselt krediidiinfo ettevõtetelt Dun&Bradstreet www.dbn.no või www.abckredittstyring.no. Krediidiinfot saab tellida ka Eesti Krediidiinfo vahendusel. Samas ei tohiks krediidihinnet võtta kui lõplikku tõde, sest majandusraskustesse võib sattuda ka kõige parem ettevõte ning teisalt on palju väikeettevõtteid, mille ärimoraal on hea, kuid arvulised näitajad sedavõrd madalad, et tippklassi ei küündita.

Võlgade sissenõudmine

Parim vahend makseprobleemide vältimiseks on nende ennetamine. Norra-siseselt on tavaline, et kui ostja on maksetähtaja nädala-paariga ületanud, tuletab müüja talle seda meelde uue arvega. Kui ostja sellele ei reageeri, võib kõne alla tulla ka nõude sundtäitmine täitemenetluse kaudu. Samasugused võimalused on põhimõtteliselt ka Eesti ettevõttel, kellel on aga soovitav pöörduda selleks mõne sobiva Norra advokaadibüroo poole. Inkassonõude võib esitada ka inkassofirma kaudu, seda teenust kasutatakse laialdaselt ja suurimaks selliseks firmaks on Norras Intrum Justitia.

Üldiselt on Norra riik ja kohalikud omavalitsused üritanud mitmeti soodustada vaidlusküsimuste lahendamist kohtuväliste kokkulepete kaudu, näiteks ametliku kirjavahetuse pidamise teel. Pankroti korral võib juhtuda, et võlausajaldajaga võtab omal algatusel ühendust võlgniku pankrotihaldur või advokaat, kes pakub juba välja mingi omapoolse lahenduse.

Arbitraaž

Oslo Kaubanduskoja Vahekohtu Instituut ehk Arbitraaž (Arbitration and Dispute Resolution Institute of the Oslo Chamber of Commerce) tegutseb sõltumatu üksusena Oslo Kaubanduskoja juures, mille kohta saab infot järgmiselt veebilehelt: http://www.chamber.no/en/services/arbitration+_dispute_resolution/

Oluline aspekt Oslo Arbitraaži reeglites on see, et need ei ole otseselt seotud Norra seadusandlusega, vaid lähtuvad rahvusvaheliselt aktsepteeritud vahekohtu korraldamise printsiipidest. Seega, kui eelnevalt on jurisdiktsiooniks valitud mitte Norra, vaid mõne teise riigi seadus, ei takista see siiski rakendamast Oslo Arbitraaži reegleid ja korraldamast istungeid UNCITRAL (United Nations Commission on International Trade Law)  reeglite järgi.