ÄRIKESKKOND

Töö- ja elamisload

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP; ingl European Economic Area, EEA) kodanikele ei ole Norras tööle asumisel enam piiranguid. Alates 2009.a. oktoobrist võivad Eesti kodanikud Norras elada ja töötada samadel alustel teiste ELi kodanikega, s.t. ei ole vaja taotleda elamis- ja tööluba. Erandiks, kellele kohaldatakse veel üleminekuperioodi, on uusimad ELi liikmed Bulgaaria ja Rumeenia. Norrasse saabumisel tuleb end registreerida politseis või võõrtööliste registreerimisbüroos. Täpsemat teavet inglise keeles leiab Norra Migratsiooniameti kodulehelt: UDI (Utlendingsdirektoratet).

Isikliku auto riiki toomise korra kohta loe siit.

Ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Välisettevõtted, kes soovivad tegutseda Norras, saavad seda teha kas Norras loodava tütarettevõtte või filiaali kaudu. Kõiki teisi ettevõtlusvorme on lihtne firma kasvades ümber vormistada aktsiaseltsiks, kuid vastupidine protsess on keeruline.

Füüsilisest isikust ettevõtja

Kõige lihtsamaks äriühingu vormiks on füüsilisest isikust ettevõtja (enkeltpersonsforetak), mille võib luua füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane, ei ole pankrotikarantiinis  ja soovib alustada äritegevust.

Isik ei pea olema Norra resident, kuid tal peab olema Norra aadress. Ta võib, kuid ei pea end registreerima Juriidiliste Isikute Keskregistris, mis on tasuta. Tal on õigus end registreerida Ettevõtteregistris (Brønnøysundregistrene), mis on tasuline. Kui ettevõtjal on viis töötajat või ta tegutseb kaubanduses, on registreerimine kohustuslik. Tihti küsivad potentsiaalsed partnerid ettevõtte registreerimisnumbrit, et kontrollida firma legaalset tegevust, seega on see soovituslik. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul ei ole miinimumkapitali nõuet ning selline ettevõtja vastutab oma tegevusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud koostama majandustegevuse kohta aastaaruandeid ning kõik tema sissetulekud ettevõtlusest ja muudest tuludest-kuludest peavad olema näidatud üksikisiku tuludeklaratsiooni vastavates lisades. Aruandeperioodiks on kalendriaasta.

Täisühing (ANS – ansvarlig selskap või DA – delt ansvar) on äriühing, mis moodustatakse kahe või enama partneri vahel sõlmitud lepingu alusel. Täisühingust saab juriidiline isik pärast registreerimist ettevõtteregistris. Täisühingu moodustamisel ei ole miinimumkapitali nõuet ning kõik partnerid vastutavad ühingu tegevusest tekkivate nõuete eest kogu oma vara ulatuses. See tähendab, et nõuet ühingu vastu võib pöörata kõigi partnerite vastu, kas vastavalt nende osalusele või kollektiivselt, nii nagu kirjalikult on kokku lepitud. Kuigi täisühingul on juhatus, juhitakse seda tavaliselt partnerite poolt. Partnerid omavad võrdset sõnaõigust ja peavad küsima teistelt osapooltelt nende nõusolekut, välja arvatud juhud, kui seda lubav säte on fikseeritud täisühingu asutamislepingus. Äritegevusest saadud kasumit jagavad partnerid vastavalt omavahelistele kokkulepetele ja vastavalt sellele on nad kohustatud maksma ka tulumaksu. Täisühingu sissetulekud deklareeritakse üksikisiku tuludeklaratsioonis või partnerettevõtete poolt. Täisühing eksisteerib, kuni üks partneritest lepingu lõpetab, läheb pankrotti või sureb, välja arvatud juhud, kui vastav säte on täisühingu asutamislepingus teistmoodi fikseeritud.

Aktsiaseltsi (AS - aksjeselskap) võivad asutada üks või enam füüsilist või juriidilist isikut, kes aktsiakapitaliks investeerivad vähemalt 100 000 NOK-i. Aktsionäride vastutus piirdub aktsiakapitali tehtud investeeringu mahuga. Aktsiaseltsi juhtorganiks on juhatus, mis valitakse aktsionäride poolt ning tegevdirektor, kelle määrab ametisse juhatus. Pooled juhatuse liikmetest peavad olema Norra kodanikud või elanud Norras viimased kaks aastat. Aktsiaseltsist saab juriidiline isik, kui see registreeritakse ettevõtteregistris 3 kuu jooksul asutamiskoosolekust.  Ettevõttel peab olema määratud audiitor. Aktsiaselts on kõige levinum ettevõtlusvorm Norras. Põhjalikum info: www.bedin.no.

Välisettevõtete filiaalid (NUF). Välisettevõte, mis soovib alustada äritegevust Norras, kuid ei soovi Norras ettevõtet asutada, võib seda teha läbi oma filiaali. Avaldus filiaali avamiseks tuleb esitada ettevõtteregistrile, kes saadab avalduse esitajale dokumentide vormid, mis tuleb taotleja poolt norra keeles täidetuna tagasi saata.

Lisaks informatsioonile avatava filiaali kohta sisaldab avalduse vorm ka detailseid küsimusi välisettevõtte enda kohta (nimi, peakorteri aadress, aktsiakapital jne). Lisaks täidetud avaldusele peab taotleja esitama välisettevõtte põhikirja, äriregistri väljavõtte, aastaaruannete koopiad ja kinnituse, et ettevõte ei ole pankrotis. Ametissemääratud tegevdirektor on vastutav nii välisettevõtte kui ka filiaali aastaaruannete ja auditite esitamise eest ettevõtteregistrile. Filiaali aastaaruanne ja selle audit tuleb ettevõtteregistrile esitada hiljemalt 7 kuud pärast filiaali aruandeaasta lõppemist. Välisettevõtte filiaal on kohustatud Norras teenitud kasumi pealt makse tasuma ning teda käsitletakse Norra maksuameti poolt kui Norra aktsiaseltsi. Juhul kui käive jääb alla 5 miljoni NOK-i, pole audiitorit vaja määrata.

Ettevõtte asutamine

Aktsiaseltsi asutamine on Norras suhteliselt lihtne protseduur, mille kohta võib saada ammendavat informatsiooni Norras tegutsevatelt konsultatsioonifirmadelt või advokaadibüroodelt.  Norra Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi tellimusel töötati välja koduleht, mis lihtsustab ja kiirendab ettevõtete asutamist ja majandamist Norras: www.bedin.no.

See on mõeldud nii neile, kes alles soovivad ettevõtet asutada, kui ka neile, kelle tegevuse käigus tuleb üles teemasid, mis vajavad lühidaid ja konkreetseid vastuseid.  Ettevõtteregistrile tuleb ettevõtte registreerimiseks alati esitada lisaks registreerimisavalduse vormile järgmised dokumendid: aktsiaseltsi asutamisakt, aktsiaseltsi põhikirja projekt, aktsiaseltsi asutamiskoosoleku protokoll, panga originaaltõend aktsiakapitali minimaalseks sissemakseks, mis on kokku 100 000 NOK-i, millest esimene pool tasutakse asutamisel ja teise võib maksta esimese tegevusaasta lõppedes.

Sõltuvalt asjaoludest võidakse nõuda täiendavaid dokumente. Registreerimisavalduse vormi peab kandma info juhatuse liikmete, nende asetäitjate ja tegevdirektori kohta, samuti muude isikute kohta, kes omavad õigust ettevõtte nimel dokumente allkirjastada. Ametisse peab olema määratud audiitor, kes omakorda on kohustatud vastava avalduse esitama, mis kinnitab talle antud volitusi.

Aktsiaseltsi asutamiseks vajalike dokumentide vormistamisel pakuvad abi erinevad konsultatsioonifirmad ja advokaadibürood, kelle tasu vastava teenuse eest küünib 5 000 kuni 10 000 NOK-ni. Asutatud ettevõtte ostmine võib maksta umbes sama palju. Samas kui valmisettevõtte omanikuks on võimalik saada ühe päevaga, võib aktsiaseltsi registreerimine tavapärasel moel võtta aega palju enam.

Täiendavat infot:

Ettevõtte asutamine: www.bedin.no
Konsultatsioonifirmad: www.northernbp.no; www.novumc.com
Maksuamet: www.skatteetaten.no
Ettevõtteregister (Brønnøysundregistrene): www.brreg.no 
Tööinspektsioon: www.arbeidstilsynet.no
Töö- ja sotsiaalkindlustusamet: www.nav.no 
Statistikaamet: www.ssb.no 
Välisministeerium: www.government.no 
Rahandusministeerium: www.government.no
Norra Parlament: www.stortinget.no 
Norra Keskpank: www.norges-bank.no

Maksustamine

Norra maksusüsteem on jagatud kahte gruppi: üksikisikud ja ettevõtted. Üldiselt loetakse Norra maksusüsteemi keeruliseks ja haruldased ei ole juhtumid, kus isegi maksuametnik ei oska kohe öelda, missugust maksumäära tuleb antud juhul kohaldada. Seepärast kasutatakse palju maksunõustajate abi.

Üksikisiku tulumaks

Üksikisiku maksusüsteem, mille määrad jäävad vahemikku 7,8% kuni 47,8%, sisaldab ka üksikisikust ettevõtja tulu, sest nimetatud äritegevusest saadud tulu loetakse sellesse gruppi ja maksustatakse vastavalt. Üksikisik maksab oma isiklikult ja ettevõttest saadud sissetulekult tulumaksu, kõrgendatud maksu kui tulu ületab teatud taset, kogu vara väärtuse pealt jõukusemaksu ning sotsiaalmaksu ettevõttest saadud tulu pealt. Kokkuvõttes maksab selline ettevõtjast üksikisik enam maksu kui näiteks aktsiaseltsi osanik.

Välismaalased, kes töötavad Norras, peavad makse maksma esimesest päevast alates Norra maksuametile, olenemata enda või tööandja kodakondsusest ning sõltumata sellest, kui pikaks ajaks tööleping on sõlmitud.

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks Norras on 28%, mis vastab umbes OECD riikide keskmisele.

Juhul kui osanikele makstakse välja dividenditulu, siis lisandub selle osa pealt täiendavalt 28%. Jõukusemaksu ettevõttel pole.

Asjatundjad soovitavad otsustada aktsiaseltsi kasuks, kui ettevõtte kasum osutub suuremaks kui isiklikuks tarbimiseks vajalik, sest siis jääb raha üle ka investeeringuteks. Paljud ettevõtjad loovad aktsiaseltsi tütarfirmasid, millesse investeeritakse ja välditakse seeläbi dividendide pealt tulumaksu maksmist.

Välisettevõte, kes töötab Norras lepingu alusel ja vastutab töö tulemuse eest nii aja, kvaliteedi kui ka hinna mõttes ning kasutab enda töövahendeid, loetakse maksukohuslaseks, kes esitab vajaliku dokumentatsiooni norra keeles ja tasub kõik ettenähtud maksud Norras.

Käibemaks

Norras kehtib kolm käibemaksumäära:

• 25% on üldine kaupade ja teenuste puhul rakendatav määr;
• 8% määra rakendatakse hotelliteenuste, reisijateveo, reisibüroode, kinopiletite puhul;
• 14% toiduainete puhul.

Välismaised ettevõtted, kelle kaupade või teenuste käive 12-kuulise perioodi jooksul ületab 50 000 NOKi piiri, peavad end registreerima käibemaksuregistris. Need ettevõtted, kellel puudub Norras aadress või tegevuskoht, peavad registreerima end esindaja kaudu käibemaksukohuslaseks. Esindajaks on tihti õigusbürood, audiitorfirmad ja raamatupidamisteenuseid pakkuvad ettevõtted. Siin on oluline märkida, et kohustus maksuametile käibemaks edastada lasub välisettevõttel ja esindajal ühiselt. Seetõttu nõuavad esindajad tihti riskide maandamiseks deposiiti või sooritatakse maksed esindaja pangaarve kaudu, millest eraldatakse käibemaks ja esindaja tasu ning seejärel laekub ülejäänud summa välisettevõtte arvele.

Tööturg

Kollektiivlepingud

LO - Landsorganisasjonen i Norge ehk Norra Ametiühingute Konföderatsioon on suurim ja mõjuvõimsaim töövõtjate organisatsioon Norras, mis on üle 100 aasta vana.

Norra tööturu korraldus erineb Eesti omast. Norra tööjõuturg on suures osas reguleeritud tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide vaheliste kokkulepetega. 2009. aasta seisuga töötas 60% kõikidest palgatöölistest kollektiivlepingute alusel. Tööturu osapoolteks, kes töötamise tingimused läbiräägivad, on LO ja Norra Ettevõtete Konföderatsioon – NHO, Næringslivets Hovedorganisasjon. Kollektiivlepinguga määratakse kindlaks töötingimused ja töötasu. Üldjuhul on töönädala pikkuseks 40 tundi, paljud ametiühingud on kokku leppinud 34 tunnise töönädala. Seadusega kehtestatud puhkuseaeg on minimaalselt 25 tööpäeva aastas. Naistele võimaldatakse aastast emapuhkust 80% palgaga või 10-kuulist 100% palgaga.

Samal teemal vaata lisaks:

http://www.nav.no/English/Stay+in+Norway/231380.cms 
www.nav.no

Konkurentsireeglid ja tarbijakaitse

Konkurentsiseadus ühinemistel

Norra konkurentsiõigus näeb ette Konkurentsiameti teavitamist suuremate ettevõtete ühinemisel, mille kogukäive ületab 50 miljonit NOKi. 

Täiendavalt vaata: www.konkurransetilsynet.no

Tarbijakaitse

Turustamisseaduse peamiseks eesmärgiks on takistada ebasobivate turundusmeetmete rakendamist tarbijate suhtes. Seadus hõlmab kaupade, teenuste, kinnisvara ja töökohtade turustamist, satelliittelevisiooni kaudu teleprogrammide edastamist jms. Seadus käsitleb reklaami ja kõiki muid ettevõtluses rakendatavaid abinõusid, mis on suunatud toodete kättesaadavuse ja läbimüügi suurendamisele. Peamised toodete turustamisele esitatavad nõudmised puudutavad hea äritava järgimist, tarbija huvidega arvestamist ja viimase seisukohalt olulise informatsiooni edastamist. Turustamisprotsess peab olema läbi viidud nii, et oleks selgelt arusaadav, et tegemist on millegi turustamisega, samuti peab selgelt ilmnema turustaja isik. Turustamisel on keelatud eksitava reklaami ja jäljenduste kasutamine, väära ja puuduliku informatsiooni jagamine.

Turustamisseaduse kohaselt saab kehtestatud nõuete rikkujaid karistada rahatrahviga või 6-kuulise vangistusega või mõlemaga ning sundida neid ebasobivate turundusmeetmete rakendamisest loobuma. Kõik turustamisseaduse rikkumist käsitlevad küsimused kuuluvad arutamisele tarbijakaitsevoliniku institutsioonis (Forbrukerombudet, volinik määratakse ametisse kuueks aastaks kuninga poolt) koostöös Turukohtuga, apellatsioonikohtuks on Turukohus (Markedsrådet). Menetlust võib alustada tarbijakaitsevolinik (Forbrukerrådet), kahju saanud tarbija, ettevõtjate või töövõtjate ühing.

Vt lähemalt: http://www.forbrukerombudet.no/id/12.0