EESTI JA NORRA MAJANDUSSUHTED

Viimati uuendatud: 14.09.2012

Eesti ja Norra vahelised majanduslepingud

Alates 1. maist 2004 reguleerib Eesti ja Norra vahelist kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping. Eesti on ühinenud ka Svalbardi (Teravmägede) lepinguga (1930). Leping, mis on jõus veel tänaselgi päeval, sätestab Teravmägede kasutusrežiimi lepinguosaliste poolt.

Kahepoolsed majanduslepingud

Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, jõust. 15.06.1992
Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, jõust. 30.12.1993
Kokkulepe rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamisel, jõust. 09.02.1994
Tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe, jõust. 19.08.1994
Põllumajandusprotokoll, jõust. 01.06.1996

Kaubavahetus

Norra on Eestile oluline ekspordi sihtriik, kellega kaubandusbilanss on tugevalt positiivne. Ekspordi maht oli 2010. aastal 300 mln eurot (3,4% Eesti ekspordi kogumahust), millega Norra oli Eesti ekspordipartnerite seas 8. Võrreldes 2009. a kasvas eksport 45,8%. Impordi maht oli 2010. aastal 128,5 mln eurot (1,4% Eesti impordi kogumahust), mis on 36,1% rohkem kui 2009. aastal. Impordi mahult oli Norra Eesti partnerite seas 15. Kaubavahetuse bilanss oli Eestile positiivne 171,5 mln euroga.

2011. aastal oli ekspordi maht 362 mln eurot (3% Eesti ekspordi kogumahust), millega Norra oli Eesti ekspordipartnerite seas 9. Impordi maht oli samal aastal 142,5 mln eurot (1,1% Eesti impordi kogumahust).

2012. aasta esimeses pooles oli ekspordi maht ligi 197 mln eurot (3,2% ekspordi kogumahust) ning import oli ligi 66 mln eurot (1% impordi kogumahust).

Eesti-Norra kaubavahetus aastatel 2005-2012 I pa (miljonit eurot):

Aasta	Eksport	Osatähtsus koguekspordis %	Import	Osatähtsus koguimpordis %	Bilanss
2005	178,3	2,9	63,2	0,8	115,0
2006	204,4	2,7	67,2	0,6	137,2
2007	271,0	3,4	69,7	0,6	201,2
2008	279,9	3,3	74,0	0,7	205,9
2009	205,8	3,2	94,4	1,3	111,4
2010	299,8	3,4	128,5	1,4	171,3
2011	361,7	3,0	142,5	1,1	219,2
2012 I pa	196,5	3,2	65,6	1,0	130,9

Peamised ekspordiartiklid 2011. a. (osakaal %):

Muud tööstustooted - 25,4%
Puit ja puidutooted -18,1%
Masinad ja seadmed -14%
Transpordivahendid -9,8%

Peamised impordiartiklid 2011. a. (osakaal %):

Mineraalsed tooted – 29,5%
Mineraalsed tooted – 28,7%
Masinad ja seadmed - 15,5%
Metallid ja metallitooted - 4,2%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

Otseinvesteeringud

Eesti Panga andmetel on seisuga 31.12.2011 Norra otseinvesteeringute maht Eestis 462 mln eurot, mis on 3,6% otseinvesteeringute kogumahust.

Norra otseinvesteeringute positsioon Eestis aastatel 2007-2011

Aasta	mln EUR	Osakaal %
31.12.2007	266,7	2,3
31.12.2008	362,3	3,1
31.12.2009	396,4	3,4
31.12.2010	359,1	2,9
31.12.2011	461,8	3,6

Norra päritolu otseinvesteeringud on peamiselt suunatud hulgi- ja jaekaubandusse (42% otseinvesteeringutest), kutse- teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (21,3%), töötlevasse tööstusse (13%),kinnisvarasse (12%), elektrienergia, gaasi sektorisse (12%).

Äriregistri andmetel oli Eestis registreeritud ligi 400 Norra osalusega äriühingut. Suuremad Norra osalusega firmad Eestis on: Eesti Statoil, Kawe Group, Kalev Chocolate Factory, Viru-Nigula Tuulepark, Aseriaru Tuulepark, Eesti Merelaevandus, Tallinor, Vanaküla Tuulepark, Selvaag Eastern European Development, Tooma Tuulepark, Pakri Tuulepark, Eesti Meedia.

Statoil Fuel & Retail ASA on otsustanud oma finantskeskuse Belgiast Tallinna üle tuua. Otsuse tegemisel on oluline roll väidetavalt olnud Eesti eurotsooniga liitumisel.

Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon Norras oli 31.12.2011 seisuga ligi 44 mln eurot, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 1,2%. Eesti otseinvesteeringud on peamiselt suunatud töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Turism

Norra on üks väheseid sihtturge, kust langus 2010. aastal jätkus (vähenedes isegi veidi allapoole 2005. a taset). Norra turistide ööbimised vähenesid eelkõige Tallinnas (kolmandat aastat järjest). 2010. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid natukene üle 40 tuhande norralase, 2009. aastal ligi 41 tuhat ning 2008. aastal üle 47 tuhande turisti.

2011. aastal hakkas turism ka Norrast peale kolme aastat langust uuesti kasvama, tõenäoliselt odavlennuliini mõjul. Majutatud turistide arv kasvas 27% ja ööbimiste arv 20%, seega kasvas nõudlus varasemast lühemate reiside arvelt. Kokku majutati Eestis ligi 52 000 tuhat Norra turisti.