MAJANDUS

Majandusareng

Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust – kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang.

Tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, kuid riik omab näiteks mõnesid Norra suurimaid korporatsioone, nagu Statoil ja Norsk Hydro. Statoil (Norra riigile kuuluv naftafirma) hoiab liidrirolli Norra naftatööstuses, aga ka petrokeemia, nafta destilleerimise ja turustamisega seotud ettevõtete hulgas. Põllumajandus ja kalatööstused on erakätes, välja arvatud riigile kuuluv ligi 10% tootlikust metsamaast.

Pangandussektoris on olemas riigipangad kõigi olulisemate tööstusharude (põllumajandus, kalatööstus, rasketööstus) ja kohalike omavalitsuste jaoks ning regionaalarengu, elamistingimuste ja hariduse tarbeks. Riik on ka paljude hüdro- ja tavaliste elektrijaamade omanik. Kuigi riigil on monopol raudteel ja postiteenustes, on selles vallas tegutsevatele riigiettevõtetele antud üsna vabad käed, mis omakorda tähendab üha suuremat avatust konkurentsile.

Norra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Traditsioonilised tegevusvaldkonnad on olnud kalapüük ja metsandus. Norra tööstus toetub peamiselt kodumaistele toorainetele ja loodusvaradele nagu nafta, puit, metallid, kala, mets, mineraalsed maavarad ning odav hüdroenergia.

Majanduskasv ja inflatsioon

Norra majandus on majanduskriisiga märkimisväärselt hästi toime tulnud ning on alates 2009.a. teisest poolest taas kasvuteel. Majandust on aidanud jalul hoida jätkuvalt tugev investeeringute tase nafta-ja gaasisektoris, avaliku sektori madal tööpuudus, piiratud sõltuvus globaalse tööstuse ja tootmise enim kannatanud segmentidest ning küllaltki stabiilne kodune finantssektor.
Heritage Foundation’i 2010 aasta majandusvabaduse indeksi tabelis on Norra tagasihoidlikul 37. kohal, olles seega tagapool nii Eestist kui ka teistest Skandinaaviamaadest. Samas on 2010.a. SKP 493 060 NOK inimese kohta Euroopas üks kõrgemaid.

Pärast 1,6%-list langust 2009.a., on Norra SKP kasv 2010.a. taastumas (1,6%). Aastaks 2011 on Eurostati kohaselt oodata 2,1% suurust majanduskasvu. Norra SKP kasvas ilma nafta- ja gaasisektorita 2010.a. esimesel poolel 0,1%. Põhjuseks on eratarbimise aeglustumine võrreldes eelmiste kvartalitega ning püsivinvesteeringute märkimisväärne kokkutõmbumine. 2010. aasta eelarve maht on 974,1 mld NOK. Aastaks 2012 ennustatakse, et eelarvedefitsiit on kooskõlas 4%-lise rahanduspoliitika juhistes sätestatud kulutuste määraga.

2009.a. oli inflatsioon Norras 2,3%. Eeldatav inflatsioon aastal 2010 on keskeltläbi 2,2% ja 2011. aastal 1,5%. Eratarbimine aeglustub, kuid on siiski peamine majanduskasvu põhjus aastal 2010 ja 2011.

Tööhõive

Registreeritud keskmine tööpuudus on Norras 3,6%. Immigrantide seas registreeritud tööpuudus on märkimisväärselt suurem ulatudes 7,9%-ni. Ülejäänud rahvastiku seas on tööpuudus kasvanud 2,1%-lt 2009. aastal 2,5%-ni 2010. aastal.

Majandusharud

Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Nafta- ja gaasitootmine toimub Põhjameres, Norra meres ja Barentsi meres. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 o.e. (standardkuupmeetrit õliekvivalenti).

uurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena.
2010.a. seisuga langeb Norra naftatööstuse toodang vähehaaval, gaasitoodang püsib endiselt kõrgel. Tulevikus, kui hakatakse rohkem kasutama alternatiivseid allikaid nagu kildagaas, langeb ilmselt ka nõudlus Norra gaasi järele. Tootmise vähenemine on olnud tingitud eelkõige keskkonnaorganisatsioonide survel vähenenud uuringute ja uute leiukohtade kasutuselevõtu tõttu. Paraku kulutab valitsus praegu naftatulusid kehtivast piirmäärast ligi 2 korda rohkem eelarvepuudujäägi katteks.

Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Norra on valinud tuumaenergiast loobumise tee, ka praegune valitsus on tuumaenergia vastu.

Väliskaubandus

Riiki on rikkalikult õnnistatud loodusvaradega nagu - nafta, mineraalid, hüdro-, kala- ja metsaressursid. Samas ollakse väga sõltuv naftasektorist, mis moodustab peaaegu poole ekspordist ja üle 30% riigi tuludest. Norra on maailma suuruselt kolmas gaasi eksportija.
Norra peamised ekspordipartnerid riikide kaupa on järgmised: Suurbritannia 27%, Saksamaa 12,8%, Holland 10,4%, Prantsusmaa 9,4%, Rootsi 6,5% ja USA 4,5% Peamised impordipartnerid on Rootsi 14,3%, Saksamaa 13,4%, Taani 6,8%, Hiina 6,4%, Suurbritannia 5,9%, USA 5,4% ja Holland 4,1%

2010.a. esimese kümne kuuga moodustas Norra kaubavahetus teiste riikidega 410 miljardit NOK , näidates 2009 aastaga võrreldes kasvu 4,9%.

Välisinvesteeringud

Norrasse tehtud välisinvesteeringute mahult on suurim osa kanda loomulikult Euroopa Liidu riikidel moodustades 58% kogu investeeringutest. Kõige rohkem otseinvesteeringuid on teinud Ameerika Ühendriigid – 126 mld hõivates 16,5% kogu Norra tehtud välisinvesteeringutest.

Suurimaks EL liikmesriigist välisinvestoriks Norras on Rootsi - 120 mld NOK, mis moodustab 15,8% kogu investeeringutest. Rootsile järgnevad Taani 66 mld, Suurbritannia 59 mld ja Prantsusmaa 57 mld NOK-iga. Välismaised ettevõtted investeerivad Taanis peamiselt kaevandus-mineraalitööstuse sektorisse 28%, finantssektorisse 24%, töötlevasse tööstusesse 20% ja kaubandusse 8,6%.

Üle poole Norra otseinvesteeringutest välismaale tehakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Norra otseinvesteeringud välismaale olid 913 mld NOK. Peamisteks Euroopa Liidu sihtriikideks on Holland 15,4%, Rootsi 13,6%, Taani 6,5%, Suurbritannia 4,85% ja Prantsusmaa 4,0%. USA hoiab absoluutarvestuses investeeringute sihtmaana kolmandat kohta 12,4%-ga.