ÜLDINFO

Üldandmed

Pindala

Norra pindala on 323 802 km², mis on natuke väiksem kui Soome ja suurem kui Itaalia.  Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa. Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra mandriosa rannajoone pikkus on 2650 km. Lisades juurde väikesaared ja fjordid hinnatakse Norra rannajoone pikkuseks 25148 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist.

Rahvastik

Norra Kuningriigis elab ligi 4,67 miljonit elanikku. Norra on üks hõredamalt asustatud maid maailmas, hõivates riikide pingereas 212 koha. Rahvastiku tihedus keskmiselt 14,4 elanikku ruutkilomeetri kohta on väiksem kui naabermaades Taanis ja Rootsis, kuid mõnevõrra suurem kui Venemaal. 77% Norra elanikest elab linnas. Keskmine eluiga meestel on 77,4 ja naistel 82,9 aastat. 

Norra elanikest 88,6% moodustavad norrakad, koos umbes 60 000 etnilise saamiga. Immigrante on Norras umbes pool miljonit moodustades 11,4% elanikkonnast. Euroopa ja „lääne päritolu“ immigrante ning nende järeltulijaid on umbes 210 000. Muudest maailma piirkondadest pärit norra elanikke on 341 000. Suurimad immigrantide grupid on poolakad, rootslased, pakistaanlased, iraaklased, somaallased, sakslased, vietnamlased ja taanlased.

85,7% Norra rahvastikust on kristlased. Valdavaks usundiks on luterlus – 78,9% rahvast kuulub riigikirikusse - Norra Evangeelsesse Luterlikku kirikusse. Suurimaks alternatiivseks religiooniks on islam umbes 2% järgijatega (99 000 inimest). Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Suurima kiirusega kasvavaks religiooniks on õigeusk, mille järgijaid on alla 0,1% elanikkonnast. Ametlikuks riigikeeleks on norra keel (bokmål ja nynorsk). Kuues kohalikus omavalitsuses on ametlikuks keeleks ka saami keel.

Haldusjaotus

Norra on administratiivselt jaotatud 19 maakonnaks (fylke), kusjuures pealinn Oslo moodustab omaette maakonna. Maakonnad on järgmised - Akershus, Aust-Agder, Buskerud, Finnmark, Hedmark, Hordaland, More og Romsdal, Nordland, Nord-Trondelag, Oppland, Oslo, Ostfold, Rogaland, Sogn og Fjordane, Sor-Trondelag, Telemark, Troms, Vest-Agder ja Vestfold.

Maakonnad jagunevad omakorda 430 kommuuniks (kommune). Põhja jäämere saarestik Svalbard ehk Teravmäed on Norra osa, mille staatus on määratletud rahvusvahelise lepinguga. Varem eraldi haldusüksusena toiminud Jan Mayen’i saar on alates 1995.a. Norlandi maakonna koosseisus. Haldusjaotusest jäävad välja Norra sõltlasalad nagu Bouvet, Kuninganna Maudi maa ja Peeter I saar.

Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal ja järgmised valimised toimuvad 2011. aasta septembris. 

Riigikord

Riigipea

Norra põhiseadus (Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu asutava kogu (Riksforsamlingen) koosoleku 16. mail l814.a. Allkirjastamise päev 17. mai on Norra rahvuspüha. Põhiseaduse allkirjastamise päeval valis asutav kogu Christian Frederiki Norra kuningaks. Pärast 1814. aasta suvel peetud lühikest sõda Rootsiga oli kuningas sunnitud troonist loobuma, kuid tal õnnestus saavutada Rootsiga kokkulepe, et Norra säilitab oma põhiseaduse. Sellesse tehti üksnes personaaluniooni sõlmimiseks vajalikud muudatused. 1884. aastal kehtestati riigis parlamentaristlik monarhia, kuid põhiseaduse teksti ennast ei muudetud. 1898. aastal anti hääleõigus kõikide meessoost kodanikele ja naised said üldise hääleõiguse 1913. aastal. Personaaluniooni parandused põhiseadusest kaotati 1905. aastal, kui Norra iseseisvus. Toona valis parlament uueks kuningaks Taani kroonprints Carli, kes hakkas valitsema Haakon VII nime all.

Troon pärandatakse kuningapaari esimesele lapsele sõltumata selle soost. Eelmainitud muudatus viidi konstitutsiooni sisse 1990 aastal. Alates 1991. aastast on riigipeaks olnud kuningas Harald V ning troonipärijaks on kroonprints Haakon.

Kuningale kuulub täidesaatev võim ja tema volitused on väga laialdased ehkki reaalselt neid ei kasutata. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuningas nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuningas võib igal ajal saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Kuningana on ta ka Norra riigikiriku pea.

Kuninglik perekond

Parlament (Stortinget)

Norra parlamendi (Stortinget) 169 saadikut valitakse otsestel valimistel iga nelja aasta tagant 19 maakonna baasil moodustatud valimisringkondades ühekojalisse parlamenti.  Saadikumandaadid jagatakse parteinimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Parlament jagab end formaalselt kaheks kojaks. Üks neljandik liikmeid valitakse Lagting-use (Ülemkoda) ja kolm neljandikku Odelstingusse (Alamkoda). Siiski toimib parlament ühekojalisena ja kahte koda kasutatakse vaid erijuhtudel.

Viimased korralised parlamendivalimised toimusid 2009. aasta 14. septembril. Valimised võitis Tööpartei (Ap), Keskpartei (SP) ja Sotsialistliku vasakpartei (SV) koalitsioon. Peaministrina jätkas Jens Stoltenberg (Ap), Stortinigi (parlamendi) president (spiiker) on endine tööminister Dag Terje Andersen. Valimistest võttis osa 75,7% hääleõiguslikest kodanikest, mis on Norra kohta madal osalus. Järgmised korralised parlamendivalimised peaksid toimuma septembris 2013. a.

Parlamendikohad on jagunenud parteide vahel järgnevalt Tööpartei 64 kohta, Progressipartei 41 kohta, Konservatiivne partei 30 kohta, Sotsialistlik Vasakpartei 11 kohta, Keskpartei 10 kohta, Kristlik-Demokraatlik Partei 10 kohta ja Liberaalne Partei 2 kohta.

Suuremad parteid

Valimistulemused ja toetus parteidele 2010

Allikas: TNS Gallup

Valitsus

Norras on võimul nn. punane-roheline koalitsioon. Valituse moodustavad Tööpartei, Sotsialistlik Vasakpartei ja Keskpartei omades parlamendis 86 kohta.

Ministrid

Peaminister: Jens Stoltenberg (Ap)
Välisminister: Jonas Gahr Store (Ap)
Rahandusminister: Sigbjørn Johnsen (Ap)
Kohaliku- ja regionaalarengu minister: Liv Signe Navarsete (Sp)
Kultuuri- ja usuasjademinister: Anniken Huitfeldt (Ap)
Laste ja võrdõiguslikkuseminister: Audun Lysbakken (Sv)
Minister tervishoiu- ja hooldusteenuste alal: Anne-Grete Ström-Erichsen (Ap)
Justiitsminister: Knut Storberget (Ap)
Kalapüügi ja rannikualade minister: Lisbeth Berg-Hansen (Ap)
Töö- ja sotsiaalminister: Hanne Bjurstrøm (Ap)
Kaitseminister: Grete Faremo (Ap)
Kaubandus- ja tööstusminister: Trond Giske (Ap)
Teadmiste ja Lasteasjade minister: Kristin Halvorsen (Sv) (lasteaiad ja haridusküsimused)
Teadus- ja kõrgharidusminister: Tora Aasland (Sv)
Arengu ja keskkonnaminister: Erik Solheim (Sv)
Teede- ja sideminister: Magnhild Meltveit Kleppa (So)
Toidu- ja põllumajandusminister: Lars Peder Brekk (Sp)
Nafta- ja energeetikaminister: Terje Riis Johansen (Sp)
Reformiminister: Rigmor Aasrud (Ap) (administratiivse reformi küsimused)
Välisminister (arenguabi küsimustes): Erik Solheim (Sv)

Kohtusüsteem

Norra kohtusüsteem on kolmeastmeline. Ülemkohus koosneb 19-st alalisest kohtunikust ja ülemkohtu esimehest. Ülemkohtu liikmed kinnitab ametisse riigipea peaministri ettepanekul ja nende ametisse nimetamise peab heaks kiitma parlament ning riiginõukogu. Madalama astme kohtuteks on apellatsioonikohtud (Lagmannsrett), mida on kokku kuus, ringkonnakohtud (Tingrett), mida on 83. Madalama aste kohtunikud määrab ametisse peaminister saades selleks monarhilt kinnituse. Tsiviilkaasuste puhul võivad osapooled saada lahenduse ka lepitusmenetluse nõukogus (forliksråd).

Varia

Norra on ei kuulu Euroopa Liitu. Liikmelisus on tagasi lükatud kahel korral - 1972 ja 1994. aastatel toimunud rahvahääletustel. Siiski on suurem osa ELi seadusandlusest integreeritud Norra seadusandlusesse. Alates aastast 1994 osaleb Norra EEA kaudu Euroopa ühisturul, lisaks on Norra Schengeni liige. Alates aastast 2001 on Norra Dublini konventsiooni ja Europoli liige. 2009.a. novembris allkirjastas Norra Prümi lepingu. Norra-EL suhete õiguslikuks aluseks on EEA leping, mis teeb Norrast EL-i siseturu osalise, tähendades EL-ga nii ühtseid reegleid ja standardeid kui ka osa saamist EL-i neljast põhivabadusest.

Vastavalt Norra välispoliitika põhialustele toetatakse rahvusvahelist koostööd ning vaidluste rahumeelset lahendamist, tunnistades vajadust säilitada tugev riigikaitse läbi kollektiivse julgeoleku. Seega on üheks Norra poliitika nurgakividest on aktiivne liikmelisus NATO-s ja ÜRO-s. Norra teeb ka tihedat koostööd poliitika, majandus, sotsiaalseid ja kultuurivallas teiste Põhjamaade - Taani, Rootsi, Soome ja Islandiga. Ühiselt on moodustatud Põhjamaade Nõukogu.