Eesti välismeedias 16.-22. detsember 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
NORRA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

AFP
ABB: contrat de 270 mio EUR pour un câble électrique sous la Baltique

17.12.2010

Šveitsi firma ABB sõlmis 270 miljoni euro suuruse lepingu loomaks elektrilist kaablit, mis ühendaks Rootsit ja Balti riike ning vähendaks seega Baltikumi sõltuvust Venemaast.
http://www.romandie.com/infos/news/201012171316100AWPCH.asp

BBC NEWS
Estonians prepare to join the euro and ditch the kroon

23.12.2010, Damien McGuinness

Eesti liitub uuest aastast euroalaga, kuid teised Euroopa riigid, mis euroga liitunud ei ole, ei kiirusta samu samme astuma. Sõna saab euroskeptik Anti Poolamets, kes usub Eestit olevat nüüd samas paadis kreeklaste ja iirlastega. Räägitakse eesti krooni sümboolsest tähtsusest ning euroga ühinemise hirmudest.
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-12041666

REUTERS
Estonia long-term overdue loans drop in November

23.12.2010, David Mardiste

Eesti Panga pikaajaliste viivislaenude langus. Ülevaade Eesti pangasüsteemi toimimispõhimõtetest.
http://www.reuters.com/article/idUSLDE6BM0ON20101223

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Hard Currencies, Soft Heads

21.12.2010, Paul Krugman, Blogi

Paul Krugman vastab mõni aeg varem New York Times´is ilmunud artiklile „Irish should look to Baltics, not Iceland“, mis kiitis Balti riikide reforme kriisiga tegelemisel. Siiski on Krugman Eesti ja Läti valitud tee osas kriitiline, öeldes et Balti riigid on hakkama saanud palju kehvemini kui Island, kes suutis säilitada nn. põhjamaise sotsiaalmudeli. Eesti ja Läti suutsid säilitada küll fikseeritud vahetuskursi, kuid Krugman kahtleb selle vajalikkuses. SKT 25 protsendiline langus, töötusmäära tõus 20 protsendini ja massiline immigratsioon ei ole tema sõnul saavutatut väärt.
http://krugman.blogs.nytimes.com/2010/12/21/hard-currencies-soft-heads/?...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Kremlin gold

21.12.2010

Briti majandusajakiri The Econimist kirjutas, et Edgar Savisaare skandaal ei tule eurole üleminekuks valmistuvale Eestile kuidagi kasuks. "Balti riikides viis julgeolekuteenistuste jõuline sekkumine 2004. aastal Leedu president Rolandas Paksase tagandamiseni põhjendusega, et ta oli Vene luureteenistuste ja organiseeritud kuritegevuse mõju all. (President ise eitas süüdistusi). Selle tagajärjed mõjutavad Leedu poliitikuid tänase päevani (praegune president Dalia Grybauskaite kardab, et temast võib saada sarnaste räpaste trikkide ohver)," kirjutas Economist. Economisti hinnangul on Eesti julgeoleku- ja luureteenistused hästi kursis ohtudega, mis kaasnevad otsese sekkumisega poliitikasse. "See teeb veelgi dramaatilisemaks asjaolu, et kaitsepolitsei on nüüd avalikult teatanud, et Keskerakonna liider Edgar Savisaar on oma suhete tõttu Venemaalt pärit rahastajatega (mida Savisaar eitab) kompromiteerivasse olukorda sattunud." Esmapilgul tunduvad süüdistused Economisti analüütiku hinnangul tõsised, oht seisneb aga selles, et Savisaare valijad võivad võtta seda tema laimamisena. "Eesti võimude ülesanne on süüdistusi tõestada, kuid seda tuleb teha ilma julgeolekuteenistuste allikaid või meetodeid ohustamata. Kõige sobivam lahendus oleks, kui Savisaare enda partei annaks talle (ülekantud tähenduses) revolvri ja pudeli viskit ning võimaldaks tal väärikalt tagasi astuda," lisas analüütik. "Kokkuvõtteks - see pole see, mida Eesti tahaks või vajaks hetkel, mis peaks olema võidukas sisenemine eurotsooni," nentis ta.
http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2010/12/estonias_dirty_...

Bouquets and brickbats

16.12.2010

Mainekas Briti ajakiri The Economist tunnistas Eesti neljapäeval aasta riigiks.
Eesti on tuleva aasta 1. jaanuaril eurotsooniga ühinedes üks vaid kahest riigist, mis täidab Maastrichti eelarve defitsiidi ja riigivõla kriteeriume. Teine Maastrichti kriteeriume täitev riik on Luksemburg.
Lisades sellele soovi täita NATO kaitsekulutuste eesmärki, mis on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), läheb Eesti Luksemburgist mööda 1,2 protsendiga. Nimelt on Luksxemburgi kaitsekulutused tuleval aastal 0,7, Eestil aga 1,9 protsenti SKT-st.
The Economisti hinnangul on Eesti saavutused minevikku arvestades muljetavaldavad.
Äramärkimist leidis The Economisti poolt ka Läti peaminister Valdis Dombrovskis, kes pälvis ajakirja tunnustuse oma ellujäämise eest poliitikas.
Dombrovskise juhtimisel viidi Lätis läbi suurimad viimaste aastakümnete suurimad eelarvekärped Euroopas ja sellele vaatamata suutis Dombrovskis võita viimased parlamendivalimised ning jätkata peaministri kohal.
http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2010/12/end_year_prizes...

THE GURADIAN
Why is the US silent on 'double genocide'?

21.12.2010, Dovid Katz

Artikkel kahekordse genotsiidi ideest, mida Balti riigid autori sõnul üritavad maailmale aktiivselt peale suruda. Selle järgi oleksid nõukogude võimu poolt läbi viidud kuriteod võrdsed natsirežiimi kuritegudega. Kõneldakse sellest, et kui Obama administratsioon otsustas tühistada Poola ja Tšehhi raketi ja radari keskused, tundsid mitmed Ida-Euroopa valitsused end reedetuna. Kibestumus neis riikides on kasvamas, kui USA teeb samme START leppe sõlmimiseks Venemaaga. Kummaline on Balti riikide soov kirjutada ümber ajalugu, kus holokausti ei nähtaks enam ainulaadse kategooriana, vaid see oleks võrdsustatud kommunismi kuritegudega. Autor toob välja kolm peamist põhjust, miks Balti riigid on niivõrd huvitatud Lääne hinnangust ja on genotsiidi teema üles tõstatanud. Esimene põhjus on ultranatsionalism, mis vajab „ideaalset“ kannatajate ja pühakaute ajalugu ega lepi teadmisega, et tõsiseid kuritegusid viidi läbi ka Balti riikides. Teiseks on topeltgenotsiidi idee sobiv vahend võitlemaks tänase ja homse Venemaa vastu. Kolmandaks tuuakse välja antisemitism ja lausa rassism. Autor peab häbiväärseks, et lääneriigid vaatavad rahulikult pealt „topeltgenotsiidi“ idee juurutamist, mis tegelikult on Ida-Euroopa ja natside vahel olnud koostöö kinnimätsimise katse. Nii Leedu kui Ungari valitsused on võtnud vastu karistused, mis ähvardavad neid, kes „topeltgenotsiidi“ ideega ei nõustu. Autor peab laiduväärseks sedagi, et Ameerika Ühendriigid, kes muidu on igati holokausti ohvreid toetanud, on kerkinud antisemitismi laine juures vaiksed.
http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2010/dec/21/double-ge...

FINANCIAL TIMES
Estonia still keen on single currency

16.12.2010, Andrew Ward and Peter Spiegel and Joshua Chaffin

Artikkel Eesti üleminekust eurole, kus sõna saab peaminister Ansip ning rahandusminister Ligi, kes põhjendavad Eesti eurotsooni astumise äärmist vajalikkust. Euro tingimustele vastamine tuli valusalt, kuid protestideta. President Ilves ütleb, et Eesti kõnnib teiste väiksemate põhjamaiste riikide, nagu Soome või Hollandi, jälgedes. Tema sõnul on väikese riigi ainus võimalus ellujäämiseks reeglite järgimine ning nõudmine, et ka teised seda teeksid.
http://www.ft.com/cms/s/0/d31bc034-093b-11e0-ada6-00144feabdc0.html#axzz...

Further eurozone expansion is some time away

20.12.2010, Reinhard Cluse

Olgugi, et Eesti liitub uuest aastast euroga, on järgmiste liitumisteni tõenäoliselt aega vähemalt neli, viis aastat.
http://www.ft.com/cms/s/0/b3aef422-0c52-11e0-b1a3-00144feabdc0.html#axzz...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
„Wir stehen an der Seite Deutschlands“

16.12.2010, Konrad Schuller

Intervjuu peaminister Andrus Ansipiga. Peaministrilt küsitakse, kuidas on Eesti suutnud hoolimata majanduskriisist täita kõik euro kriteeriumid. Ansipi sõnul viis riik majandusraskuste ilmnemisel ellu vajalikud meetmed- avaliku teenistuse kulude kärpimise, ühe EL-i liberaalseima tööseaduse vastuvõtmise, pensioniea tõstmise, tubaka ja teiste aktsiiside tõstmise ning käibemaksu tõstmise 18%-lt 20%-ni. Enne kriisi oli Eesti majanduskasv 9%, mistõttu oli kergem kui Saksamaal rahvale mõista anda, et nüüd on vaja 9% säästa. Ka peaministri palk on praegu 20% väiksem kui 2007. aastal. Majanduskasv oli möödunud aastal negatiivne, samuti oli märtsis töötusprotsent 14,6%. Peaminister on rahvale väga tänulik mõistva suhtumise eest. Hoolimata kriisist peab Eesti vajalikuks euro kasutusele võtmist. 70% ekspordist toimub euros. Samuti muutub Eesti pärast euro kasutusele võtmist investoritele atraktiivsemaks ning loob eestlastele valuuta suhtes kindlustunde. Ansip avaldab toetust Lissaboni leppe muutmiseks, kuid suhtub negatiivselt võlakirjadesse. Samuti toetab peaminister Angela Merkelit, keda peab parimaks kompromisside saavutajaks Euroopa Liidus. 2007. aasta meeleavalduste ajal Tallinnas helistas Angela Merkel kõigepealt Ansipile, mitte Putinile. Merkel ei jaga Euroopa liikmesriike mitte A ja B gruppi, vaid kohtleb kõiki võrdselt. Turvalisus on üks peamisi põhjuseid, miks Eesti EL-ga liitus. Majandusraskustes Kreekat ja Iirimaad aidatakse üheskoos. Eesti sai palju abi teistelt Euroopa riikidelt. Nüüd on peaministri sõnul aeg, kui on meie kord teisi aidata. Peaministrilt küsitakse viimasena, kas ta ootab Venemaalt Nõukogude Liidu poolt põhjustatud raskuste eest vabandust. Ansip vastab, et vabandus peaks tulema südamest, mitte pealesurutuna.

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Mal woanders die Korken knallen lassen

21.12.2010

Artikkel kohtadest, kus uut aastat vastu võtta. Londoni, Lissaboni ning Dubai kõrval tuuakse välja Tallinn. Tallinnasse minnes tuleb soojad riided selga panna. Aastavahetusel tähistavad eestlased kaht erilist sündmust: koos Soomes asuva Turkuga saab Tallinnast 2011. aasta kultuuripealinn ning Eesti võtab kasutusele euro. Pidulikud üritused toimuvad Estonia teatri aastavahetusballil ning restoranis Vertigo. Laevalt Monika avaneb parim vaade ilutulestikule. Estonia teatri esisel platsil saab nautida aastavahetusprogrammi.
http://www.ftd.de/lifestyle/reise/:silvesterreisen-2011-mal-woanders-die...

NGZ ONLINE
Hiiumaa - die Wander-Entdeckung des Jahres

19.12.2010, Nicolas Berthold

Matkamine on südameasi. Kes korra matkasaapad jalga pannud, ei suuda selllest enam loobuda. Euroopa matkakaardil asuv Hiiumaa, mis oli Külma sõja ajal Nõukogude Liidu raudse eesriide taga, pakub kirglikule matkajale kõike: eraldatust, imekaunist loodust ning hästi tähistatud radu. Kiireim ja kauneim tee Hiiumaale on lennukiga Eesti pealinnast Tallinnast. 30 minutilise lennutee kaugusel asub Kärdla. Hiiumaal elab vähe inimesi, Kärdlas kõigest 3000. Saare täidavad imeline loodus ning üksindus. Võib kõndida tundide viisi enne kui mõni vana Lada vastu sõidab. Külastamist väärib Hiiumaa põhjapoolseimas tipus asuv Tahkuma majakas. Teel sinna kohtab matakaja Teise maailmasõja aegseid ehitisi. Vaid mõned meetrid majakast asub mälestusmärk sõjajärgse Euroopa levaõnnetuse mälestuseks. 28. septembril 1994. aastal uppus Stockholmi teel olev reisilaev Estonia. 852 reisijat hukkus, päästa suudeti kõigest 94. Edasi matkatakse Kõpu poolsaare suunas. Poolsaarel asub võimas Kõpu tuletorn, mis ehitati 1531. aastal. Tegemist on vanima Läänemereäärse tuletorniga. Hotelle Hiiumaal peaaegu ei leidu, ööbida saab vaid Kärdlas ning lõuna pool asuvas Käinas. Kuna saarel ei ole ka eriti restorane ega poode, tuleb külastajatel oma varud kindlasti varem üle vaadata. Hiiumaal sõidab igapäevaselt ringi ka toidubuss, kus kohalikud bussipeatustes oma tagavarasid täiendada saavad. Vahel peab bussi tundideviisi ootama, kuid see kohalikke ei heiduta. Bussijuht Antoni sõiduvahend pärineb ilmselt nõukogude ajast, kuid maksta saab ”poes” ka juba krediitkaardiga. Iga aasta kohtuvad Hiiumaal ka surfarid. Lisaks Kõpule asub tuletorn ka Ristnas. Kes Ristnast 60 km tagasi Kärdlasse matkata ei soovi, saab seda teha väikebussiga, mis igapäevaselt seda rada sõidab. Majakate saar Hiiumaa oma imekauni looduse ning üksildaste matkaradadega in kindlasti külastamist väärt.
http://www.ngz-online.de/panorama/jahresrueckblick/2010/Hiiumaa-die-Wand...

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Jürgen Ligi: "Es ist besser, im Euroboot zu sein"

19.12.2010, Hannes Gamillscheg

Intervjuu rahandusminister Jürgen Ligiga. Ajakirjanik küsib, kas Eesti läheb uppuva Titanicu nimega euro pardale. Ligi vastab, et Eesti astub hoopis mugava ja uppumatu kruiisilaeva pardale. Parem on olla laeva pardal, kui hulpida emalaeva järel. Eurotsoonis on soe ja kuiv, mitte ainult võrdluses külma merega, vaid ka võrdluses mõne teise liikmesriigiga. Ministri sõnul oleks Eesti euroalaga liitunud ka finantskriisist ette teades, kuna liitumine on loomulik samm nii geopoliitiliselt kui ka kultuuriliselt ning majanduslikult. Ligi ei pea ka Eesti väikest riigivõlga põhjuseks euroalaga mitte liitumiseks. 1992. aastast, kui Eesti kroon seoti Saksa margaga, on Eesti teiste EL liikmesriikidega seotud olnud. Minister ei pea põhjendatuks ka ideed euroala kaheks jagunemisest. Samuti ei toeta minister ajakirjaniku mõtet, et Eesti on suurte laenude mittevõtmise tõttu millestki loobunud. Eesti ei ole euro kasutusele võtmisega jõudnud sihtpunkti, vaid oma raamatupidamise korda saanud. Edasi töötada tuleb püsivalt. Eesmärgiks on aina parem kodu ja maailm. Lõpetuseks tunnistab minister, et arvutab ikka kroonides ning teeb seda ilmselt veel mõnda aega.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/international/619931/Juergen-Ligi_E...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
L'euro est en crise, vive l'euro !

22.12.2010, Marie de Vergès

Eesti liitumisest eurotsooniga. Riigijuhid on liitumise osas äärmiselt optimistlikult meelestatud. Välja toodud ka euroskeptiku Anti Poolametsa mure, kes usub, et Eesti astub uppuva Titanicu pardale.

L'ex-"tigre balte" mise sur les nouvelles technologies

22.12.2010, Marie de Vergès

Endine balti tiiger on rängast majanduskriisist jõudsalt kosumas. Peamiste eksporditurgude Skandinaavia, Venemaa ja Saksamaaga sujub koostöö, kuid tootearenduse juures on samme veel astuda. Eestlased armastavad oma e-ühiskonda ning teatud uued tehnoloogiad omavad suurt potentsiaali.
http://abonnes.lemonde.fr/europe/article/2010/12/21/l-ex-tigre-balte-mis...

LES ECHOS
Estonie : le soutien à l'adoption prochaine de l'euro baisse légèrement

Euroga liitumise toetus on rahva hulgas Eestis viimasel kuul veidi vähenenud, kuid siiski toetab enam kui pool eestlastest Euroopa ühisrahaga liitumist.
http://www.lesechos.fr/economie-politique/monde/actu/afp_00308394.htm

L'Europe orientale est prête pour l'euro

Anders Aslund

Võrreldakse omavahel Eestit, Leedut, Ungarit, Rumeeniat ja Bulgaariat, kes kõik on läbi viinud mõneti sarnaseid reforme. Ida-Euroopa on jätmas majanduskriisi selja taha ning igati valmis liituma euroga. Osad Ida-Euroopa riigid näivad nii psühholoogiliselt kui struktuuriliselt olevat paremas vormis kui vanad eurotsooni liikmesriigid.
http://lecercle.lesechos.fr/les-economistes/autres-auteurs/221132433/leu...

REGARD SUR L’EST
Russie unie tisse sa toile

19.12.2010, Florian VIDAL

Artikkel, mis kajastab Venemaa mõjuvõimu arendamise strateegiat naaberriikides. Artiklis kinnitatakse, et Balti riigid on Venemaa jaoks strateegilisteks sihtriikideks. Eestit mainitakse mitmeti. Esile tuuakse Naši tegevust Eestis vene vähemuse kaasamiseks (pronkssõduri eemaldamise vastase aktsiooni korraldamine). Ära kasutatakse ka Ühtse Venemaa partnerlussuhet Keskerakonnaga. Tegemist on parteiga, mille poolt hääletas 2007. a. valimistel suurem osa kohalikest venelastest. Oma partneri materiaalne ja inimlik toetamine loob Venemaale hea majandusliku ja poliitilise pinnase soft poweri elluviimiseks. Vene vastane bastion ongi juba hakanud taanduma. Keskerakond saavutas viimastel kohalikel valimistel Tallinnas võidu.
http://www.regard-est.com/home/breve_contenu_imprim.php?id=1139

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tallinnan pormestari Savisaaren ympärille nousi agenttiskandaali

17.12.2010, Kaja Kunnas

Ajaleht Postimees kirjutas, et Eesti kaitsepolitsei nimetas Tallinna linnapead Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendiks ning ohuks Eesti riigi julgeolekule. Info on pärit salajasest dokumendist, mille kaitsepolitsei esitas presidendile, peaministrile ja siseministrile.
Savisaar on tulest ja veest läbi käinud vana kala poliitikas. Agendiskandaali kommenteeris Savisaar järgmiselt: “Olen üritanud välja mõelda, miks selline info lekib avalikkusele just kaks kuud enne valimisi?”
Savisaar tunnistas, et hankis Venemaalt rahasid õigeusukiriku ehitamiseks Lasnamäele: “Kas kiriku ehitamine on kuritegu? Kas võib inimest selle põhjal nimetada mõjuagendiks?”
Savisaar ähvardas pöörduda kõigi kirikute, Euroopa Nõukogu ja rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide poole, et juhtida tähelepanu süüdistustele ja kiriklike vähemuste olukorrale Eestis. Tõsi, ta unustas, et vene õigeusklike arv Eestis ületab luterlaste arvu.
Lasnamäele, kus elab palju venekeelseid Savisaare toetajaid, hakati õigeusu kirikut ehitama viis aastat tagasi. Eelmisel aastal enne kohalike omavalitsuste valimisi õnnistas Eesti õigeusu kiriku patriarh koos Savisaarega sisse väljaku ehitatava kiriku ees. Järgmise aasta veebruaris – kaks nädalat enne parlamendivalimisi õnnistab Savisaar sisse kiriku risti.

Viron turvallisuuspoliisi: Savisaar kysyi Venäjältä puoluerahoitusta

22.12.2010, Kaja Kunnas

Eesti kaitsepolitsei teatas teisipäeva õhtul, et Eesti opositsiooni juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar on küsinud Venemaalt raha lisaks Lasnamäele õigeusukiriku ehitamiseks ka oma erakonnale. Raha eraldamine ei saanud teoks kaitsepolitsei sekkumise tõttu.
Kaitsepolitsei raport põhineb Savisaare ja Venemaa Raudtee presidendi Vladimir Jakunini vaheliste salajaste arutelude lindistustele.
Savisaar eitab raha küsimist muuks otstarbeks kui kiriku ehitamiseks.
http://www.hs.fi/ulkomaat/artikkeli/Viron+turvallisuuspoliisi+Savisaar+k...

Korruption kitkeminen on yhteinen etu

22.12.2010, Vesa Jaakola

Maailmas on korruptsioon suureks probleemiks rohkemas kui sajas riigis. Transparency International selleaastase uuringu põhjal (uuringus osales 178 riiki) on iga neljas inimene maailmas käesoleva aasta jooksul maksnud altkäemaksu.
Soome kuulub 15 “puhtama” riigi hulka, olles pingereas neljandal kohal. Soome on korruptsiooni maakaardil piiririigiks, sest idanaaber Venemaa on vajunud sügavale korruptsiooni sisse, olles 154. kohal.
Lõunanaaber Eesti on seevastu rõõmustav näide riigist, kus on viimastel aastatel suudetud korruptsiooni vähehaaval tõrjuda ja vähendada. Eesti positsioon 26. kohal on Euroopa Liidu tubli keskmine.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Korruption+kitkeminen+on+yhteine...

Euroopan joululiikenne yhä sekaisin

22.12.2010, Annamari Sipilä

Tugevad lumesajud on põhjustanud ulatuslikke lennureisikatkestusi Lääne-Euroopas. Euroopa Liidu transpordikomissar Siim Kallas kritiseeris teisipäeval Euroopa lennuvälju kehva valmisoleku eest ilmastikust põhjustatud probleemideks: “See on vastuvõetamatu ja nii ei tohi enam kunagi juhtuda.”
Euroopa Liit arutleb nüüd uute seaduste üle, mis parandaksid lennujaamade teenuseid. Kallase sõnul peavad lennujaamad äärmuslikeks ilmaoludeks tõsiselt valmis olema. Viimastel aastatel on nähtud, et lumi ei ole Lääne-Euroopas enam sugugi nii haruldane.

Eurokuume nousee Virossa

17.12.2010, Kaja Kunnas

Euromüntide stardipakett osutus Eestis tõeliseks müügihitiks. Pangad ja postkonotrid müüsid nädalaga üle 350 000 stardipaketi. Münte saab kasutada alates jaanuari algusest. Eelmüügi mõte on, et inimesed saaksid aegsalt uute rahadega tutvuda.
Stardipakettide menu ületas kõik ootused, kuna toetus eurorahale on Eestis olnud üsna leige. Novembris toetas eurole üleminekut 54% eestlastest.
Eurotsooni võlakriisid ei ole toetusele siiski halvasti mõjunud. Pigem vastupidi, Eestis võib nüüd esimest korda täheldada tänu teavituskampaaniale ja majanduskriisi lõpule hoogustunud eurojoovastust.
Juba oktoobris tehtud uuringu tulemusena oli 90% eestlastest saanud piisavalt infot euroraha kohta. Novembris-detsembris on eurot pooldav teavitustöö veelgi enam hoogu saanud.

Oikeus kumosi Johan Bäckmanin tulokiellon Viroon

18.12.2010, STT–BNS

Tallinna ringkonnakohus tunnistas õigusvastaseks siseministri käskkirjad, millega kehtestati Johan Bäckmanile mullu kevadel ja suvel Eestisse sissesõidukeeld. Samuti määras kohus Bäckmani 16 600 krooni suurused kohtukulud Eesti riigi kanda.
Eesti vene vähemusi toetanud Bäckman on muuhulgas väitnud, et Eesti valitsus praktiseerib apartheid-poliitikat.

Kvartetti Euroopan kahtiajaosta

19.12.2010, Jukka Petäjä

Soomest ja mujalt auhindu kokku kahmanud romaani “Puhastus” võidukäik ei näi vaibuvat. Leht, Sunday Times ja Times Literary Supplement on valinud romaani aasta kümne parema romaani hulka.
Uut kõneainet pakub samanimelise teatrilavastuse esietendus New Yorgis La MaMan teatris järgmise aasta veebruaris. Etenduse on inglise keelde tõlkinud Eva Buchwald. Soomlane Peter Franzén mängib peategelase Aliide meest Martinit.
Sofi Oksanen arvab, et näidend võeti New Yorgis kavasse tänu sellele, et “Puhastus” avaldati USAs romaanina.
Sofi Oksaneni romaanide kvartett algas romaani «Stalini lehmad» avaldamisega aastal 2003, millele järgnes 2 aastat tagasi «Puhastus». Oodata on veel kaht romaani. Neis kõigis jälgitakse üksikisiku ja väikese riigi ehk Eesti vaatenurgast Euroopa kaheksjagunemise tagajärgi. Või II maailmasõja-järgset jagunemist idaks ja lääneks – selle tagajärgi ja hilisemat arutelu.

Viron paras lastenkirja ei lennä

20.12.2010, Salla Simukka

Raamatututvustus. Eesti parimaks lasteraamatuks valitud “Peidetud hõbedane aardelaegas„ autoriks on soomlane Mika Keränen, kes elab Eestis ja kirjutab eesti keeles. Teos on kooslus ajaloost ja salapolitsei seiklustest. Lugu oleks siiski vajanud rohkem hoogu ja üllatusi.
Raamat on nüüd tõlgitud ja välja antud ka soome keeles (Mika Keränen: Hopeinen aarrearkku. Soome keelde tõlkinud Kaisu Lahikainen).

TURUN SANOMAT
Virolaiset valavat uskoa omiin kulttuuriosaajinsa

15.12.2010, Silja Hurskainen

Tallinna kultuuripealinna aasta programm tuleb hoolimata kärbitud eelarvest sisult mitmekülgne ja kvaliteetne, kinnitab Tallinn 2011 Sihtasutuse programmijuht Jaanus Rohumaa. ”Näitame, et õigeid valikuid tehes ei ole vaja kümneid miljoneid.” Algselt üle 25 miljoni euro suurune eelarve on kahanenud seoses majanduskriisiga 16 miljonini.
Kultuurikatla ja Kultuurikilomeetri ehitamine on üksikud konkreetsed ehitustööd, mida kultuuripealinna staatuse tõttu linnas tehakse, kuna kultuuri infrastruktuur on Tallinnas juba olemas. Seetõttu soovivad Tallinn 2011-sihtasutuse juhatuse liige Jaanus Mutli ning Jaanus Rohumaa enam, et kultuuripealinna aasta algataks eestlastes hingelise muutuse. ”Eestis on palju kultuurialaseid oskusi, kuid meil puudub julgus. Soovime süstida kultuuritegijate usku iseenesesse ja sellesse, et nad võivad olla edukad ka välismaal,” ütles Rohumaa.
Koos teise kultuuripealinna Turuga on Tallinnal kaheksa ühisprojekti, ning parimad teatrietendused tehakse samuti koostöös Turuga.
Kultuurituriste oodatakse järgmisel aastal Eestisse eriti rohkesti Soomest, Peterburi piirkonnast, Lätist ja Saksamaalt. Nendele piirkondadele suunatakse ka suurimad turundusponnistused.

Ekumeeniseen jouluun hiljennyttiin Suomen Turussa

16.12 2010

Turu Toomkirikus peetud oikumeenilisel jõulujumalateenistusel oli programmis lisaks nelja kirikutegelase oikumeenilisele rahupöördumisele ka humanistlik rahusõnum, mille traditsiooniliselt esitab humanitaaralal tegutsev tuntud inimene. Sel aastal tõi rahusõnumi Eesti kultuuriminister Laine Jänes.
Turu ja Tallinn on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnad. Mitte kunagi varem pole kultuuripealinnad asunud üksteisele nii lähedal geograafiliselt, kultuuriliselt ja ajalooliselt kui järgmisel aastal Turu ja Tallinn.
http://www.ts.fi/online/kulttuuri/182048.html

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Taskulaskin euroon siirtyvien virolaisten avuksi

22.12.2010, Jorma Rotko

Eesti valitsus üritab eurorahale üle minnes hindade tõusu kontrolli all hoida. Valitsus on sõlminud ettevõtetega ausa hinnastamise lepingu, mis tähendab seda, et kaupmehed ei ümarda peale rahavahetust hindu oma kasuks.
Et rahavahetust kodanike jaoks hõlbustada, telliti euro teavituskampaania raames Hiinast 600 000 eurokalkulaatorit, mis jagati tasuta majapidamistele.
Eestikeelne euroteavitustöö on olnud tõhus, seevastu venekeelsel elanikkonnal on ”jevrost” palju ähmasem arusaam.
Eurohinnakampaania on põhjustanud selle, et hindu on tõstetud sujuvalt terve sügise jooksul. Novembris oli inflatsiooni tempo juba 5,3% ja detsembris tõuseb see arvatavasti veelgi. Kõige enam on tõusnud toiduainete hinnad – üle 11%. Piim on kallinenud lausa 39%.
Kroonide vahetumine euro vastu on jaganud eestlased kahte leeri. Arvamusküsitluste järgi on pool rahvastikust euro vastu, ehkki kõik teavad, et vastu olemisest ei ole mingit kasu.

KALEVA
Viro selvittää oman ydinvoimalan paikkaa

19.12.2010, Janne Yläjoki

Eestis on aeg-ajalt räägitud oma tuumaelektrijaama ehitamisest, kuid seda siiski vaid mõtte tasandil. Eesti Energia arvas kevadel, et hanget ei teostata vähemalt lähima kümne aasta jooksul.
Siiski on Eesti riigieelarves määratud järgmiseks aastaks miljon krooni, et selgitada Eestis tuumajaama jaoks välja parim asukoht. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapperi sõnul on üheks variandiks Pakri saar, ning Eesti Energial on saarel olemas tuumajaamaks sobiv maa-ala. Samuti on välja pakutud ka Sillamäe või Võrtsjärve piirkonda.
Oma tuumajaama ehitamine eeldab, et energiat peab saama müüa ka välismaale, näiteks Soome turule.
Alternatiivina on mõeldud ka varjandile, kas Eesti Energia võiks saada tulevikus Soome ehitatava kuuenda tuumareaktori osanikuks. Eesti allikate põhjal ei ole Soome pool sellisest hankest väga vaimustunud.
Mingit kiiret Eestil siiski ei ole, kuigi Ignalina jaama ehitamine lükkus edasi. Eestis jätkub põlevkivi vähemalt 30-40 aastaks.

KAUPPALEHTI
Viron yritykset tahtovat huojuvaankin euroon

20.12.2010, Jorma Pöysä

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis arvab, et liitumine euroga teeb elu ettevõtete jaoks palju lihtsamaks, kuna euro lisab Eesti majandusele ja ettevõtetele usaldatavust. Kriisi sõnul näitas majanduskriis euro vajalikkust eestlastele.
Euro saabudes ei saa siiski loorberitele puhkama jääda. Majanduspoliitikas on tööandjate arvates vajalikud senisest otsustavamadki meetodid. Tarmo Kriis loodab, et pärast kevadisi parlamendivalimisi võtab uus valitsus praegusest veelgi karmima suuna.

IMF:llä väärä resepti

20.12.2010, Jorma Pöysä

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Tarmo Kriisi sõnul on Eesti majandusareng hetkel üsna soodne, kui maailmamajandust ei taba uus kriis.
Eesti majandus on käinud viimase aasta jooksul läbi struktuurimuutusi. Tootlikkus on tõusnud, konkurentsivõime on paranenud ja eksporti on õnnestunud suurendada.
Kuid siseturu ettevõtete olukord on endiselt raske. Kodumajapidamised on hakanud kulusid kokku hoidma, tarbimine on väike. Töötuse määr on suur, kuigi alaneb kiirelt. Läheb veel aasta enne kui siseturul ettevõtete olukord paraneb.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitas eelmisel nädalal Eestil kaaluda käibemaksu tõstmist. Tarmo Kriis on aga eriarvamusel, kuna see mõjutaks endisest rohkem tarbimist.

AAMULEHTI
Agenttiväite kuohuttaa Viroa

17.12.2010, Simopekka Virkkula

Ajalehes Postimees avaldatud info Edgar Savisaare nimetamisest Venemaa mõjuagendiks tekitas poliitilise tormi. Kaitsepolitsei ei nõustunud neljapäeval oma sellekohast raportit avaldama. Dokumendi olemasolu seati üldse kahtluse alla.
Savisaar korraldas kohe pressikonverentsi, kus teatas, et ta ei astu tagasi ja et laimamise põhjuseks on märtsis toimuvad parlamendivalimised.
Väiteid Savisaare ebasobilikest lähedastest suhetest Venemaaga on esitatud ka varem. Keskerakonda ainuisikuliselt juhtiv Tallinna linnapea on olnud aastaid Eesti riigi poliitikas enim vaidlust tekitavaim kuju. Eestlased peavad teda kas Kremli käealuseks või vastupidi – riigi poliitika päästjaks ja vaeste lootuseks. Savisaare erakonnal on venekeelse vähemuse hulgas kindel toetus. Lisaks on tal tihedad suhted Venemaa poliitika ja majanduse eliidiga.

KARJALAN KUVALEHTI
Eesti Üliõpilaste Seltsin talo ja Tarton rauha

04/2010

Soome ja Eesti sõprusajaloo üks kesksemaid monumente on Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus aadressil Tõnissoni 1, mis on ehitatud aastal 1902. Just selles majas kirjutati alla Soome ja Nõukogude Liidu vahelisele esimesele rahulepingule – Tartu rahulepingule 14.10.1920.
EÜSi liikmeteks on olnud märkimisväärne osa Eesti rahvuslikest suurmeestest.
Artikkel on rohkelt illustreeritud EÜSi maja fotodega.

Meeli Koiva saa lasin laulamaan ja elämään

04/2010

Pikk fotodega illustreeritud lugu klaasi- ja valguskunstnik Meeli Kõivast. Tema tuntuimad tööd on näitus Euroopa parlamendi peahoones aastal 2006 ning Tampere ettevõtte Glaston peakontori “klaasi-valguse”-töö.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

THE MOSCOW TIMES
Yakunin in Estonia Deal

23.12.2010

Edgar Savisaar küsis Vene raudtee juht Vladimir Yakuninilt 3 miljonit eurot partei valmimiskampaaniaks. Savisaare palve jäi pooleli kui politsei hoitas teda, et selline tehing võib ohustada rahvuslikku julgeolekut ning Savisaart ennast. Savisaare sõnul palus ta raha vene õigeusu kiriku ehitamiseks Tallinna.
http://www.themoscowtimes.com/business/article/yakunin-in-estonia-deal/4...

NORRA AJAKIRJANDUS

AFTENPOSTEN
Estland stoler på euroen

22.12.2010, Roar Østgårdsgjelten

Eestlasi eurokriis ei hirmuta. Aastavahetusest saab Eestist 17. eurotsooni riik. Arvamusuuringud näitavad suurenenud toetust Euroopa ühisrahale.
Statoil on otsustanud viia oma finantskeskuse Tallinnasse. Finantsdirektor Klaus-Anders Nysteen ei varja, et Eesti euroga liitumine oli üks teguritest selle otsuse taga. Statoili otsus oli julgustuseks Eesti valitsusele, kelle üks tähtsamaid argumente euroalaga liitumiseks oli uute investeeringute meelitamine riiki. 351 miljoni dollari suuruse omakapitaliga on Statoili Tallinnasse tulek suurim välismaine investeering Balti riikides sel aastal.
Eesti on finantskriisi keskel suutnud kohandada oma majanduse euronõuetele vastavaks – aga seda kõrge hinnaga. Töötus arvatakse tänavu tõusvat üle 18%, olles sellega teisel kohal ELis peale Hispaaniat. Igal teisel alla 24 aastasel noorel (39%) pole ei tööd ega koolikohta.
Eestit on hoiatatud selle eest, et nad ei seoks riigi majanduslikku arengut palju rikkamate Lääne-Euroopa riikide omaga. Tuntud majandusanalüütikud Paul Krugman ja Nouriel Roubini soovitasid eestlastel euroga seotusest lahti öelda juba finantskriisi alguses (2008-2009). Aga valitsus ei kuulanud nende nõuandeid.
Eesti väljus finantskriisist väiksemate kahjudega kui kõige enam kannatada saanud euroriigid. Üks põhjusi peitub selles, et riigi pangandus on välismaalaste kätes. Nii sai kaotused jätta Rootsi suurpankade õlule – Nordea, SEB ja Swedbank, kes aastad enne kriisi olid kaasa aidanud laenudel baseeruvale tarbimiskasvule, mis peatus järsult, kui krediidivool lõppes.
Majanduslangus oli suur kahandades SKPd 14% eelmisel aastal. Isegi kui riik on taastanud kasvu, läheb palju aastaid, enne kui majandus jõuab tagasi 2008. aasta tasemele.