Eesti välismeedias 9.-15. detsember 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUOBSERVER
Estonian president defends imminent euro-accession

10.12, Valentina Pop

Intervjuu president Toomas-Hendrik Ilvesega. Eesti soovib euroalaga liituda uuel aastal, hoolimata kriisist eurotsoonis. President Toomas-Hendrik Ilvese sõnul pole euroga liitumiseks head ega halba aega, kuid Eesti huvides on samm vajalik. Varem Raadio Vaba Euroopas töötanud Ilvese sõnul on jutud euroala lagunemisest või eestlaste rumalusest seoses sooviga uus valuuta kasutusele võtta vaid „kollase“ meedia väljamõeldis. Ilves pooldab kiirema tempoga ning rohkem integreerunud Euroopat ning tunneb rõõmu, et Eesti on nüüd osake sellest. Eesti on peaaegu ainuke riik, kes täidab kriteeriumid EL-s, NATO-s ja eurotsoonis. Presidendi sõnul peaksid ka suured riigid euroala kriteeriumitest kinni pidama, vastasel juhul tekib olukord, kus suured teevad, mis ise soovivad. Põhja-Euroopa riigid pooldavad kokkuhoidu priiskamisele. Ilvese jaoks pole tähtis riigi suurus, vaid et kõik tegutseksid samade reeglite järgi. Madalatest tarbimiskuludest Saksamaal arvab president, et kõigepealt tuleb küsida miks saklased ei tarbi, mitte miks me midagi selle vastu ei tee. Endine Euroopa Parlamendi liige Ilves usub, et Lissaboni leping ei paku piisavalt vahendeid praeguse kriisiga võitlemiseks. Samas ei osatud lepingut koostades nii laiaulatuslikku kriisi ette näha. Uute Euroopa Liidu insitutsioonide ning ametiisikute kohta võib presidendi sõnul anda arvamust alles aastate pärast, kui on selge, millega täpselt tegelema hakatakse ning kuidas erinevad isikud neil positisoonidel hakkama on saanud. Võrdluseks toob Ilves, et Eestis läks 20 aastat aega, et harjuda parlamentaarse riigikorra ning presidendi võimu sümboolsusega pärast Nõukogude Liidust vabanemist. Wikileaksi paljastusi peab Ilves naljakaks. Mitmed riigid, kelle diplomaatide kirju avalikustati, on ametlikult sündmustest ning inimestest teisel seisukohal. NATO laiendatud kaitseplaani avalikustamises ei näe president julgeoleku ohtu. Eesti oli esimene riik, kus toimus kübersõda. Seetõttu rõhutab Ilves, et Euroopa Liidu liikmeriigid peavad mõistma küberrünnaku vastase kaitse olulisust ning tõhustama politsei koostööd.
http://euobserver.com/9/31468/?rk=1

WALL STREET JOURNAL
Irish Should Look to Baltics, Not Iceland

Charles Duxbury

Autor arvab, et iirlastel on aeg lõpetada Islandi poole vaatamine ning suunata pilgud hoopis idasse. Nii Eesti kui Läti on teinud kõik selle nimel, et astuda eurotsooni nii pea kui võimalik. Eesti liitumine toimub 2011. aastal ning Läti on endale eesmärgiks seadnud 2014. aasta. Kriisi ajal seisid need kaks Balti riiki silmitsi olulise valiku ees – kas minna Islandi järel devalveerimiseni nagu soovitas ka Nobeli majanduspreemia võitja Paul Krugman või kuulata Frankfurtist tulevaid soovitusi mitte jätta oma euro unistusi. Eurotsooniga liitumiseks ei tohi inflatsiooni tase olla rohkem kui 1,5 protsendi võrra kõrgem kolme madalaima inflatsiooni tasemega riigi keskmisest inflatsiooni tasemest. Kindlasti ei ole see aga 18 protsenti nagu Islandil. Teine oluline punkt puudutas eelarve defitsiiti. Nii Tallinn kui Riia tegid valiku euro suunas, mis tähendas Läti jaoks 2008. ja 2009. aastal Euroopa Liidu rängimat majanduslangust 25 protsendi võrra. Mõned väidavad, et lühiajaline järsk langus on valusam kui aegalne „põlemine“, kuid talitledes Eesti ja Läti näitel tähendab kärpepoliitika intensiivset kuid lühiajalist agooniat. Mõlema riigi SKT on kolmandas kvartalis tõusnud ning eksport kasvab.
http://blogs.wsj.com/source/2010/12/10/ireland-should-take-heart-from-th...

BLOOMBERG
Estonia, Long-Time Ireland Follower, Continues Betting on Euro

14.12.2010, Ott Ummelas

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi räägib Iiri majandusest ja Eesti euroga liitumisest. Küsitlusandmed näitavad, et ka rahva poolehoid on viimastel kuudel euro osas tõusnud. Eesti on esimene riik, mis liitub euroga pärast kriisi algust. Ligi 90 protsenti eestlaste eralaenudest on nagunii eurodes. Peaminister Andrus Ansip ütles,et euroga ühes tuleb ka rohkem töökohti, kõrgemad pensionid ja kiirem majanduskasv Eestisse. Ühe Baltimaade suurima investeerinuga sellel aastal on silma pistnud juba Statoil Fuel & Retail ASA, mis loob oma finantskeskuse just Eestisse.
http://www.bloomberg.com/news/2010-12-13/estonia-long-time-ireland-follo...

USA AJAKIRJANDUS

Without Blood Sausage, It Just Wouldn’t Be Christmas

14.12.2010, Julia Moskin

Kirev ja meeleolukas lugu New Yorgi Eesti majast, kus käis verivorsti tegu jõululaupäeva tarvis. Proua Tabur on ameerika-eestlane, kes on Ameerikas juba 1949. aastast. Rääkides eesti traditsioonidest, kahtlustab ta soomlasi meie sauna, sakslasi haburgerite ja venelasi pirukate (piroshki) röövimises, millega siis rahvusvahelisele areenile mindi. Täpsemalt tutvustatakse aga verevorstide tegemise tagamaid ning traditsiooni algust.
Tabur pajatab sedagi, et eestlased on suur laulurahvas ning enamus meie laule räägib inimese ja maa suhetest, mitte mehe ja naise vahelisest suhtest. Ühtlasi mainitakse, et Eesti on kolmest Balti riigist väikseim ja kõige põhjapoolsem, olles lingvistiliselt sarnaseim soomlastele ning suurt katsumust pakkuv kõigile teistele. Noor eesti-ameeriklane seletab sealjuures kuidas ta on kolm aastat üritanud oma isale selgeks õpetada sõna- õhtusöök, mis erinevate vokaal-häälikutega on välismaalastele ilmvõimatu ülesanne. Märgitakse, et 1. jaanuarist saab Eestist eurotsooni liige.
http://www.nytimes.com/2010/12/15/dining/15blood.html?_r=1&scp=2&sq=esto...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Livestock naming conventions in Estonia

09.12.2010, A cow by any other name

Kõik need lugejad, kes ei ole kursis viimaste arengutega Eestist saavad The Economist blogi lugedes teada, et 48-leheküljeline ülevaade populaarsematest lehmanimedest on Tallinna kuum teema.
Jõudluskontrolli Keskuse koostatud 48-leheküljelises dokumendis on kirjas 7161 lehmanime, kõige populaarsem neist Mustik. Paljud piimaandjad kannavad ka naisenimesid, näiteks Ursula, Piret ja Kadri.
The Econimisti blogi sissekande autori S.T. tähelepanu pälvib eestlaste omapärane naljasoon: veidrate lehmanimedena on meil kasutusel näiteks Keku, Mammut, Kiku.
Jõudluskontrolli Keskuse asedirektor Kalle Pedastsaar on öelnud, et nimekiri koostati niisama, nalja pärast. Eesti lehmad on kõik küll nummerdatud, kuid nimesid neil olema ei pea. Sellegipoolest leiavad talunikud, et karja on lihtsam jälgida, kui loomadel on nimed.
Loomanimede üle arutledes vaadatakse tagasi pärisorjuslikku aega, mil eestlastel perekonnanimesid polnud ning autor annab lugejale mõningase ülevaade, millal ja kuidas need pandi. Ühtlasi mainib ta, et veel tänapäevalgi kannavad mõned inimesed Maarjamaal veidraid nimesid.
http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2010/12/livestock_namin...

LONDON EVENING STANDARD
A trip to Tallinn, rising star of the Baltic

15.12.10, Liz Hoggard

Ülevaatlik artikkel Tallinnast kui Balti tõusvast tähest. Autor kirjeldab ilusat vanalinna, suurepärast hotelli ja restorani. Lisab lõigu Eesti lähiajaloost Venemaaga ning kiidab Saaremaa ilusat loodust ja spa-sid. Kokkuvõtvalt usub autor, et Euroopa kultuuripealinn 2011 Tallinn ei ole enam koht poissmeeste pidudeks, vaid on jõudsalt edasi liikunud.
http://www.thisislondon.co.uk/travel/article-23907191-rising-star-of-the...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Deutschland: Preisauftrieb so hoch wie zuletzt vor zwei Jahren

9.12

Artikkel hinnatõusust ning majandusnäitajatest 2010. aastal. Eesti majandus on 3. kvartalis kasvanud rohkem kui algselt ennustati. Juuli-September tõusis SKP eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5%. 3. kvartali majanduskasv on tingitud suurenenud ekspordist. 17. riigina võtab Eesti 1. jaanuaril kasutusele euro.
http://www.faz.net/s/Rub842A604DA7AD420BBEA3D241545AFCA3/Doc~EBFDEBAA21B...

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
'Das nächste Ziel'

10.12, Thomas Urbaan

Artikkel sellest, kuidas Wikileaksi paljastused on pingestanud Poola ning Venemaa vahelisi suhteid. Eestit mainitakse seoses laiendatud NATO kaitseplaaniga. Dokumentides USA Berliini saatkonnast avalikustati, et NATO soovib säilitada häid suhteid Venemaaga. Lõpuks saavutati Balti riikidega kompromiss Venemaa teemadel laiendatud kaitseplaani näol.

Das kommt 2011 - ein Ausblick

10.12

Artikkel 2011. aasta sündmustest. 1. jaanuari tuuakse välja päevana, mil Eesti võtab kasutusele euro.
http://www.sueddeutsche.de/politik/jahresvorschau-das-kommt-ein-ausblick...

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Der Hackerkrieg ist längst in Gang

9.12

Artikkel küberkonfliktidest. Eesti teemadel on artiklis alalõik, kus mainitakse 2007. aasta küberrünnakuid ning kuidas Venemaad nendega seostatakse.
http://www.ftd.de/politik/international/:cyber-konflikte-weltweit-der-ha...

DIE WELT
Die Kandidaten

12.12, Florian Hassel

Suurbritannia ja Taani kasutavad ikka veel oma valuutat. Eurokriis on nende suhtumist ühirahasse veelgi kehvemaks muutnud. Eesti on täitnud kõik tingimused ja võtab uuel aastal kasutusele euro.
http://www.welt.de/print/wams/wirtschaft/article11573911/Die-Kandidaten....

"Die Europäer haben ihre Lektion gelernt"

14.12, Florian Hassel

Intervjuu Läti presidendi Valdis Dombrovskisega ühisraha teemadel. Eestit mainitakse kui avatud majandusega väikeriiki, kes samuti hindab kindlat vahetuskurssi.
http://www.welt.de/print/die_welt/wirtschaft/article11614734/Die-Europae...

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Tallinn 2011: Kulturhauptstadt entdeckt die Ostsee

14.12

Tallinn on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn. See tähendab riigile tulevaks aastaks ja ka pikemaks ajaks mitmeid projekte. Meremuuseumi ümbruses kostub praegu vaid kopsimist, kuid muuseumi direktori Urmas Dresen vaatab ehitustöid rahulikul ilmel. Juuli keskel avatav muuseum saab kindlasti valmis. 20. sajandi keskpaigast kuni 1991. aastani olid Tallinna sadamad suletud. 2011. aastal kannab linn koos Soomes asuva Turkuga kultuuripealinna tiitlit. Üheskoos viiakse läbi ka üritust nimega „Mereäärsed lood“. Uues meremuuseumis näidatakse Suure Tõlli laeva ning ainukest Eestile kuulunud allveelaeva. Rekonstrueerimisel olev vesilennukite angaar pidi valmima 1. maailmasõja aegu, kuid sõdade tõttu ei saanud ehitis kunagi päris valmis. Meremuuseumist saab väljapääs valmival merepromenaadil, mis möödub Linnahallist ning Patarei vanglast. Maris Hellrandi sõnul SA Tallinn 2011-st soovitakse mahajäetud piirkond muuta atraktiivsemaks. Hellrandi sõnul ei saa kõik ehitised 2011. aastaks valmis, kuid neid ei ehitata lõpuni vaid kultuuripealinna aasta pärast. Tallinna linnal on üks väiksemaid kultuuripealinna eelarveid üldse. See on ka põhjus, miks viiakse ellu vaid odavaimad kultuuripealinna projektid. Ajalooline Tallinna vanalinn on külalistele vaatamiseks juba ammu. Paljud vanalinna müürid restaureeriti 1980. aasta olümpiamängude jaoks. Tallinn, kunagise nimega Reval, loodi keskajal saksa kaupmeeste poolt. Pika Hermanni tornis on sellest ajast lehvinud mitmete valitsejate lipud. Kuid ka Tallinna vanalinn ei saa kunagi valmis. See on hea, kuna legendi kohaselt uputab Ülemiste järve vanake linna üle, kui see valmis saab. Juba praegu upub Tallinn suvekuudel turistidest.
http://www.fr-online.de/reise/tallinn-2011--kulturhauptstadt-entdeckt-di...

Ostseeraum feiert: Kulturhauptstädte Turku und Tallinn

14.12

2011. aasta kulturripealinnad on Tallinn ja Turku. Linnad on vaid 180km teineteisest eemal. 2004. aastal EL-ga liitunud Eestile on see esimene kord kultuuripealinn olla. Soomele langeb au teist korda. 1985. aastast on 42. linnal olnud võimalus tiitlit kanda. Tavaliselt täidavad üks või kaks linna kultuuripealinna rolli, 2000. aastal oli neid lausa üheksa. 2014. aastal hoiavad saabub tiitel taas Läänemere äärde, täpsemalt Umeasse Rootsis ja Läti pealinna Riia Euroopa Komisjoni sõnul on kultuuripealinna rolliks inimeste üksteisele lähemale toomine.
http://www.fr-online.de/reise/ostseeraum-feiert--kulturhauptstaedte-turk...

Finnisch schräg: Turku ist Kulturhauptstadt 2011

14.12

Artikkel kultuuripealinn Turkust. Eestit mainitakse kui teist 2011. aasta kultuuripealinna.
http://www.fr-online.de/reise/finnisch-schraeg--turku-ist-kulturhauptsta...

Sabotage im weltweiten Netz

10.12, Hans-Hermann Kotte

Artikkel Wikileaksiga seostatud küberrünnakutega MasterCardile, Visale ja pankadele. Eestit mainitakse seoses 2007. aasta küberrünnakutega.
http://www.fr-online.de/politik/spezials/wikileaks---die-enthuellungspla...

DER SPIEGEL
Rückkehr zum Meer

10.12, Nina C. Zimmermann

Kui Tallinn 2011. aastal kultuuripealinna tiitlit kannab, täidavad enamiku programmist üritused mere ääres. Meremuuseumi ümbruses kostub praegu vaid kopsimist, kuid muuseumi direktori Urmas Dresen vaatab ehitustöid rahulikul ilmel. Juuli keskel avatav muuseum saab kindlasti valmis. Hansa Liidus Revalina tuntud kaupmeeste linna sadamad olid Külma sõja ajal „raudse eesriide“ taha varjatud. 2011. aastal toimuva kultuuripealinna programm „Mereäärsed lood“ avab külastajatele kõik vaatamisväärsused. Uus Meremuuseum on programmi keskpunkt. Uues meremuuseumis näidatakse Suure Tõlli laeva ning ainukest Eestile kuulunud allveelaeva. Rekonstrueerimisel olev vesilennukite angaar pidi valmima 1. maailmasõja aegu, kuid sõdade tõttu ei saanud ehitis kunagi päris valmis. Meremuuseumist saab väljapääs valmival merepromenaadil, mis möödub Linnahallist ning Patarei vanglast. Maris Hellrandi sõnul SA Tallinn 2011-st soovitakse mahajäetud piirkond muuta atraktiivsemaks. Hellrandi sõnul ei saa kõik ehitised 2011. aastaks valmis, kuid neid ei ehitata lõpuni vaid kultuuripealinna aasta pärast. Tallinn, kunagise nimega Reval, loodi keskajal saksa kaupmeeste poolt. Pika Hermanni tornis on sellest ajast lehvinud mitmete valitsejate lipud. Kuid ka Tallinna vanalinn ei saa kunagi valmis. See on hea, kuna legendi kohaselt uputab Ülemiste järve vanake linna üle, kui see valmis saab. Juba praegu upub Tallinn suvekuudel turistidest.
http://www.spiegel.de/reise/staedte/0,1518,733828,00.html

MANAGER MAGAZIN
Meeresrauschen und Zwiebeltürme

9.12, Nina C. Zimmermann

Kui Tallinn 2011. aastal kultuuripealinna tiitlit kannab, täidavad enamiku programmist üritused mere ääres. Meremuuseumi ümbruses kostub praegu vaid kopsimist, kuid muuseumi direktori Urmas Dresen vaatab ehitustöid rahulikul ilmel. Juuli keskel avatav muuseum saab kindlasti valmis. Hansa Liidus Revalina tuntud kaupmeeste linna sadamad olid Külma sõja ajal „raudse eesriide“ taha varjatud. 2011. aastal toimuva kultuuripealinna programm „Mereäärsed lood“ avab külastajatele kõik vaatamisväärsused. Uus Meremuuseum on programmi keskpunkt. Uues meremuuseumis näidatakse Suure Tõlli laeva ning ainukest Eestile kuulunud allveelaeva. Rekonstrueerimisel olev vesilennukite angaar pidi valmima 1. maailmasõja aegu, kuid sõdade tõttu ei saanud ehitis kunagi päris valmis. Meremuuseumist saab väljapääs valmival merepromenaadil, mis möödub Linnahallist ning Patarei vanglast. Maris Hellrandi sõnul SA Tallinn 2011-st soovitakse mahajäetud piirkond muuta atraktiivsemaks. Hellrandi sõnul ei saa kõik ehitised 2011. aastaks valmis, kuid neid ei ehitata lõpuni vaid kultuuripealinna aasta pärast. Tallinn, kunagise nimega Reval, loodi keskajal saksa kaupmeeste poolt. Pika Hermanni tornis on sellest ajast lehvinud mitmete valitsejate lipud. Kuid ka Tallinna vanalinn ei saa kunagi valmis. See on hea, kuna legendi kohaselt uputab Ülemiste järve vanake linna üle, kui see valmis saab. Juba praegu upub Tallinn suvekuudel turistidest.
http://www.manager-magazin.de/lifestyle/reise/0,2828,733255,00.html

HAMBURGER ABENDBLATT
Estnische Musiker überzeugen zum Auftakt der Konzertreihe

11.12

Hamburgi ärimeeste seas armastatakse nüüdismuusikat. Neljapäeval toimus esimene üritus kontserdisarjast pealkirjaga Happy New Ears. Programmi, mis koosnes Eestist pärit või seal elavate heliloojate loomingust, kandis ette Tallinnast pärit Nyyd kvartett. Osadena tulid esitlusse Arvo Pärdi, Ida-Euroopa heliloojate eeskuju teosed „Summa“ ja „Fratres“. Galina Grigorjeva „Ad infinitum“ ning Helena Tulve looming jättis samuti kustumatu mulje. Noorelt meie seast lahkunud Lepo Sumera, kes õpetas ka Erkki-Sven Tüüri, loominguga täideti enamik Nyyd kvarteti esitluse teisest poolest. Esitlusele tuli ka Tüüri loomingut. Kuigi pooled kontserdipaika paigutatud klapptoolidest jäid seekord tühjaks, loodetakse need järgmise kontserdi ajaks kuulajatega täita.
http://www.abendblatt.de/kultur-live/article1725289/Estnische-Musiker-ue...

MITTELDEUTSCHE ZEITUNG
Euro-Land reicht bald bis nach Tallin

10.12

Eesti võtab jaanuarist 17. riigina kasutusele euro. Balti riik hoiab inflatsiooni ning riigivõlga ohjes ning täidab sellega kõik liitumiskriteeriumid. Mõnede Euroopa Liidu asutuste arvates valis Eesti liitumiseks kehva aja, kuna mitmed euroriigid on kriisis. Olli Rehni sõnul on Eesti euro kasutusele võtmiseks valmis. Eesti peab ka pärast liitumist arukale finantspoliitikale truuks jääma. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid usuvad, et Eesti suudab inflatsiooni ka pärast euroga liitumist kontrolli all hoida. Euroopa Komisjon hindas ka kaheksat teist potentsiaalset euroriiki, kuid neist ükski ei täitnud kriteeriume.
http://www.mz-web.de/servlet/ContentServer?pagename=ksta/page&atype=ksAr...

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Wikileaks-Schlacht läutet neue Cyberkrieg-Ära ein

9.12

Artikkel Wikileaksiga seostatud küberrünnakutega MasterCardile, Visale ja pankadele. Eestit mainitakse seoses 2007. aasta küberrünnakutega.
http://derstandard.at/1291454710165/Wikileaks-Schlacht-laeutet-neue-Cybe...

OECD feiert 50-jähriges Bestehen

13.12

Esmaspäeval tähistati OECD 50 juubelit. Artiklis mainitakse Eestit kui 34. riiki, kes „rikaste klubiga“ liitub.
http://derstandard.at/1291454985620/Forum-fuer-globale-Wirtschaftspoliti...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
En Estonie, le passage à l'euro est une évidence

15.12.2010, Marie de Vergès

Eksistensiaalses kriisis vaevlev euroliit on uuest aastast valmis tervitama oma uusimat liiget Eestit, kes vaatamata rahaliidu praegustele probleemidele on rahulik ning 1. jaanuarist euro ametlikult kasutusele võtab. Valitsus loodab, et euro elavdab majandust ning meelitab kohale investoreid. Kõige põhjapoolsem Balti riik on kõigele vaatamata tõusmas raskest kriisist. Alates kinnisvaramulli lõhkemisest kahanes SKT 2009. aastal 14,1 protsenti. Sellest hoolimata suutis Eesti hoida oma rahaasjad korras, viies läbi radikaalse kärbeprogrammi, mis tähendas näiteks ka maksude tõusu, palkade langust. Seda kõike suudeti teha ilma streikide või protestideta. Eesti suutis 2009. aastal vastata täpselt Maastrichti kriteeriumitele.

Sofi Oksanen et Roberto Saviano lauréats du Prix du livre européen

10.12.2010

Soomlane Sofi Oksanen ja itaallane Roberto Saviano on Euroopa kirjandusauhinna 2010 laureaadid. Auhind anti kätte 8. detsembril Brüsselis Oksanenile romaani „Puhastus“ ja Savianole „Ilu ja põrgu“ eest. Juba neli aastat annab Esprit d´Europe ühing välja auhinda, mille žürii koosneb Euroopa nimekate ajalehtede ajakirjanikest.

MAGAZINE LITTÉRAIRE
Le prix du livre européen attribué à Roberto Saviano et Sofi Oksanen

10.12.2010

Soomlane Sofi Oksanen ja itaallane Roberto Saviano on Euroopa kirjandusauhinna 2010 laureaadid. Auhind anti kätte 8. detsembril Brüsselis Oksanenile romaani „Puhastus“ ja Savianole „Ilu ja põrgu“ eest. Juba neli aastat annab Esprit d´Europe ühing välja auhinda, mille žürii koosneb Euroopa nimekate ajalehtede ajakirjanikest.
http://www.magazine-litteraire.com/content/Breves/article.html?id=17822

EURONEWS
Roberto Saviano lauréat du Prix du livre européen

09.12.2010

Soomlane Sofi Oksanen ja itaallane Roberto Saviano on euroopa kirjandusauhinna 2010 laureaadid. Auhind anti kätte 8. detsembril Brüsselis Oksanenile romaani „Puhastus“ ja Savianole „Ilu ja põrgu“ eest. Juba neli aastat annab Esprit d´Europe ühing välja auhinda, mille žürii koosneb Euroopa nimekate ajalehtede ajakirjanikest.
http://fr.euronews.net/2010/12/09/roberto-saviano-une-star-a-bruxelles/

LES ECHOS
Estonie : la croissance ralentit à 0,7% au 3e trimestre

09.12.2010

Eesti sisemajanduse kogutoodang aeglustus 0,7 protsendini kolmandas kvartalis. Aastaga on SKT kasvanud 5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tulemus on parem kui eelnevalt prognoositud ning Eesti Pank ootab 2,5 protsendist kasvu 2010. aastal ning 4,2 protsendilist kasvu 2011. aastal. Euroopa Liidu liikmena astub Eesti esimesest jaanuarist kolmanda kunagise kommunismiriigina eurotsooni liikmeks.
http://www.lesechos.fr/economie-politique/monde/actu/afp_00304912.htm

Le FMI salue l'Estonie pour sa politique économique

13.12.2010

Rahvusvaheline Valuutafond tervitas Eesti edu riigi teel euro suunas. Oma raportis märkis Rahvusvaheline Valuutafond, et tegemist on 18 aastat kestnud mõistliku rahanduspoliitika ja ausa eelarvepoliitika kulminatsiooniga, viies Eesti 1. jaanuarist üle eurole. Hoolimata EL ühest sügavamast majanduslangusest, suutis riik säilitada oma suuna Maastrichti kriteeriumite jälgimises. Paremtsentraalne Eesti valitsus, mis on eelkõige tuntud oma kärpepoliitika poolest, teatas juba enne globaalset kriisi, et vaatamata ebastiilsusele eurotsoonis toob ühisrahaga liitumine riigile kasu. Euroopa Liidu liikmena astub Eesti esimesest jaanuarist kolmanda kunagise kommunismiriigina eurotsooni liikmeks. See 1,3 miljoni elanikuga riik väärib Balti tiigri nime tänu edukale majanduskasvule pärast Nõukogude Liidust eraldumist 1991. aastal kuni üleilmse kriisini 2008. aastal.
http://www.lesechos.fr/economie-politique/monde/actu/afp_00306021-le-fmi...

PRESSEUROP
En route vers l’euro

13.12.2010, Ignas Krasauskas

Esimesest jaanuarist on Eesti esimene Balti riik, kes liitub euroga, mis Eesti politoloog Andres Kasekampi sõnul stimuleerib ka kaht teist Balti riiki ning on paljulubav kolme riigi suhetes. Tema sõnul keskenduks pessimist kindlasti riikidevahelisele lühiajalisele erinevusele, kus olukorrast lõikab eelkõige kasu Eesti, meelitades kohale välisinvestoreid. Kuid optimistlikuma pilguga vaadates peab Kasekamp sündmust sarnaseks 1997. aastaga, kus Eesti oli esimene kolmest Balti riigist, kes Euroopa Liiduga ühinema kutsuti, kuid mis julgustas ja motiveeris ka Lätit ja Leedut tegema pingutusi sinna jõudmaks.
Väljastpoolt vaadates võiks eeldada kolme eelnimetatud riiki töötamas koostöös, kuid Kasekampi sõnul nähake siin üksteist pigem konkurentide kui partneritena. Ühtlasi lõhestab riike ka balti identiteedi küsimus. Küsimus tõstatas Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes nimetas Eestit pigem põhjamaaks kui Baltimaaks.Parim koostöö toimub Balti riikide vahel aga militaarvaldkonnas, kus koos tehakse mitmeid militaarprojekte, ühes lääne partnerite juhendamisel. Kasekampi sõnul sõltuvad Eesti, Läti ja leedu suhted Venemaaga eelkõige vene vähemustest igas kolmes riigis. Tema sõnul näitab parimaid suhteid Venemaaga selles osas Läti, kellel on suurim vene vähemuste hulk. Leedu ületab halbade suhete osas veidi Eestit, sest Leedu kasutas oma vetoõigust Euroopa Liidus siis, kui arutleti Venemaa ja EL koostöö küsimusi. Läti ja Eesti leedu eeskuju ei järginud.
http://www.presseurop.eu/fr/content/article/426161-en-route-vers-l-euro

DAILY NEUVIÈME
"Purge", un livre pas comme les autres

14.12.2010, François Prévot

Ülimalt positiivne ülevaade Sofi Oksaneni romaanist „Puhastus“, kus kiidetakse nii kirjaniku mõnusat kirjastiili kui põnevat sisu. Antakse lühiülevaade raamatust ning mainitakse sealjuures, et raamat võitis prantsuse nimeka kirjandusauhinna.
http://www.dailyneuvieme.com/Purge--un-livre-pas-comme-les-autres_a1869....

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Venäjä vaatii Natolta selitystä Baltian puolustus- suunnitelmasta

10.12.2010, Jussi Niemeläinen

Venemaa ootab NATO-lt selgitust plaani kohta kaitsta Baltimaid Venemaa rünnaku eest. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Venemaal õigus teada, millise ohu vastu Balti riike peab kaitsma, kuna Venemaa on NATO koostööpartner.

Wikileaksin ympärille syttyi verkkosota

10.12.2010, Matti Koskinen

Wikileaksi ümber on tekkinud Internetis infosõda. Wikileaksi poolehoidjad, internetiaktivistide rühmitus “Anonymous» on algatanud küberrünnakuid ettevõtete vastu, kes on lõpetanud koostöö Wikileaksiga.
Sellist rünnakute tulva on kohalikus mastaabis varem nähtud vaid Gruusia sõja või Eesti pronkssõduri tüli ajal.

Euron odotetaan lisäävän Viron-matkailua

14.12.2010, STT

Laevafirmad ja Tallinna sadama alkoholipoed ootavad innuga euro kasutusele võttu Eestis. Arvatakse, et siis suureneb soomlaste reisimisind Eestisse, kuna euro käibelevõtt lihtsustab tegevust mõlemapoolselt. Tallink Silja asetegevjuhi Pasi Näkki arvates peaksid eurohinnad meelitama turiste Eestisse pelgalt uudishimust ning vähemasti aasta alguses peaks reisijate arv tõusma. Tallink Silja on rahul Soome ja Eesti vahelise laevaliiklusega, viimasel kuul kasvas nende reisijate arv 14% võrreldes aastataguse ajaga.Tallinna sadamas peatuvad turistibussid kohe Superalko-alkoholipoe juures, mille klientideks, nagu ka teistel sadama alkoholipoodidel, ongi peamiselt Soome turistid.

(Sama uudis ka Laivat ja viinakaupat odottavat innolla euroa Viroon, 13.12, Turun Sanomat; Eurosta odotetaan houkutinta Viron-matkailijoille, STT, 14.12, Kaleva; Laivat ja viinakaupat odottavat innolla euroa Viroon, STT, 13.12, Talouselämä http://www.talouselama.fi/uutiset/article546503.ece)

Suomi ja kumppanit kyllästyivät etelän jarrutukseen EU:n patenttikiistassa

9.12.2010

10 Euroopa Liidu riiki said EL komisjoni toetuse ühtse EL-i patendisüsteemi loomiseks, kuigi ülejäänud 17 liikmesriiki olid selle vastu.
Kümme pooldajat on Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Taani, Eesti, Leedu, Luksemburg, Holland ja Rootsi.
(Samal teemal ka Kymmenen maata tekee EU-patentin, Reuters, 9.12.2010, Aamulehti)

Lumimyrsky sekoitti liikennettä Baltiassa

11.12.2010, STT–AFP–BNS–DPA–Reuters

Lumesadu ja tuisk viis reedel Eestis liikluskaoseni. Inimestel paluti püsida kodus kui sajad inimesed olid jäänud autodega lumistel ja jäistel teedel lumevangi. Halvim oli olukord Tallinn-Narva vahelisel maanteel Lääne-Virumaal, kus reede õhtul ootas 35 km pikkusel teelõigul evakueerimist umbes 600 inimest.
Tuhandetel majapidamistel katkes tuisu tõttu elekter.
(Samal teemal ka Lumimyräkästä kaaos Virossa, 10.12.2010, Turun Sanomat http://www.ts.fi/online/ulkomaat/180701.html; Talvimyrsky sotki liikennettä Baltiassa, 11.12.2010, Kaleva ning Monika-myrsky hukutti Viron lumeen, Simopekka Virkkula, 11.12.2010, Aamulehti)

Kekkoselle reliefi Tallinnan satamaan

11.12.2010

Tallinna reisisadama A-terminali seina hakkab tuleva aasta kevadest kaunistama endise Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose bareljeef. Tallinna linn avaldab sellega tänulikkust Kekkosele, kellel oli suur roll Tallinna ja Helsingi vahelise reisilaevaliini avamisel 1965. aastal.

KALEVA
”Soitan viululla mitä vain”

10.12.2010, Esko Aho

Eestlasest viiuldaja Lasse Joamets, kes on alates 1997. aastast olnud Lapi Kammerorkestri kontsermeister, siirdub aastavahetusel samale ametikohale Oulu Sümfooniasse.

KAUPPALEHTI
IMF kannustaa Viroa säilyttämään joustavat työmarkkinat

14.12.2010, Jorma Pöysä

Eestis viibis poolteist nädalat Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister, lõpptulemuseks oli hulk kiidusõnu Eestile. Hoffmeisteri sõnul on siiski tähtis, et Eesti säilitab ranget eelarvepoliitikat nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Tema sõnul eeldab Eesti riigi kulutuste kontrolli all hoidmine ja konkurentsivõime säilitamine range majanduspoliitika jätkamist. Samuti on oluline tagada ettevõttesõbralik keskkond ning tööturu paindlikkus.

Viron työnantajat haluavat kumota ulkomaisen työvoiman hintaa nostavan palkkalain

10.12.2010, Anneli Hertsi

Eesti Tööandjate Keskliit peab vajalikuks välismaalaste seaduse muutmist, et võimaldada ettevõtetel palgata vajalikku võõrtööjõudu turuhindadega. Praegu kehtib nõue välismaalt töötajate palkamisel maksta neile vähemalt 1,24 Eesti keskmist brutopalka. Samuti on Keskliidu hinnangul tarvis vähendada võõrtööjõu palkamisega kaasnevat bürokraatiat.
"Kohustus maksta välisriigist pärit töölisele 15.207-kroonist kuupalka ei ole õiglane kohaliku tööjõu suhtes, kellest paljud teenivad alla keskmise palga," ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

AAMULEHTI
Joakim Heleniuksen luoma Trigon Agri listataan Tukholman pörssiin

9.12.2010, Anni Erkko

Põllumajandusettevõte Trigon Agri on esimene Eestist juhitud ettevõte, mis on noteeritud Stockholmi börsi põhinimekirjas. Trigon Agri nõukogu esimehe Joakim Heleniuse sõnul on see suur saavutus Eesti ettevõtluse jaoks.

Viron myrskyuhri oli mafiapomo

12.12.2010, Simopekka Virkkula

Põhja-Eestis nädala lõpus möllanud lumetormis sattus liiklusõnnetuse ohvriks allilmaliider Vambola Kiviraiuja. Muuhulgas Eesti tööjõu vahendamisega Soome tegelenud Kiviraiuja hukkumine tootis laupäeval Eesti internetilehekülgedel sadu lugejakommentaare. "Karma is a bitch", oli üks kokkuvõtlik kommentaar juhtunu kohta.

TALOUSSANOMAT
Wikileaks: Viro epäili Venäjää verkkoiskusta

10.12.2010, Heidi Vaalisto

Veebiportaali Wikileaks lekitatud dokumentide põhjal oli Eesti valitsuse arvates 2007. aasta küberrünnakute taga Venemaa. Sellest raporteeris USA Tallinna saatkond USA välisministeeriumile. Eesti president oli selgitanud suursaadikule, kes küberrünnakutest kasu saab. Üks võimalik versioon oli, et Venemaa uus president Vladimir Putin soovis testida küberrelva.
http://www.itviikko.fi/tietoturva/2010/12/10/wikileaks-viro-epaili-venaj...

Viron talous kasvoi yllättävän nopeasti

9.12.2010, Bloomberg

Eesti majanduskasv oli aasta kolmandas kvartalis kiirem kui varem prognoositud. Eesti Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse kogutoodang juulist kuni septembrini 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
http://www.taloussanomat.fi/ulkomaat/2010/12/09/viron-talous-kasvoi-ylla...

TALOUSELÄMÄ
Inspecta voitti huutokaupan

10.12.2010, Jyrki Alkio

Inspecta Group OY Soomest on võitnud Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud enampakkumise Tehnokontrollikeskuse ostmiseks.
http://www.talouselama.fi/yrityskaupat/article541748.ece

KARJALAN KUVALEHTI

4/2010, Anti-Pekka Mustonen

Artikkel Eesti Päevalehes ja Postimehes avaldatud uudise põhjal, mis annab teada, et 4.11.2010 tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse järgi ei rikkunud Eesti Vabariik 45 Vene erusõjaväelase õigusi.
Eruväelased kaebasid, et neid on diskrimineeritud ja nende õigust pensionile on rikutud. Kaebajad leidsid, et kui neile makstakse pensioni 1994. aastal sõlmitud Vene relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, on nad jäetud ilma Eesti pensionist ja et neid on seega kõrvale jäetud.
Eesti pensioni saamisel ei ole seatud tingimuseks, et isik ei saaks samaaegselt pensionit välisriigist, kuid nimetatud Eesti ja Venemaa vaheline kokkulepe seab sellise piirangu.
Inimõiguste kohus leidis, et kaebus on küll arusaadav, ent asus seisukohale, et kaebajate õigusi ei ole rikutud. Kohus tõdes, et antud juhul olid kaebajad erisubjektid, kelle suhtes kehtisid erireeglid ja seega oli nende erinev kohtlemine õigustatud.
Temaatika andis nii Eesti Päevalehes kui Postimehes alust hulgale kommentaaridele, millest osad olid üsnagi krõbedad ning osa kommentaaridest ka kustutati. Kommentaarid kuvavad venekeelse rahvastikuga seonduvat problemaatikat Eestis. Osa venelastest tahavad elada Eestis ja saada osa EL-liikmesuse hüvedest, kuid ei soovi integreeruda kui Eesti riigi lojaalsed kodanikud.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

THE NEW TIMES
Приз за прилежание
Эстония первой из постсоветских стран входит в зону евро

13.12.2010, Алякринская Наталья, Прибыльская Люся

Eestist saab esimesene endine NSVL riik, kes 1. jaanuarist läheb eurole üle. Mida toob see Eestile ja Eesti elanikele?
Aru saada, kuidas rahvas suhtub euro üleminekule on raske, kuna sotsiaalküsitluste andmed väga erinevad. Finantsreformile Eesti riik on kahtlemata valmistunud – euro vahetuskurss on seadusandlikult kinnitatud, pankades olevad varad arvestatakse aastavahetuse ööl automaatselt eurodeks jne.
Eurole ülemineku vastuseisja Anti Poolamets arvab, et eurole üleminek ei ole legitiimne, kuna põhiseaduse järgi on Eesti raha emissiooni ainuõigus Eesti Pangal.
Balti Venemaa uurimiskeskuse direktori juht Vladimir Juškin on aga veendunud, et eurole üleminek suurendab Eesti investitsiooni veetlevust.
Sel ajal kui Kreeka, Portugal ja Hispaania panevad Euroopa ühisvaluuta efektiivsust kahtluse alla, teeb EL eeskujuliku sammu – võtab eurotsooni uue liikme, mille Eesti on välja teeninud.
Eesti Suursaadik Moskvas Simmu Tiik loodab, et euro aitab Eestile ligi meelitada investeeringud, mille sissevool alanes majanduskriisi tõttu. Eesti võitis palju juba eurole ülemineku ettevalmistuste käigus, kuna meie majandusnäitajad pidid vastama „Maastrichti kriteeriumitele“. Eesti tavakodanikule ei ole eriti tähtis, kas käibel on kroon või euro, kuna enamik tehinguid tehakse mitte sularahas vaid pankakaardiga või internetis. Eurole üleminek on kasulik ka selles plaanis, et ei ole vaja muretseda valuuta vahetamise pärast reisima minnes ning laenu tagasimaksmisel ei saa pangad rohkem teenida raha euro vahetamisest. Tiik toonitab ka, et euro kasutuselevõtt on väga veetlev Venemaa turistidele, kes teavad hästi euro vahetuskurssi.
http://newtimes.ru/articles/detail/31720

РОССИЙСКИЙ НАЛОГОВЫЙ ПОРТАЛ
Эстония вступила в ОЭСР

13.12.2010

9. detsembril sai Eestist 34. OECD liikmesriigiks. Eesti on esimene Balti riikidest ning esimene endistest NSVLi riikidest, kes sai selle organisatsiooni liikmeks.
http://taxpravo.ru/novosti/statya-126086-estoniya_vstupil_v_oesr
http://www.pln-pskov.ru/allworld/85552.html
http://www.svobodanews.ru/archive/ru_news_zone/20101209/17/17.html?id=22...

ПЕРВЫЙ КАНАЛ
В Эстонии зафиксирован рекордный за последние полвека снегопад

11.12.2010

Tugev lumetorm tõi kaasa palju ebameeldivusi. Eestis fikseeriti rekordiline lumesadu viimase poole sajandi jooksul. Raskete ilmaolude tõttu jäid elektrita tuhandeid majad, lennuühendus on häiritud. Olukord Peterburi maanteel muutus keeruliseks. Sajad autod, sh reisibussid, seisid blokeeritult Eesti piiripunkti juures.
http://www.1tv.ru/news/world/166847
http://www.ntv.ru/novosti/213140/
http://kp.ru/online/news/793567/
http://www.tv100.ru/news/Avtobusnoe-soobwenie-mezhdu-Peterburgom-i-JEsto...

ИЗВЕСТИЯ
В Эстонии без электричества остались около четырех тысяч домов

10.12.2010

Eestist liikus üle tugev torm, mis jättis elektrita enam kui üksteist tuhat maja, teatas Eesti Energia. Ettevõtte kinnitusel likvideeritakse rikkeid öö läbi.
http://www.izvestia.ru/news/news260038
http://www.pravda.ru/news/accidents/10-12-2010/1060553-light-0/

ГОЛОС РОССИИ
Эстония выступает за безвизовый режим между ЕС и Россией, но при выполнении ряда условий

14.12.2010

Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogus kõneldes, et ta suhtub positiivselt EL-Venemaa viisavaba režiimi sisseviimisesse. Samas märkas peaminister, et viisavabaduse võimaldamine Venemaale on võimalik ainult teatatud tingimuste täitmisel, nt biomeetrilise passi kasutusele võtmisel Venemaal, EL kodanike registreerimise nõude tühistamisel jne. Ansip toonitas, et need tingimused kehtivad kõikidele riikidele, kes tahavad viisavabadust ELiga.
http://rus.ruvr.ru/2010/12/14/36820424.html
http://actualcomment.ru/news/18058/

РЖД ПАРТНЕР
Эстонская Eesti Raudtee за 11 месяцев увеличила грузоперевозки на 17% грузов

14.12.2010

Eelmise aastaga võrreldes suurendas Eesti Raudtee jaanuarist novembrini kaubavoogu 17% võrra ning tõusis 26,8 miljoni tonnini.
http://www.rzd-partner.ru/news/2010/12/14/361276.html

МУЗЫКАЛЬНЫЙ ЦЕНТР
Репортаж о концерте Берлинского филармонического оркестра п/у Неэме Ярви

13.12.2010, Виктор Александров

Väga positiivne artikkel Neeme Järvist, kes juhatas detsembris Berliini Filharmoonikute orkestrit. Autor peab Neeme Järvit üheks mõjukaimaks tänapäeva dirigendest. Autor kahetseb, et Järvi käib väga harva Venemaal. Viimati külastas dirigent Sankt-Peterburis 2006. aastal.
http://www.muzcentrum.ru/news/2010/12/item4284.html

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Эстонцы призывают псковичей использовать энергию ветра и сообща построить в Муствеэ порт

15.12.2010

VIII Peipsi Foorumi raames toimus Pihkvas rahvusvaheline konverents „Piiriülene koostöö Peipsi järve regionaalarenguks”. Eesti keelt kõnelevad Peipsi ääres elavad esinejad õhutasid pihkvalasi ehitama „külaliste sadamaid“, et arenedada jahtlaevaturismi ning panustada kaasaegsesse rahvusvahelisse sadamaehitusse Mustvees. Eesti loodab meelitada pihkvlasi ühiste alternatiivsete energiaallikate kasutamise projektidesse. Kõige suuremat rõhku pannakse tuuleenergiale.
http://informpskov.ru/business/71072.html

НОВОСТНОЙ ЕЖЕНЕДЕЛЬНИК «АФАНАСИЙ-БИРЖА»
В Твери прошла встреча с Эстонией

13.12.2010, Александр Харченко

Tveris toimus muusikapidu „Kohtumine Eestiga“, mida juba neljandat korda korraldas kohalik Eesti selts. Tveri Eesti seltsi juht Elmar Aljas teatas, et kontsert toimus projekti „tolerantsuse kasvatamine õpilastes teise rahvuse kultuuri tutvustamise kaudu“ raames. Üritusel esines Eunapite pereansambel Õunake.
http://www.afanasy.biz/news/culture/index.php?ELEMENT_ID=26341

ИНТЕРФАКС
Эстония вступила в ОЭСР

09.12.2010

09. detsembril sai Eesti ametlikult Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmeks.

Президент Эстонии выступает за сотрудничество с НАТО в вопросах киберзащиты

09.12.2010

Brüsselis töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves teatas oma vestluses NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseniga, et Eesti soovib osaleda NATO küberkaitsestrateegia loomises.

Эстонские СМИ обязаны раскрывать источники информации - закон

10.12.2010

10. detsembril kiitis President Toomas Hendrik Ilves heaks allikakaitse seaduse, mis tekitas Euroopa meedias laialdast vastukaja.

Союз газет Эстонии признал президента Ильвеса врагом прессы

10.12.2010

Eesti Ajalehtede Liit kuulutas pressivaenlaseks president Toomas Hendrik Ilvese ja pressisõbraks endise õiguskantsleri Allar Jõksi.

МВД Эстонии и РФ будут совместно бороться с международной преступностью

15.12.2010

Eesti ja Venemaa siseministeeriumid allkirjastasid koostööprotokolli, mis näeb ette koostöö tugevdamist võitluses rahvusvahelise kuritegevuse vastu, seda eelkõige piiriäärsetel aladel.

Рекордные снегопады в Эстонии парализовали автосообщение с Россией

10.12.2010

Rekordilised lumesajud halvasid autoühenduse Venemaa ja Eesti vahel ning piiri ääres on blokeeritud 200 autot.

TAANI AJAKIRJANDUS

BØRSEN
Estisk premierminister tror pa euroens fremtid

9.12, Jacob Klok

Eesti peaminister usub euro tulevikku.
Eesti valitsusjuht usaldab Euroopa ühisraha ja kuulutab oma vaese, kuid kasvuteel riigi valmisolekut osutamaks abi kriisi leevendamisel
Eesti peaminister Andrus Ansip hakkab väsima spekulatsioonidest ja kuulujuttudest Euroopa valuuta peatse kokkukukkumise kohta. Intervjuus päevaleht Børseniga vaid kolm nädalat enne tema riigi üleminekut eurole väljendab 54-aastane Eesti valitsusjuht oma suurt usku Euroopa raha ”suurde tulevikku”.
Eesti sisenemine euroklubisse toimub ajal, mil nii majandusteadlased kui kommentaatorid jätkuvalt arutavad, kuivõrd praegused euroala riigid on võimelised ohjama Lõuna-Euroopa riikide tohutuid võlaprobleeme ja sellega vältima Euroopa Liidu majandus- ka rahanduskoostöö lagunemist.
„Ma mäletan, kuidas euro staatus ülemaailmse reservvaluutana on tõusnud iga kord kui dollar on tekitanud rahutust. Nii et ma lihtsalt ei suuda uskuda neid kuulujutte ja arutelusid eurotsooni võimaliku läheneva kokkukukkumise kohta. Olen kindel, et eurot ootab suur tulevik,” ütleb Andrus Ansip, kes eile tegi lühivisiidi Kopenhaagenisse, et muuhulgas töölõunal peaminister Lars Løkke Rasmusseniga (V – Venstre, liberaalne partei, tõlk.) arutada ühishuvisid seoses tulevase Taani EL-eesistumisega.
„Olen kindel, et eurokoostöö on aidanud kaasa rahvusvahelise kriisi leevendamisele euroalal, vältides muuhulgas destruktiivset Euroopa-sisest valuutasõda, sellist nagu näeme maailmatasandil, kus riigid devalveerimise abil üritavad eksportida tööpuudust oma naabritele,” ütleb Eesti peaminister eurot kaitses.
Üleminekuga 1. jaanuaril 2011 saab Eesti rahutuses vaevleva eurokoostöö 17. liikmeks. Endine nõukogude vabariik alustab euroala vaeseima riigina. See positsioon võib aga suhteliselt kiiresti muutuda, kui arvestada kena 4-5%-list aastast kasvutempot, mida enamus majandusteadlasi praegu väikese Läänemere maa 1,3 miljonile elanikule ennustavad.
„Eurokoostöö tugevdab enamgi Eesti tugevaid ärisuhteid euroalaga ning teeb Eesti veelgi atraktiivsemaks välisinvestoritele,” ennustab Andrus Ansip, kelle kaks valitsust alates 2005. aastast on seisnud terve rea ambitsioonikate tööturu- ja pensionireformide eesotsas.
Ta toetab ka finantspoliitilist konservatiivsust, mida majandusteadlased peavad Eesti hea kasvuprognoosi kõige olulisemaks põhjuseks.

Tahab aidata Iirimaad
Samal ajal kui Eesti peaminister ootab euroliikmelisuse äri ja investeeringutega seotud viljade nägemist, on ta ka täielikult valmis selleks, et heas korras Eesti riigikassa hakkab toetama Euroopa võlaprobleemide lahendamist, Iirimaad juba alates esimesest päevast. Selle kõrval ka probleeme Portugalis ja Hispaanias, kui turgude praegune hirm võlakriisi levimise ees reaalsuseks peaks saama.
„Kui Eestil oli tõeliselt abi vaja, eriti seoses okupatsioonihaavadega, saime toetust paljudelt riikidelt. Ja nüüd, kui abi on vaja teises suunas, on meie moraalne kohus seda pakkuda,” ütleb Andrus Ansip.
Nordea andmete põhjal oodatakse Eestilt väikest, 50 miljoni euro (370 mln DKK) suurust panust ühisesse Euroopa toetuspaketti pangakriisist vaevatud Iirimaa jaoks.
Üldisesse 750 mld euro suurusesse abipaketti, mis asutati ühiselt euromaade ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolt, oodatakse Eestilt nappi 1,2 mld suurust riskikapitali.
Vastutasuks majanduslikule toetusele on Eesti valitsusjuhil selged ootused selle osas, et võlakriisis riigid hakkavad kinni hoidma oma lubadustest hiiglaslik eelarvepuudujääk kontrolli alla saada. Ta leiab, et nende valitsuste rahva poolt valitud poliitikutel on selle saavutamiseks oluline ajend. „Eurobaromeeter näitab tugevat seost valitsuse usaldamise ja riikliku puudujäägi vahel. Nendes riikides, kus puudujääk on väike, on usaldus suurem, ja vastupidi,” ütleb ta.
Andrus Ansip toob välja selle, et Eesti valitsusel on Euroopa mõistes väga väike puudujääk ja usalduse poolest asub riik Euroopas neljandal kohal pärast Luksemburgi, Rootsit ja Austriat.
Seda, et on võimalik saada tagasi valitud ka range finantspoliitika ja reformide taustal, tõestas Andrus Ansip Eesti 2007. aasta Riigikogu valimistel, millest tema paremtsentristlik Reformierakond tuli välja tugevdatud positsiooniga.
Eesti majandus moodustab 0,2% eurotsooni sisemajanduse kogutoodangust.

Eurotsooni uus oivik

Jacob Klok

Väikese, 12%-lise eelarve puudujäägi (artikli autoril on ilmselt kas koma jäänud panemata või on tekkinud näpuviga mõistega – K. Lõuk) ja poliitilise ning valijatepoolse reformitahtega, mis teeks kadedusest roheliseks iga Taani majanduseksperdi, on see, kelle 16 praegust euroala riiki uuel aastal klubisse vastu võtavad, parasjagu oivik. Seda arvavad Nordea analüütikud, kes seoses peaminister Andrus Ansipi kiirvisiidiga Kopenhaagenisse on uurinud lähemalt uue euroliikme, Eesti, majandust.
„Meie prognoosi põhjal ootab Eestit hetkeseisuga lähemate aastate jooksul 4-5%-line majanduskasv, mida Euroopa kontekstis võib nimetada väga heaks,” ütleb Nordea uute kasvavate majanduse ekspert, seenioranalüütik Anders Svendsen.
Kriis andis tugeva löögi
Kombinatsioon väga tundlikust ekspordisektorist ja jätkusuutmatust krediidi- ja kinnisvaramullist tähendas, et Eesti oli üks maadest, mida ülemaailmne kriis tabas kõige tugevamalt, viies sisemajanduse kogutoodangu kasvu 25%-lise languseni.
Nordea analüüsi põhjal hakkab eriti ekspordisektor lähematel aastatel Eesti majandust vedama. Seda tendentsi peaks oluliselt tugevdama ka Eesti sisenemine eurokoostöösse.
„Ainus, mis võiks seda arengut takistada, on see, kui tugevad riigid nagu Saksamaa, Soome ja Rootsi, millega Eestil on eriti tugevad ärisidemed, kannataksid olulisel määral madala majanduskasvu tõttu teistes Euroopa riikides,” ütleb Anders Svendsen.
Eesti ekspordisektoril on suurim roll, kuid Nordea analüütikud on lootusrikkad ka Eesti tarbimise suhtes, mida praegu rõhuvad jätkuvalt kõrge tööpuudus ja lõhkenud kinnisvaramulli järelmõjud.
„Üheks suurimaks väljakutseks saab võitlus kriisi tagajärjel tekkinud tööpuudusega noorte seas, eriti suur on see ehitussektoris, et vältida kaotatud põlvkonna tekkimist,” ütleb Anders Svendsen.

POLITIKEN
Estland vil Danmarks arktiske interesser

10.12, Vibeke Sperling

Eesti on valmis kaitsma Taani huve Arktikas. Eesti peaminister leiab, et rohkem koostööd Põhjamaadega tugevdab riigi julgeolekut. 2011. aastal väljub riik majanduskriisist.
Eesti soovib aidata Taanit Arktikas, kus mitmed riigid avaldavad ligipääsu nimel naftale ja teistele loodusvaradele ka sõjaväelist survet.
Seda ütleb peaminister Andrus Ansip intervjuus Eesti rollist NATOs. Tal on hea meel, et NATO uus strateegiline kontseptsioon tugevdab Balti riikide julgeolekut.
„Anders Fogh Rasmussen teeb oma tööd väga hästi,” ütleb ta ja näeb ka tugevnenud Põhja-Balti koostööd erilise julgeolekugarantiina.
Asi puudutab Põhjamaade panust järgimaks Norra endise välis- ja kaitseministri, Thorvald Stoltenbergi 2009. aasta raportis esitatud ettepanekuid Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi jõudude ühendamiseks ja ühisüksuse loomiseks, mille muuhulgas saaks suunata ka Arktika ressurssidele, kui jää sulab. See sattus eriliselt tähelepanu alla siis, kui Venemaa 2007. aastal põhjapooluse all titaanlipu heiskas.
„Taani huvid seoses Arktikaga on muidugi palju suuremad kui Eesti omad. Me oleme Põhjamaadega juba sügavalt integreerunud ja võtame meelsasti osa uutest algatustest. Meie sõjalised jõud on heal tasemel seoses Põhjamaade sõjaväehariduse, oma sõjaväeakadeemia ja osalemisega rahvusvaheliste jõudude koostöös, k.a. Taaniga,” ütleb Ansip, kes usub, et „igasugune Põhjamaade tugevnemine toob kasu ka Eestile”.
Seoses NATO salajase Baltimaade kaitseplaani paljastamisega WikiLeaksis ütleb ta, et „me vajame solidaarsust, mitte avalikkust”. Seega on „väga kahetsusväärne”, et fookusesse on sattunud kaitseplaan, „mida pidevalt muudetakse, nii et nüüd on sellest saanud emotsionaalne küsimus.”
Ja see on Venemaa raevu ajanud. Dmitrij Rogosin, Venemaa esindaja NATO-Vene Nõukogus, nõuab, et NATO tühistaks erilise kaitse, „mis on suunatud Venemaa vastu.”
Ansipi arvates on „oht praegu väga väike, kuid pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse 2008. aasta augustis ei saa me seda ignoreerida.”
Milline on praegu olukord suhetes Venemaaga?
„Meil on endiselt piiriprobleemid, aga majanduslik koostöö edeneb hästi, aasta esimeses pooles kasvas see 10,4%. Kuid kõrgel tasemel poliitilist kontakti on väga vähe. Viimane kord kui Venemaa president meid külastas, oli 1991. aasta jaanuaris – enne meie iseseisvumist.”
EL on 60%-lise osakaaluga Eesti absoluutselt olulisim äripartner. Energia vallas on Baltimaad endiselt liialt sõltuvad Venemaast, kuid rea uute Põhjamaade energiaühendustega „oleme väljumas energiaisolatsioonist.”

Eurotsooni soojuses
Kuigi Eesti veel lõpufaasis enne eurole üleminekut kogeb viimaste aastate kõrgeimat inflatsioonitaset, saab see eestlaste jaoks olema ainult suur eelis, ütleb Ansip.
„90% kõigist Eesti laenudest on võetud eurodes, suure ebakindlusega tagasimaksmise osas. See kaob täiesti, kui euro saab meie oma valuutaks,” ütleb Ansip, kes arvab, et selle aasta kasvav inflatsioon on põhjustatud Eesti deflatsioonist 2009. aastal.
„Väikese rahvusliku valuutaga riikide jaoks on ainus tee võimalikult kiiresti eurotsooni sisenemine.” Kuigi Eesti on hoidnud oma kurssi euroga kindlalt seotud, on kogetud umbusaldust oma valuuta suhtes. „Investorid ei usalda siiski meie valuutat,” ütleb Ansip, kes ootab Eestis suurt tõuget investeerimissoovi suurenemiseks. Ja riik on hästi ette valmistunud reservfondiga suuruses 10% SKT-st.
Ansipil on Kopenhaagenis kohtumine Läänemeremaade arengufoorumis digitaalse turu teemal. „USA-s ostab ja müüb 75% interneti teel. Euroopa Liidus ainult 54%, kuna erinevad reeglid 27 riigis loovad barjääre.”
Eesti on üsna valutult tulnud toime kriisist põhjustatud karmide säästumeetmetega.
„Me liberaliseerisime tööturuseadust, tõstsime pensioniiga, suurendasime alkoholi- ja tubaka aktsiisimäärasid ja tegime kärpeid sotsiaalvaldkonna eelarves.”
Ansipil on hea meel, et eestlased on seni seda kenasti vastu võtnud: „Tallinnas pole põlenud nagu Pariisis.”
Ajude väljavool Eestist on suhteliselt väike, nii et see ei pane Andrus Ansipit muretsema. Hetkel töötavad 15-20 000 eestlast välismaal.
Aga kuidas on nõudega, et eestlased peavad riigist välja kolimise puhul õppelaenu tagasi maksma?
„Ma ei aktsepteeriks kunagi seda, et neid selle eest karistatakse. Riigi roll on kindlustada parim võimalik haridus ja see, et õigust vabale liikumisele EL-s saaks takistusteta kasutada. Inimesed on uhked, kui mõni meie helilooja kaasatakse mainekasse rahvusvahelisse orkestrisse. Miks ei peaks me siis olema uhked eestlaste üle ka teistel erialadel?”

Lühitutvustus
Andrus Ansip
Sündinud 1956 Tartus, 1979 ülikooliharidus keemias. Lektor Tartu Ülikoolis kuni 1983.
1998-2004 Tartu linnapea.
2004 Eesti Reformierakonna esimees, majandusminister koalitsioonivalitsuses.
2005 astus ametisse peaministrina.
2007 Sai Riigikogu valimistel 22 500 häält, mis oli suurim toetus ühele riigikogulasele alates iseseisvumisest 1991. aastal.