TURULE SISENEMINE

Turule sisenemine ning müük Hollandis

Hollandi rahvaarvu ja hollandlaste kõrget ostujõudu arvestades on Holland  Eesti ettevõtetele huvipakkuv turg. Konkurents enamiku kaubaartiklite osas on tihe ning tarbija eelistab enamasti kodumaist kaupa.

Hollandi ärikeskkond on väga rahvusvaheline ning keskendub sektoritele nagu: põllumajandus/toit; merendus/logistika; keemia/kütusetööstus; elektroonika/IT tööstus ning mitmed teised.

Eesti ettevõtetest on enim Hollandi turu vastu huvi näidanud puidu ning puidutoodetega tegelevad ettevõtted ning sama sektori kohta on tulnud päringuid ka Hollandi ettevõtjailt. Eesti ettevõtted tunnevad huvi ka Hollandi jaemüügikettide vastu, kuid seni on Eesti toodang siinses kaubandusvõrgus esindatud väga vähesel määral. Rohkem on Eesti ettevõtjad teinud koostööd hollandlastega allhankijatena – seda peamiselt metalli ning elektroonika sektorites. Saatkonnale Hollandi ettevõtetelt laekunud päringud ongi valdavalt olnud partneriotsingud alltöövõtjate leidmiseks, Hollandi ettevõtted on näidanud üles huvi ka Eesti IT sektori ning toiduainete vastu.

Seoses Hollandi ekspansiivse põllumajandustoodete (s.h. lillede) ning toiduainete ekspordiga on transport Eesti suunal tihe nii maismaad kui veeteid kasutades – kindlasti oleks Eesti ettevõtjatel võimalik sama logistikat kasutades kaupu ka Hollandisse eksportida.  

Lisainformatsiooni konkreetsete Hollandi turu sektorite kohta leiate Holland Trade kodulehelt: www.hollandtrade.com

Nõuandeid ettevõtjale

Soovitame kindlasti siinse partneri tausta uurida konkreetse  ettevõtte regionaalsest Kaubandus- ja Tööstuskojast (www.kvk.nl), kuna Hollandis vastupidiselt Eestile, on ettevõtetel kohustus registreerida oma tegevus Kaubanduskojas. Samuti on hollandlaste välispartnerite hulgas väga levinud küsida siinsetest pankadest garantiikiri, mis annab kindluse, et kauba kättetoimetamisel siinne partner makse sooritab. Reeglina annavad Hollandi pangad garantii tähtajaliselt või siis teatud tingimuse täitmiseni. Kuna Hollandi turule ei oodata võõramaiseid konkurente avasüli, hoolimata majanduse väidetavast liberaalsusest ja avatusest, siis on soovitatav siinsel turul opereerimiseks leida endale tegus ja usaldusväärne kohalik partner. Konkreetsetes küsimustes palume julgelt pöörduda teabenõudega Eesti Suursaatkonna poole Haagis e-posti aadressil: embassy.haag@mfa.ee.

Hollandi jaemüügiturule sisenemist loetakse üldiselt  selle väidetava läbipaistvuse, lühikeste vahemaade ja hästi-organiseeritud logistika tõttu lihtsaks. Sellele vaatamata  on soovitav enne äritegemisega alustamist uurida, kas teie poolt pakutava toote kontseptsioon vastab kohaliku tarbija ootustele ja nõudmistele ning mille poolest siinse ja kodumaise tarbija eelistused erinevad, sest tihtipeale võivad esmapilgul tühisena tunduvad erinevused (olgu või toote pakendamises ja silditamises) oodatud edu takistajaks saada.

Hollandis kohaldub kõikidele supermarketites müüdavatele kaupadele ja teenustele käibemaks:

1. 6% toidukaupadele;
2. 21% on standardtariif kõikidele muudele kaupadele + teenustele ja alkohoolsetele jookidele.

Toiduainete ja jookide puhul lisandub pakendimaks, mis sõltub pakendi suurusest ja materjalist, kaalust ja tüübist – ulatudes 0,5 eurosendist – 2 eurosendini ühiku kohta.

Alkohoolsete jookide aktsiisimaksu puhul sõltub maksumäär alkoholi sisaldusest, maksumäär ulatub hektoliitri kohta: vähem kui 7% alkoholi – 5.50 eurost kuni 17.50 euroni alkoholiprotsendi kohta hektoliitris. 

Täpsemalt alkoholi- kui tubakatoodete aktsiisi kohta saab vaadata siit http://www.douane.nl/english

Tarbimismaks on sisult sarnane aktsiisimaksuga, aga kohaldub toodetele, mille tarbimine ei kätke otsest terviseriski :

1. Mahlad ja mineraalveed 4.13 eurot hektoliitri kohta
2. Limonaadid ja karastusjoogid 5.50 eurot hektoliitri kohta

Erinevalt aktsiisimaksust ei tulene tarbimismaks EL seadusandlusest ja kohaldub ainult Hollandis.

2010. aastal võeti ELis kasutusele orgaaniliste toiduainete logo, mis peaks olema alternatiiviks kõikidele erinevatele rahvuslikele märgistustele orgaanilise toidu kohta. Kui soovitakse müüa orgaanilist kaupa Hollandisse kasutades EL orgaanilise toidu logo, siis on nõutav sellekohane sertifikaat. Sertifitseerimine leiab tavaliselt aset toiduainet töötleval maal, või sihtturu maal.

Enamus supermarketeid nõuab toiduohutuse sertifikaati (GFSI).

Hollandi supermarketid on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi tõelise turuvallutuse, nende käive on kasvanud 38%. Hollandi supermarketite võrk koosneb 4 800 poest, keskmise käibega  - 7 928 eurot m2 kohta.

Supermarketite turg Hollandis on jagunenud järgmiste kettide vahel:

• Albert Heijn 32.8 %
  Albert Heijn kuulub Ahold gruppi, on juhtiv toidu edasimüüja ja tuntuimaid brände Hollandis. Hinnatase keskmisest pisut kõrgem.
• Bijeen grupp 23.1 %
• Jumbo 11.4 %
• C1000 11.7 %
  Jumbo ja C1000 püüavad pakkuda 5-10% madalamat hinda, head teenindust ja laia asesortimenti. Peamine sihtgrupp lastega pered.
• Superunie  29.6 %
• Aldi 8.3 %
• Lidl 5.4 %

Turundus ning müük Hollandis

Hollandi turule sisenedes tasuks kindlasti kaaluda korralike turundus- ja müügimaterjalide ettevalmistamist lisaks inglise keelele ka hollandi keelsena. Üheks võimalikuks partneriks Hollandisse investeerides on kindlasti Hollandi välisinvesteeringute agentuur NFIA. Nende teenustest on täpsemalt juttu alljärgneval kodulehel: http://www.nfia.com/marketing.html

Turunduse osas on lisaks internetile säilinud ka trükimeedia tähtsus. Üleriiklikke päevalehti on Hollandis kokku seitse, nendest suurim on De Telegraaf (650 000 eksemplari), teisel kohal on Algemeen Dagblad (460 000 eksemplari). Lisaks seitsmele üleriiklikule päevalehele ilmub ka üheksa kohalikku lehte mille tsirkulatsioon on üle saja tuhande, nendest suurim on  Dagblad de Limburger (174 000 eksemplari). Lisaks tavalehtedele on üha kasvav roll tasuta jaotatavatel lehtedel nagu Spits (De Telegraafi all) ning Metro – neid mõlemaid jaotatakse ühiskondlikus transpordis, kaubanduskeskustes ja ülikoolides ligemale pool miljonit eksemplari päevas. 

Audiovisuaalse meedia osas mängivad rolli nii riigi telekanalid (erakanalid, mille kaudu toimib riiklik levi) kui kommertskanalid. Standardpaketis näevad hollandlased kolme avalik-õiguslikku telekanalit (tegelikkuses samuti erakapitalil tuginevad – riik ostab teenust sisse) ning viite kommertskanalit + Luksemburgi ja Belgia kanalid. Nendele lisanduvad kaabel TV kanalid vastavalt teenuse pakkujale (kokku keskmiselt 25-30 kanalit). 

Raadiokanaleid on Hollandis kokku 40 – nendest viis on avalik-õiguslikud. Raadio on senini säilitanud ka olulise rolli ettevõtete turunduses ja reklaamis. Üheks põhjenduseks raadios oma toodete reklaamimiseks on kindlasti siinsed tihedad liiklusummikud, mistõttu keskmine hollandlane viibib vastavalt OECD uuringule autoga liikluses ligi tunni päevas.

Hollandi trükimeedias on peamised väljaanded:

De Telegraaf
http://www.telegraaf.nl
Tsirkulatsioon: 808 000

De Volkskrant
http://www.volkskrant.nl
Tsirkulatsioon: 335 000

Algemeen Dagblad
http://www.ad.nl
Tsirkulatsioon: 333 000

NRC Handelsblad
http://www.nrc.nl
Tsirkulatsioon: 267 000

Het Financieele Dagblad
http://www.fd.nl
Tsirkulatsioon: 69 000

Messid ja näitusekeskused

Hollandis ettevõtte müügivõrgustiku luues on oluline messidel ning näitustel osalemine. Hollandlased ise külastavad messe aktiivselt – eriti just vahetult enne konkreetse toote või puhkusereisi ostmist. Saatkond on koostöös Eesti Kaubandustööstuskoja ning EAS-iga osalenud Groningenis toimuval Põhja Hollandi kaubandusmessil NordConnect Square. Eesti messiboksi vastu tunti huvi, seetõttu soovitame kindlasti Eesti ettevõtjatele Hollandi kaubandusmessidel osalemist. Ja kuigi hollandlased on võimelised suhtlema inglise keeles, tasuks messil parema tulemuse saavutamiseks kaaluda hollandi keelt kõnelevate abiliste palkamist. Ühtlasi võiks vähemalt osaliselt infomaterjale tõlkida lisaks inglise keelele ka hollandi keelde. Lisaks kaubandusmessidele tasuks Eesti majutus- ja turismiettevõtetel kindlasti kaaluda osalemist Hollandi suurimal, iga aasta alguses toimuval, Utrechti turismimessil Vakantiebeurs (täpsem info www.vakantiebeurs.nl).

Lisaks turismimessile on messidest on suurimad Hortifair (aiandus- ja taimekasvatus), IBC (kommunikatsioon ja ringhääling), Maritime Fair ja AquaTech (vee- ning reovee töötlus). Konkreetse loetelu Hollandis toimuvatest messidest leiate alltoodud messikeskuste kodulehekülgedelt:

Peamised messi- ja konverentsikeskused Hollandis on:
- Amsterdam RAI- www.rai.nl
- Utrecht Center- www.jaarbeursexhibitions.nl
- Maastricht Center- www.mecc.nl
- Rotterdam Convention- http://www.pic.int/
- Netherlands Congresgebouw www.congresgebouw.nl

Hollandist partnerettevõtte leidmine

Andmebaasid Hollandi ettevõtete kontaktidega on vabalt leitavad internetis ning ligipääsetavad ka inglise keeles. Enim levinud andmebaasid on:

• ABC, trade directory of the Netherlands - www.ABC-D.nl
• Yellow Pages (Dutch phone book for businesses) – www.goudengids.nl
• Hollandi jaekaubanduses Eesti Kuldse Börsi vastena tegutseb Marktplaats müügiportaal - www.marktplaats.nl
• Statistilised andmed Hollandi turu kohta on kättesaadavad Hollandi statistikaameti (CBS) kodulehel (www.cbs.nl).