ÄRIKESKKOND

Maailmapanga viimases ärikliima edetabelis (2013), mis hindab väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kohalduvat seadusandlust, langes Holland 185 riigi arvestuses 29. kohalt 31. kohale (Eesti 21.). Arvestatud on ettevõtte alustamise lihtsust, maksusid ja ligipääsu krediidile.

Transparency International’i  uuring (2012) asetab Hollandi kõige vähem korrumpeerunud riikide edetabelis 9. kohale Taani, Soome, Uus-Meremaa, Rootsi ja Singapuri jt järel. Eesti on 32. kohal.

Elamis- ja tööload Hollandis

Migratsiooniamet (IND) liigitab Hollandis viibimise kolme kategooriasse:

1. alla kolme kuu Hollandis viibimine - EL kodanikel vaja vaid passi või ID kaarti;
2. üle kolme kuu viibimine - EL kodanik peab registreerima end kohalikus omavalitsuses;
3. pikaajaliselt Hollandis elamine – juhul kui EL kodanik kavatseb mitmeks aastaks Hollandisse elama jääda on vaja pöörduda IND esindusse saamaks passi elamisloa kleebist (tasuta toiming).

Migratsiooniametis elamisluba taotledes tuleb esmalt pöörduda telefoni teel vastava piirkonna IND esindusse, vastuvõtuaja saab reeglina kahe nädala jooksul – eelnevalt saadetakse taotlejale posti teel registreerimise taotluse blankett. Juhul, kui elamisloa taotlemise põhjuseks on Hollandis töötamine, tuleb taotlusel täita ka lisaleht, mille allkirjastab isiku tööandja. Pärast viie aasta möödumist alates esmasest registreerimisest, saab isik taotleda pikaajalise elaniku elamisluba (riigilõiv 41 eurot). Tõendamaks, et isik on Hollandis viibinud üle viie aasta, piisab kohaliku omavalitsuse väljavõttest.

Nn „halli passiga“, mitte-kodanikele rakendatakse samu põhimõtteid, mis 3-ndatest riikidest pärit isikutele, mistõttu ka riigilõivud neile on märksa kõrgemad. Piirkondlikes IND esindustes ning kohalikes omavalitsustes tekitab meie „hall pass“ tihti segadust, ei teata, kas isikut tuleb võtta EL kodanikuna või mitte. 3-ndate riikide kodanike tööleasumisel Hollandisse peab siinne tööandja esmalt küsima nn TMW (application for verification against community law) ankeedi migratsiooniametist. Vastav ankeet tuleb peale täitmist esitada Hollandi tööametile UWV Werkbedrijf.

Täpsemat infot leiate Hollandi migratsiooniameti kodulehelt,
lisaks ka tööturuameti kodulehelt.

Ettevõtte asutamine Hollandis

Äriplaane Hollandisse kavandades peaks teadma, et Ida-Euroopast tulnute suhtes valitsevad siiani stereotüübid ja eestlasest ärialustajat vaadatakse umbusklikumalt kui soome või saksa ärimeest. Omas valdkonnas Eestis läbilöönud ärimees võib heast äriplaanist hoolimata siin toppama jääda, kui tal ei ole ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaate ja diplomeid. Ettevõtlusega Hollandis kanna kinnitamist hõlbustaks kindlasti hollandlasest osaniku või esindaja kaasamine. Hollandi tööseadusandlus ja maksusüsteem on Eestiga võrreldes palju mitmekihilisem ja keerulisem  ning hoolimata laialt levinud inglise keele oskusest võib siinses bürokraatiamasinas väga kergesti ilma hollandi keele ja meeleta hätta jääda.

Statistika alusel kulub ettevõtte alustamiseks Hollandis suhteliselt vähe aega - keskmiselt võtab see 5-10 päeva.

Ettevõtet alustades tuleb alustada äriregistris registreerimisest, mida on võimalik teha regionaalses kaubanduskoja esinduses. Protseduuri on konkreetsemalt kirjeldatud kodulehel: http://www.kvk.nl/englishwebsite/starting-a-business/.

Kokku on Hollandis ettevõtte juriidilisi vorme seitse:

1. Füüsilisest isikust ettevõtjad – vastutus isikliku varaga

Eenmanszaak – Ainuomanikust FIE
Vennootschap onder firma (vof) -  Täisühing
Commanditaire vennootschap (cv) - Usaldusühing
Maatschap - Partnerlus 

2. Juriidilisest isikust ettevõtjad – vastutus ettevõtte vara ulatuses

Besloten vennootschap (bv) - Osaühing
Vereniging - Assotsiatsioon
Stichting - Sihtasutus

Enim levinud ettevõtlus vorm on osaühing (B.V.), mida luues peab Hollandi notari juures esmalt kinnitama loodava ettevõtte põhikirja. Osaühingu aktsiakapital, kas rahas või varas, peab olema minimaalselt 18 000 eurot. Osaühingut asutades tuleb ka võtta kinnituskiri siinsest justiitsministeeriumist nn proof of good conduct, mis kinnitab, et isik ei ole seotud pankrotimenetluse või pettusega Hollandis. Osaühing on juriidiline isik, mis tähendab, et üldjuhtudel  vastutavad osaühingu omanikud ning juhtkond võlausaldajate ees vaid ettevõtte vara ulatuses.

Osaühingu puhul rakendub ettevõtjale nii ettevõtte tulumaks, mida arvestatakse kasumilt, kui ka palkadelt kinnipeetav tulumaks. Juhul kui isik omab üle 5% osaühingu aktsiatest on Hollandi seaduste kohaselt tegemist olulise huviga ettevõttes, mille puhul maksustatakse üldreeglina nii väljavõetud dividendide kui aktsiate müügist saadud tulult 25%.

Maksud

Maksusüsteem on Hollandis keerulisem kui Eestis. Maksuametil on ettevõtluse alustajatele kaubanduskojas eraldi lett, kus saab küsida formulari loodava ettevõtte andmete esitamiseks "Opgaaf gegevens startende ondernemers". Maksuamet teeb avalduse põhjal esialgse hindamise ja otsustab, milliseid makse peate maksma ning annab vajalikud registreerimisnumbrid (VAT).

Ettevõtja maksab üldjuhul nelja tüüpi makse:

1. Peaaegu alati kohustuslik käibemaks (VAT)
   Mitteresidendid EL või nendest riikidest, millistega Hollandile on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, võivad valida oma asukohariigi või Hollandi maksusüsteemi vahel.
2. Tulumaks. Kui olete ettevõtjate kategoorias, siis maksate vähem tulumaksu kui olete direktor, aktsionär või teenistuja osaühingu (limited company ) palgasaajate nimekirjas.
3. Töötasu ja palgamaks. Kui olete tööandja, siis tuleb teil maksta töötasumaksu.
4. Ettevõtlus-tulumaks

Ettevõtte tulumaks on üldjuhul 25% ning käibemaksu (BTW) kõrgem määr on 21% - madalam käibemaksumäär on 6% (puudutab peamiselt toiduaineid, ravimeid, raamatuid, ajakirju ning kultuurisündmuste pileteid).

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaksu rakendatakse ettevõtete Hollandis teenitud kasumile ning sarnaselt üksikisiku tulumaksule on ka see Hollandis astmeline:

1. juhul kui ettevõtte kasum Hollandis on alla 200 000 euro, on maksumääraks 20%;
2. kui kasum ületab 200 000 eurot on maksumääraks 25%

Ettevõtte tulumaksu on detailsemalt kirjeldatud Hollandi rahandusministeeriumi kodulehel.

Üksikisiku tulumaks

on astmeline ning progresseeruv. Peamiselt on üksikisiku tulumaks jagatud nelja kategooriasse:

1. aasta sissetulek kuni 18 945 eurot – maksumäär 1,95%;
2. aasta sissetulek 18 945 – 33 863 eurot – maksumäär 10,8%;
3. aasta sissetulek 33 863 – 56 491 eurot – maksumäär 42%;
4. aasta sissetulek üle 56 491 euro – maksumäär 52%.

Üksikisiku tulumaksule lisanduvad Hollandis veel mitmed sotsiaalmaksud nagu pensionikindlustus (AOW), ülalpeetavate pensionikindlustus (ANW), erakorraline tervise kindlustus (AWBZ).

Ülevaate maksusüsteemist leiate Hollandi maksuameti kodulehelt:

http://www.belastingdienst.nl/wps/wcm/connect/bldcontenten/belastingdienst/individuals/individuals (eraisikud);

http://www.belastingdienst.nl/wps/wcm/connect/bldcontenten/belastingdienst/business/ (äriühingud).

Hollandi tsiviilseadustiku (Algemene Wet inzake Rijksbelastingen) kohaselt on ettevõtja kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente seitse aastat – tagamaks ettevõtte tulumaksu, käibemaksu ning tulumaksu tasumist.

Hasartmängu võidult makstav maks

Kõigilt Hollandis õnnemängudega võidetud summadelt, mis ületavad 454 eurot, tuleb maksta makse. Üldine hasartmänguvõidult makstav määr on 29%.

Raskeveokitele rakendatav maks

Hollandit läbivatele raskeveokitele (miinimum kaaluga 12 tonni – ei hõlma treilerit) kohaldub Beneluxi riikide ning Saksamaa, Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Eurovignette leping. Maksemäärad sõltuvad perioodist ning veoki telgede arvust ning euro-klassifikatsioonist. Eurovignette tunnistus (tõendamaks maksu kohustuse täitmist) peab veokis olema juba Hollandisse sisenemisel.

Lisaks üleriiklikele maksudele on Madalmaade provintsides ka mitmeid kohalikke makse, mis on provintsiti erinevad. Levinuimad on kinnisvara-, lemmiklooma-, turismi-, reklaami-, kanalisatsiooni-, parkimis- ja mitmed muud maksud. Üldreeglina ostavad mitteresidendist ettevõtjad maksukonsultatsiooni teenusena sisse siinsetelt maksukonsultantidelt või advokaadibüroodest (vastavad kontaktid leiate kasulike aadresside alamkataloogist).

Palk

Tulenevalt töölepingust makstakse palka, kas üks kord kuus, üks kord nädalas või iga nelja nädala tagant. Palk kantakse üle, kas pangakontole või ülekantud arvele postkontoris, mida saab kasutada samadel alustel nagu pangakontot.

Madalmaades on enamasti palgad määratud kollektiivlepingutega. Erinevate kollektiivlepingutest tulenevate detailidega saate tutvuda Tööhõive- ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel: http://www.government.nl/issues/work-employment-rights-and-duties või kollektiivlepingute info kodulehel: www.cao.startpagina.nl.

Hollandis on kehtestatud ka töötajatele miinimumpalk – hõlmab see otseselt 23-65 aasta vanuseid töötajaid. Noorematele kui 23 aastastele on kehtestatud madalamad miinimumpalga määrad (2012. aasta määrad).

Puhkuste süsteem Hollandis

Miinimum puhkusena saab tööandja rakendada töölepingus 20 päevalist puhkust. Sellele lisanduvad riigipühad - 8 päeva. Samas on üsna tavapärane, et tööandja sätestab lepingus pikema tasustatud puhkuse (25-30 päeva).

Väikefinantseerimine, krediidi kasutamine Hollandis

Väikefinantseerimine ning liisingud on Hollandis väga levinud, eriti autoliising, mida pakub enamik siinseid pankasid. Tarbimislaenud on Hollandis reeglina suuremad kui Eestis, väga tugevalt reguleerib seda sektorit tarbijakaitse (sätestatud on ka intressipiirmäära lagi 12%, mis on oluliselt madalam Eesti 3x turukeskmisest). Intressipiirmäärad on sätestatud Hollandi tarbija krediidi aktiga (Wet op het consumentenkrediet), mis reguleerib laenusid kuni 40 000 euro ulatuses. 

Majanduskriis on muutnud hollandlased ettevaatlikumaks – hoiused on kasvanud ja tarbimislaene võetakse vähem. Samas on ka pangad ettevaatlikumaks muutunud ja laenutingimused karmistunud.

Laiemalt on Hollandi krediidi poliitikat käsitletud Hollandi keskpanga kodulehel.

Pangandus ning krediidialase seadusandluse kohta on võimalik lisainfot leida alljärgnevalt veebilehelt: http://www.lexadin.nl/wlg/legis/nofr/eur/lxwened.htm.

Võlgade menetlemine Hollandis

Kohtueelne menetlus Hollandis võlgade sissenõudmisel saab toimuda vaid juhul kui võlgnik on maksejõuline ning ei vaidlusta võla olemasolu. Maksejõulisuse kindlaksmääramine on Hollandis märksa keerulisem kui Eestis, kuna ei eksisteeri ühtset krediidiinfo süsteemi. Võlgade menetlemisel Hollandis on enim levinud pankroti avalduse esitamine - maksejõuetus on võimalik välja kuulutada vaid kohtuotsusega. Üldreeglina alustakse juriidilist menetlust Hollandis ringkonna kohtus (rechtbank) – samas kui summa ei ületa 5 000 eurot  või võlanõue põhineb töö- või üürilepingul on võimalik kaasust menetleda ka aste madalamas kohtus (sector kanton rechtbank). Peamine erisus nende kahe kohtu astme vahel seisneb selles, et ringkonnakohtu puhul peab osapooli esindama jurist ning prokurist – esimese astme kohus seda ei nõua. Kohtumenetlust alustab hageja, paludes kohtutäituril väljastada kohtukutse (riigilõiv ca 70 eurot + VAT). Võlgnik ei ole üldjuhul kohustatud isiklikult kohtu ette ilmuma – piisab ka kirjalikust vastusest, et on kohtukutse kätte saanud ning võlanõudest teadlik. Tagaseljaotsus esimese astme kohtus tehakse reeglina kahe nädala jooksul ning ringkonnakohtus nelja nädala jooksul. Juhul kui võlgnik siiski otsustab kohtu ette ilmuda, antakse talle võimalus oma kaasuseks ette valmistada ning menetlus kestab üldjuhul kuni üks aasta. Hollandi seadused võimaldavad võlanõude esitamise puhul rakendada ka kohtueelset vara aresti – selle kohase otsuse saab teha vaid ringkonnakohtu kohtunik.

Pankrotiavaldus on võimalik esitada ükskõik millisele võlausaldajale (pangale). Üldjuhul tegelevad võlgade sissenõudmisega Hollandis advokaadibürood ning inkassoagentuurid. Advokaadibüroode taks võlgade sissenõudmisel ei ületa tavaliselt 15% võlasummast.

Pankrotiavalduse esitamist ning võlgade sissenõudmise süsteemi kirjeldatakse detailselt advokaadibüroode kodulehtedel, vastavad ülevaated on kättesaadavad alljärgnevatel veebilehekülgedel: http://www.law-europe.com/documents/men_04_practice_02_14.pdf ; http://www.blenheim.nl/vars/pdf/Debt%20collection%20in%20The%20Netherlands.pdf.

Interneti kasutatavus Hollandis

Hollandis kasutab interneti 93% rahavastikust ehk 15,5 miljonit inimest. Eurostati hinnangul interneti kasutamisel regiooniti suuri erinevusi ei ole: Põhja-Hollandi provintsis on internet 90% ja Groningeni piirkonnas 79% majapidamistest. Hollandi Statistikaameti hinnangul on interneti kasutamise oskus hollandlastel EL keskmine: e-kirju vahetada ning otsingumootoreid kasutada oskab enamik hollandlasi.

Lairiba internetiühenduste osas on Holland ELis liider, 2011. aastal oli 85%-l kõigist internetikaustajatest ligipääs lairiba internetile.

Viimaste aastate jooksul on jõudsalt kasvanud e-poodides ostjate protsent, hõlmates nüüdseks rohkem kui pooled internetikasutajatest. Põhjenduseks märgitakse ajasäästu, mugavust, madalamat hinda, suuremat valikut ja võimalust osta, siis kui tuju tuleb. Kõige rohkem ostetakse interneti teel suvemajutust, kontserdi- ja festivalipileteid, sporditarbeid ja riideid.

Internetipanga kasutamise osas on  hollandlased EL-is ühed aktiivsemad - kui 2008. aasta uurimuste kohaselt kasutas igapäevaselt internetipanga teenuseid 68% Hollandi pangaklientidest, siis 2013. aastaks prognoositakse 1,5 miljoni kasutaja lisandumist ehk 81%-ni jõudmist.

Elektrooniline isiku tuvastamine Hollandis

Uus elektrooniline ID kaart e-NIK (Elektronische Nederlandse Identiteitskaart) on Hollandis veel arendamise järgus. Erinevalt Eestist ei olnud Hollandis kohe ühtset lähenemist E-identifitseerimise osas. Esmalt leiti 2003. aastal, et e-allkirja teenust saavad pakkuda mitmed IT ettevõtted. Hetkel on peamine e-suhtlus riigiga läbi ühtse süsteemi DigiD (www.digid.nl), milles saavad registreerida end kõik Hollandis ametlikult elavad isikud. DigiD pakub kahte turvalisuse taset – algtaseme tagab DigiD poolt genereeritud kasutajanimi ning parool, sealt edasi kesktase on mobiilile laekuva SMS-i teel. Kesktaseme teenuste puhul tuleb lisaks kasutajanimele ning paroolile teada ka SMS-ile laekunud teenuse koodi. Interneti pangas kasutatav e-allkiri ei ole hetkel veel kasutatav muudeks teenusteks kui pangatehingud. Kasutusele võetava ID kaardi kohta leiate lisainformatsiooni siit: http://www.specialistenplan.nl/artikel/elektronische-nederlandse-identiteitskaart-e-

Töö otsimine Hollandis

Hollandis tööd otsides on kasulik alustada siinsest Tööhõiveametis (CWI - Centra voor Werk en Inkomen), mis toetab ja abistab tööotsijaid. Registreerimine tööhõiveametis ei ole kohustuslik, kuid kui soovite end seal tööotsijana registreerida, siis piisab EL kodaniku staatusest. Ülevaade tööhõivebüroo teenustest ja ka vabadest töökohtadest leiab siit: www.werk.nl

Lisaks riiklikele töövahendajatele osutavad töö otsimise teenust ka mitmed eratöövahendusbürood (uitzendbureaus). Peamise erinevusena vahendavad mitteriiklikud personaliotsingufirmad reeglina piiratud kestvusega töösuhteid. Lisainfot eratöövahendusfirmade kohta: www.undutchables.nl.

Detailselt on tööotsimist ning registreerimise protseduuri kirjeldatud Eures Eesti kodulehel: http://www.eures.ee/kasulik-teada/.