HOLLANDI MAJANDUS

Holland on kõrgeltarenenud majandusega riik. Majanduse seisund on hea.

Vaatamata erakorralistele valmistele, 2012. aasta sügisel, säilitas Holland AAA-krediidireitingu. SKT järgi (2011. aasta andmed) on Hollandi majandus maailmas 23. ja ELis 6. kohal, kusjuures riigi ekspordimaht on viiendal kohal maailmas. Avatud ja suuresti ekspordile orienteeritud majandust ei ole ülemaailmne finants- ja majanduskriis puutumata jätnud. Pärast 2008. aastat on Holland kolmandat korda majanduslanguses. Statistikaameti (CBS) järgi oli majanduskasv 2012. aasta IV kvartalis negatiivne: -0,9%. Väljavaade 2013. aastaks on samuti negatiivne. Makromajanduslikult on oluline eelarvedefitsiidi hoidmine nõutud 3% piires. Antud meede võib nõuda lisakärpeid järgmise aasta riigieelarves.

Hollandi majanduse peamised alustalad on eksport ja re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse), dominantselt kohal on äriteenuste sektor, mis tänu kaubamahtude poolest maailma suurimale, Rotterdami sadamale, toodab 2/3 SKT-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb tohututes kogustes naftat, mis laevatatakse edasi Lääne-Euroopasse.

Holland omab Euroopa mastaabis märkimisväärset looduslikku gaasivaru, mis katab riigi enda nõudmised ning võimaldab ka ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida.

Olulisel kohal on keemiatööstus (maailma suurimad keemiatööstusettevõtted asuvad Hollandis) ja terasetööstus, toiduainetetööstus (sh põllumajandus 10% SKT-st), masina- ja metallitööstus ning elektroonikatööstus. Tooni annavad rahvusvahelised suurettevõtted nagu: Rotterdami sadam, Royal Dutch Shell, Unilever, Heineken, Philips, ABN Amro, Akzo Nobel ja KPMG. Sadamad, kütuse ja energiasektor, märkimisväärne toiduainetetööstus ning lillekasvatus ongi peamised põhjused miks Hollandi laonduse ja veonduse sektor on niivõrd mastaapne.

Olulisemad ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted ja väetised, põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) – peamiselt lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 miljardit lillesibulat).

Riigieelarve: 2013. aasta riigieelarve tulud moodustavad eelarve koostamisel 247,4 miljardit eurot ning kulud 260,9 miljardit eurot; prognoositud eelarvedefitsiit 17 miljardit eurot. Majanduspoliitika Analüüsi Büroo (CPB) arvestuste kohaselt kohaselt kasvab riigi eelarvepuudujääk 2013. aasta jooksul 3,3%-ni SKT-st. Seda suuresti tänu riiklikele pakettidele finantssektori päästmiseks, vähenenud maksulaekumistele, mitmesugustele garantii ja toetusskeemidele, mida riik on kohaldanud pankade, hoiustajate, majaomanike ja ettevõtete ning ka teiste riikide toetuseks.

Pärast 2010. aastast võimul olnud vähemusvalitsuse tagasiastumist seoses erimeelsustega 2013. aasta riigieelarve kärbete osas, kuulutati aprillis 2012 välja erakorralised parlamendivalimised. Vahepealsel perioodil tegi tööd nn hoolekandja valitsus, mis suutis riigieelarve kärbetes (16 miljardit eurot) kokkuleppe saavutada. Plaan nägi muuhulgas ette avaliku sektori palkade külmutamise, arenguabi kärpimise ning pensioniea tõstmise 2019. aastaks 66-eluaastani. Käibemaksu ülemmäär tõusis 19%lt 21%ni, samuti tõusid aktsiisimäärad.

SKT elaniku kohta: 2011. aastal oli SKT kokku 607 miljardit eurot ehk ühe elaniku kohta 42 838 eurot.

Inflatsioon: 2012. aastal oli inflatsioon 2,5%. CBS prognoosib 2013. aastaks 2,75%.

Riigivõlg: 447 miljardit eurot ehk 71,9% SKT-st (2013. a hinnang). Riigivõla puhul on oodata selle kasvu seoses riigi sekkumisega finantssektori päästmiseks ning eelarvedefitsiidi katmisega.

Valitsuse kokkuhoiukava: 2012. a novembrid ametisse astunud liberaal-sotsiaaldemokraatlik valitsus seadis endale kõige tähtsamaks eesmärgiks riigirahad tasakaalu saada. Lisakärpeid plaanitakse 2014. aastal kogusummas 4,3 mld euro võrra.

Tööhõive: tööpuudus 2013. a jaanuaris oli 7,5%.

Töötusemäär Hollandis on üks Euroopa madalaimaid. Üheks põhjuseks on asjaolu, et Hollandis on palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised), samuti on viimastel aastatel kasvanud füüsilisest isikust ettevõtjate arv. Ühtlasi on viimasel ajal vähenenud ka töötu abiraha saavate isikute hulk. Hollandis arvutatakse töötu abiraha vastavalt isiku päevapalgale. Esimese kahe kuu jooksul peale töö kaotamist makstakse 75% päevapalgast, sealt edasi 70% päevapalgast. Iga töötatud aasta eest lisandub abirahade maksmisele üks kuu – maksimaalselt saab abirahasid maksta kolm aastat.

Eksport kui Hollandi majanduse kasvumootor: Euroopas ollakse ekspordimahu poolest Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmandal kohal. Märkimisväärselt on kasvanud nii Hollandis toodetud kauba eksport kui ka mujal toodetud kauba re-eksport. Siin on oma osa kasvaval Aasia turul (eelkõige Hiinal) ning taastuval USA turul. Kasvanud on eksport peamiselt keemia-, õli- ning gaasitoodete sektorites. USA ja Venemaa turul, kus enne kriisi nõudlus kasvas, on peale õlihindade langust huvi vähenenud, on ka Vene suunal oodata Hollandi eksportijatele uusi võimalusi. Hollandi eksport ELi ja kitsamalt eurotsooni riikidesse ei ole kasvanud (üldjuhul moodustab ligi 80% Hollandi ekspordist).

Ehitussektor on surve all seoses linnade arendustegevuse kärpimisega: mitmed Hollandi suuremad linnad on teavitanud suurtest kärbetest kinnisvara arenduses ning ehitusprojektide teostamises, millest tulenevalt on oodata uusi koondamisi nii ehitussektoris kui kohalikes omavalitsustes.

Holland on maailma suurim juurvilja eksportöör: värske juurvilja ekspordi osas on Holland maailmas juhtpositsioonil - puuviljade ekspordi osas on Holland maailmas kümendal positsioonil. Suurimaks ekspordiartikliks juurviljasektoris on sibulad, millele järgnevad tomat, paprika ja kurk. Enim eksporditakse puuviljadest õunu ja pirne. Re-ekspordi osakaal on samuti kasvutrendis, kui 10 aastat tagasi moodustas 3-ndatest riikidest pärit puu- ja juurvilja eksport kogu ekspordimahust 34% siis viimastel aastatel on selle osakaal üle 50%. Hollandile järgnevad Mehhiko, Hispaania, Hiina ja USA.

Hollandi finantssektor on väikese riigi kohta mastaapne. Kõik neli suuremat panka on süsteemsed pangad, neis kaks on momendil riigistatud. Pangandus on maailma 43 suurima finantskeskuse arvestuses seitsmes (Bank for International Settlements). Arvestatud on riikide keskpankade-vahelisi rahavoogusid, ülepiiri tehinguid, pankade positsiooni võõrmaiste ja ka kodumaiste pankade suhtes. Hollandi pangandus on majandussurutisele hästi vastu pidanud ja vähenenud kõigest mõne protsendipunkti võrra – 4.05%-le võrreldes 4.2%-ga 2007. aastal. Kokku on sektoris töökohti 286 000 ning riigi SKT-st moodustab finantssektor 7,3%. Keskmine kasv viimase kümnendi lõikes on finantssektoris olnud 7%. 

Täpsemalt saate Hollandi Finantskeskuse ning tema liikmeskonna kohta lugeda kodulehelt: http://www.hollandfinancialcentre.com/item.php?id=177&language=EN

Hollandi finantssektori järelvalvet teostab alates 2002. aastast Finantsturgude Järelvalve Amet (AFM) – järelvalvet teostatakse nii hoiuste, investeeringute, laenude kui kindlustusteenuste osas. Täpsemat infot Finantsturgude Järelvalve Ameti ning  kohta leiate kodulehelt: http://www.afm.nl/en.aspx

Alates 2007. aasta reguleerib finantssektori tegevust finantsjärelvalve seadus (Wet financieel toezicht), mis asendas seni kehtinud õigusaktid ning regulatsioonid. Peamine põhjus, miks senist seadust muudeti ning sektoripõhiselt regulatsioonilt mindi üle laiemale finantsjärelvalvele, on Hollandi finantsturu suurus – enamik finantsteenuste osutajaid kasvasid niivõrd suureks ning hakkasid tegutsema sedavõrd mitmes eri sektoris (kindlustus, pensionifondid, kinnisvara jne.), et enam ei osutunud mõistlikuks kõiki neid sektoreid eraldi reguleerida, vaid tuli kogu finantssektorit kontrollida ja reguleerida ühtse turuna.   

Lisaks Finantsturgude Järelvalve Ametile teostab otseselt pankade üle järelvalvet Hollandi Pank, kes rahanduskriisi järgselt koostas finantsjärelvalve kava aastateks 2010-2014, mille kohaselt hakkab ka Hollandi Pank finantsjärelvalvet teostades rohkem lähtuma makrotasandist ning ei keskendu enam finantsinstitutsioonidele ükshaaval - kriisi õppetunnid näitavad selgelt siinsete institutsioonide arvatavast märksa tihedamat omavahelist seotust. Täpsemalt on Hollandi Panga regulatsioonide ning järelvalve kohta võimalik lugeda nende kodulehel: www.dnb.nl