ÜLDINFO

Asukoht: Loode-Euroopas asetsev Holland  (õigemini küll Madalmaad) on pindalalt võrreldav Eestiga (41 526 km²), kuid 10 korda tihedamini asustatud (395 elanikku m²). Madalmaade maismaaosa koos ülemere-territooriumidega Kariibi meres moodustavad Madalmaade Kuningriigi: Aruba, Curaçao, St. Maarten on autonoomse riigi, ja Bonaire, St. Eustacius’e ning Saba’ga haldusüksuse staatuses. Lõunas kulgeb ühine riigipiir Belgiaga (450 km) ja idas Saksamaaga (577 km), põhjast ja läänest piirab riiki Põhjameri (rannajoone kogupikkus 451 km). Veepiirid on Taani, Norra ja Suurbritanniaga. Riigipiiri kogupikkus 1 027 km. Riigi nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) riigi territooriumist jääb merepinnast madalamale, üle poole territooriumist on kaitstud ulatusliku tammide ja kaitsevallide võrgustikuga. 

Madalmaadel on väga hästi väljaarendatud sadamate (Rotterdam, Amsterdam, Dordrecht, Groningen, Maastricht, Haarlem, Utrecht), lennujaamade (ühtekokku 28, suurim Schipoli lennujaam) ning raud- ja maanteedevõrk ning kõrgelt arenenud telekommunikatsioonide süsteem. Madalmaade kuninglik lennuliin – KLM on üks maailma suurimaid. Strateegiline asukoht ja  Euroopa suurim kaubasadam – Rotterdam – teevad Madalmaadest värava Euroopasse.

Pindala: 41 526 km².

Rahvastik: 16 655 miljonit elanikku (2012. aasta andmetel)

Holland on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike (keskmiselt 395 elanikku/ km²) või 484 elanikku/ km² kohta kui arvesse võtta vaid maismaad. Asustustihedus on suurem Lõuna provintsides ja väiksem Põhja provintsides, kus (Drenthe, Flevoland, Groningen ja Friesland) elab vaid 2,1 miljonit inimest. Ligemale 12% rahvastikust on võõramaist päritolu. Välismaalasi on üle 4% elanikkonnast. Eeldatav eluiga  meestel 77,5 ja naistel 81,9 aastat.

Haldusjaotus: Holland on administratiivselt jaotatud 12 provintsiks:

Drenthe (keskus Assen)
Flevoland (Lelystad)
Friisimaa (Leeuwarden)
Gelderland (Arnhem)
Groningeni provints (Groningen)
Limburg (Maastricht)
Lõuna-Holland (Haag - 500 000 elanikku, Rotterdam - 617 00 elanikku)
Overijssel (Zwolle)
Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch, Eindhoven)
Põhja-Holland (Haarlem, Amsterdam – 820 000 elanikku)
Zeeland (Middelburg)
Utrechti provints (Utrecht)

Provintsid on omakorda jaotatud kohalikeks omavalitsusteks (gemeenten, mida on  kokku 431), riigi territoorium on jaotatud ka 27-ks veepiirkonnaks, mida haldab Vee-amet (waterschap), mis Euroopa üks vanimaid demokraatlike institutsioone.

Madalmaade suhted Kariibi meres asuvate saartega on reguleeritud Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse muudatusega 10. oktoobrist 2010, mil Hollandi Antillid kui eraldi haldusüksus kaotati ning kolm väiksemat saart - Bonaire, Sint Eustatius ja Saba muudeti Madalmaade omavalitsusüksusteks ning suuremad saared - Sint Maarten ja Curaçao said autonoomsete riikide staatuse (sarnaselt Arubale) Madalamaade Kuningriigis.

Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia.

Riigipea: Kuningas Willem-Alexander (alates 30. aprillist 2013. a.).

Rahvuspüha: 27. aprill kuningapäev (Koningsdag), mil tähistatakse kuninga sünnipäeva ning ühtlasi ka rahvusliku ühtsust (saamhorigheid).

Riigikeeled: Hollandi keel (Nederlands), mida kõneleb enamus elanikest. Ametliku keele staatuses on friisi keel (Fryslân), mida räägitakse Põhja provintsis, Friisimaal. Lisaks ametlikele riigikeeltele tunnustatakse Madalmaades ka alamsaksi (Nedersaksisch) ning limburgi (Limburgish) dialekte kui piirkondlikke keeli vastavalt Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartale (1992), kasutusel Twente regioonis ning Limburgi provintsi kagu osas.

Hollandis on väga pikaajaline traditsioon võõrkeelte õppimisel: ligi 70% kogu rahvastikust räägib heal tasemel inglise keelt, 55-59% saksa keelt ning 19% prantsuse keelt. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.

Riigilipp: trikoloor punane, valge ja sinine – võrdsete vertikaalsete triipudena. Tegemist on ühega vanimatest trikolooridest, mis on kasutusel (1572). Alates aastast 1937 on lipp ametlikult kasutusel Madalmaade ning Madalmaade Kuningriigi riigilipuna.

Religioon: ajalooliselt on Madalmaades praktiseeritud erinevaid religioone. Tänapäeval on ligi 30% katoliiklasi ja ligi 20% protestante, 6% elanikkonnast on islami usku.

Raha: euro (käibel alates 1. jaanuarist 2002, varasem rahaühik Hollandi kulden 1€ = 2.20371 (NLG).

Pealinn: Amsterdam (elanikke 820 000 sh on esindatud 178 rahvust). Elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate linnade ja asulatega on ligi 2,2 miljonit.

Amsterdamis asuvad väga paljude rahvusvaheliste ettevõtete peakorterid - ligemale 60% Forbes’ 2 000 nimekirja kantud ettevõtetest omab esindust Amsterdamis. Linna on oma asukohaks valinud kokku üle 1 900 rahvusvahelise ettevõtte. Amsterdam on üha enam tunnustatud ka kui Euroopa IT pealinn.

Näitena võib tuua Cisco, India suurima IT-teenuste pakkuja - Tata Consultancy Services (TCS), suurima Ida-Euroopa telekomi ettevõtte VimpelCom ning elektroonika ettevõtted LG Electronics ja Philips. Lisaks on Amsterdam atraktiivseks sihtpunktiks sellistele finantssektori hiiglastele nagu ABN Amro, Accenture, Boston Consulting Group (BGG), Simmons & Simmons, BinckBank, KPMG, Ernst & Young, Deloitte, PricewaterhouseCoopers. Lisaks tegutsevad Amsterdamis mitmed meditsiinisektori ettevõtted nagu Solvay Pharmaceuticals ja paljud teised. 

Valitsuse asukoht: Haag on Madalmaade suuruselt kolmas linn (Amsterdami ja Rotterdami järel). Olemata küll riigi ametlik pealinn on Haag residentsiks riigi valitusasutustele, parlamendile ja kuningakojale. Haagis on 70. rahvusvahelise organisatsiooni peakorterid, sealhulgas Rahvusvaheline kohus (ICJ), Rahvusvaheline Vahekohus (PCA), Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), Rahvusvaheline Endise Jugoslaavia Kriminaaltribunal (ICTY), EUROPOL, EUROJUST, Keemiarelva keelustamise organisatsioon (OPCW) jt. Lisaks on Haag peakorteriks 98. saatkonnale ja 12 konsulaadile. Linnas elab üle 27 500 välisriikide kodakondse, kellest rahvusvahelistes institutsioonides töötab 17 500.

Valitsus: Madalmaade kuningriigi riigipea on monarh, antud juhul - Kuningas Willem-Alexander, kes on troonil 2013. aasta 30. aprillist. Valitsusjuht on 2012 aasta sügisel erakorraliste üldvalimiste tulemusel ametisse tagasi valitud Mark Rutte. Ta sai esmakordselt valitsusjuhiks 2010. aasta sügisel toimunud üldvalimistel ning on alates sellest ajast ka esimene liberaalist peaminister Madalmaades. Valitsuses on 13 ministrit ja 7 riigisekretäri. Valitsuskoalitsiooni moodustavad liberaalid (Volkspartij voor Vrijheid en Democratie - VVD) ja vasaktsentristlik Tööpartei (Partij van de Arbeid - PvdA).

Ministrid:

peaminister: Mark Rutte (liberaal)
asepeaminister, sotsiaal- ja tööminister: Lodewijk Asscher
välisminister: Frans Timmermans
julgeoleku- ja justiitsminister: Ivo Opstelten
sise- ning kuningriigi asjade minister: Ronald Plasterk
haridus-, kultuuri- ja teadusminister: Jet Bussemaker
rahandusminister: Jeroen Dijsselbloem
kaitseminister: Jeanine Hennis-Plasschaert
taristu- ja keskkonnaminister: Melanie Scultz van Haegen-Maas Geestreanus
majandusminister: Henk Kamp
tervise-, heaolu- ja spordiminister: Edith Schippers
väliskaubanduse ja arengukoostöö minister: Lilianne Ploumen
elamumajanduse ja keskvalitsussektori minister: Stef Blok
keskkonnaminister: Wilma Mansveld
põllumajandusminister: Co Verdaas
 

Parlament: koosneb kahest kojast: 75 senaatoriga Senatist (Eerste Kamer) ja 150 liikmelisest alamkojast (Tweede Kamer). Senaatorid valitakse ametisse kaudsete valimiste teel. Valijad valivad liikmed Provintsinõukogudesse ning need omakorda valivad senaatorid. Alamkoda valitakse üldvalimistel iga nelja aasta tagant.

Parlamendis jaotuvad kohad järgmiselt:

1) liberaalid (Volkspartij voor Vrijheid en Democratie - VVD) - 41;
2) vasaktsentristid (Partij van de Arbeid - P.v.d.A.) - 38;
3) paremäärmuslik Vabaduspartei (Partij voor de Vrijheid - PPV) - 15;
4) kristlikud demokraadid (Christen-Democratisch Appèl - CDA) - 13;
5) sotsialistid (Socialistische Partij - SP) - 15;
6) sotsiaal-liberaalid (Democraten 66 - D-66) - 12;
7) rohe-vasakpoolsed (Groen Links) - 4;
8) kristlik-demokraatlik konservatiivne (Christen Unie - CU) - 5;
9) kristlik-konservatiivne partei (Staatkundig Gereformeerde Partij - SGP) - 3;
10) loomadepartei (PvdD) - 2;
11) pensionäride tsentripartei (50 Plus) - 2.