Välisminister Paet kutsus Hollandit osalema Balti riikide õhuturbe missioonil
Nr 378-E
Välisminister Urmas Paet kutsus täna kohtumisel Haagis Hollandi välisministri Uri Rosenthaliga Hollandit osalema Balti riikide õhuruumi õhuturbe missioonis. „Holland on osalenud meie õhuturbes 2005. aastal ning on teretulnud selles uuesti osalema,“ lisas ta.
Paet ja Rosenthal rõhutasid Hollandi ja Eesti kaitsealase koostöö olulisust. „Oktoobris sõlmis Eesti Hollandiga lepingu SISU soomukite hankimiseks Eesti kaitseväele. Ka hindame kõrgelt Hollandi poolt pakutavaid väljaõppevõimalusi Eesti ohvitseridele ja kaitsepoliitikaga tegelevatele ametnikele Hollandi kaitsekolledžis ning Belgia-Hollandi miinikoolis,“ lisas ta.
Eesti ja Holland on seisukohal, et Euroopa Liit peab ajama senisest karmimat rahandus- ja majanduspoliitikat. „Oleme mõlemad seisukohal, et Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve ei tohi suureneda rohkem kui 2,91%. Eelarve peab olema suunatud Euroopa Liidu uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele,“ ütles välisminister Paet.
Holland on oluline Eestisse investeerija. „Otseinvesteeringute mahult on Holland Eestisse investeerinud riikide järjestuses Soome ja Rootsi järel kolmas,“ ütles Paet. Eestis tegutseb 261 Hollandi osalusega ettevõtet. „Soodne ärikeskkond, väljaarendatud infrastruktuur ning liitumine eurotsooniga muudavad Eesti atraktiivsemaks ka välisinvestoritele,“ sõnas välisminister.
Hollandi ja Eesti sidemeid tugevdab ka eesti keele õppimise võimalus Groningeni ülikoolis.
Ministrid kõnelesid ka Eesti, Läti, Leedu, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi koostööst ning järgmisel aastal korraldab Eesti Beneluxi ja Balti riikide välisministrite kohtumise.
Eesti ja Hollandi välisminister arutasid ka Euroopa Liidu edasise laienemisega seonduvat ning Euroopa Liidu ja NATO suhteid Venemaaga. Välisminister Uri Rosenthali sõnul on Hollandi avalikkus ELi laienemise suhtes skeptiliselt meelestatud. Välisminister Urmas Paeti sõnul on oluline, et kõigil Euroopa riikidel säiliks kindel ELiga ühinemise perspektiiv ning liitumisprotsessiga edasiliikumine saab toimuda vastavalt edusammudele, samas on oluline, et kandidaatriigid täidaksid kõik nõutud tingimused.
Eesti soovib välisminister Paeti sõnul Euroopa Naabruspoliitika ja idapartnerluse tugevdamist, mis on oluline nii sihtriikide kui Euroopa Liidu jaoks. „Loodame, et idapartnerluse välisministrite kohtumine, kus arutatakse idapartnerluse hetkeseisu ja edasisi samme, toimub veel sellel aastal,“ ütles Paet.
Välisministri sõnul on Eesti omaltpoolt tegutsenud aktiivselt idapartnerluse suunaliste algatuste osas. „Tallinnas alustab õige pea tööd idapartnerluse keskus, mille eesmärk on aidata tõsta idapartnerite avaliku sektori haldussuutlikkust ja jagada reformikogemust. Ka Hollandi esindajad on teretulnud keskuse töösse panustama,“ sõnas välisminister Paet.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
