OSCE põhiorganid ja struktuur

Ministrite Nõukogu ja Alaline Nõukogu

OSCE kõrgeim organ on OSCE riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, mis koguneb ebakorrapäraselt, viimati 1.-2. detsembril 2010 Kasahstani pealinnas Astanas ning määrab organisatsiooni üldise poliitilise suuna. Regulaarselt kohtub välisministrite tasemel üks kord aastas Ministrite Nõukogu. Suursaadiku tasemel alalistest esindajatest koosnev Alaline Nõukogu on poliitiliste konsultatsioonide ja otsuste tegemise korraline organ, mis kohtub üks kord nädalas Viinis.

OSCE Alalise Nõukogu eesistuja vahetub igal aastal. 2010. aastal oli OSCE eesistuja Kasahstan, 2011. aastal Leedu, 2012. aastal on eesistujaks Iirimaa, 2013 on selleks Ukraina, 2014 Šveits ja 2015 Serbia.

Julgeoleku Koostöönõukogu (FSC)

Kohtub kord nädalas Viinis, et arutada ja võtta vastu otsuseid OSCE regiooni julgeoleku sõjalistes aspektides sh usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete (CSBM) osas.

Majanduse- ja Keskkonna Foorum (EEF)

EEF on tähtsaim OSCE majanduse- ja keskkonnamõõtme iga-aastane kohtumine, kus toimub arutelu vastavalt OSCE eesistuja poolt pakutud teemal ning mis aitab välja töötada soovitusi selle mõõtme tegevuste arendamiseks.

Parlamentaarne Assamblee

OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. OSCE PA töövormideks on iga-aastased üldkogu istungjärgud erinevate liikmesriikide parlamentide korraldamisel, samaaegselt toimuvad komiteede istungid. Helsingi lõppakti kolme põhiteema põhjal on moodustatud kolm komiteed: poliitika- ja julgeolekukomitee, demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee ning majandus-, teaduse-, tehnoloogia ja keskkonnakomitee. Komiteed valmistavad ette kord aastas toimuva üldkogu istungjärgu raportid ja otsuseprojektid. Parlamentaarse Assamblee otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele.

Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR)

Inimõiguste teemadega tegeleb demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR). Põhiteemad, millega tegeletakse on: valimised, inimkaubandus, demokraatia kaitse, haridus, sooline võrdõiguslikkus, meediavabadus, vähemuste kaitse, sallivus ja diskrimineerimise keeld ning õigusriik.

ODIHRi direktor on alates 2008. aastast Janez Lenarcic Sloveeniast.

ODIHRi tegevus keskendub demokraatliku arengu toetamisele OSCE riikides, inimmõõtme kohustuste täitmise seirele, koostööle inimmõõtmes valitsusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega ning inimmõõtme integreerimisele muudesse OSCE tegevustesse. ODIHRi ülesanded on nii valimiste vaatlemine ja järelevalve kui ka kõiki OSCE riike puudutavate inimmõõtme konkreetsete küsimuste rakendamiseks nõupidamiste ja seminaride korraldamine. ODIHR korraldab igal aastal inimdimensiooni järelevalve konverentsi – Human Dimension Implementation Meeting (HDIM). See on foorum, kus arutatakse osalisriikide inimõiguskohustuste täitmist.

Inimmõõtme mehhanism OSCE süsteemis tähendab ka osalevatele riikidele võimalust taotleda teistelt riikidelt teavet OSCE inimmõõtme raames võetud kohustuste täitmise kohta. Riikide taotlusel on samuti võimalik pidada kahepoolseid kohtumisi inimmõõtme teemadel, “sealhulgas olukordades ja üksikjuhtumitel, et neid lahendada”. Asjaomase riigi nõusolekut ei ole selle menetluse alustamiseks vaja.

Rahvusvähemuste ülemkomissari institutsioon (HCNM)

OSCE Rahvusvähemuste ülemkomissari institutsioon loodi 1992. aastal eesmärgiga käsitleda võimalikult varajases staadiumis pingeolukordi, mis võivad põhjustada OSCE piirkonnas konflikte.
Rahvusvähemuste ülemkomissar on vahetus ühenduses stabiilsusele ja julgeolekule võimalikku ohtu kujutava pingeolukorra poolte – vähemuste ja riigi esindajatega, et edendada nendevahelist dialoogi, usaldust ja koostööd. Ülemkomissar rõhutab konfliktide ennetuseks inimõiguste kaitse ning demokraatlike institutsioonide arengu täitmise vajadust.

Alates 4. juulist 2007 on rahvusvähemuste ülemkomissar norralane Knut Vollebaek. Ülemkomissar Vollebaek külastas Eestit välisministri kutsel märtsis 2009. Sama aasta suvel korraldas Eesti koostöös ülemkomissariga regionaalse seminari "Bolzano/Pozeni soovituste" tutvustamiseks (soovitused puudutavad välismaal elavate rahvusvähemuste ja nende "emamaa" suhteid; peamine printsiip on, et rahvusvähemuste õigusi peab kaitsma eelkõige nende elukohariik). Eesti peab Bolzano soovitusi oluliseks dokumendiks ning toetab nende tõhusat elluviimist. Ülemkomissar külastas Eestit ka 2011. aasta juunis.

Meediavabaduse esindaja

OSCE meediavabaduse esindaja vaatleb meedia arengut kõikides liikmesriikides ning propageerib ja edendab väljendusvabaduse ja meediavabaduse põhimõtete ja kohustuste täitmist. Meediaesindaja võib “koguda ja võtta vastu riikidelt ja muudelt huvipooltelt (näiteks organisatsioonidelt või institutsioonidelt, meedialt ja nende esindajatelt või valitsusvälistelt organisatsioonidelt) taotlusi, ettepanekuid ja märkusi OSCE põhimõtete ja kohustuste täitmise tugevdamise ja edasiarendamise kohta”. Meediavabaduse esindaja on alates 11. märtsist 2010 Dunja Mijatovic.