Eesti välismeedias 18.-24. november 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Estonia Still Eager for the Euro

23.11.2010, Charles Duxbury

Hoolimata osade eurotsooni riikide probleemidest, tahab Eesti euroga liituda nii ruttu kõik võimalik. Pärast juunis EL-i poolt antud rohelist tuld kavatseb Eesti uue aasta esimesel päeval eurotsooni astuda. Tulles ühest sügavaimast majanduskriisist rõhutab rahandusminister Jürgen Ligi, et euroga liitumine on riigi majanduslikus taastumises oluline samm. Viimased arvamusküsimused näitavad, et eestlased näivad Ligi sõnadega ühte meelt olevat. The Wall Streetile antud intervjuus märkis Ligi, et euroga ühinemine on oluline signaal välismaailmale, süstides usaldust turgudesse. Tema sõnul on Eesti liiga väikene omamaks iseseisvat rahanduspoliitikat, sest keegi ei usus väikestesse valuutadesse.
Iirimaa kriis ei pane Ligi liitumise pärast muretsema öeldes, et Eesti usub, et eurotsoon on nüüd tugevam kui ta oli seda 2004. aastal, mil Eesti EL-iga liitus. Varem peidus olnud probleemid on päevavalgele kerkinud ning eelarvedefitsiidi rikkumistesse ning laenureeglitesse suhtutakse palju tõsisemalt. Kui mõni eurotsooni riik vajab abi, maksab ka Eesti oma osa.
Endine Tallinna Ülikooli majandusprofessor Ülo Ennuste sõnul on euroga liitumine oluline samm usaldusväärsema majanduse poole, kuid see on siiski samm tihedas poliitilises udus. Tema sõnul mõjutab ka tuleva kevade parlamendivalimisi tõenäoliselt euro küsimus.
Hoolimata euroskeptikute väljaütlemistest, on mitmed kauplejad Tallinnas ja selle ümbruses uue valuuta suhtes positiivselt meelestatud ning usuvad, et euro toob stabiilsuse ning investeeringud siia regiooni.
http://online.wsj.com/article/SB1000142405274870417040457562466008044974...

REUTERS
UK to host first Nordic-Baltic summit in January

23.11.2010

Tuleva aasta jaanuari keskel kohtuvad Londonis Ühendkuningriigi, Põhjala ning Balti riikide peaministrid, et arutada Põhja-Euroopa ees seisvaid probleeme. Kohtumisest võtavad osa Ühendkuningriigi, Rootsi, Taani, Soome, Norra, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid, et arutada Põhja-Euroopa majanduste ees seisvaid väljakutseid, edastas Ühendkuningriigi välisministeerium. Ühendkunigriigi peaminister David Cameron sõnas, et kohtumisest võtavad osa üheksa samade probleemidega silmitsi seisva riigi esindajad.
Lisaks valitsusjuhtidele võtavad kohtumsiest osa ka nende riikide poliitikakujundad, ettevõtjad ning äriliidrid.
http://uk.reuters.com/article/idUKTRE6AM33Y20101123

AFP
Jarvi quits as chief conductor in homeland Estonia

18.11.2010

Maailmakuulus tippdirigent, maestro Neeme Järvi teatas neljapäeva varahommikul oma tagasiastumisest ERSO kunstilise juhi kohalt. Järvi sõnul on tal tunne nagu kunagises nõukogude süsteemis, kus valitsus lahendab probleeme sarnasel moel.
Kultuuriminister Laine Jänes vallandas esmaspäeval ränkadele juhtimisvigadele viidates ametist ERSO dirktori Andres Siitani, mis ärritas Järvit, sest minister ei olnud temaga selles osas nõu pidanud. Tagasiastumine seab kahtluse alla orkestri planeeritud ringreisid Jaapanis, Lõuna- Koreas ja USA 2012. ja 2013. aastal.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5igvg5P7nK6TY57Q3U9-S7...

PANARMENIA
Estonia also interferes in Karabakh conflict settlement

23.11.2010

Eesti välisminister Urmas Paet ütles, et dialoog EL-Venemaa viisa küsimuses peaks jätkuma, kuid enne viisavabaduse kehtestamist tuleks täita kõik tingimused. Tema sõnul on oluline, et Euroopa Liit tunnustaks Gruusia territoriaalset terviklikkust ning julgustaks Venemaad lahendamaks Karabahhi konflikte. Samuti on Paeti arvates oluline Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga
http://www.panarmenian.net/eng/world/news/57207/Estonia_also_interferes_...

WHITTIER DAILY NEWS
Whittier Area Community Church pastors travel to Estonia

23.11.2010, Mike Sprague

Bill Ankerberg, vanempastor Whittieri kirikus Kalifornias on Eestisse reisinud koos oma koguduse liikmetega juba 12 aastat. Tema sõnul ei taha Põhja-Euroopa ameeriklasi pikaajalistesse suhetesse ning just suhete loomise eesmärgil mindigi oktoobris Eestisse, et leida viise, kuidas üksteist aidata ja vastastikuselt kasulik olla.
http://www.whittierdailynews.com/news/ci_16694943#ixzz16BEOKJJG

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
The Princess who is trying to make Estonia love the euro

21.11.2010, Nick Meo

Esimesest jaanuarist liitub Eesti eurotsooniga, mis Iirimaa sündmuste kõrval tekitab majanduslikke hirme. Euroopa printsess telereklaamides ning Euroopa Komisjoni poolt saadetud 450 000 plastikkalkulaatorit peaksid eestlasi veenma eurot armastama. Ühtlasi saadeti valituse poolt laiali ka tuhandeid reklaamlehti naeratava kurega, kes eurot nagu lapsi kohale kannab, ning rahavahetust lõbusas vaimus proovib kujutada.
Kuid euroga ühinemise päeva lähenedes kardavad paljud eestlased, et see, mis juhtuma hakkab on kaugel millestki lõbusast. Viimatised küsitlustulemused näitasid, et 58 protsenti 1,3 miljonist inimesest on rahulolematud euroga liitumise suhtes. Nende kahjuks ei ole sellest enam aga pääsu. Ligi 45 miljonit euro rahatähte ning 194 miljonit euromünti on toimetatud Eesti Panka. Tallinna Ülikoolis toimunud avalikul kohtumisel hoiatas professor Raig selle eest, et Eesti kui üks vaesemaid Euroopa Liidu riike peab õige varsti ehk ühinema ka Iirimaa abipaketiga. Tema sõnul ei arutatud euroga ühinemise üle kunagi rahvaga ning nüüd tunnistab valitsus, et peab kandma oma osa abipaki koormas.
Aasta tagasi näis olukord hoopis teine, mil EL üht tõsisemat kriisi põdenud Eesti oli mitmeid aastaid kannatanud ning viimaks võimeline euroalaga ühinema. Valijatele lubati, et nende pingutused saavad tasutud. Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Rossi sõnul ei ole paanikaks siiski põhjust ning keegi otuseid ümber mõelda ei kavatse.
Tavainimeste teine peamine mure on hinnatõusu hirm. Valitsuse vastus sellele on Õiglase Hinna kampaania, mis põhjamaist kultuuri ja ausust arvestades võib õnnestudagi.
http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/estonia/8148863/The-Pri...

THE GUARDIAN
Sue Perkins: My greatest mistake

20.11.2010

Televisiooni saatejuht Sue Perkins räägib oma suurimast veast, mil ta nimetas Eesti rahandusministrit tüütuks. Ta on räägib ajast, mil ta töötas ühes firmas uurides ühinemisi ja ülevõtmisi ning pidi tegema paljusid telefonikõnesid, enmus neist tema ametitasemega sarnastele inimestele või ajutiselt töötutele. Ühel päeval tuli tal kiireis äriasjus helistada numbril, kust pidi vastama keegi juht Tallinnast. Teadmata, kellele ta oli helistamas, vuristas ta üleolevalt telefoni, et vastuvõtja räägib päris igavat juttu. Pärast mõnetist pausi kostis talle vastuseks, et ta on helistanud Eesti rahandusministrile. Aasta oli siis 1993, mil autori sõnul jagati kergekäeliselt erinevate Ida-Euroopa poliitikute mobiilinumbreid. Ülestunnistuse valguses esitab naine ka südamlikud vabandused Eesti rahandusministrile.
http://www.guardian.co.uk/money/2010/nov/20/sue-perkins-my-greatest-mistake

THE ECONOMIST
Farewell to eastern Europe

22.11.2010

On aeg pakkida kokku vanad stereotüüpid. Kõigest kaks aastakümmet pärast kommunismi tolmumist on Ida-Euroopa jõudnud selleni, et ei erine millegi poolest kunagise raudse eesriide taha jäänud lääneriikidest. Kadunud on stereotüüp, et Ida-Euroopa riigid on ebastabiilsed ja kaootilised. Pea kõige kauem võimul püsinud peaminister Euroopas on Andrus Ansip, kes on ametis alates 2005. aastast.
Minema võib visata ka eelarvamused korruptsiooni osas, kus vahe on pigem põhja ja lõuna kui ida ja lääne riikide vahel. Eesti ja Sloveenia korruptsioonivastased näitajad on selles osas paremad kui Hispaanial, Itaalial või Portugalil. Eesti liitub eurotsooniga 2011. aasta algusest, tuues sellega sisse investoreid, samas kui riigid nagu Kreeka langevad ohutsooni. Rumeenia ja Bulgaaria vahel avatakse 2011. aasta lõpus uus sild, tuues lõpu Euroopa kõige skandaalsemale pudelikaelale. Samuti ei tohiks marginaliseerida kunagisi kommunismiriike dipolomaatilises mõttes. Poola sõbralikud suhted Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaaga viivad ta 2011. aastal suurte poiste mängumaale. Obama administratsioon korraldab seni kõige suuremad sõjalised õppused Balti riikides. Jõudsalt edeneb ka Venemaa ida ja lääne vahelise gaasimonopoli lõhkumine.
Seega on 2011. aasta lõpuks paljudes uutes EL riikides elu palju parem kui kunagi varem nende ajaloos. Oleks aeg leida uus nimi neile riikidele, näiteks Euroopa arenevad riigid (the “advancing countries of Europe”).
http://www.economist.com/node/17493330?story_id=17493330&CFID=154502684&...

FINANCIAL TIMES
Cameron woos Nordic nations

24.11.2010, George Parker

Tuleva aasta jaanuari keskel kohtuvad Londonis Ühendkuningriigi, Põhjala ning Balti riikide peaministrid, et arutada Põhja-Euroopa ees seisvaid probleeme.Kohtumisest võtavad osa Ühendkuningriigi, Rootsi, Taani, Soome, Norra, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid, et arutada Põhja-Euroopa majanduste ees seisvaid väljakutseid. Ühendkunigriigi peaminister David Cameron sõnas, et kohtumisest võtavad osa üheksa samade probleemidega silmitsi seisva riigi esindajad.
Peamiste teemadena arutletakse Põhjamaade edulugusid 90´ndate alguse majanduskriisist ühteteks juhtivateks majandusriikideks tõusmisel, sotsiaalpoliitikat ja energiaküsimusi. Diplomaatide sõnul tuli kohtumise idee Briti valitsuselt pärast Cameroni valimisi ning oli etusiastlikult vastu võetud Põhjala ja Balti riikide poolt. Ka juba praegu töötavad kohtumisel osalevad valitsused koostöös, kuid rohkem pööratakse kohtumisel tähelepanu ka ettevõtlusele ja rohelisele energiale.
http://www.ft.com/cms/s/0/1d6ce3e2-f731-11df-9b06-00144feab49a.html#axzz...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Digitales Schlachtfeld

19.11.2010, Matthias Kolb

NATO valmistub end kübersõja eest kaitsma. Maailma esimene kübersõda toimus 2007. aastal Eestis, kus siiani uusi rünnakuid kardetakse. Autor külastab NATO Küberkaitsekeskust. Arvutite taga istuvad 30 IT-eksperti ning mõtisklevad 21. sajandi sõja üle. Lissaboni kohtumisel arutletakse samuti virtuaalse sõja teemadel. 2008. aastal loodud keskuse juhi Ilmar Tamme sõnul pole nende tööks riikide IT-probleemide lahendamine, vaid aru saada, kuidas on digiajastu sõjaväe tööd muutnud. Esimene kübersõda leidis aset 2007. aastal Eestis, kui riigi valitsus laskis eemaldada nõukogude aegse pronssõduri kuju. Sellele järgnes märatsemine tänaval ning küberrünnak valitsuse jms veebisaitidele. Arenenud IT-riiki loodi pärast seda küberkaitsekeskus, kus lisaks Eestile töötavad esindajad Lätist, Leedust, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Ungarist ja Slovakkiast. Eksperdid analüüsivad juba toimunud küberrünnakuid Eestis, Leedus ja Gruusias ning valmistavad ette käitumismudeleid järgmiste rünnakute tõrjumiseks. President Toomas Hendrik Ilves on rõhutanud, et ka küberrünnakut NATO liikmesriigi vastu peaks käsitletama artikkel 5 all. Jurist Ene Tikk sõnul tuleb mõistet „küberrünnak“ kasutada vaid siis, kui rünnaku tagajärjed on sama laastavad, kui see oleks olnud tavarünnaku puhul. President Ilvesel on hea meel, et NATO peasekretär A.F. Rasmussen on küberkaitse olulisust mõistnud.
1,4 miljoni elanikuga Eestis saab hääletada ning osta parkimis- ja sõidupileteid Interneti teel. Ekspert Hillar Aarelaiu sõnul tuleb neil keskuses igapäevaselt valmis olla kiireks tegutsemiseks ootamatu rünnaku korral.
http://www.sueddeutsche.de/politik/nato-gipfel-in-lissabon-cyberkrieg-di...

Raus aus den Alten Gassen

18.11.2010, Stefan Fischer

Tallinna elanikud avastavad järk-järgult, et nad mere ääres elavad ja ehitavad linna nii ümber, et seda ka näha on. Nõukogude võimu ajal oli Eesti piiriala, kus arhitekt Andrus Kõresaare sõnul ei tohtinud ehitada maju vaatega merele, sest seal asus lääs. Hoolimata sellest elavad tallinlased senini paneelmajades ning näitavad väliskülalistele uhkusega vanalinna. Läbi vanalinna mere poole jalutades kohtame Rotermanni kvartalit, üht ambitsioonikat projekti pealinnas. Ka selle kvartali ümberehitamisest võttis Kõresaar osa. 150 aastat oli Rotermanni kvartal tööstusala, kuid nüüd on see saanud uue elu. Piirkond on sooja ja tulederohke kujundusega ning koduks mitmetele ettevõtetele ning ka Tallinn 2011 kultuuripealinna kontorile. Majandusraskuste tõttu on piirkond veel lõpuni ehitamata. Kõresaare sõnul viiakse läbi mitmeid põnevaid projekte, et Tallinn keskaegseks muuseumiks ei muutuks. Näiteks ehitatakse vanadesse sõjaväeangaaridesse mere ääres meremuuseum ning sadama kõrval asuvaid laohooneid on hakatud kultuuriürituste läbiviimiseks kasutama. Finantsprobleemide tõttu ei saada kõiki ehitusi valmis 2011. aastaks, kuid kultuuripealinna SA eraldab mitmele projektile lõputöödeks ekstra raha. Kalamaja piirkond elas eelmisel aastal läbi renessansi, kui paljud noored inimesed sinna elama kolisid. Lisaks mainitakse vaatamisväärsustena KUMU ning Kadrioru parki.

WELT
Der Vergleich: Wie viel Kultur steckt in Tallinn und Turku?

21.11.2010, Heike Weichler

2011. aastal reklaamivad Turku ja Tallinn end kultuuripealinnadena. Nende kaugus on vaid 200 km ning mõlema vanus üle 800 aasta. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandisse ning on siiani üks paremini säilinud keskaegseid vanalinnu Euroopas. Turku on umbes 30 tulekahjus ning II maailmasõja aegses pommitamises kahjustada saanud. Siiski on linn korduvalt üles ehitatud. Praegune linna plaan loodi 1827. aastal. Tallinna kesklinnas saavad külalised ööbida luksuslikes ajaloolise miljööga hotellides nagu Kolm Õde ja Telegraaf. Turku külastavad peavad pettuma, kui nad luksushotelle otsivad. Linna pärliteks võib pidada juugendstiilis villat Park Hotell, samuti Radisson Blu Marina Palace Hotelli ning mere ääres asuvat Best Western Hotel Seaporti. Tallinna söögikohti iseloomustavad moodsa käsitlusega traditsioonilised eesti toidud. Parimaks toitlustuskohaks võib pidada restorani Mekk, kohvikuks Kehrwiederit, loungeks Clazzi ja klubiks Hollywoodi. Turkut iseloomustavad samuti traditsioonilis toite pakkuvad kohad, nagu Mami ja Cindy. Tallinnas on 400 000 elaniku kohta tohutult muuseume, lausa 27. Lisaks on vaatamisväärsustest imetlusväärsed Toompea ja Kadriorg. Turkus on vähem muuseume, kuid see-eest väga huvitavaid nagu sadamas 1280. aastast pärit kindluses asuv meremuuseum. Mõlemas linnas saavad külalised vanalinnas osta palju linnadele omaseid meeneid. Kultuuripealinnana reklaamib Tallinn end kui „linn mere ääres“, Turku seevastu kui „põlev Turku“.
http://www.welt.de/print/wams/reise/article11100804/Der-Vergleich-Wie-vi...

Nato macht auf der Suche nach ihrer Zukunft dem Kalten Krieg ein Ende

21.11.2010, Stefanie Bolzen

Artiklis arutletakse, kas Venemaast saab pärast Lissaboni kohtumist NATO sõber. Eestit mainitakse riigina, kus on teravnenud suhted venelastest vähemusega.
http://www.welt.de/print/wams/politik/article11122039/Nato-macht-auf-der...

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Zu Land, zu See, zu Luft und im Cyberspace

18.11

Artikkel küberkaitsest. Eestit mainitakse riigina, kus 2007. aastal toimus esimene küberkallaletung.
http://www.fr-online.de/politik/zu-land--zu-see--zu-luft-und-im-cyberspa...

HAMBURGER ABENDBLATT
Musterland im hohen Norden

20.11.2010, Olaf Preuss

Samal ajal kui eksperdid euro jätkusuutlikkuses kahtlevad valmistub Eesti 1. jaanuarist uut valuutat kasutusele võtma. Eesti peaminister Andrus Ansip näitab külas olevale Saksamaa presidendile oma Tallinna vanalinnas asuvaid tööruume. Tähelepanuväärne on maja töökorralduses see, et kõik toimub Interneti teel. Eestis suhtlevad poliitikud valijatega Interneti teel, samuti ostavad kodanikud bussipileteid Internetist. Tehnika areng on riigi üks tunnussõnu. 1. jaanuarist on Eesti esimene riik, kes pärast majanduskriisi euro kasutusele võtab. Peaminstri sõnul toob uus valuuta kaasa riigi majandusse stabiilsust. A. Ansip peab Eestit imeriigiks, mis pärast 1991. aasta taasiseseisvumist kiiresti edu on saavutanud. Kuigi 2007. aastal tabasid ka Eestit majandusraskused ning tööpuudus on tõusnud 20%-ni, on riik suutnud hoiduda suurtest võlgadest.
http://www.abendblatt.de/wirtschaft/article1702032/Musterland-im-hohen-N...

„Die EU ist eine neue Hanse“

14.11.2010, Olaf Preuss

17. riigina EL-s ja esimese riigina endisest Nõukogude Liidust võtab Eesti 1. jaanuarist kasutusele euro. Hoolimata majanduskriisist on suutnud väike riik hoida defitsiiti 1,7% ning riigivõlga 7,2% juures. Võrdluseks, Saksamaa riigivõlg on 75,4%. Eestile on peaministri sõnul euro kasutuselevõtt kasulik, kuna see taastab pärast majanduskriisi välisinvestorite usalduse riigi suhtes ning muudab Eestit üleüldiselt atraktiivsemaks. Ühisraha kasutuselevõtust võidavad ka kodanikud, kes valuutavahetuse eest enam tasuma ei pea. 9 teist riiki soovisid samuti eurot kasutusele võtta, kuid see õnnestus vaid Eestil, kuna riik võttis kasutusele jäigad poliitikad. Küsimuse peale, kas Kreeka peaks eurotsoonist välja vistama, vastas peaminister, et kõik ühisraha kautusele võtnud riigid peaks pidevalt jälgima ranget rahapoliitikat, et vältida taolisi olukordi nagu juhtus Kreekas. Rangest rahapoliitikast hoolimata toetab enamus Eesti elanikkonnast euro tulekut. Eesti on uhke Skype ning kõrgelt arenenud riiklike internetilahenduste üle. Saksamaa on peaministri sõnul aina tähtsamaks muutuv kaubanduspartner. Angela Merkelit peab A. Ansip üheks parimaks Euroopa liidriks. Euroopa Liitu peab peaminister uueks Hansa Liiduks, kus omavaheline hea läbisaamine on kõige aluseks.

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Wie schaffte Estland den Weg aus der Krise?

17.11.2010

Majandusrakustega võitlemiseks võttis see riik majanduse ergastamise asemel kasutusele radikaalse säästueelarve. Eesti ei kuulu suurimate, küll aga huvitavamate EL liikmesriikide hulka. Säästuleelarve võttis riik vastu hoolimata alla 10% riigivõlast. Pärast 2008. aastat on riik kulutusi 2% võrra ja ametnikkonda 5% võrra vähendanud, pensione kärpinud ning töölepinguseadust muutnud. Kuidas eestlsed oma riigi ühiste jõupingutustega kriisist välja aitasid ning miks Eesti euro saamise üle rõõmustab - sellest räägib riigi president Toomas Hendrik Ilves ametlikul visiidil Austrias.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/eastconomist/611216/Wie-schaffte-Es...

NATO: Gemeinsam gegen Cyber-Attacken verteidigen

18.11.2010

Artikkel räägib küberrünnaku ohtudest ning vajadusest teemat Lissaboni kohtumisel käsitleda. Eestit mainitakse kui maad, kus 2007. aastal toimus esimene laiaulatuslik küberrünnak riigi vastu.
http://diepresse.com/home/techscience/internet/sicherheit/611275/NATO_Ge...

DER STANDARD
"Euro-Beitritt ein Schritt, die Krise zu überwinden"

23.11.2010, Alexander Fanta

Euro kasutuselevõtmine aitab president Toomas Hendrik Ilvese arvates riigil majandusraskustest üle saada. Majanduskriisi ajal soovisid lääne riigid kiirelt majanduskasvu taastada. Ida-Euroopa riigid seevastu üritasid taastada vundamenti. Poola, Slovakkia ja Eesti rahandusega tegelevad poliitikud on viimastel aastatel olnud palju vastutustundlikumad kui nende ametikaaslased läänes. Eesti pole veel majandusraskuseid ületanud ning kohest kergendust ei too ka euro kasutusele võtmine, kuid pikas perspektiivis tasub see ära. Samuti jälgib Eesti, mis toimub Lätis ning Leedus ning vajadusel panustab nendesse riikidesse rahalise abiga regiooni stabiilsuse hoidmiseks. Venekeelsete kodanike tööpuudust peab president pigem regionaalsesks, mitte etniliseks probleemiks. Eestis puuduvad samuti vene parteid nagu teistes Balti riikides. President Ilves ei pea õigeks, et Vene Föderatsiooni kodanikud viisavabalt EL-i reisida saavad enne kui seda lubatakse Ukraina ja Moldova kodanikele.
http://derstandard.at/1289608584049/Estlands-Praesident-Euro-Beitritt-ei...

Estlands Staatspräsident verteidigt Euro-Einführung

23.11.2010

Hoolimata kriisist Iirimaal rõõmustab Eesti euro kasutusele võtmise üle, hoolimata probleemidest, mis sellega kaasneda võivad. Nende sõnadega kaitses president Toomas Hendrik Ilves Austria presidendi Heinz Fischeriga kohtumisel Eesti tahet 1. jaanuarist kasutusele võtta euro. Ilvese sõnul on Eesti majandusprobleemid erinevalt teistest euroriikidest tingitud ühisraha puudumisest. Eesti on valmis Kreekat, Iirimaad ja Portugali rahaliselt kriisist üle saamisel abistama, sest tegemist on laenuga, mis hiljem tagasi makstakse. Eesti ja Austria vahelisi suhteid pidasid mõlema riigi presidendid suurepäraseks. Koostööd soovitakse Fischeri sõnul teha kultuuri ja hariduse vallas ning ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatuse saamisel.
http://derstandard.at/1289608557702/Trotz-Irland-Krise-Estlands-Staatspr...

KURIER
Der Euro rollt nach Osten

21.11.2010, Margaretha Kopeinig

EL-i musterõpilane võtab hoolimata kriisist Iirimaal kasutusele euro. Eesti on selleks hästi valmistunud. Nõmme turul müüjaid küsitledes selgub, et kõige paremini müüvad ökoloogiliselt puhtad tooted ning müüjad ei kavatse pärast euro tulekut hindu tõsta. Euro vastaseid leidub Eestis vähe. Nende sõnavõttusid võib leida Internetist, mis arenenud IT-riigia igal pool tasuta levib. Tarbijakaitseameti juhataja Anna Turetski sõnul jälgitakse hindu poodides pingsalt, kuna 75% kodanikest kardab hinnatõusu. Riigis, kus minimaalne sissetulek on 268 eurot (netto) mõjuks kardetav hinnatõus rängalt. 80% tallinlastest usub, et on euro tulekust piisavalt informeeritud, kuid maapiirkondades ning vähemusrahvuste hulgas on arv palju madalam. Valitsus saatis rohkem kui poolele miljonile majapidamisele eurokalkulaatorid, mida paljud elanikud peavad kasutuks. Mõned päevad tagasi sõitsid läbi Tallinna vanalinna rahaautod, mis Soomest 1. jaanuarist kasutusele võetavad eurorahad kohale tõid. Euro saamiseks võttis riik kasutusele säästueelarve, mille kärbiti sotsiaalkulutusi ning ametnike palkasid. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn peab Eestit EL-i musterõpilaseks.
http://kurier.at/wirtschaft/2051780.php

"Nur mit ausgeglichenem Haushalt ist man wettbewerbsfähig"

21.11.2010, Margaretha Kopeinig

Jürgen Ligi on 2009. aastast Eesti rahandusminister ning sai hiljuti parima rahandusministri tiitli Euroopas. Ligi usub, et sai tiitli riigi finants- ja maksunduspoliitika eest, mis kogu riigi eelarvet stabiilsena hoidis. Majandusraskustesse sattunud riikides peab Ligi probleemide põhjusteks distsipliini puudumist ning liigset optimismi. Rahandusminister peab lääneriikide sotsiaalkulutusi liiga kõrgeks. Eestlased ei protesteeri Ligi sõnul kokkuhoiu pärast seetõttu, et nad on sotsialistlike ideede suhtes skeptilised. Kui raha pole, ei saa seda ka rohkem välja anda. Kui Ligi partei kevadistel valimistel võidab, tulevad võimule parempoolsed. Minister usub, et hoolimata suurest tööpuudusest suudab Reformierakond võita. Ligi arvates pole eestlased euro suhtes liialt skeptilised. Loomulik on karta võimalikku hinnatõusu ning tunda kahju oma raha kadumise pärast. Ligi usub, et euro jääb hoolimata raskustest püsima ning Eestil on viimane aeg ühisraha kasutusele võtta.
http://kurier.at/wirtschaft/2051781.php

WIRTSCHAFTSBLATT
Kulturskandal in Estland: Neeme Järvi kündigt aus Protest

18.11.2010

Skandaal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja kultuuriministri Laine Jänese vahel süveneb. Pärast seda, kui Laine Jänes ERSO juhi Andres Siitani vallandas, lahkus ametist ka dirigent Neeme Järvi. Järvi on solvunud, et Siitan ilma temaga läbi arutamata vallandati. Järvi oli enne 1980. aastal Eestist lahkumist Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ning tema unistus oli taas selle orkestriga töötada. Nüüd on see unistus rikutud. Opositsiooniparteid on avaldanu soovi kultuuriministrit umbusaldada.
http://www.wirtschaftsblatt.at/home/international/wirtschaftspolitik/kul...

AUSTRIAN INDEPENDENT
Estonia 'looks forward' to Euro despite Irish woes

23.11.2010

Eesti president on rõhutanud riigi soovi kasutusele võtta euro, seda ka kohtumisel Austria presidendi Heinz Fischeriga. Ilvese sõnul ei karda Eesti süvenevaid majandusraskuseid. Senised raskused on tekkinud hoopis euro puudumise tõttu. Eesti on 17. riik, mis võtab kasutusele EL-i ühisraha. Eesti ja Austria vahelisi suhteid pidasid mõlema riigi presidendid kohtumisel suurepäraseks. Koostööd soovitakse Fischeri sõnul teha kultuuri ja hariduse vallas ning ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatuse saamisel. 2006. aastal ametisse astunud president Ilves kohtus veel Viini linnapea Michael Häupl’ga ning mitmete muude poliitikute ja äriinimestega.
http://austrianindependent.com/news/Politics/2010-11-23/5416/Estonia_'looks_forward'_to_Euro_despite_Irish_woes

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Sommet des pays baltes et nordiques en janvier prochain à Londres

23.11.2010

Tuleva aasta jaanuari keskel kohtuvad Londonis Ühendkuningriigi, Põhjala ning Balti riikide peaministrid, et arutada Põhja-Euroopa ees seisvaid probleeme. Kohtumisest võtavad osa Ühendkuningriigi, Rootsi, Taani, Soome, Norra, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid, et arutada Põhja-Euroopa majanduste ees seisvaid väljakutseid, edastas Ühendkuningriigi välisministeerium. Ühendkunigriigi peaminister David Cameron sõnas, et kohtumisest võtavad osa üheksa samade probleemidega silmitsi seisva riigi esindajad.
Lisaks valitsusjuhtidele võtavad kohtumsiest osa ka nende riikide poliitikakujundad, ettevõtjad ning äriliidrid.
http://tempsreel.nouvelobs.com/actualite/monde/20101123.FAP1417/sommet-d...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Katse kohti ulospääsyä

22.11.2010, Heikki Aittokoski

NATO tippkohtumisel Lissabonis läks põhitähelepanu Afganistaani teemale. NATO annab Afganistaanile neli aastat aega, et saada Afganistaani julgeolekujõud niikaugele, et rahvusvahelised lahingüksused võiksid riigis oma tegevuse lõpetada. Pärast 2014. aastat peaks Afganistaanis olema vaid väljaõppega tegelevad välisüksused.
Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo hindab 2014. aasta tähendust järgmiselt: "See on tugev sõnum sellest, et me ei taha sinna jääda alatiseks. Teisalt on järkjärguline üksuste vähendamine tasakaalus reaalsusega. Loodan, et suudame seda graafikut järgida.”
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenib 150 Eesti kaitseväelast.

"Viileiden suhteiden aika on ohi"

22.11.2010, Heikki Aittokoski

NATO pakkus laupäeval Venemaale võimalust osaleda ühise raketikilbi loomisel.
Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo kommentaar NATO-Venemaa suhete kohta Helsingin Sanomatele: “Venemaa, see on tõsiasi ning meie tegevuskava on sihipärane. Me teeme Venemaaga koostööd, kui see on võimalik ning peame kinni oma põhimõtetest, kui oleme eriarvamusel.”

Sami Lotila haukkuu virolaisia tyhmiksi

20.11.2010, Kaja Kunnas

Sami Lotila ägedad kolumnid Õhtulehes on tekitanud Eestis pahameelt.
Õhtuleht on avaldanud Lotila kolumnide sarja kahe aasta jooksul umbes korra kuus. Need on löönud internetis kommentaaride rekordeid. Novembris on torm levinud ka internetist väljapoole. Lotila on tõusnud päevakajaliste saadete ja juhtkirjade antikangelaseks.
Paljude eestlaste rahvuslikku uhkust riivanud Hymy peatoimetaja Lotila on Eestis kuulsam kui Soomes. Lotila ise on tekkinud olukorra ja kõmuga rahul. «Mida muud üks kolumnist võiks soovida?”

Viron Kansallisen sinfoniaorkesterin johtajalle potkut

18.11.2010

ERSO direktori Andres Siitani ja kultuuriministri Laine Jänese avalik tüli viis nädala alguses Siitani vallandamiseni. Minister süüdistas Siitanit juhtimisvigade ja orkestri majandusraskuste tõttu.
ERSO kunstiline juht Neeme Järvi kaitses oma avalikus kirjas Siitanit ning nimetas tema vallandamist “rahvuslikuks kuriteoks”.

Kapellimestari Neeme Järvi erosi orkesterista

19.11.2010

ERSO kunstiline juht Neeme Järvi teatas neljapäeval oma tagasiastumisest. Ta teatas oma lahkumisavalduses, et tema unelmad on purustatud ning soovitas kultuuriministri Laine Jänese tagasiastumist.
“Ma ei taha seda, aga ma olen sunnitud lahkuma ERSO kunstilise juhi kohalt. Kohalt, mis on olnud minu elu unistus ja see on suudetud ära rikkuda,” kirjutas Järvi oma avalduses.
Järvi esitas oma lahkumisavalduse, kuna ERSO direktor Andres Siitan vallandati nädala alguses. Kultuuriminister Jänes süüdistas mõlemat orkestri majandusprobleemide tõttu.

TURUN SANOMAT
Itämeren kaasuputkesta valmiina jo 600 kilometriä

17.11.2010

Läänemerd läbiva maagaasi torujuhtmest on valmis juba pool, viie erineva riigi vetesse on asetatud üle 600 km torujuhet. Nord Streami tegevjuht Matthias Warnigi sõnul kulgeb hange plaanipäraselt, ollakse nii eelarves kui ka ajagraafikus. Gaasi transporti Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse alustatakse 2011. aasta lõpus.
http://www.ts.fi/online/talous/174883.html

Lemminkäisen tilat tutkittiin Viron tiehallintojutussa

17.11.2010, STT

Eesti kaitsepolitsei otsis nädala alguses läbi ka teedeehitaja Lemminkäineni Eesti kontori seoses uurimisega, milles süüdistatakse Eesti maanteeameti juhti ja majandusministeeriumi kantslerit riiklike teehangete nõuete rikkumises.
Uurimine puudutab teehanget, mille pakkumise Lemminkäinen algselt võitis, kuid Nordeconi kaebuse järel selle kaotas. Lemminkäineni kommunikatsioonijuhi Kati Renvalli sõnul pole Lemminkäinen antud juhtumis siiski kahtlusalune.
http://www.ts.fi/online/talous/174940.html
(Samal teemal ka Lemminkäinen ratsattiin Viron tiehallinnon rikosepäilyssä, STT, Helsingin Sanomat, 18.11.2010; Viro ratsasi Lemminkäistäkin rikosepäilyssä, STT, BNS, Kaleva, 18.11.2010 ja Lemminkäistäkin ratsattiin Viron tiehallinnon rikosepäilyssä, Kauppalehti, 17.11)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Armeijan vaatetus virolaistui

22.11.2010, Asko Hynninen

Suur osa Soome sõjaväelastest marsib mundrites, mis on õmmeldud Eestis.
Riiklik ettevõte Valtion Pukutehdas läks aastatuhande alguses pankrotti, mistõttu ostetakse mundrid hankega eraettevõtetelt. Mõne aasta eest korraldas Soome kaitsevägi hanke mundrite ostmiseks, mille võitis Topper Uniform. Ettevõte asub küll Lietos, kuid nende tootmine paikneb Eestis.
See on kaasa toonud probleeme, näiteks kui sõjaväelase auaste tõuseb, tuleb mundrikuub saata auastmetunnuste muutmiseks Eestisse.
Aastas tellib Soome kaitsevägi eraettevõtetelt mundreid kokku 15-20 miljoni euro eest.

KALEVA
Viro pelkää euron tuovan hinnannousua

18.11.2010, Vesa Somppi

Eesti võtab järgmise aasta alguses kasutusele euro. Valitsus kinnitab, et rahavahetus ei tõsta hinda, kuid rahval on teine arusaam. Arvatakse, et euro saabumine tõstab hindu 10-20% võrra.
Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse sõnul lisandub hirmu seda rohkem, mida lähemale rahavahetus jõuab. Eurole üleminekut toetab nüüdseks vaid pool elanikkonnast. Suurimad eurotoetajad on noored, töötav elanikkond ja ärimaailm. Noored ja töötav elanikkond loodab ka palkade tõusule.
Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul põhjustab hindade tõusu maailmaturu hindade tõus, kuid seda on raske rahvale selgitada.
Madalapalgalistele eestlastele on raske leppida toiduainete hindade tõusuga.
Euro kaustuselevõtuks on tehtud juba kaua ettevalmistusi, rahvale on jagatud infot ja eurokalkulaatoreid.
Eesti on toibunud 2008. aastal alanud majanduskriisist üllatavalt hästi. Pentuse sõnul on hästi toime tuldud tänu valitsuse kiirele reageeringule.
Selle tulemusena on toetus valitsusele kasvanud ja Reformierakonna ja IRLi moodustatud valitsusliidu jätkamine näib tõenäoline olevat ka järgmisel kevadel toimuvate Riigikogu valimiste järel.
(Samal teemal ka Virolaiset epäilevät euroa, Turun Sanomat, 20.11 http://www.ts.fi/online/talous/175519.html)

Viron kulttuuria 15 vuotta

19.11.2010

Oktoobris möödus 15 aastat sellest, kui Lennart Meri avas Eesti esimese kultuuri-instituudi väljaspool Eestit – Helsingis tegutsev Eesti Instituut tähistaski Helsingis toimuval Mardilaadal (20.–21.11) oma 15. sünnipäeva. Üritusel esitleti ka raamatut „Imede aeg“ („Ihmeiden aika“), mis kirjeldab Eesti arengut taasiseseisvumise-järgse kahe aastakümne jooksul.
Kakskeelses teoses kirjutavad president Toomas Hendrik Ilves, Mart Meri, Jaakko Blomberg, Erkki Bahovski, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Erik Terk, Jan Kaus, Anu Liivak ja Kulle Raig. Lisaks on raamatus rohkelt fotomaterjali instituudi 15st tegevusaastast.

Arctic Sean kaappausjuttu eteni syyttäjälle

19.11.2010, STT

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisest osa võtnud kuue isiku kriminaalasi anti üle Venemaa peaprokuratuurile. Kõik kuus on oma süüd eitanud.
Vene meedia andmetel oli kaaperdajate hulgas neli lätlast, kaks eestlast ja kaks venelast. Nende juht, lätlane Dmitri Savins, kes on oma süüd tunnistanud, on mõistetud seitsmeks aastaks vangi. Andrei Lunev, kes samuti süüd tunnistas, sai viis aastat vabadusekaotust.
Asjaga on seotud ka üheksas kahtlusalune, kes olevat aidanud kaaperdajaid Eestist.
Vene ametivõimud on tunnistanud, et nad teadsid laeva asukohta kaaperdamise järel, kuid andsid meediale valeinfot, et kaitsta kinnipidamisoperatsiooni.

Kiviniemi ärsytti SDP:tä vuokratyöstä

18.11.2010, Pekka Pohjolainen, STT

Soome peaminister Mari Kiviniemi süüdistab Soome sotsiaaldemokraatide erakonda (SDP) seoses Soome ettevõtete tegevusega Eesti renditööjõu vahendamisega Soome turule, mis sai alguse Eesti liitumisel EL-ga, kui kehtestati tööjõu vaba liikumise piirang kaheaastase üleminekuajaga.
SDP esimees Jutta Urpilainen tõrjus süüdistusi. Tema sõnul ei olnud Rootsis üleminekuaega ja seal maadeldakse samade renditööjõu probleemidega.
(Samal teemal ka Kiviniemi ärsytti sdp:tä vuokratyösyytöksillä, Pekka Pohjolainen, STT, 18.11, Aamulehti)

KAUPPALEHTI
Bulgaria pyrkii uudelleen euroon ensi vuonna

19.11.2010, Satu Hirvelä

Bulgaaria on endiselt huvitatud euroalaga liitumisest, hoolimata neist probleemidest, mida muud liikmesriigid on esile tõstnud. Bulgaaria rahandusministri Simeon Djankovi sõnul vajab euroala väga selliseid riike nagu Bulgaaria ja Eesti, kes on aastate jooksul ning eriti kriisi ajal tõestanud, et neil on konservatiivne majanduspoliitika ja väikesed võlad võrreldes ELi keskmisega. Eesti oli 16. riik, kes liitus euroalaga.

Fortum hävisi lämpökiistan Virossa

23.11.2010

Energiaettevõtte Fortum’i Eestis tegutsev soojustootja Fortum Termest ei saanud luba tõsta elektri hinda Pärnu piirkonnas. Eesti konkurentsiamet keeldus aasta tagasi kinnitamast Fortum Termest taotlust, millega ettevõte soovis tõsta soojusenergia hinda Pärnu piirkonnas 15% võrreldes 2009. aasta kevade tasemega. Konkurentsiameti otsuse järel viis Fortum asja kohtusse. Eesti kohus kinnitas oma otsuses riigi konkurentsiameti seisukohta.

Ministeri käynnisti koneen

18.11.2010, Josi Tikkanen

Rakveres kõlas Soome hümn, kui Innokas Medical avas novembri alguses oma uue tootmisliini ja tehase laienduse. Innokas Medical on meditsiinis kasutatavate tehnoloogiliste seadmete kavandamisele ja tootmisele spetsialiseerunud Soome firma.
Ettevõtte 1,2 miljoni euro suurune lisainvesteering on Rakveres teretulnud, uue tootmisliiniga seoses lisandub 10 töötajat olemasolevale 20le töötajale. Tehase laiendamist austasid oma kohalolekuga ka Eesti siseminister Marko Pomerants ja Rakvere linnapea Andres Jaadla. Sellest lähtuvalt kiidab Innokas Medicali tegevjuht Jouni Ihme eestlaste koostöövalmidust. Tema sõnul on Soomes raske pääseda isegi vallavanema jutule.
Innokas Medical lõi Rakverre tehase 2006. aastal, kuna Eestis on madalamad tööjõukulud. Samuti meelitab soomlasi Eestisse investeerima EL ehitusfondi kõrgem toetus.

SEURA
Sofi Oksanen menestyksen huipulla

18.11.2010, Hannu Toivonen

Persoonilugu Sofi Oksanenist. Kuigi Sofi Oksanen kogub oma romaaniga “Puhastus” maailmas tunnustust, ei pea ta arutelu võimaliku Nobeli-preemia üle mõistlikuks. Auhinnalaviini ja meediatsirkuse keskel on Oksaneni olemus püsinud rahulikuna, edu ja müügitulud ei ole kirjanikku muutnud. Edul on ka oma pahupool. Rahaga ei saa osta aega, mida ta kõige enam vajab. Oksanen ei osanud ette kujutada, et “Puhastus” tõlgitakse nii paljudesse erinevatesse keeltesse (36 tõlget), ta osaleb nende turustamisel nii palju kui võimalik. 2012. aastal ilmub tema järgmine romaan, mis käsitleb Eesti lähiajalugu.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РИА НОВОСТИ
Эстония осудила действия КНДР против Южной Кореи

23.11.2010, Николай Адашкевич

Välisminister Urmas Paet mõistis hukka Põhja-Korea rünnaku Lõuna-Korea Yeonpyeongi saarele ning väljendas muret, et see sõjaline provokatsioon seab ohtu rahu kogu regioonis.
http://www.rian.ru/world/20101123/300028213.html

Дни Сергея Довлатова пройдут в Таллине в августе 2011 года

22.11.2010

70ndatel elas Tallinnas vene kultuskirjanik Sergei Dovlatov, kes oma teoses “Kompromiss” räägib perioodist, kui ta elas Eestis. Dovlatovi päevad toimuvad Tallinnas augustis 2011, millega tähistatakse autori 70. sünniaastapäeva. Dovlatovi päevade raames toimuvad konverentsid, etendused, kirjandusüritused ja ekskursioonid, mis on lülitatud Tallinna Euroopa Kultuuripealinna 2011 ürituste kavasse.
http://rian.ru/culture/20101122/299500376.html
http://www.newizv.ru/news/2010-11-23/136809/
http://www.russkiymir.ru/russkiymir/ru/news/common/news14409.html

GUDOK.RU
Россия и ЕС намерены вместе бороться против транспортных кризисов

19.11.2010

Siim Kallase visiiti Moskvasse kajastasid eeskätt uudisteagentuurid ja kitsa suunitlusega erialaväljaanded. Regnum tõstis (Delfi vahendusel) esile Kallase avaldused seoses raskustega piiri ületamisel, viletsate teeolude, keeruliste tolliprotseduuride, veokijuhtide ja kauba ohutusega. Gudok kirjutab transpordikriisi ennetamise leppest EL ja Venemaa vahel ning tõstab esile Kallase positiivse hinnangu partnerlusele meretranspordi ja sadamate valdkonnas, samuti tema üleskutse Venemaale investeerida Euroopa ja Kagu-Aasia vahelisse transiidi arendamisse. Märgitakse ära EK valmisolek teostada koos Venemaaga „Ühtse Euroopa taeva“ projekt. Samu teemasid, kuid veidi põhjalikumalt vahendab TASS. Vene raudtee väljaanne РЖД-ПАРТНЕР kirjutab kohtumisest Vene transpordiminister Igor Levitiniga, ühisest pressikonverentsist. Venemaa sadamate infoagentuur PortNews tõstab esile Kallase üleskutse kaasata transpordiprojektidesse erakapitali, meelitada investoreid ja sellega seoses üle vaadata tariifide küsimus. Poliitilised otsused ei tohiks majanduslikke otsuseid tühiseks muuta (30 aasta jooksul). Majanduslik isolatsioon läheb kalliks maksma, aus konkurents on kasulik kõigile.
http://www.regnum.ru/news/polit/1348325.html
http://www.gudok.ru/transport/news.php?ID=380740
http://www.prime-tass.ru/news/0/%7B71C7DDAF-EAF4-4AE2-AB14-E1036A063296%...
http://www.rzd-partner.ru/news/2010/11/19/360422.html
http://portnews.ru/news/59494/

TRAVEL.RU
Эстония записывает на подачу визовых документов уже на конец декабря

23.11.2010

Turismiportaal Travel.ru teatab probleemidest, mis on seotud Eesti viisa taotlemisega.Nende andmetel oli võimalik ennast 22. novembril kirja panna viisa taotlemiseks ainult 21. detsembrile. See tähendab, et ooteaeg (koos viisa vormistamisega) on 5 nädalat ning paari päeva pärast on juba hilja dokumente esitada, et sõita Uueks Aastaks Eestisse.
Jutt käib ka sellest, et kiirviisat tehakse ainult erakordsetel juhtudel, vähesest personalist ning suurest hulgast Vene turistidest, kes soovivad sõita Eestisse uueks aastaks, kuna Eesti alustas talvepuhkust tutvustava kampaaniaga venemaalaste seas.
http://www.travel.ru/news/2010/11/23/185333.html

GAZETA.RU
Кристина Шмигун-Вяхи написала книгу

20.11.2010

Novembri lõpus ilmub raamat „Kristina", mille autorid on Kristina Šmigun-Vähi ja Jaan Martinson. Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on ka pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused.
http://www.gazeta.ru/news/sport/2010/11/20/n_1577373.shtml

КОММЕРСАНТЪ
Роман из ничего

22.11.2010, Елизавета Биргер

Väljaanne „Коммерсантъ“ lõpetab oma ülevaadet selle aasta Vene Bookeri kirjandusauhinna finalistidest ning räägib viimasest pretendendist - eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi romaanist „Путешествие Ханумана на Лолланд“.
Vene Booker (Русский Букер) on üks mainekamaid mitteriiklikke kirjandusauhindu Venemaal. Laureaat tehakse Moskvas teatavaks 2. detsembril 2010.
http://www.kommersant.ru/doc-y.aspx?DocsID=1544034

RATA NEWS
«Балтийские встречи»: сотрудничество Санкт-Петербурга и Эстонии

22.11.2010

2. detsembril Sankt-Peterburis toimuvatel „Läänemere kohtumistel“ võtavad osa Sankt-Peterburgi ning Läänemere riikide poliitilise, äri, teaduse ja kultuuri valdkonna esindajad. Selle kohtumise teemaks on Sankt-Peterburi ja Eesti vahelise piiriäärne koostöö ja turismi arendamise perspektiivid.
http://www.ratanews.ru/news/news_22112010_10.stm

В бывшей винокурне открыт центр фототуризма

24.11.2010

Oktoobri lõpus avati Mooste mõisa endises viinavabrikus Eesti Fototurismi Keskus, mille eesmärk on arendada fototurismi ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust täiendada oma fotogaafia alaseid oskusi.
http://www.ratanews.ru/news/news_24112010_22.stm

«ВМЕСТЕИНФО.RU»
Эстонские студенты МГИМО объединились в Клуб

16. novembril Moskva Rahvusvaheliste Suhete Riiklikus Ülikoolis (MGIMO) toimunud Eesti klubi pidulikul avamisel osales Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Vene Föderatsioonis Simmu Tiik, kes avaldas heameelt Klubi tekke üle ning lootis, et sellest on kõigile kasu. Avamisel esines ka MGIMO eesti keele õpetaja Liia Tatter, keda sünkroonselt tõlkis tema õpilane.
http://vmesteinfo.ru/interregional-cooperation/news/estonskie-studenty-m...

ИНТЕРФАКС
Новая стратегическая концепция НАТО отвечает интересам Эстонии - премьер

19.11.2010

Eesti delegatsiooni juht peaminister Andrus Ansipi sõnul vastab NATO uus strateegiline kontseptsioon Eesti huvidele.

Эстония и Россия увеличат вылов рыбы в пограничных озерах

19.11.2010

Eesti ja Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase kalapüügikomisjoni istungil lepiti kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kala püügikvootide suurendamine 2011. aastal.

В числе международных тем на саммите ЕС-РФ предлагается обсудить "замороженные конфликты" и ситуацию в Афганистане - Паэт

22.11.2010

Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul teeb euroliit ettepaneku 9. detsembril toimuval EL-Venemaa tippkohtumisel keskenduda arengutele nii Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes kui ka reale globaalsematele küsimustele.

Эстония не против предоставления РФ безвизового режима с ЕС, несмотря на нерешенность вопроса о границе - глава МИД

23.11.2010

Eesti võimudel pole plaanis siduda puuduv Eesti ja Venemaa vaheline piirileping Euroopa Liidu ja Venemaa võimalku viisavabarežiimiga.