MAJANDUS

Üldised majandusnäitajad

Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv 2009.a. oli 4,7%, see on ca poole vähem võrreldes eelnevate aastatega. 2008.a. oli kasv 7,2%. SKT elaniku kohta oli ostujõu pariteedi alusel vastavalt 2009.a. andmetele 6 000 USD.

Inflatsioon on kõrge, viimasel ajal 11,8%. Statistikat võib moonutada Egiptuse statistikaameti poolt hiljuti kasutusele võtud uus inflatsiooni arvutamise meetod, mis jätab nn pehmed kaubad (sh igapäevased toidukaubad) inflatsiooni arvestusest välja. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas.

Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Praeguseks hinnatakse registreeritud töötute hulka 9,8% elanikkonnast. Tegelikkuses on sellest arvutusest välja jäetud naised, kes on küll saanud kõrghariduse, kuid pole iial töötanud ega end ka töötuks registreerinud ning lepinguta töötavad isikud. Egiptuse majanduse pilti komplitseerib veelgi asjaolu, et paljudel riigiteenistujatel on kaks töökohta, kust perele elatist hangitakse. Ülikõrge tööpuudus - ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas.

Egiptuse välisvõlg moodustas 28,45 mld USD (dets 2009).

Väliskaubandus

Egiptuse ekspordi peamised sihtriigid olid 2009.a. USA 7,95%, Itaalia 7,26%, Hispaania 6,78%, India 6,69%, Saudi Araabia 5,53%. Egiptuse suurimaks kaubanduspartneriks on EL. Peamised ekspordiartiklid on nafta, naftatooted, puuvill, tekstiili-, keemia- ja metallitooted ning toidukaubad.

Imporditakse peamiselt masinaid, toidukaupu, kemikaale, puidukaupu ja kütuseid. Peamised impordipartnerid on USA 9,92%, Hiina 9,63%, Saksamaa 6,98%, Itaalia 6,88%, Türgi 4,94%.

Ülemaailmne majanduskriis on mõjutanud ka Egiptuse väliskaubandust. Eksport on langenud 11,5 mld USD võrra, st 15,3%. Oluline mõju on olnud Suessi kanali tulude vähenemisel. Egiptuse eksport oma peamisele eksporditurule Euroopa Liitu on aga jäänud suuresti samaks, peamiseks tarneartikliks on põllumajandustooted. Egiptuse pangandus, mis on valdavalt valitsuse kontrolli all, ei ole kriisi tõttu oluliselt kannatanud.

Välisinvesteeringud

Vastavalt Maailmapanga 2010. aasta Doing Business raporti andmetele on Egiptus Põhja-Aafrika regioonis välisinvesteeringute 1. sihtriigiks. Egiptuses valitseb regiooni kõige arenenum investeerimiskliima. Otseste välisinvesteeringute suurus Egiptusesse oli 2010.a. I poolaastal 10 mld USD. See on veidi vähem kui varasematel aastatel. Peamiseks põhjuseks on ülemaailmne majanduskriis ja sellega seonduv, mitte Egiptuse sisemõjud. Välisinvesteeringute soodustamist peab riik tähtsaks.

Välisinvesteeringute riikimeelitamiseks on Egiptus loonud 10 vabamajandustsooni ja –sadamat (sh Alexandria, Damietta, East Port Said Port Zone, Ismailia, Koft, Media Production City, Nasr City, Port Said, Shebin El Kom ja Suez). Neis asuvad ettevõtted ja tehased saavad maksusoodustusi.

Peamised investeeringute valdkonnad on põllumajandus, naftatööstus, IKT, infrastruktuurid, logistika, tekstiilitööstus ja taastuvenergia, turism. Neist suurim valdkond on põllumajandus, mis moodustab 21%. Suurimaks otseinvesteerijaks on USA, mille investeeringud seisnevad valdavalt ühisfirmade või suurte USA korporatsioonide harukontorite ja tehaste loomises Egiptusesse. Suur osa on ka Araabia riikidest (sh Kuveidist, Saudi Araabiast) tulnud otseinvesteeringutel. Olulised investeerijad on olnud ka EL liikmesriigid ja Hiina. Kinnisvaravaldkonnas on suurimad investorid Pärsia lahe riikidest. Erastamine on toimunud valdavalt tööstus- ja transpordi sektoris. Viimasel ajal on see aeglustunud.

(vt täpsemalt http://www.gafinet.org/English/Pages/default.aspx )

Majanduse liberaliseerimine

Egiptuse valitsus alustas riigis liberaliseerimisprotsessi juba 20. sajandi lõpukümnendil. Väljapaistvaid reforme on tehtud Egiptuses viimased 10 aastat, parandades riigi üldist olukorda kui ka eraldi ärikeskkonda (tollitariifide konkretiseerimine). Väljapaistvamaiks on liberaliseerimine telekommunikatsioonivaldkonnas, kus suurt tähelepanu on pööratud satelliittelevisioonile, mobiilsidele, vabamale ajakirjandusele kui ka muule. Edasiminek on toimunud ka ärisektoris, viies Egiptuse äritegemise lihtsuse edetabelis Maailmapanga Doing Business Raporti andmeil 106. kohale. Rahandussektori liberaliseerimine on seisnenud laenuintresside vabaks laskmises ning rahandussektorile rakendatavate maksude vähendamises.

Olulisemad majandusharud

Egiptuse sisemajanduse kogutoodangust andis 2009.a. suurima osa teenustesektor 49,2%, tööstustoodang 37,5% ja põllumajandus 13,2%.
Põllumajanduses töötas ca 32% tööjõust, tööstuses vaid ca 17%. Suurimaks tööandjaks oli teenindussektor, mis andis tööd ca 51% töötavast elanikkonnast.

Põllumajandus

Põllumajandus on Egiptuse traditsiooniline majandusharu, milles on suurim tööhõive. Valitsus on püüdnud ka kaasa aidata põllumajanduse arendamisele ja põllumajandustoodete paremale ekspordile. Valdavalt müüakse põllukultuurid suurimale kaubanduspartnerile EL-le vastavalt kahepoolsele leppele töötlemata kujul. Seoses rahvastiku plahvatusliku kasvuga ning kiire linnastumisega ja kinnisvaraarendusega on ehitatud elamurajoone põlistele põllumaadele, mis on viinud Egiptuse olukorda, kus ostetakse sisse enamik toiduaineid (nisu, riis jne.).

Tööstus

Kõige suuremaks tööstuseharuks Egiptuses on terasetööstus, mis on mahult suurim Lähis-Ida regioonis. Suurimaks ettevõtteks on Ezz Industries. Ettevõttel on neli suurt terasetehast, lisaks kuulub gruppi Gemma Company for Ceramic and Porcelan, mis toodab keraamilisi plaate. Ezz Industries toodab ¾ Egiptuses toodetavast terasest.

Laialdane on ka tekstiilitööstus. See tööstusliik on valdavalt 90% riiklikus omandis. Suurimaks tehaseks riigis on Misr Fine Spinning and Weaving. Egiptuses toodetakse peamiselt puuvillakangast. Enamik töödeldavast puuvillast on seoses puuvilla kasvatamise kallinemisega välismaise päritoluga.

Ülioluline on ka nafta- ja gaasitööstus, mis on riiklikus omandis. Seda peetakse strateegiliseks valdkonnaks. Egiptuses alustati nafta pumpamisega 1962.a. Naftast toodetavad tooted lähevad enamasti siseturule, maagaasi müüakse ka Iisraeli. 2001.a. alustas Egiptus ka LNG tootmise, hoiustamise ja transpordiga. Naftatoodete tööstust on samuti viimase 10 aastaga arendatud, kuid ka seal on valdavalt siseriiklikud investorid. Vahemere rannikul on avastatud suured gaasimaardlad.

Ehitus

Egiptuses on ehitussektoris toimunud väga kiire areng. Suur ehitusbuum on olnud seotud suurte investeeringutega kinnisvarasektorisse, eriti uute elamurajoonide ehitusega Kairo ümber kõrbes. Samal ajal on ka ehitatud valitsuse tellimusel. Suurimaks ehitusfirmaks on Orascom Construction Industries, mis on samal ajal ka üks suuremaid tsemenditootjaid, harutehaseid on üle kogu Lähis-Ida regiooni. EL abiga on ka ehitatud märkimisväärselt teid, eriti Kairo ja Aleksandria vahel. Suur osa kinnisvaraarendusest ei oma kõiki vajalikke kooskõlastusi, seega võib osutuda lähemal uurimisel mittelegaalseks. Illegaalse arenduse osakaalu on keeruline hinnata.

Turism

Turismisektor on Egiptuses läbi aegade olnud üks väljapaistvamaid. Egiptus on püüdnud arendada turismivaatamisväärsusi, sh luua uusi muuseume ja uuendada juba eksisteerivaid. Neist enim tuntumaiks on uus ehitatav Egiptuse muuseumi kompleks Giza püramiidide lähedal, uus Luksori templi muuseumimaja ja taas-avatud ning korrastatud kogudega juveelimuuseum Aleksandrias jne. Egiptuse valitsusel on eesmärk jõuda 14 miljoni turistini 2014.a. Seoses sellega, et turistide poolt riiki toodavad finantsvahendid on Egiptuse riigieelarvele määrava väärtusega, püüab Egiptuse valitsus ka arendada turismipiirkondi, iseäranis Punase mere piirkonnas, Vahemere-äärsel rannaribal ning Sahara kõrbe oaasides.

Info-tehnoloogia ja kommunikatsioon

IKT sektor on hoogsalt arenenud alates 2004.a., mil see eraldati transpordisektorist. Samal aastal võeti vastu ka näiteks digitaalallkirja ja teisi e-teenuseid reguleeriv seadus. Jõuliselt on arenenud ka mobiilteenusteturg. 20. sajandi lõpuaastail mobiilside teenust pakkuma hakanud Mobinilile on nüüdseks lisandunud veel kaks konkureerivat mobiilside ettevõtet. Mobiilsideteenuste kasutajate arv kasvab kiiresti (2008-2009 võrdluses koguni kaks korda). Uusi kasutajaid lisandub aastas ca 5 miljonit.

2006.a. rajati erafirmade ja Egiptuse valitsuse ettevõtmisel Kairo linnaserva nn Smart Village Silicon Valley kohalik ekvivalent. Sinna on rajatud mitmete Egiptuse telekommunikatsiooniettevõtete peakorterid või suurkorporatsioonide Egiptuse filiaalid.
2003.a. alustati Egiptuses ADSL internetiühenduste rajamisega. Selle abil on laienenud nii interneti kasutajate kui ka sotsiaalmeedias osalejate hulk. Näiteks on Egiptuses viis miljonit Facebooki kasutajat.

Infrastruktuurid-transport

Egiptuse valitsus on viimastel aastatel keskendunud iseäranis infrastruktuuriprojektide arendamisele Punase mere ja Ülem-Egiptuse piirkonnas. Välja on ka ehitatud uusi sadamaid, sh Aleksandria, Damietta, Port Said jt sadamaid, mis on peamiselt mõeldud kaubaveoks.

Transport

Egiptuses on 11 kaubasadamat, millest tähtsaimad on Suessi kanali lähedal asuv East Port Said. Selles on konteinerterminal ja erinevad võimalused läbi kanali saabuva või sinna mineva kauba vastuvõtuks, ümbertõstmiseks ning muuks vajalikuks. Lisaks on Punase mere piirkonnas ja Vahemere ääres neli reisijate terminali.

Muu transport

Egiptuses on 29 lennuvälja, neist kuus on rahvusvahelised. 2010.a. alguses avati Kairo rahvusvahelise lennujaama kolmas terminal. 2009.a. saabus läbi Kairo rahvusvahelise lennujaama 14 mln reisijat. Egiptuses on sillutatud kattega maanteid 92 370 km (2004.a. andmeil).

Telekommunikatsioon

Egiptuse telekommunikatsioonid on nüüdseks laienenud üle maa. Egiptuses on laialt levinud mobiilside. Nüüdseks on mobiilsidelepingud ca 44% elanikel. Suurimal telekommunikatsioonifirmal, fikssidet pakkuval riiklikul ettevõttel Egypt Telecom on vaid 12 mln klienti.