ÄRIKESKKOND

Ärikeskkonna iseloomustus

Egiptus on suurima elanikkonnaga riik Lähis-Ida regioonis. Vaatamata riigi arengutasemele võib Egiptust pidada suurimaks arenevaks turuks selles piirkonnas. Egiptus on oluline maagaasi ja nafta tootja. Valitsus püüab luua institutsionaalse võrgustiku avaliku ja erasektori partnerlusele. Selle raames on tehtud riigikoolide, haiglate remonti, ehitatud välja kommunikatsioone, kanalisatsiooni jne. Huvipakkuvaiks valdkondadeks võiksid olla ka teras, tsement, kemikaalid, ravimid, taastuvenergia jne. Egiptus impordib enamiku lihast, kogu puidu ja teravilja.
Egiptuse ärikultuur on segu idamaisest ja läänelikust. Silmas tuleb pidada ka seda asjaolu, et Egiptuse õigussüsteem baseerub Prantsuse õigussüsteemil. See on viimastel aastatel muutuma hakanud seoses valitsuse reformidega õigussüsteemis. Moderniseeritud on ka väärtpaberiturgu, alustatud intellektuaalse omandi kaitsega. Selle kaitset on senini aga siiski suhteliselt raske reaalselt tagada. Korruptsioon on väga laialt levinud, selle kõrvaldamiseks pole paraku piisavalt ära tehtud.

Vaatamata elluviidud reformidele on Egiptuses äritegemist takistavateks elementideks mitmed valitsuse määrused ning teised ettekirjutused, sh keerulised tolliregulatsioonid, kõrged rakendatavad maksumäärad, väga pikad kohtuprotsessid jne.

Ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Äriühingute liigid Egiptuses on sarnased Euroopaga. Enim levinud on osaühingud ja aktsiaselts. Välisfirmal tuleb Egiptuses tegutsemiseks rajada ettevõtte harukontor või palgata end esindama agent. Välisfirmad toimetavad Egiptuse vastavalt eraettevõtete seadusele (Commercial Companies law) või 1997.a. seadusele nr 8 investeeringute garantiidest ja stiimulitest (investment guarantees and incentives law).

Osaühingud saab luua minimaalselt kahe osanikuga ja maksimaalselt 50 partneriga. Osanikud peavad esitama avalduse osaühingu loomiseks. Osaühingu saab lugeda looduks vaid siis, kui see on registreeritud äriregistris (commercial register). Osaühing peab kindlasti hoidma oma peakorteris ka partnerite nimekirja, see peab sisaldama partnerite nime, rahvust, kodust aadressi ja töökohta (kui erineb osaühingust), osakute arvu, mis talle kuulub, osakute ümberregistreerimisdokumente ja muud neisse puutuvat. Osaühingu nimi võib olla tuletatud partnerite nimedest või tootest, millega osaühing seostub. Lisaks on vaja, et selles oleks ka kindlasti „Limited Liability Company“.

Osaühingu minimaalne kapital on 50 000 EGP. Osaühingu üks direktoritest peab olema kindlasti vastavalt seadusele Egiptuse kodanik, kes ei pea olema tingimata osanik. See isik tuleb nimetada nõukogu koosolekuga ja otsusest tuleb teavitada äriregistrit. Osaühingud võivad tegutseda kõikides valdkondades v.a kindlustus, pangandus, hoiustamine, investeerimisfondidega seonduv.

Aktsiaseltsi saab moodustada vähemalt kahe partneriga, kellest üks on joint partner. Aktsiaseltsi asutamiseks peab taotlema vajalikelt institutsioonidelt luba. Aktsiaseltsi asutamine toimub vastavalt investeeringute seadusele. Aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital on 250 000 EGP. Kapital peab olema jaotatud kahte ossa: esimene osa, mis on asutavate partnerite valduses; teine eelmisega võrdne osa peab olema aktsionäride valduses. Aktsiaseltsil peab olema ülevaatenõukogu (supervisory board), mis koosneb kolmest liikmest.

Harukontor peab samuti olema registreeritud nii äriregistris kui ka välisfirmade registris. Harukontori raamatupidamises rakendatakse ettevõtete 40% tulumaksu.

Maksud

Egiptuses kehtib 2004. a tulumaksuseadus ja selle lisa aastast 2005. Alates 2006.a. alates on kohustuslik üksikisiku tulumaksu tasumine. Maksutasemed on vastavalt: ettevõtte tulumaks 40%; tööstusel ja impordiettevõttel 32%; naftatootmisettevõttel 40,55%. Enamikul ettevõtetel on maksude arvutamiseks ja kogumiseks palgatud kohalik raamatupidaja, kelle ülesanne on kohalike maksuseaduste uuenduste jälgimine ja vastutamine teenistujate maksude tasumise eest.
Egiptuses ei saa üksikisik ise oma tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu tasuda. Seda peab tegema tööandja, registreerides isiku alguses Egiptuse maksuametis ja sotsiaalkindlustuses. Kuna üksikisiku maksude tasumine on uus nõue, pole see rahva hulgas levinud ja võib tekitada mõningast kimbatust.

Lisainfot leiab siit http://www.mideastlaw.com/middle_eastern_laws_egypt.html

Tööturg

Töönädal Egiptuses on 40 tundi. Miinimumpalk on 400 EGP. Kvalifitseeritud tööjõu puudumine on üks suuremaid areneva ettevõtluse komistuskive. Ülikoolis käib küll oluline osa elanikkonnast, kuid Egiptuse haridussüsteemi nõrkuse tõttu pole enamik siiski kvalifitseeritud praktiliseks tööks. Lisaks töötab väga suur segment tööjõulisest elanikkonnast nö mustalt, omamata lepingut, kindlustust ja hoidudes kõrvale maksudest. Ametiühingud on vähe levinud, aegajalt on ette tulnud vaid lokaalseid streike. Sündikaatidesse on organiseeritud vaid mõnede elukutsete esindaja, sh ajakirjanikud, advokaadid, kohtunikud, arstid. Peale selle moodustab hoopis eraldi ringkonna koos neile määratud privileegide ja soodustustega sõjaväelased ja nende sugulased.

Kaubanduspoliitika

Kaubanduslepingud

Egiptus on sõlminud mitmeid vabakaubanduslepinguid, sh assotsiatsioonilepe EL-ga. Egiptus on GAFTA (Greater Arab Free Trade Area) liige, sellesse kuuluvad lisaks Egiptusele Bahrein, Alžeeria, Iraak, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Maroko, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Sudaan, Süüria, Tuneesia ja Araabia Ühendemiraadid. Egiptusel on laiaulatuslikud vabakaubanduslepped ka mitmete Ladina-Ameerika riikide jt. USA-ga vabakaubanduslepe senini puudub.

Tollidokumendid

Kaupade ekspordil või impordil on nõutavad järgmised dokumendid:

• litsents;
• müüja blanketil arve, mille on kauba kirjeldus araabia keeles, kui originaalarve on inglise keeles, on vaja see tõlkida araabia keelde. Lisaks on oluline lisada kauba maksumus, kasutatav valuuta, milles toimub maksmine, ostja aadress;
• tollideklaratsioon.