Eesti välismeedias 4.-10. november 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

REUTERS
INTERVIEW-Estonia: Russia ties recovering, but not fully

Intervjuu välisminister Urmas Paetiga tema välisvisiidil Kanadas. Antakse lühiülevaade sellest kuidas Eesti saavutas 1991. aastal taasiseseisvuse Nõukogude Liidust, kuidas suhted Venemaaga muutusid pingelisemaks pärast Eesti ühinemist NATO´ga 2004 aastal ning saavutasid madalpunkti 2007 aastal Pronksiöö sündmustega. Paet rõhutas, et väikeriigina on Eesti huvitatud headest suhetest kõigi naabritega. Tema sõnul on hetkel suhted venemaaga päris normaalsed, kuid lahendatud pole siiski veel piiriküsimust Venemaaga. Siiski on eelnimetatu Eesti teine suurim kaubanduspartner ning vene turistide arv Eestisse on kasvanud igal aastal. Samm sammult liigutakse Paeti hinnangul õiges suunas, olgugi, et kõrgemal tasemel riigivisiite kahe riigi vahel ei ole. Ministri sõnul ei ole ka vene vähemuste olukord Eestis halb ning on mõnikord pigem idanaabri poliitiline provokatsioon.
(David Ljunggren, 04.11, https://research.tdwaterhouse.ca/research/public/Markets/NewsArticle/131...)

EUROPEAN ENERGY REVIEW
There is a total lack of competition in the regional gas market

Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kiseli hinnangul võib Venemaa projekt uue tuumaelektrijaama rajamiseks Kaliningradi oblastisse olla algatatud segaduse tekitamiseks. Segadust võidakse Kaliningradi projektiga soovida tekitada muu hulgas võimalike välisinvestorite seas, kes kaaluvad osalemist Leedu uue tuumajaama projektis, rääkis Kisel väljaandele. Kaliningradi projekti juures tekitavad Kiseli sõnul küsimusi
kaks asjaolu. Esiteks see, kuidas on kavas uues jaamas toodetud elektrit eksportida olukorras, kus kohalik elektrivõrk on ehitatud 700 megavati vastuvõtmiseks. Jaama võimsuseks on kavandatud 2300-2400 megavatti. Samuti on küsimuseks see, kuidas võimalik uus tuumjaam tagab reserv-võimsuse. Kisel märkis, et kuigi Kaliningradi jaama ehitustööd käivitusid ametlikult veebruaris, pole need jõudnud kuigi kaugele.
Kummaline on tema sõnul see, et kuigi ehitustööd on käivitunud, on kavas finants- ja eelarve plaane ning keskkonnamõjude hinnangut esitleda alles 2011. aastal. "Näib, et üks või mitu sammu protsessis on puudu," ütles Kisel. Leedu uue tuumajaama projekti kohta ütles Kisel, et see on Leedu- siseste juriidiliste ja poliitiliste küsimuste tõttu veninud, kuid
nüüdseks paistavad probleemid olevat lahendatud. Varasema info järgi peaks Leedu uue tuumajaama strateegiline investor selguma sel kuul. Projektis osalevad kava kohaselt ka Poola, Läti ja Eesti energiafirmad.
(Jeroen Bult, 09.11, http://www.europeanenergyreview.eu/index.php?id=2511&zoek=Kisel)

KANADA AJAKIRJANDUS

OTTAWA CITIZEN
Hungary acts to avoid visa problems

Käsitletakse Ungari ja Kanada viisaküsimusi, tuues välja, et Kanada tegutses aeglaselt, väljastamaks kümnele 2004. aastal EL liitunud riigile, millehulgas oli ka Ungari ja Tšehhi, viisavaba staatust. Neliaastat hiljem viisavabadus küll saavutati, kuid Tšehhi puhul otsustati otsus ümber vaadata aasta hiljem, sest liialt paljud tšehhid taotlesid põgeniku staatust, muutus seejärel viimasel hetkel meelt. Ungari puhul on probleeme tekitanud aga paljude mustlaste taotlused.
Eesti välisminister Urmas Paet külastas esimese välisministrina pärast Eesti taasiseseisvumist Kanadat. Paeti kohtub kaitse- ja kaubandusministriga, kavatsusega rääkida Eesti ja Kanada bilateraalsest kaubandusest, mil tema endi sõnul on veel kasvuruumil. Vesteldakse ka Kanada ja Euroopa Liidu kabanduslepingust. Paeti sõnul on Eestil alati olnud väga liberaalne kaubanduspoliitika.
(Jennifer Campbell, 03.11, http://www.ottawacitizen.com/business/Hungary+acts+avoid+visa+problems/3...)

ISRIA
Estonia - Foreign Minister Paet Discussed Estonian Air Plane Purchase with Canadian

Välisminister Paet arutas Kanada rahvusvahelise kaubanduse ministri Peter Van Loaniga Estonian Air´i lennukite oste Kanada lennufirmalt, mis on üks viimase aja märkimisväärsemaid samme kahe riigi majandussuhetes. Eesti juurtega Van Loan ütles, et on hea, et Eesti rahvuslik lennukompanii asub kasutama Kanadas toodetud lennukeid. Minister Paet avaldas omapoolset toetust Kanada ja Euroopa Liidu vabakaubandus lepingule. tema sõnul pakuks see ka võimalusi Eesti ettevõtjatele, laienemaks Kanadasse. Euroopa Liit on Kanada teine kõige olulisem kaubanduspartner. Räägiti ka Eesti liitumisest euro tsooniga ning Paet tunnustas 1. augustist kehtima hakanud Eesti-Kanada noortevahetuse lepingut.
(Minister of International Trade Van Loan, 4.11, http://www.isria.com/pages/4_November_2010_239.php)

THE CANADIAN PRESS
Tiny NATO ally Estonia says Canadian Afghan retreat is wrong signal

Kanada pressile antud eksklusiivintervjuus ütles välisminister Urmas Paet, et rääkides Afganistanist lahkumise viimastest kuupäevadest innustame sellega al-Qaidat ja Talibani. Tema sõnul peaks 28-liikmeline NATO võtma vastu ühise otsuse oma vägede välja viimiseks. Nagu Kanadalgi on ka Eestil oma sõdurid võitlemas lõuna Afganistani vägivaldses osas, kuid väiksemas koosseisus. Paet väljendas arusaamist, et Kanada vägede lahkumise taga on parlamendi otsus, kuid siiski peaks lahkumine olema kooskõlas reaalse olukorraga Afganistanis, sest see mõjutab ka teisi riike. Olgugi, et ükski riik ei taha oma sõdureid saata ohu alla võitlema, siis püsib senini seal terrorismioht, mille tõttu võitlust alustati. Paeti sõnul oleks tervitatav Kanada ja Madalmaade jätkuv osalemine.
(Mike Blanchfield, 04.11, http://www.macleans.ca/science/wire/article.jsp?content=n5037871)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
City of quaint delights (even the elk soup)

Artikkel soovitab minna Eestit külastama enne kui Euroopa kultuuripealinna tiitli saav linn ummistub turistihordidest ja kultuuriüritusrest. Üllatusi leiab siit lisaks põdralihasupile teisigi. Autori sõnul meenutab Tallinna vanalinna erakordsus Walt Disney fantaasiamaailma, olles justkui välja võetud otse 16. sajandist ja asetatud keskpäraselt halli Põhja-Euroopa linna keskele. Mainitakse, et balti riigid on tõmmanud ligi turiste alates Nõukogude Liidu lagunemisest, olles esialgu sihtmärgiks soomlaste ja rootslaste odava alkoholi reisidel, seejärel briti poissmeeste lõbureisidele. Autori sõnul on siinne turismitööstus nüüdseks muutunud maitsekamaks, pakkudes linna maiuspalasid kõigile. Soovitatakse Tallinnas ära käia enne, kui suurepärast inglise keelt kõnelevad eestlased külalislahkusest ära väsivad ning mil Kumu garderoobitädi oma mobiiliga enam turistidele taksot ei telli.
(Peter Adams, 05.11, http://www.thetimes.co.uk/tto/travel/destinations/europe/article2795257.ece)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DER FREITAG
Am Ende überleben die Frauen

„Puhastus“ müüb Soomes paremini kui „Harry Potter“. Sofi Oksaneni kolmanda romaani tegevus leiab aset Eestis. Raamatu tegevus algab 30ndatel ning keskendub peategelase Aliide elu kirjeldamisele. Naine elab üle raske nõukogude aja ning näeb ka taasiseseivumisaega, seda küll üksiku ja vanana. Ühel päeval satub tema juurde noor neiu Zara, kes on Aliide sugulane. Naiste vahel kujuneb solidaarsus ning austus teineteise vastu, hoolimata asjaolust, et Zara vanaema oli Aliidega inetult käitunud. Romaanis selgub, et ükskõik millise poliitise süsteemi ajal jäävad kaotajaks alati naised. Mehed on aga need, kes surevad. Zara ja Aliide üksteiseleidmise kaudu näitab autor, et säilinud on veel headust, andestust ning lootust.
(Barbara Streidl, 8.11, http://www.freitag.de/kultur/1044-am-ende-berleben-die-frauen)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Patrick Lapeyre, lauréat du prix Femina

Kirjandusauhinna Prix Femina puhul on üles kerkinud kaks põhimõttelist küsimust – kas tuleks tunnustada lugejalt palju nõudvaid teoseid või laia publikut puudutavaid raamatuid ning kas tuleks keskenduda romaanidele või laieneda ka teistele žanritele. Vastuse tõi 2. november, mil žürii president Chantal Thomas kasutas oma topelthääle õigust tuues seeläbi 7 häälega 6 vastu võidu Patrick Lapeyre teosele, mis võrreldes põhikonkurendi Claude Arnaud raamatuga oli näide tõelisest romaanist, vastupidiselt kitsamale publikule mõeldud autobiograafiast.

Tõlkekirjanduse auhinna sai aga Sofi Oksaneni „Puhastus“, kes 33-aastasena on uus Skandinaavia kirjandustäht. Tema teos „Puhastus“ on tõlgitud soome keelest ja on kirjaniku kolmas romaan, mis jutustab lugu taasiseseisvunud Eestist, läbi kahe naise. Augustis võitis romaan ka Prantsuse romaaniauhinna Fnac.
(Francois Guillot, 04.11, http://abonnes.lemonde.fr/livres/article/2010/11/03/patrick-lapeyre-laur...)

"Silhouette", d'Arvo Pärt, séduit par son lyrisme raffiné

Artikkel eesti helilooja Arvo Pärdist, kes sellel sügisel tähistab 75 sünnipäeva. Pikk ja peene siluett ühes habemega sai Prantsusmaal tuntuks 80´ndatel, mil Pärt lahkus Eestist, kõigepealt Viini ja siis Berliini ning on oma toestele laiemat tuntust kogunud mitmete filmide muusikaga. Pärt on katsetanud mitmeid erinevaid tehnikaid ja stiile, leides lõpuks oma tõelise tee minimalistlikus keeles, mis on põimunud spirituaalsusega. Pariisi Orkester ja selle dirigent Paavo Järvi esitavad aga Pärt kirjutanud Siluetti. See 1968. aastal Pariisis valminud teos oli keelatud nõukogude ajal, kuid siiski mängitud Neeme Järvi poolt, kes on Paavo Järvi isa. Kiidetakse ka teose Siluette lüürilist rafineeritust ning räägitakse tulevast 100 protsenti põhjamaisest kontserdist.
(Marie-Aude Roux, 06.11, http://abonnes.lemonde.fr/culture/article/2010/11/06/silhouette-d-arvo-p...)

LE MONDE DIPLOMATIQUE
Résistances estoniennes

Olgugi, et Sofi Oksanen ei ole okupatsiooni ajal Eestis elanud, kirjutab ta sellest nii nagu ta oleks. 33 aastat tagasi Soomes sündinuna seob teda Eestiga eestlasest ema, misläbi ta Eestit ka enne taasiseseisvumist külastas. Antakse lühiülevaade tema palju tuntust kogunud romaanist Puhastus, kus kapitalismi võitu kommunismi üle ei peeta vabaduse sünonüümiks, vähemalt mitte kõigile. Raamat toob lambivalgusesse väikese ja seni vähetuntud Eesti. Oksanen on uue ajastu esindaja, kes nimetab asju nende õigete nimedega, mis on ka üheks Puhastuse võluks.
(Antoine Jacob, November 2010)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Euron odotus nostaa ruoan hintaa Virossa

Ligi 500 Eesti ettevõtet on ühinenud ausa hinnastamise kampaaniaga, mille eesmärgiks on takistada euro käibelevõtuga kaasnevat hinnatõusu. Sellegipoolest on tarbijahinnad Eestis kasvanud 4% võrreldes aastataguse perioodiga. Toidukaupade hinnad on tõusnud 7%.
Majandusteaduste professori Raul Eametsa sõnul tõusevad hinnad osalt juba tarbijate ootuste tõttu. Kahtlustatakse, et kaupmehed on hindu tõstnud juba varakult, et neid ei süüdistataks aastavahetusel hinna tõstmises euro tuleku varjus. Sel juhul peaks hinnatõus praegu peagi peatuma.
Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul ei ole toidukaupade hinnatõus seotud euro kasutuselevõtuga, vaid üleüldise maailmamajanduse hindade tõusuga. Kuid rahvas on sellegipoolest veendunud, et euro tulek põhjustab hinnatõusu.
(Kaja Kunnas, 4.11)

Missä Viron kruunut voi vaihtaa?

Eesti võtab jaanuari alguses kasutusele euro. Seejärel saab riigis kahe nädala jooksul kasutada paralleeleselt kroone ja eurosid.
Soome Pank soovitab aegsalt kroonid eurodeks vahetada kas pankades või valuutavahetuspunktides. Soomes saab kroone eurodeks vahetada Soome Panga teeninduskontoris Helsingis Rauhankatul jaanuari ja veebruari jooksul.
(Jarmo Huhtanen, 4.11)

Euroon siirtyminen voi säästää Viron-turistilta olutkorin hinnan

Soome turistid säästavad palju raha ja vaeva, kui Eesti liitub euroga. Hetkel kaotab turist raha eurosid kroonideks vahetades näiteks Tallinna sadamas Monexi valuutavahetuspunktis, kuna sealne vahetuskurss on madalam kui ametlik kurss.
(Kaja Kunnas, 4.11, http://www.hs.fi/talous/artikkeli/Euroon+siirtyminen+voi+s%C3%A4%C3%A4st...)

Luterilainen Viro muuttui ateistiseksi ja ortodoksiseksi

Eesti on muutunud traditsioonilisest luterlikust maast ateistlikuks ja ortodokslikuks.
Ortodoksi kirikus on praegusel hetkel liikmeid rohkem kui evangeelses luterlikus kirikus, sest venekeelne rahvastik on eestlastest usklikum.
Ortodoksi kogudustesse kuulub nüüd umbes 17% ja luteri kirikusse 14% Eesti rahvastikust.
Enne II Maailmasõda kuulus luteri kirikusse 78% Eesti rahvastikust ja umbes 19% olid ortodoksid. Vaid 0,6% Eesti elanikest ei kuulunud tookord ühtegi kogudusse.
(Kaja Kunnas, 10.11)

Onnenpalatsi voitti Viron kirkon

Tallinna perekonnaseisuametis sõlmitakse aastas 2500 abielu, kiriklikke laulatusi toimub Tallinnas aastas vaid 150. Enne II Maailmasõda oli Eesti luterlik maa, kuid traditsioon katkes nõukogude okupatsiooni ajal. Kirikul pole nüüd paarikümne aasta jooksul õnnestunud taastada oma endist positsiooni. Kiriklikud laulatused on riigis seadusega lubatud alles 2003. aastast alates.
Ülevaade antakse Tallinna õnnepalees toimuvast abielutseremooniast.
(Kaja Kunnas, 10.11)

Paloittelumurhaaja sai taas lisää istuttavaa

Soomlasest laibatükeldaja karistus pikenes veelgi. Soomlane Markus Pasi Pönkä, kes 2005. aastal tappis ja seejärel tükeldas Tallinnas oma soomlasest äripartneri, sai järjekordse karistuse dokumentide võltsimise eest. Pönkä esitas Soomes Helsingi ringkonnakohtule võltsitud Eesti kohtuotsuse protokolli, mille järgi tema Eestis saadud vanglakaristus ei kuulu täitmisele.
(Samal teemal ka Paloittelumurhaajalle lisää istuttavaa, STT, Etelä-Suomen Sanomat, 7.11)

Polanski vahvoilla Euroopan Oscar-kisassa

Euroopa Filmiakadeemia on kuulutanud välja Euroopa Filmiauhindade nominendid. Soomlased kandideerivad kolmes eri kategoorias.
Lavastaja Markku Pätilä koos Jaagup Roometiga kandideerivad parima filmikunstniku preemiale mängufilmiga „Püha Tõnu kiusamine“.
Euroopa filmiauhindade pidulik jagamine toimub sel aastal Tallinnas 4. detsembril.
(Mari Koppinen, 8.11)

TURUN SANOMAT
Pääministeri Ansip: Viro on valmis euroon

Euro oli üheks peamiseks kõneaineks Eesti peaminister Andrus Ansipi ja Soome peaminister Mari Kiviniemi teisipäevasel kohtumisel Helsingis. Ansip kinnitas, et Eesti on euro kasutuselevõtuks valmis. Ta rõhutas, et euroalaga liitumisest saab kasu iga eestlane. Investeerimiskeskkond muutub investoritele aktraktiivsemaks ning samuti on see kasulik ka Lätile ja Leedule.
(Samal teemal ka Viro on valmis euroon, STT, Kauppalehti, 10.11.2010, http://www.ts.fi/online/talous/172787.html)

Virolla melkein kaikki eurot kasassa

Järgmise aasta alguses võtab Eesti käibele euro ning peaaegu kõik raha vahetamiseks vajalikud mündid ja kupüürid on juba Eestisse jõudnud. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Raaski sõnul on praeguseks Eestisse jõudnud 97 protsenti rahavahetuseks vajalikest eurodest.
Rahavahetuseks tuuakse Eestisse 194 miljonit münti ja 44 miljonit kupüüri. Eesti euromündid valmivad Soomes, kupüürid tulevad Euroopa Keskpangast. Eesti euromüntide tagaküljele tuleb Eesti kaart, mille alla on kirjutatud sõna Eesti.
(Samal teemal ka Valuuttaa vaihtavalla Virolla jo melkein kaikki eurot kasassa, STT–BNS, Etelä-Suomen Sanomat, 4.11)

Asuntoja myymättä vähän

Soome ehitusturg on tasapisi hakanud madalseisust elavnema. Siiski pole näiteks Lemminkäineni olukord hetkel kuigi roosiline. Muuhulgas on peatunud Eestis infrastruktuuri rajatiste (peamiselt teedeehitus) tööde maht. Hankevaidluste tõttu on Lemminkäinen kaotanud Eestis needki vähesed objektid, mis kevadel õnnestus saada. Baltimaades kahjumiga töötamine on ära nullinud Soomes toodetud mõõduka kasumi.
(Juha Kaihlanen, 5.11)

KALEVA
Innokas Medical laajensi Viron tehdastaan

Meditsiinis kasutatavate tehnoloogiliste seadmete kavandamisele ja tootmisele spetsialiseerunud Soome firma Innokas Medical Oy laiendab Eestis tegevust, avades Rakveres uue tootmisliini ja tehase laienduse.
Firma Rakveres asuv tehas loodi 2006. aastal elektroonikaseadmete koostamiseks. Sel aastal on Innokas alustanud tegevust eesmärgiga panna alus uuele ettevõttele nimega Innokas Medical Estonia OÜ. Loodud ettevõtte käivitamisega laieneb tootmistegevus Eestis elektroonikaseadmete koostamiselt üle suuremate terviklahenduste haldamisele. Lisaks sellele arendatakse Eestis ja selle lähinaabruses välja terviklikud logistika- ja hankelahendused.
Ettevõtte tegevdirektori Jouni Ihme sõnul on nende meetmete strateegiliseks eesmärgiks pakkuda järjest keerukamaid meditsiiniseadmeid klientidele just Eesti tehasest.
(Samal teemal ka Innokas Medical laajensi Virossa, Kauppalehti, 9.11.2010)

KAUPPALEHTI
Joakim Helenius Estonia Airin hallituksen johtoon

Estonian Airi nõukogu esimeheks saab investeerimispankur, Eesti "Björn Wahlroosiks" kutsutud Joakim Helenius. Heleniuse sõnul soovis Eesti valitsus lennufirma juhtkonda majanduse asjatundjat.
(8.11)

Viron inflaatio kiihtyi

Eestis tõusid tarbijahinnad tänavu oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,7 protsenti.
Inflatsiooni tõusu mõjutas toidu ja soojusenergia kallinemine. Samas on tarbimine elavnenud ning palgad tõusnud.
(8.11)

SOK avasi Prisman Tartossa

Kaubandusketi SOK tütarettevõte Prisma Peremarket avas kolmapäeval esimese Prisma Tartus. Prisma müügipind seal on 6 400 ruutmeetrit.
(4.11)

TALOUSSANOMAT
Singapore maailman paras yrittäjämaa - Suomi sijalla 13

Maailmapanga raporti „Doing Business 2011“ kohaselt on Singapuris maailma parim ärikeskkond. Soome ei paigutu küll medalikohale, kuid edestab suuri Kesk-Euroopa riike. Soome on kolmeteistkümnes, samas kui naabermaa Rootsi on neljateistkümnes.
Eesti positsioon on mõõdukas ehk seitsmeteistkümnes.
(5.11, http://www.taloussanomat.fi/kansantalous/2010/11/05/singapore-maailman-p...)

Auto Tallinnaan ja huolto puoleen hintaan

Kuigi toiduainete hinnatase Eestis läheneb Soomele, on autode remondi- ja hooldustööd Eestis odavamad kui Soomes. Lisanduvad muidugi reisikulud Soomest Eestisse, kuid autoremondi arved on siiski poole väiksemad. Ka bensiin on Eestis odavam.
(Sakari Nupponen, 10.11, http://www.taloussanomat.fi/liikenne/2010/11/10/auto-tallinnaan-ja-huolt...)

AAMULEHTI
IS: Virolaisautoilija puhalsi 5,9

32-aastane eestlane puhus Soome politsei alkomeetrisse 5,9 promilli.
(6.11)

KESKISUOMALAINEN
Vakoilun jäljet näkyvät yhä

Paljudele soomlastele pole Tallinna Viru hotel lihtsalt hotell, vaid see on Eesti-reiside sümboliks, millega on seotud tuhandeid legende. Turistid pääsevad piiluma nõukogudeaegsete kulisside taha, kui Viru avab Eesti esimese hotellimuuseumi järgmise aasta alguses, 13. jaanuaril 2011.
Muuseum asub hotelli 23. korrusel, kus asusid kurikuulsa KGB pealtkuulamisseadmed.
Artikkel pakub ülevaate Viru hotelli ajaloost ning KGB tegevusest Viru hotellis.
Hotell Viru kommunikatsioonijuhi Peep Ehasalu sõnul tahavad nad muuseumi abiga meenutada, milline oli Tallinna ja Viru hotelli argipäev nõukogude ajal ja selle järel. Samas kutsutakse lugejaid üles jagama muuseumiga oma meenutusi või nõukogude ajast pärinevaid hotelliga seotud mälestusesemeid.
(Heikki Kähkönen, 9.11)

SEURA
Taiteiden Tallinna

Tallinn jagab koos Turu linnaga 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tallinna kultuuripealinna aasta läbivaks teemaks on meri. Kogu järgmisele aastale jaguneva programmi (kokku 250 üritust) ühiseks teemaks on Mereäärsed lood. Koostöö Turu linnaga on lisanud võimalusi pakkuda kultuuriprogrammis esinejaid välismaalt.
(Hannu Teider, 4.11)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

PASSPORT MOSCOW
Essay on Estonia

Moskva ingliskeelse ajakirja Passport novembrikuu numbris ilmus Ian Mitchelli sulest Eesti-teemaline essee Eesti ajaloost.
Autor rõhutab, et järgmine aasta on lagunemise kahekümnes aastapäev, ja eestlased tähistavad oma taasiseseisvumist. Järgmise aasta lõppuks on uus Vabariik kestnud kauem kui seda tegi esimene. Floreat Eesti!
(Ian Mitchell, november, http://www.passportmagazine.ru/article/2068/)

Book Review: How the East was Won

Ajakirja Passport novembrikuu numbris ilmus Ian Mitchelli sulest arvustus Mart Laari raamatule „The Power of Freedom: Central and Eastern Europe after 1945“.
See raamat kirjeldab Nõukogude ülemvõimu mõju Ida-Euroopas pärast 1945. aastat, ülemvõimu allutamist ja seda, mida on vabanenud riigid teinud oma vabadusega. Raamat on väga mõjuvõimus, kuna selle autor ei ole ainult üks juhtivatest ajaloolastest Eestis, vaid oli kunagi ka viis aastat Eesti peaminister.
(Ian Mitchell, november, http://www.passportmagazine.ru/article/2087/)

ТУРИСТИЧЕСКИЙ СЕРВЕР „100 ДОРОГ“
В Посольстве Эстонии состоялся очередной семинар

2. novembril toimus Eesti suursaatkonnas Moskvas EASi ja Eesti Kultuuriministeeriumi korraldatud Eesti turismivõimalusi ning kultuurisündmusi tutvustav üritus, muuhulgas esitleti pikemalt Kultuuripealinn Tallinn-2011 kava.
Kogunenud külalisi tervitas erakorraline ja täievoliline suursaadik Vene Föderatsioonis Simmu Tiik.
‎(08.11)
http://100dorog.ru/guide/news/3765491/
http://tourbus.ru/news/3132.html
http://www.ratanews.ru/news/news_9112010_20.stm

TRAVEL.RU
Весь 2011 год Таллин проводит „морские“ мероприятия

2011. aastal saab Tallinn Euroopa Kultuuripealinnaks. Välja töötatud programm sisaldab enam kui 250 üritust, mis toimuvad aasta jooksul üle terve Eesti. Euroopa Kultuuripealinna tiitli vastuvõtmine toimub uusaastaööl mere rannas, teatrites ning tänavatel.
(08.11)
http://www.travel.ru/news/2010/11/08/184946.html
http://www.ria.ru/19/16067

РАДИО ЭХО МОСКВЫ
„Код доступа“ saade

4. novembril Avatud Eesti Fondi kutsel Tallinnas esinenud tuntud Vene ajakirjanik Julia Latõnina jutt Eestist saates „Код доступа“ Ehho Mõskvõ eetris.
Eesti on tema sõnul vapustav riik, kus on liberaalne seadusandlus, madalad maksud, lihtsad reeglid ning odav ja oskustööjõud. Miks siis aga see riik ei ole õitsval järjel? Üks vastustest on Eesti väike rahvaarv, 1,3 miljon ei kujunda siseturgu. Teine vastus - rahvaarvu suurendamise probleemi võib lahendada ainult vene rahva lõimumise abil, kuid ka sellel lõimumisel on oma teatatud probleemid. Need probleemid on loomulikud. Aga ajalugu näitab, et loomulikud probleemid on lahendatavad.
Eesti valitsus ei ole ideaalne. Kuid Latõnina näeb, et kui Eesti valitsus alandab makse, kui ta loob e-valitsust, kui käsitleb Skype nagu rahvuslikku uhkust, tahab valitsus, et riigis oleks vähem hädavareseid- ei ole vahet kas eestlasi või venelasi.
Latõnina toonitas, et Venemaal valitsevad need, kes tahavad, et venelaste seas oleks rohkem ebaõnnestujaid, ja mitte ainult Eestis.
(Юлия Латынина, 06.11, http://www.echo.msk.ru/programs/code/724097-echo/)

РАДИО ЭХО МОСКВЫ, САНКТ-ПЕТЕРБУРГ
Эстонцы хотят регистрировать брак через Интернет

Leidlikud eestlased on peaaegu valmis selleks, et hakata abielu registreerima Interneti teel. Sellisele otsusele lükkas maailma majanduskriis, peale mida hakkasid paljud kõiges kokku hoidma, sh ka pulmade arvelt. On ka teised tõsised põhjused e-abielu rakendamiseks, nt see aitab kaasa sõlmitavate abielude arvu suurenemisele Eestis.
(03.11, http://www.echomsk.spb.ru/content/store/default/root_site/shmode/2/ids/4...)