Eesti välismeedias 28. oktoober - 3. november 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
IIRIMAA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

CHINA.OR.CN
Shanghai Expo will go down in history: Estonia's FM

30.10.2010

Eesti välisminister Urmas Paet ütles hiljuti, et Shanghai Expo saavutas palju edu, mis ei toonud kasu mitte ainult Hiinale, vaid kogu maailmale. Paet väljendas arvamust, et ilmselt läheb ka seekordne Expo ajalukku eelnevate kõrvale. Tema sõnul nägi Eesti maailmanäitusel osalemisel võimalust näidata ennast nii Hiinale kui maailmale. Samuti sobitus maailmanäituse teema „Parem linn, parem elu“ tema hinnangul Eesti arenguga, kus uued tehnoloogiad on lihtsustanud ja uuendanud linna elu. Eesti paviljoni külastajate arv ulatus kuni 2 miljonini. Hiina-Eesti koostöö küsimuses rääkis Paet Tallinna lennujaama kiirest arengut ning tõdes, et Eesti valitsus on otsimas pikaajalist strateegilist partnerit oma lennuliinidele.
http://www.china.org.cn/travel/expo2010shanghai/2010-10/30/content_21234...

THE ECONOMIST: BLOG
Easten Approches: Estonia rockets ahead

30.10.2010

Jaanuarist alates leidub vähemalt üks riik, kes mitte ainult ei ole eurotsooni ja NATO liige, vaid vastab ka nende kahe tingimustele. Selleks riigiks on Eesti. See iseenesest ei ole midagi uudset, olgugi, et loo autor kahtlustab, et ta võib olla üks esimesi, kes seda tähele pani. Hämmastama paneb tema sõnul aga Eesti majanduse taastumine. Olukord paistab Andrus Ansipi valitsusele olevat päris hea, eriti kui ka töötus langema hakkab. Siiski pöörab autor tähelepanu Swedbanga hoiatusele tulevikuks, mis ütleb, et 2010 aastal ning 2011 aasta alguses kasvab eksport odava tootluse arvelt. Firmad, mis hetkel kiirelt laiendavad oma ettevõtlust peavad varsti silmitsi seisma sarnaste mahupiirangute, mida sai näha kriisi ajal, mil tehti liiga vähe investeeringuid ning praegused võimekusmäärad on õige varsti ülekoormatud. Need muutused ühes peamiste eksporditurgude aeglustunud kasvuga aeglustavad Eesti näitajaid oluliselt 2011 aastal.
http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2010/10/estonia_rockets...

IIRIMAA AJAKIRJANDUS

IRISH TIMES
Curse of The Economist

28.10.2010

Artikkel viitab The Economist´i uurimusele üldistest maja hindadest, mis väidab, et kõigest neli 20-st uuritud turust näitasid aasta aastalt hindade langust ning vaid Iirimaa kinnisvara katastroof oli halvenenud, olles 17 protsendilise hinnalangusega viimane.
Teine globaalne maja hindade uurimus, mis viidi läbi kinnisvarafirma Knight Frank´i poolt ja mis võrdleb 2009 ja 2010 aasta teist kvartalit, näitab suurima kukkujana Eestit. 31,5 protsendiline hindade langus on ligi kahe korra suurem kui The Economist´i hinnatud Iirimaa langus.
Mõlemad uurimused aga kinnitavad, et kinnisvara turud üle maailma on taas jalgu alla saamas, eesotsas Aasiaga.
Kõige ülehinnatumaks turuks peab The Economist hetkel aga Austraaliat, kus uuritud perioodil tõusid hinnad 18,4 protsenti.
http://www.irishtimes.com/newspaper/property/2010/1028/1224282134999.html

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Merkel bekommt Beifall aus Osteuropa

Martin Kaelble, Peter Ehrlich
01.11.2010

Tulevane eurotsooni liige Eesti toetab Saksamaa liidukantsleri vaateid ühisvääringu stabiilsuspaketi loomisel. Eesti peaminister Andrus Ansip toetab Saksamaa meetmeid majanduskriisi ohjeldamiseks. Minister pooldab ka Lissaboni leppe muutmist ühisvääringu kaitseks. Peaministri vaateid võib üldistada kogu Ida-Euroopale, kuna ka Slovakkia ja Sloveenia on võtnud sama seisukoha. Saksamaa liidukantsler Merkel kaitses reedel Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel oma seisukohta Euroopa Liidu aluslepingute muutmiseks. Selleks otsis Merkel omale poolehoidjaid. Peaminister Ansip ütles avalikult, et toetab Merkeli seisukohti ning peab teda parimaks juhiks Euroopa Liidus. Ansip leiab ka, et tuleb kehtestada karmimad sanktsioonid ning koordineerimine ühisvaluuta stabiilsuse tagamiseks. Mitte kõik tippkohtumisel osalenud ei toeta Ansipi arvamust. Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet hoiatas, et Saksamaa liidukantsler ei mõista olukorra tegelikku tõsidust.
http://www.ftd.de/politik/europa/:ftd-interview-merkel-bekommt-beifall-a...

DER TAGESSPIEGEL
Ich Koch, du Täter

Christiane Peitz
01.11.2010

Saksamaal toimuvad 44. Hoferi filmipäevad. Hoferi linnas asset leidval 6päevasel filmifestivalil näidatakse nii rahvusvahelisi kui ka Saksamaal loodud filme. Oodatuim film sellel aastal on Chris Krausi “Poll”, mille aineseks kasutab mees luuletajast sugulase Oda Schäferi elulugu. Filmis näidatakse aega, mil inimesed elasid sõja hirmus. Tähelepanuväärseks võib pidada Eestis filmitud linateose juures merekohale ehitatud uhket villat. Film peaks esilinastuma laiemale publikule 6. jaanuaril.
http://www.tagesspiegel.de/kultur/ich-koch-du-taeter/1971140.html

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Patrick Lapeyre remporte le prix Femina

Alain Beuve-Méry
02.11.2010

Kirjanik Patrick Lapeyre romaan armastuskolmnurgast „La vie est brève et le désir sans fin“ (Elu on lühike ja iha lõputu) sai tunnustatud nimeka Prantsuse kirjandusauhinnaga (prix Femina). Tõlkekirjandusauhinna (Prix Femina étranger) sai aga soome autor Sofi Oksanen oma romaani „Puhastus“ eest. Oksaneni romaan kujutab Eesti lähiajalugu kahe eri sugupõlve kuuluva naise saatuse kaudu 1992. aastal. „Puhastus“ on Prantsusmaal juba ühe kirjandusauhinna saanud, võites augusti lõpul (Roman Fnac) auhinna, mis esimest korda anti tõlkeromaanile. Alates raamatu ilmumisest Prantsusmaal 25. augustil on „Puhastus“ järjest populaarsust kogunud. Romaani on müüdud juba üle 60 000 eksemplari, mis on rekordiline näitaja soome keelest tõlgitud raamatule.
http://abonnes.lemonde.fr/culture/article/2010/11/02/patrick-lapeyre-rem...

Femina étranger: Oksanen "sous le choc"

02.11.2010
AFP

Soome kirjanik Sofi Oksanen võttis alandlikkusega vastu kirjandusauhinna, mis talle tema romaani „Puhastus“ eest Pariisis omistati. Ühtlasi teatas ta oma järgmise romaani ilmumisest 2012 aastal Soomes, mis räägib Eesti lähiajaloost. Oksaneni jaoks on šokk see, et inimesed Prantsusmaal tema romaani lugeda armastavad. Ta lisas, et see on miskit väga uut, et keegi väljastpoolt Eestit kirjutab Eestist. Olgugi, et Eestis on ilmunud mitmeid mälestusteoseid, on fiktsiooni nende hulgas tema sõnul vähe.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2010/11/02/97001-20101102FILWWW00558-f...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron venäläisillä on paha asenneongelma

Mart Helme
30.10.2010

Suursaadik Mart Helme sõnul on Eesti venelastel suhtumisprobleem ning ligi 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist ei suuda nad endiselt leppida oma privileegide kaotamisega.
22. septembril, kui eestlased tähistasid vastupanuvõitluse päeva, kogunesid Eesti venelased Venemaa suursaadiku Juri Merzljakovi juhtimisel pronkssõduri juurde, tähistades Tallinna vabastamist 1944. aasta septembris. Selline olukord kirjeldab eestlaste ja Eesti venelaste vahelist lõhet paremini kui miski muu.
Eestlaste ja venelaste arusaam ajaloost on täiesti erinev.
Tähtsaim vastasseisu põhjus on see, et venelased peavad end endiselt isandateks ning neil on raske leppida rikkalike privileegide kaotusega.
Helme arvates on Eesti valitsused suhtunud Eesti vene vähemuse probleemi tähelepanuväärselt aktiivselt. Asja tuum ei ole aga see, mida eestlased võiksid teha venelaste heaks. Küsimus on pigem selles, mida venelased ise võiksid teha. „Nii kaua kui vene vähemus jääb kindlaks isandlikule mõtteviisile, keeldub rääkimast kohalikku keelt, nõuab Eesti iseseisvuse kaotamist ja levitab internetis rahvuslikku viha eestlaste vastu, ei saa tema seisundit parimagi tahtmise juures parandada,” ütleb Helme. Venelastel tuleb sellest ühel päeval ise aru saada.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-helme-hs-is-eesti-venel...
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Viron+ven%C3%A4l%C3%A4isill%C3%A...

Baltian kaduilla on hiljaista

Kaja Kunnas
29.10.2010

Baltimaades on veidralt vaikne. Kui mujal Euroopas korraldatakse meeleavaldusi, siis Baltimaades vastab rahvas majandussurutisele vaikimisega.
Samal päeval, kui prantslased streikisid ja avaldasid meelt pensioniea tõstmise vastu, valisid lätlased peaministriks tagasi Valdis Dombrovskise, kelle eestvedamisel tema eelmisel ametiajal tõsteti tulumaksu 26%-ni, kärbiti palkasid 15%, vähendati peretoetusi ja pensione, suleti haiglaid. Ja mida ta nüüd lubas? Jätkata kärpeid, et riigimajandus saadaks taas tasakaalu. Läti tänavatel on vaikus.
Eestis on meeleolu sarnane Lätiga.
Palkade kärpimise läbi viinud peaminister Andrus Ansipi reformierakonnale ennustatakse juba nüüd võitu järgmistel Riigikogu valimistel märtsis. Eestis on tehtud Euroopa suurimaid kärpeid, kuid kogu majandussurutise ajal ei ole riigis nähtud ühtki meeleavaldust, mis oleks tänavale toonud korraga üle 1000 inimese. Rahvas on kärbetele vastanud vaikimisega.
Reformierakonna tõusvat populaarsust on seletatud opositsiooni laialivalgumisega ning valikuvõimaluste puudumisega.
Ansipi suurimaks saavutuseks on Eesti liitumine euroga järgmise aasta alguses. Tunneli lõpus paistab valgus. Majanduskasv ja eksport on pöördunud taas tõusuteele.
Töötuse määr ei ole põhjustanud laiemat ühiskondlikku arutelu. Ollakse äraootaval seisukohal.
Raske majandusolukord oli Baltikumis ka 20 aastat tagasi , ning ka sellest tuldi välja.
Baltimaades puudub tugev ametiühingute liikumine või meeleavalduste traditsioon, mis viiks rahva tänavatele oma valitsuse vastu meelt avaldama. Kõige selle taustal kumab arusaam, et kritiseerides valitsust, kritiseerid ka rahvast.

Verolistojen yllättäjä Toivo Hallikivi: Verottajan virhe

Kõik suuremad Soome päevalehed kajastavad STT uudist, kuidas Soome maksuameti poolt esmaspäeval avaldatud andmetel on 2009. aastal saadud kapitalitulude poolest teisel kohal üllatusnimena eestlane Toivo Hallikivi, kes sai maksuameti väitel 12,3 miljonit eurot kapitalitulu.
Hallikivi väitel on tema nimele kirjutatud miljonitulud Soome maksuameti viga, tõlgendades tema aktsiatemüügist teenitud tulusid valesti. Hallikivi ei saanud andmeid eelnevalt õigeks ajaks korrigeerida, kuna maksuametnikud olid saatnud tema maksudokumendid valele aadressile. Hallikivi on Eesti kodanik, kuid elas Soomes üheksa aastat tagasi.
Hallikivi töötab võrguseadmeid ja programme tootvas Nokia Siemens Networksis Eesti-müügiosakonnas.
(Verolistojen yllättäjä Toivo Hallikivi: Verottajan virhe, Elina Lappalainen, HS, 2.11; samal teemal ka Hallikivi: Miljoonatulot verottajan moka, STT, Turun Sanomat, 1.11; Hallikivi: Miljoonatulot verottajan moka, STT, Kaleva, 1.11; Toivo Hallikivi: Miljoonatulot verottajan virhe, STT, Kauppalehti, 2.11 jne)

TURUN SANOMAT
Testit tervetulleita oikein käytettynä

30.10.2010

Soome Migratsiooniamet tahab välja selgitada, kas Soomel on põhjust võtta kasutusele testi, millega selgitataks kodakondsust taotlejate teadmisi riigi kultuuri ja ühiskonna kohta.
Euroopa Liidu liikmesriikidest kasutavad selliseid teste näiteks Taani, Saksa, Suurbritannia, Holland ja Baltimaad.
Kondakondsustest on teretulnud , kui seda kasutatakse eesmärgipäraselt, mitte sisserände varjatud piiramiseks. Näiteks on tulnud kriitilisi signaale Eestist, kus vene vähemuselt nõutakse testis vastuseid küsimustele, millele eestlased ei oska isegi vastata.
Õigesti koostatud test aitaks hinnata, kas integratsiooniprotsess on olnud edukas või mitte. Samas toetaks see otsustusprotsessi, selgitades taotleja tausta ja võimet uuel kodumaal hakkama saada.
http://www.ts.fi/online/mielipiteet/paakirjoitus/170299.html

KAUPPALEHTI
Nordea arvioi talouskriisin päättyneen Baltiassa

01.11.2010
02.11.2010

Nordea panga analüüsi põhjal näitab majanduskriis Baltikumis leevenemise märke. Majanduskasvu kiirendab eksport, kuid sisetarbimine on endiselt nigel. Poolas on majandusolukorra paranemine kõige kiirem, ning see on kiirenemas ka Venemaal.
Eesti majandus on elavnenud just tänu kasvavale ekspordile. Kuid eestlased ei ole veel innukad kulutama, ehkki tööturg on hakanud elavnema. Euro kasutuselevõtuga oodatakse kindlustunde kasvu.
(Nordea arvioi talouskriisin päättyneen Baltiassa, Startel, HS, 2.11 ; samal teemal ka Nordea: Baltia, Venäjä ja Puola alkavat elpyä, Taloussanomat, 1.11)
http://www.taloussanomat.fi/kansantalous/2010/11/01/nordea-baltia-venaja...

Fingrid sopi toisen merikaapelin rakentamisesta Viroon

Eesti ja Soome elektrisüsteemi operaatorid Elering ja Fingrid sõlmisid esmaspäeval lõplikud lepingud Baltimaade ja Põhjamaade vahele ehitatava teise merealuse kaabelühenduse EstLink2 ehituseks. Mitmeid aastaid planeeritud EstLink2 ülekandevõimsus on 650 MW, mis tõstab Eesti ja Soome vahelise ülekandevõimsuse 1000 MW-ni.
Eesmärgiks on uus ühendus kasutusele võtta 2014. aasta alguses. Veealuse elektrikaabli maksumuseks on 320 miljonit eurot.
(Fingrid sopi toisen merikaapelin rakentamisesta Viroon, STT, HS, 2.11, samal teemal ka Fingrid sopi toisen merikaapelin rakentamisesta Viroon, STT, Turun Sanomat, 1.11; Sähkökaapeli Estlink 2 varmistui, STT, Etelä-Suomen Sanomat, 2.11 ning Fingrid sopi toisesta merikaapelista Viroon, STT, Kauppalehti, 2.11)

Lääketutkimus karkaa Suomesta

Satu Hirvelä
02.11.2010

Soomes on ravimiuuringud vähenemas – 2008. aastal alustati Soomes 198 tellitud kliinilist uuringut, 2009. aastal aga 151.
Uuringute rahastamine liigub tasapisi Soomest mujale. Näiteks on väike Eesti tõusnud ravimiuuringute jaoks ahvatlevaks maaks Rumeenia ja Bulgaaria kõrval. Ida-Euroopa maade trumbiks ei ole enam vaid madalad kulud. “Kulude erinevus ei ole enam peamine, vaid neil riikidel on suur motivatsioon. Teadlastel ja ühiskonnal on tugev tahe osaleda tipptehnoloogia arengus, kommenteeris GlaxoSmithKline Finlandi meditsiiniline direktor Petteri Knudsen.

Lama paransi työmiesten motivaation

Leena Hietanen
28.10.2010

Timo Hietanen, kes lõi kuus aastat tagasi Kundas rauatöödega tegeleva ettevõtte Kunrex OÜ, on just saanud valmis uue metallitsehhi Kundas. Kundas on sadam, raudtee, tsemendi- ja tselluloositehased – kõik potensiaalsed Hietase ettevõtte kliendid. Põhiliselt toodetakse ja remonditakse tehaste metallist seadmeid.
Kunrex OÜ-s on 52 töötajat. Suur osa neist on sageli Soomes, Rootsis või Norras objektidel. Hietanen maksab neile põhipalka ka projektidevahelisel ajal.
Võrreldes ettevõtte loomise algusaegadega on töötajate motivatsioon nüüd paranenud. Majandussurutis on teinud töötajatele selgeks, et tööd on pakkuda piiratud koguses.
Hietanen ei pea ettevõtte Eestisse loomise põhjuseks siinset maksusüsteemi. Tema sõnul saavad ettevõtjad Soomes märgatavalt rohkem riiklikku tuge. Eestis peab aga kõike ise tegema ning abi ei tule kusagilt.
Kunrex OÜ valiti paar aastat tagasi viie kõige kiiremini areneva ettevõtte hulka Eestis.

OÜ merkitsee helposti imagovammaa

28.10.2010

Eestisse metallitöötlusfirma Parweld OÜ loonud soomlane Jukka Parkkila kurdab, et OÜ firma nime taga tekitab kohati raskusi. Soomes projektitöid tegev, naftapuurimisplatvormidele seadmeid tootev Parweld loodab konkurssidel läbi lüüa odavama hinnaga, kuna ettevõtte käigus hoidmine on Eestis odavam. „Probleemiks on aga see, et Eesti päritolu ettevõte tähendab Soomes imagotraumat. Meid kahtlustatakse eriti ehitusturul toimuva tõttu,“ lausus Parkkila.

Tallinna kauppaa Koplin tontteja kolmatta kertaa

03.11.2010

Tallinna linn üritab kolmandat korda leida hoonestajat Kopliranna maa-alale, mis asub Tallinna keskusest 5 km kaugusel.

TALOUSSANOMAT
Olvi sai potkua Baltiasta

29.10.2010

Tänu palava suve tõttu janustele Baltimaade elanikele kasvas Soome alkoholikontserni Olvi kasum juulist septembrini neljandiku võrra.
Olvi müügimahud kasvasid Balti riikides 17 miljoni liitri võrra ja käive viiendiku võrra. Kasum Eestist, Lätist ja Leedust suurenes tänu kasvule 2,6 miljoni euro suuruse summa võrra. Eesti ja Läti tütarettevõtete ärikasum suurenes enam kui miljoni euro võrra, Leedus ainult 0,1 miljoni euro võrra.
http://www.taloussanomat.fi/YRITYKSET/2010/10/29/OLVI-SAI-POTKUA-BALTIAS...

Teosto voitti Verkkokauppa.comin oikeudessa

Aleksi Moisio
01.11.2010

Muusikuid esindav autoriõiguse organisatsioon Teosto saavutas Helsingi ringkonnakohus võidu Verkkokauppa.com üle, kui määrati kahjutasunõue Verkkokauppa.com Eesti tütarettevõttele Arctecho OÜ seoses nende tegevuse ning andmekandjate ja seadmete turustamisega.
http://www.itviikko.fi/uutiset/2010/11/01/teosto-voitti-verkkokauppacomi...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

TRAVEL.RU
Пешеходы в Эстонии обязаны носить светоотражатели

28.10.2010

Eestis hakkab tuleva aasta esimesest jaanuarist kehtima uus liiklusseadus. Vastavalt uuele seadusele on kõikidele liiklejatele, sh ka jalakäijatele, helkuri kasutamine pimedal ajal kohustuslik.
Alates jaanuarist planeerib politsei karistada neid, kes ei kasuta „helkurit või valgusallikat pimedal ajal nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes“.
http://www.travel.ru/news/2010/10/27/184674.html
http://gooddays.ru/post/3709
http://news.tournavigator.ru/2010/10/28/peshexodov-estonii-zashhityat-sv...
http://t2t.ru/content/estoniya-obyazala-peshekhodov-nosit-svetootrazhateli

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Эстонским школьникам показали Псковскую область

28.10.2010

Vene Lütseumi juures asuva Puškini muuseumi direktor Alla Belenkova korraldas Eesti Kultuuriministeeriumi toetusel Eesti koolilastele reisi Pihkva oblasti Puškiniga seotud paikadesse.
http://informpskov.ru/neighbours/69297.html

ПСКОВСКАЯ ЛЕНТА НОВОСТЕЙ
Выставка «традиционного и современного» эстонского рукоделия открылась в Пскове

29.10.2010

Pihkvas avati Eesti käsitöönäitus "Käsitöö. Traditsiooniline ja tänapäevane", kus on esitatud umbes 70 eksponaati.
Käsitöönäitust külastasid ka Pihkva oblasti juhtkonna esindajad ning peakonsulaadi Peterburis Pihkva kantselei vanemkonsul Carl Eric Laantee Reintamm oma perega.
http://www.pln-pskov.ru/culture/83742.html
http://informpskov.ru/culture/69350.html

АРГУМЕНТЫ И ФАКТЫ ПЕТЕРБУРГ

Eelmisel nädalal viibis Tallinna linnapea Edgar Savisaar Neevalinnas juba kümnendat korda toimunud ürituse „Tallinna kohtumised Peterburis“ raames.

http://www.spb.aif.ru/culture/news/65995
http://www.rosbalt.ru/2010/10/28/784910.html
http://saint-petersburg.ru/m/240556/
http://www.tv100.ru/news/JEstoncy-v-poiskah-delovyh-peterburzhcev-32132/

ПЕРВЫЙ КАНАЛ

01.11.2010

Esimese kanali saate „Tahan teada“ positiivne lõik meteoriidikraatritest Saaremaal.
Vt. alates 14:50 saateminutist.
http://www.1tv.ru/prj/vseznat/vypusk/01.11.2010