Eesti välismeedias 21.-27. oktoober 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

DAILY MAIL
European Capital of Culture Tallinn is Estonia's renaissance gem

Autori hinnangul on Tallinn üks kõige aegade ilusamaid Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvaid linnu. Parima vaate saab Patkuli vaateplatvormilt, kust linn laiub vaataja ees kui mängukindlus. Antakse paari lauseline ülevaade keskaegsest elust kõrgete linnamüüride vahel ning avaldatakse imestust selle üle, et Nõukogude Liidu lõpuaastatel oli kunagi taanlaste poolt ehitatud Toompea oli tol ajal kõle ja ohtlik paik külastamiseks. Kuid pärast taasiseseisvumist on mitmed vanalinnas hooned saanud värske lihvi. Autori sõnul on mõistetav, miks linnamüürid nii kõrged on ning meid alati vallutada on püütud, sest nii mitmedki riigid on arvanud, et Tallinna omamine oleks väga hea mõte. Vaadates kasvõi linna suurepäraseid kohvikuid ja restorane on ka selge, et just Eesti juhtis pärast taasiseseisvumist Balti riikide majandusarengut.
(Adrian Mourby, 20.10)

AFP
IT titan Estonia putting Afghanistan schools online

IT titaan Eesti töötab selle nimel, et saata arvuteid orbudele, eriti tüdrukutele, konfliktidest räsitud Afganistani. Kabuli lähistel asuv 125 õpilastega tütarlastekool oli esimene kümnest koolist, kes sai Afganistani-Eesti kaksikkooli projekti raames arvutid. Projekti koordinaatori Maari Rossi sõnul ootavad tüdrukud väga, mil nad saavad oma Eesti partnerkooliga läbi Skype´i suhtlema asuda. Projekti organiseerib Globaalse Hariduse Keskus Tallinna Jaan Tõnissoni Instituudis, mis on keskendunud demokraatia levitamisele. Samuti teatas Eesti aasta algul, et aitab Afganistani parlamendil muutuda elektrooniliseks ühes e-hääletuse ja informatsioonisüsteemiga.
(26.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Eastern Europe: An uplift under way

Mitte kusagil mujal ei mõjunud üleilmne majanduslangus nii rängalt kui Lätis, kus lootus euroga ühineda ning Euroopa karmim kärpimisprogramm kahandasid majandust eelmisel aastal 18 protsendi ning töötust 23 protsendi võrra. Siiski valisid lätlased sellel kuul tagasi parempoolse valitsuskoalitsiooni. Selline tulemus näitab märki sellest, et usaldus on jõudmas tagasi regiooni, mis kannatas finantskriisi tõttu enim. Kuid nagu ülejäänutele kommunistliku bloki maadele, on ka Läti tee kriisist väljumiseks kivine ja haavatav.
Ühtlasi leiab autor, et ei olegi leidnud aset regionaalset kokkuvarisemist, olgugi, et Läti, Leedu, Eesti ja Ukraina kogesid rahuajale haruldasi majanduslangusi. Esines üksikuid pankade kokkuvarisemisi, kuid ei olnud süsteemseid panganduskriise, üksikud valitsused kukutati, kuid tänavarahutused olid tunduvalt vähem vägivaldsed kui Kreeka selle aasta rahutused. Populistlikud ja ekstremistlikud parteid ei saavutanud suurt edu. Ning valimised Poolas, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias ja Lätis tugevdasid keskseid parempoolseid jõude.
Tulevikku vaatamisel tuleks pidada silmas kahte peamist märksõna. Esiteks on nüüd lääne heaolutaseme saavutamine keerulisem kui see näis olevat enne kriisi algust. Samuti tähendab kallim krediit ühes aeglase Lääne arengu ja vajadusega vähendada eelarvedefitsiiti aeglasemat majanduskasvu. Balti riikide soov liituda eurotsooniga sundis neid vähendama palkasid ja hindu olemaks konkurentsivõimeline. Kuid valu toob lõpuks ka tulemusi – Eesti liitub eurotsooniga tuleva aasta jaanuarist.
(Neil Buckley)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DER TAGESSPIEGEL
Unter Schmeißfliegen

Sofi Oksanen on gooti välimusega Soome-Eesti kirjanik, kes kogus palju tuntust nõukogude elu kirjeldava raamatuga „Puhastus“. Kirjaniku eestlasest ema abiellus soomlasega, mistõttu kasvas Sofi Oksanen üles Soomes. Eestit külastades nägi ta kontrasti taasiseseisvunud riigi ning Soome vahel. See tekitas kirjanikus vastikust punarežiimi vastu, mida ka oma teostes lugejale tutvustab. „Puhastuse“ peategelase kaudu kogeb lugeja nõukogude elu muresid ning raskuseid. Nii „Puhastuses“ kui ka Oksaneni teistes raamatutes, sealhulgas „Stalini lehmades“, näitab kirjanik nende naiste elu, kes on ilusa elu otsinguil.
(Marie-Luise Knott, 21.10)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Diskurs in feministischer Enge

Sofi Oksaneni „Puhastus“ on ilmselt üks väheseid raamatud, mis näeb parem välja kui tema autor. „Puhastus“ võlus Saksmaal juba esimestel müüginädalatel tuhandeid lugejaid. Teos räägib Lääne-Eestis elavast talutüdrukust Aliide Truust ning tema võitlustest nõukogude režiimi raske eluga. Raamat väärib suurteose staatust, kuid kahjuks teose esitlusel Berliinis jättis Oksanen huvilistele külma ning tõreda naise mulje. Hoolimata sellest võib „Puhastust“ pidada väga hästi kirjutatud ning ümber tõlgitud raamatuks, mis väärib kohta öökapil.
(Ralf Bönt, 18.10)

DIE WELT
Neu im Euro-Raum

Andrus Ansip on väikseima, kõigest 1,3 miljoni elanikuga Balti riigi peaminister. Tänu poliitilisele stabiilsusele ning dünaamilisele majandusele on Eesti pärast 1992. aasta taasiseseisvumist saanud välismaiste investorite lemmikriigiks. Andrus Ansip sai peaministriks 2005. aastal ning nagu ka eelkäijad, hoolitseb ta riigi kodukorra eest. Eestil on väikseim riigivõlg 27st Euroopa Liidu liikmesriigist. Tasu selle eest: saamine eurotsooni 1. jaanuarist 2011.a.
(Florian Hassel, 18.10)

Warum Estland den Beitritt zur Eurozone will

Teised peaministrid võivad olla Andrus Ansipi peale kadedad, sest nii ilusaid tööruume, kui on Eesti peaministril Stebocki majas, pole kellelgi. Hoolimata kriisist eurotsoonis soovib Eesti vahetada krooni eurode vastu. Peaminister Anspit ütles, et Eesti krooni oli alguses seotud saksa margaga, hiljem euroga. Eesti on olnud välisinvestoritele ahvatlevaks paigaks tänu stabiilsusele. Euro kasutuselevõtt suurendab usaldust Eesti suhtes riigi peamiste kaubanduspartnerite, Rootsist ja Soomest pärit ettevõtete poolt. Lisaks muudab euro kasutuselevõtt Eesti atraktiivsemaks sihtriigiks välisinvestoritele. Paljud eestlased kardavad euro kasutuselevõtuga kaasnevat hinnatõusu, kuid peaminister väitis, et hinnatõus pole otseselt seotud euro kasutuseevõtuga. Paljud ettevõtted ning eraisikud on võtnud suuri laene, mis võivad riigi stabiilsusele ohtlikuks muutuda. Peaminister selles ohtu ei näe, kuna Eesti riigvõlg on väikseim Euroopa Liidus. Samuti usub Ansip, et kõrge tööpuudus väheneb lähiaastatel, kui Eestisse tulevad uued välisinvestorid, kes loovad töökohti juurde.
(Florian Hassel, 17.10)

BAYERISCHE STAATSZEITUNG
Mittelalter und Moderne

Vana Toomas vaatab üle Tallinna. Eesti pealinn on muutunud külalistemagnetiks, mida käivad imetlemas turistid igast maailma nurgast. Eriti kauniks võib pidada Talinna perfktselt restaureeritud vanalinna. Pole imestada, miks Eesti pealinn 1997. aastal UNESCO maailmapärandiks nimetati. Eriti imetlusväärne on Tallinna kesklinnas asuv 2007. aastal ümber ehitatud Rotermanni kvartal. 2011. aastal kannab Tallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
(Ursula Wiegand, 15.10)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

LE TEMPS
Neeme Järvi, baguette musclée pour l’OSR

Intervjuu paari aasta pärast prantsuskeelse Šveitsi orkestri juhiks saava Neeme Järviga. Hetkel 73 aastane karismaatiline ja lõbus eestlane Järvi on praeguse orkestrijuhi Marek Janowski täielik vastand. Järvi, kes on juhatanud lugematuid orkestreid, omades rohkem kui viiekümneaastast kogemust, sõlmib 2012. aasta sügisel kolmeks hooajaks lepingu Šveitsi orkestriga. Tema sõnul sõltub see, kas tegemist on hea või halva orkestriga eelkõige tema juhist. Ei ole mõtet proovis muusikutega rääkida, sest eelkõige tuleb Järvi sõnul osata kasutada oma käsi, rääkimaks muusikast. Ta ei taha, et muusikud tuleksid proovi virilate nägudega, sest just juht on see, kes peaks oma muusikud ellu äratama. Kuid loomulikult kulub hea suhte loomiseks aega. Rääkides oma ambitsioonidest orkestriga sõnab Järvi, et kuna konkurents on äge, siis tuleb sellest aktiivselt osa võtta. Ta tahaks Šveitsi orkestri tuua rahvusvahelisele areenile ühes prantsuse kui ka vene muusikaga. Samuti räägib ta oma muusikahariduse omandamisest Leningradi Konservatooriumis. Neeme Järvi sõnul on muusika salvestamine üks tema igapäevaseid ülesandeid ning ta hindab endas oskust tegeleda laiahaardelise repertuaariga. Küsimusele, kas paljude erinevate projektide kõrvalt jääb Šveitsi orkestri jaoks tal aega, vastab Järvi, et on tavaline juhatada korraga mitmeid orkestreid. Igal pool püüab ta kohaneda asukohaga, et tõsta esile repertuaari. Neeme Järvi jääb samas ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri juhiks.
(Julian Sykes, 26.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L´EXPRESS
Où en est la liberté de la presse dans le monde

Piirideta Reporterid avaldasid järjekordse maailma pressivabaduse järjestuse. Nimekirja eesotsas on Põhja-Euroopa ühes Soome, Island, Norra ja Roots ning lõpus Tuneesia, Rwanda ning ka kõigest 44. positsoonil asuv Prantsusmaa. Nimekirja eesotsas on ainsa kunagise idaplokiriigina Eesti.
(Eric Mettout, 20.10)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro kampanjoi: Aivot kotiin ulkomailta

„Ajude väljavool“ ehk haritud ja töövõimeliste eesti kodanike lahkumine välismaale on Eestis murettekitav tendents.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja president Toomas Hendrik Ilves algatasid oktoobris ”Talendid koju” kampaania, mille sihtgrupiks on 4000–5000 välismaal õppivat eestlast. Eesmärgiks on kahe aasta jooksul tuua kodumaale tagasi 25 andekat noort ning luua uusi sidemeid.
Ülesanne ei ole kerge. Puuduvad ametlikud andmed, kui palju on 2000-ndatel Eestist välja rännanuid.
Kolme aasta jooksul on Eesti maksnud kolimistoetust umbes 400-le tagasipöördujale, kellest 30 on tulnud Soomest.
Eesti statistikaameti andmetel on tööpuuduse tase Eestis 18%. Samal ajal peavad ekspordiga tegelevad ettevõtted oma arengut pärssivaks teguriks pädeva tööjõu nappust, selgub Kaubandus-Tööstuskoja värskest uurimusest. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul vajavad Eesti ettevõtted hädasti rahvusvahelist kogemust ja sidemeid.
Kaubandus-Tööstuskoja loodud “Talendid koju” kampaania töövahendusportaalis oli nädala alguses registreerunud 22 tööpakkujat nind 250 talenti, kellest 15 elab Soomes.
Eestile kõlbavad ka muud talendid kui eestlased. Tartu Ülikooli rektori Alar Karise ettepanekul peaks hakkama Eestisse meelitama Soome töötuid arste.
(Viro kampanjoi: Aivot kotiin ulkomailta, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 21.10.2010)

Homoyhdistyksen perustaminen johti virolaispapin erottamiseen

Eesti vaimulik Heino Nurk tagandati ametist seejärel, kui ta oli asutanud geikristlaste kogu.
Nõukogude Liidu ajal oli homoseksuaalsus karistatav. Hetkel Eestis toimuv diskussioon peegeldab endiselt vanu seisukohti.
Eesti poliitikutest pole mitte keegi võtnud avalikku seisukohta homoseksuaalide abiellumisõiguse teemal. Tegemist võib olla kartusega kaotada oma valijate toetus.
Heino Nurga sugused üksikud tegelased, kes on avaliku arvamuse mõjutamiseks oma seksuaalset orientatsiooni tunnistanud, on Eestis uus nähtus.
(Homoyhdistyksen perustaminen johti virolaispapin erottamiseen, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.10.2010)

Suomi päihitti komission silakkakiistassa

Soome saavutas teisipäeva õhtul võidu EL komisjoni üle, kes soovis kahandada räimepüügikvooti Põhjalahel 12% võrra. Pingeliste läbirääkimiste tulemusena soostus komisjon siiski suurendama räimepüügikvooti protsendi võrra. Algselt soovis Soome räimepüügikvooti suurendamist 14% võrra, tuginedes rahvusvahelise mereuuringunõukogu ICESi kevadisele teaduslikule raportile.
Eilset kompromissi saab pidada ajalooliseks, sest kui komisjon on otsustanud kvooti vähendada, siis lõpptulemusena seda üldjuhul ei tõsteta.
Soomet toetasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kes olid samuti mures kalapüügikvootide vähendamise tõttu.
Seni on komisjoni ja ICESi arusaamad kvootidest olnud sarnased, seega tulid erinevad nägemused seekord Soomele üllatusena.
(Suomi päihitti komission silakkakiistassa, Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 27.10.2010 ; samal teemal ka Suomi ja EU-komissio riitelevät silakoista, Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 23.10.2010 ning EU: Suomen rajoitettava silakanpyyntiä, Tuomas Muraja, Kaleva, 23.10.2010)

Viron oikeusministeri sai musiikkipalkinnon

Eesti justiitsminister Rein Lang pälvis soomlastelt Tampere Music Award-nimelise auhinna, tema panuse eest Eesti muusikavaldkonna arendamisel juba nõukogude ajal ning ka panuse eest autorikaitse küsimustega tegelemisel poliitikuna. Lang oli osaline ka Eesti iseseisvumiseni viinud niinimetatud laulvas revolutsioonis.
(Viron oikeusministeri sai musiikkipalkinnon STT, Helsingin Sanomat, 24.10;
samal teemal ka Viron oikeusministeri Langille musiikkialan palkinto Suomessa, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.10 ning
Laulava ministeri taistelee piratismia vastaan, Liisa Mayow, Kaleva, 24.10)

KIRJAT - Viron hyvä henki ei ollut pyhimys

Raamatu "Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys (”Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus” tutvustus. Riigiteaduste doktor ja poliitilise ajaloo dotsent Erkki Tuomioja on koostanud ladusa eluloo Eesti poliitikust ja riigimehest Jaan Tõnissonist.
Tõnissoni elu ja tegevust kirjeldavas teoses käsitletakse ka Tõnissoni ja Konstantin Pätsi omavahelist koostööd ja vastasseisu. Kogenud uurijana ei anna Tuomioja järgi ahvatlusele kujutada kahe tipp-poliitiku tegevust pelgalt "hea" Tõnissoni ja "paha" ning autoritaarse Pätsi vahelise võitlusena. Konkurentsi ja pingeid nende vahel muidugi oli. Samas ei tee Tuomioja Tõnissonist ka pühakut. Kriitikatki pudeneb. Ilmsiks tulevad Tõnissoni autoritaarsed võtted ja keeruline iseloom.
Muidu head teksti häirivad mõningate Eesti nimede õigekirjavead, samuti esinevad mõned faktivead. Autori tugevaim külg ei ole ka korrektselt kasutatud algallikatele viitamine. Arhiivimaterjali oleks võinud rohkemgi ammutada.
Hoolimata vigadest on teose üldpilt siiski terviklik.
(KIRJAT - Viron hyvä henki ei ollut pyhimys, Seppo Zetterberg, Helsingin Sanomat, 24.10)

TURUN SANOMAT
Tallink pinnisti tuloksensa voitolle

Tallink Grupil õnnestus eelmise aasta kaotuse järel võidule rühkida. Tallinki netotulu augustis lõppenud majandusaastal oli 21,9 miljonit eurot, kui aasta varem jäi ettevõte 8,2 miljonit eurot miinusesse.
Tallinki finantsdirektori Janek Stalmeistri sõnul on tulemuse paranemise taga ettevõtte tegevuse efektiivsemaks muutmine, mida on läbi viidud viimase majandusaasta jooksul.
Tallinki käive on kasvanud kolm protsenti, saavutades 814 miljonit eurot. Käibe kasvu mõjutas muuhulgas ka reisijate arvu kasv.
(Tallink pinnisti tuloksensa voitolle, Turun Sanomat, 19.10.2010)

KALEVA
Viron maalaustaide esittäytyy laajasti Helsingissä

Helsingi Taidehallis avati suurim Eesti kunsti näitus, mida välismaal nähtud. Näitus nimega Eesti värvid esitleb 111 teost 44 kunstnikult. Tööd kuuluvad kunstikoguja Enn Kunila erakogusse. Kevadel Tallinna Kunstihoones olnud näitus purustas külastajarekordeid.
(Viron maalaustaide esittäytyy laajasti Helsingissä, Kaleva, 21.10.2010)

Studio näyttää uusia virolaisia elokuvia

Oulus saab Stuudio-nimelises kinos 2.-4. novembril tutvuda uuema Eesti filmikunstiga. Filmide sarja alustab 2. novembril Ilmar Raagi "Klass".
(Studio näyttää uusia virolaisia elokuvia, Kaleva, 21.10.2010)

KAUPPALEHTI
Pohjoismaiden investointipankki lainaa 45 miljoonaa euroa Estlink-2:n rakentamiseen

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) laenab Baltimaade ja Põhjamaade vahele ehitatava teise merealuse kaabelühenduse Estlink-2 rajamiseks 45 miljonit eurot.
NIB sõlmib 25 miljoni euro suuruse laenulepingu Eesti Energia põhivõrgu ettevõtte Elering AS-iga ning 20 miljoni euro suuruse laenulepingu Soome põhivõrgu ettevõtte Fingrid Oy-ga. Laenulepingu pikkused on 15 aastat.
Kui uus 650 MW-ne EstLink-2 ühedus 2014. aastal kasutusele võetakse, kasvab Eesti ja Soome vaheline ülekandevõimsus ligi 1000 MW-ni, mis on üks eeldus tulevasele Baltimaade ja Nord Pool-vahelisele energiaturgude ühendamisele
(Pohjoismaiden investointipankki lainaa 45 miljoonaa euroa Estlink-2:n rakentamiseen, Anni Erkko, Kauppalehti, 20.10.2010)

Tallinna haastaa Helsinki-Vantaan

Eestlaste plaan tõsta Tallinna lennujaam koostöös Hiina lennukompaniidega Helsingi-Vantaa lennujaama konkurendiks Finnairi murelikuks ei tee. “Helsinki-Vantaa lennujaamal ja Finnairil on piisavalt tugev positsioon Euroopa ja Aasia vahelises lennuliikluses, et Eesti-Hiina võimalik koostöö ei tekita suuremat muret, kuigi konkurenti ei saa kunagi alahinnata,” ütles Finnairi juht Taneli Hassinen.
Äripäeva andmetel peavad eestlased lennuliini avamiseks Tallinna ja Hiina vahel läbirääkimisi kahe Hiina lennufirmaga – Air China ja Hainan Airlines. Hiina lennufirmad on huvitatud ka Läti AirBalticust, mis võiks töötada loodava liini jaoks reisijate ettevedajana ja pakkuda Tallinnast edasi lendamise võimalust mujale Euroopasse.
„Ei usu, et Hiina lennufirmast saaks sel viisil Finnairile konkurent. Finnairil on Aasias kümme sihtkohta ning samas pakub ka tihedat graafikut Euroopa liinidel. Ühelgi Hiina või Aasia lennufirmal pole nii palju otseliine Aasiast Euroopasse,“ ütleb Hassinen
Hassineni sõnul on airBalticu arenemine tõsiseks liinidele reisijate ettevedajaks ebatõenäoline. „Ettevõtte omanikel on firma arengust erinev ettekujutus. Lisaks on airBaltic nii kehvas seisus, et teda ei saa tõsiselt võtta kui lendudele reisijate ettevedajat,“ lisas Hassinen.
(Tallinna haastaa Helsinki-Vantaan, Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 25.10.2010;
samal teemal ka Tallinna haluaa kasvaa Finnairin kustannuksella, Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 22.10.2010)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Virolaiskaksikkoa epäillään myös Lahden automurtosarjasta

Kaht 20-30-aastast Eesti meest kahtlustatakse umbes 140 autosse sissemurdmises ja nendest 100 000 euro väärtuses esemete varastamises.
Kriminaalkomissar Teppo Soveliuse sõnul varastasid Eesti mehed autodest eelkõige navigatsiooniseadmeid, sülearvuteid ja mobiiltelefone, mis seejärel Eestisse müügiks viidi. Vargused pandi toime erinevates Lõuna- ja Ida-Soome osades, peamiselt suurte massiürituste ajal. Suurem osa sissemurdmistest toimusid aastatel 2008-2009. Soveliuse sõnul on tegemist erakordselt laiaulatusliku varguste sarjaga. Eesti mehed on vahi all ja ootavad süüdistuse esitamist.
(Virolaiskaksikkoa epäillään myös Lahden automurtosarjasta, Etelä-Suomen Sanomat, 25.10; Virolaisia epäillään yli sadasta automurrosta, STT, Kaleva, 26.10.2010)

AAMULEHTI
Sukukansat täyttivät Viron

Eestis toimunud Hõimupäevad on mahukas üritus, mida korraldatakse regulaarselt oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Teemale koos fotodega ürituselt on pühendatud terve kultuurilehekülg.
Programmis sisaldus nii teatrit, tantsu ja ühiskontserte Eesti suurimates linnades ning kirjanduslikud üritused ning filmifestival Tallinnas. Üheks teemaks tõusis ka hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmine.
(Sukukansat täyttivät Viron, Kari Blomster, Aamulehti, 27.10.2010)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

THE MOSCOW TIMES
Estonia to Cut Gazprom Dependence

Eesti kavatseb kahe aastaga eraldada Eesti gaasi ülekandevõrgu gaasi müüvast ettevõttest Eesti Gaas, et vähendada sõltuvust Gazpromist.
Eelnõu, mis annab Eesti Gaasile 2013. aasta 1. jaanuarini aega maha müüa gaasi põhivõrk, on „90 protsendi valmis“ ning „vastuvõtmine toimub paari nädalate jooksul“, ütles Igor Gräzin. Gaasi ülekandevõrk müüakse Eestis paiknevale firmale. Kui Eesti Gaas poleks võrku selleks ajaks maha müünud, oleks riik eelnõu järgi algatanud võrgu sundvõõrandamise ja ettevõte oleks saanud pool miljonit krooni trahvi.
EG Võrguteenuse juhatuse esimehe Sergei Jefimovi sõnul keegi pole sellest plaanist firmat ette informeerinud ning ta lisas, et see võib olla seotud järgmisel aastal 6. märtsil toimuvate valimiste poliitilise kampaaniaga.
IRLi pressiesindaja Rauno Veri ütles, et olukord, kus Gazprom tõstis Eestile hindu rohkem kui Lääne Euroopale on lubamatu. Veri lisas ka, et meie saame seista kontrollimatu hinnatõusu vastu ainult Gazpromi gaasimonopoli võideldes.
Alexander Medvedev hoiatas ELi 14. oktoobril, et kõik muutused ülekandevõrgu omandamise osas ning pikaajalistest lepingutest üleastumine võivad viia varude languseni
ning Vene gaasiekspordi nihkumiseni Aasiasse.
(Bloomberg, 21.10)

TRAVEL.RU
Наступает время оформлять визу для поездки в новогоднюю Эстонию

Moskva turismi operaatorid teatavad probleemidest, mis on seotud Eesti viisa taotlemisega Nende andmetel võib juba praegu ennast kirja panna viisa taotlemiseks ainult novembri keskpaigaks. Ja edaspidi see järjekord hakkab ainult kasvama, kuna Eesti on venemaalaste seas üks populaarsemaid uusaasta reisisihte.
(22.10)
http://www.travel.ru/news/2010/10/22/184501.html
http://www.ratanews.ru/news/news_22102010_2.stm

ТУРПРОМ
Таллин запускает туристические промоакции в России

Tallinna ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös algas Peterburis Eestit ja Tallinna kui reisisihti tutvustav kampaania venemaalaste seas.
„Tallinn on Peterburi elanike seas tuntud reisisihtkoht, mida on paljud külastanud, kuid külastusest on sageli möödunud aastaid ning selle kampaaniaga loodame nad taas meile külla kutsuda,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Mutso sõnul Eesti on Venemaa turistide seas jätkuvalt populaarne reisisihtkoht, seitsme kuuga on Venemaa turistide ööbimiste arv Eestis mullusega võrreldes kasvanud 50%, jõudes rekordilisele tasemele.
(Игорь Мельник, 21.10)

МУЗЕИ РОССИИ
Эстонская книжная иллюстрация в Красноармейской картинной галерее

Krasnoarmeiski pildigaleriis toimuval näitusel „Eesti raamatu illustratsioon“ on esindatud Eesti parimad meistrid - Tiia Mets, Viive Noor, Jüri Mildeberg, Kadri Ilves, Catherine Zarip, Ülle Meister ja paljud teised. Näitus organiseeriti Eesti Moskva saatkonna lahkel kaasabil.
(27.10)

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
В Москве закончился фестиваль „Завтра/2morrow“

Moskvas lõppes „Завтра/2morrow“ festival, kus nominatsioonis «Изображение»/ „Kujutamine“ võitis Veiko Õunpuu film „Püha Tõnu kiusamine“.
(Нелли Поспелова, 21.10)