Eestist saab Balti Nõukogu eesistuja

Nr 324-E

Välisminister Urmas Paet rõhutas Riias Balti Nõukogu istungil, et Eesti peamised prioriteedid Balti Nõukogu eesistumisel on teadmistepõhise majanduse arendamine, energiajulgeoleku suurendamine ning energia- ja transpordiühenduste loomine. Eestist saab Balti Nõukogu eesistujamaa 1. jaanuaril 2011.

Energiajulgeolekust kõneldes rõhutas välisminister Paet Balti elektrituru loomise tähtsust osana ühisest Balti-Põhjala elektriturust. „Sellele aitaks oluliselt kaasa Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu. Samuti on vajalik kehtestada ühine regulatsioon elektriimpordile nii-öelda kolmandatest riikidest, et vältida turumoonutusi ja tagada elektrituru tõrgeteta toimimine,“ sõnas Paet. Samuti tuleb Paeti sõnul jätkata tööd ühise gaasituru loomiseks ja gaasitarnete mitmekesistamiseks.

Energiaühenduste loomise ja tarnete mitmekesistamise kõrval on välisminister Urmas Paeti sõnul sama tähtis tegeleda ka piirkondlike transpordiühenduste projektide, eelkõige Via ja Rail Balticaga. „Transpordiühendused ja transiit on Eesti, Läti ja Leedu jaoks elutähtis küsimus. Rongiühenduste taastamine esmalt Tallinna ja Riia vahel ning sealt edasi Kesk-Euroopasse on vajalik üha tempokama globaliseerumise taustal,“ lausus Paet.

Teadmistepõhise majanduse arendamine on välisminister Urmas Paeti sõnul vajalik kogu Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmiseks ning on seega kindlasti ka Eesti, Läti ja Leedu huvides. „Nii Balti kui ka Põhjala riigid peavad leidma võimalusi, kuidas kõige paremini rakendada oma innovaatilist potentsiaali ning edendada koostööd uuenduslike ideede väljatöötamisel ja rakendamisel,“ lausus välisminister Paet.

Välisminister Paet rõhutas Eesti, Läti ja Leedu koostöö olulisust Euroopa Liidu digitaalse siseturu arendamises. „Digitaalsed lahendused kätkevad erakordseid võimalusi. Miks siis mitte seda teadmist ja oskust täiel määral rakendada. Usun, et Euroopa Liidu digitaalse ühisturu puudumine on seni olnud peamine liidu konkurentsivõimet pärssiv tegur,“ lausus Paet. „Koos Põhjamaadega on meil potentsiaali olla teerajajateks Euroopa Liidu viienda põhivabaduse – digitaalse vabaduse kujundamisel,“ lisas ta.

Teadmistel põhineva majanduse edendamine eeldab ka senisest aktiivsemat haridus- ja teaduskoostööd. „Eesti ja Läti tulevikukoostöö raportis on esile toodud ideid, mida oleks kasulik rakendada kolmepoolselt. Näiteks oleks mõistlik jagada finants- ja inimressursse ühiste ja kaasaegsete uurimisasutuste loomiseks,“ lausus välisminister Paet.

Veel kõneles välisminister Paet regionaalse julgeoleku ja keskkonnaga seonduvatest küsimustest. Ka need teemad on Eesti eesistumise ajal teravdatud tähelepanu all.

Praegu on Balti Nõukogu eesistuja Läti.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee