4.1 Ärikeskkonna iseloomustus

Ärisuhetes Marokoga teeb eurooplastele sageli muret kultuuriline erinevus, kuid äriõigus on suures osas võetud üle Prantsuse õigussüsteemist. Viimastel aastatel on valitsus võtnud ette mitmeid reforme riigi demokratiseerimiseks ja moderniseerimiseks, mis on muutnud ärikeskkonda euroopalikumaks. Moderniseeritud on aktsiaturgu, lihtsustatud on krediidivõimalusi, tühistatud seadus, mis võimaldas välisettevõtetele seada kodumaiste ettevõtetega võrreldes erinevaid piiranguid, lihtsustatud on ettevõtlusseadusi, väliskaubandust ja vahetussüsteemi on liberaliseeritud ning intellektuaalse omandi kaitse seadusi on täiustatud. Siiski esineb praktikas probleeme intellektuaalse omandi kaitse tagamisega. Loodud on kaubandusvaidlusi lahendavad kohtud ja välisinvesteeringutele on avatud enamik sektoreid. Riik toetab välisinvesteeringuid ja annab neile mitmesuguseid soodustusi. Negatiivne asjaolu Maroko ärikeskkonna kohta on, et vaatamata stabiilsele ja euroopalikule äriõigusele eksisteerib rohkearvuliselt rakendusakte, mis sageli võivad kujutada endast paralleelset õigussüsteemi. Sageli pole need dokumendid avalikud ja see muudab valitsuse tegevuse läbipaistmatumaks. Levinud on korruptsioon.

Välisinvesteeringute seisukohalt oli oluline 1996. aastal vastuvõetud investeeringute raamseadus (Investment Charter Law - http://www.usa-morocco.org/Charte.htm), millega sätestatakse erinevad maksusoodustused investeeringutele.

4.2 Ettevõtte asutamine

4.2.1 Ettevõtlusvormid

Äriühingute liigid on Marokos samad kui Prantsusmaal. Enimlevinud äriühinguteks on aktsiaselts (Société Anonyme - SA) ja osaühing (Socièté a Responsabilité Limitée - SARL). Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 300 000 dirhemit ja vähemalt kolm miljonit dirhemit kui aktsiad on vabalt kaubeldavad (noteeritud Casablanca börsil). Aktsia minimaalne nominaalväärtus on 100 dirhemit. Aktsiaseltsil peab olema vähemalt viis aktsionäri. Aktsiaseltsil peab olema 5-12 liikmeline nõukogu ja kas juhatus, mis koosneb 5-12 aktsionärist, või tegevjuhtkond, mis koosneb 1-5 isikust, kes ei pea olema aktsionärid.

Osaühingu osakapital peab olema 100 000 dirhemit ja maksimaalne osanike arv on 50.

Välisettevõte võib avada ka filiaali.

Samuti on võimalik tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana.

4.2.2 Registreerimine

Marokos on 16 regionaalset investeerimiskeskust (Centre Regional d’Investissement - CRI), mis annavad nõu ja abi ettevõtte asutamisel. Ettevõtte registreerimiseks tuleb pöörduda vastavas regioonis paikneva regionaalse investeerimiskeskuse poole.

Esimeseks sammuks on asutatava ettevõtte nime lubatavuse kohta tõendi saamine, mis maksab koos teenustasude ja riigilõivudega 190 dirhemit. Järgmiseks tuleb deponeerida asutatava ettevõtte aktsia- või osakapital sotsiaalkindlustuspangas (Caisse Nationale de la Sécurité Sociale). Asutatava ettevõtte põhikiri tuleb kinnitada kohalikus omavalitsuses. Ettevõte registreerimiseks saab veebist allalaadida registreerimisvormi (Formulaire Unique Declaration de Creation d’Entreprise), mis esitatakse rahandusministeeriumile. Registreerimisvormile lisatakse neli koopiat nimetõendist, kaks koopiat kapitali deponeerimise kohta, kuus koopiat allkirjastatud põhikirja, kaks koopiat ettevõtte ruumide rendilepingust, kolm koopiat ettevõtte juhtide isikutunnistustest jt nõutavad dokumendid. Ühtlasi tasutakse registreerimismaks, mis sõltub ettevõtte aktsia- või osakapitali suurusest ja teenustasud. Kokku võtab ettevõtte registreerimine aega kuni nädal.

Täpsem info: Starting a Business in Morocco

4.3 Maksud

Maroko maksusüsteem sarnaneb suuresti prantsuse omale. Üksikisiku tulumaks sõltub sissetuleku suurusest, kõrgeim maksuaste on 44%. Ettevõtte tulumaks on üldjuhul 35%, erandiks on pangad ja kindlustusettevõtted – neile on kohaldatud maksumäär 39.6%. Väliskapitalil loodud ettevõtted on esimese 5 aasta jooksul maksust vabastatud. Käibemaksu üldine määr on 20%, kuid sellel on mitmeid erandeid (7% ja 14%) ja maksuvabastusi (näiteks investeeringute tarbeks soetatud seadmed vms). Väliskapitalil põhinevad ettevõtted on tegevuse alguses vabastatud ka käibemaksu tasumisest imporditud seadmetelt, materjalidelt ja kaupadelt.

Siit leiate vastava seadusandluse (prantsuse keeles).

4.4 Tööturg

Maroko tööõigus põhineb Prantsuse mudelil. Peamiseks seaduseks on tööseadustik, mis kehtib alates 7. juunist 2004. aastast. Kunagine väga tugev ametiühinguliikumine on tänaseks oma jõu kaotanud, kuid endiselt on Marokos 19 ametiühingut ja osad neist mängivat olulist rolli riigi sisepoliitikas. Ametiühingu liikmelisus on umbes 6%. Töönädala pikkuseks on 44 tundi, miinimumpalk on 2010 dirhemit. Ametiühingud saavad nõuda kollektiivlepingu sõlmimist kui ametiühingusse kuulub vähemalt 35% ettevõtte töötajatest. Kvalifitseeritud tööjõudu on piisavalt ja valmisolek töötada välisettevõttes on suur.

4.5 Kaubanduspoliitika

4.5.1 Kaubanduslepingud

Maroko on sõlminud mitmeid vabakaubanduslepinguid, sh assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu USA-ga. Vabakaubanduslepingud on sõlmitud ka Maghrebi maadega, Saudi-Araabiaga, Jordaaniaga, Egiptusega, Tuneesiaga ja Türgiga.

4.5.2 Tollidokumendid

Kaupade ekspordil või impordil on nõutavad järgmised dokumendid:

  • litsents;
  • müüja blanketil arve (pro-forma invoice), kus on prantsuse keeles kauba kirjeldus, HS kood, maksumus, valuuta, milles toimub maksmine ja ostja aadress;
  • luba valuuta kandmiseks Marokost müüja arvele välismaal (engagement d’importation);
  • tollideklaratsioon (declaration de douane).

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter