MAJANDUS

2.1 Üldised majandusnäitajad

Maroko sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 2009. aastal 5,1%. 2008. aastal oli kasv hinnanguliselt 6,2%. 2009. aastal moodustas SKT ostujõu pariteedi alusel 146,7 miljardit USD. SKT elaniku kohta oli ostujõu pariteedi alusel 4 604 USD.

Maroko inflatsioon on suhteliselt madal püsinud, 2009. aastal 1,2% (aasta varem 3,8%).

Tööpuudus oli 2009. aastal 9,1% (aastal 2008 oli tööpuudus 9,6%). Väga kõrge on tööpuudus noorte hulgas (u 30%).

Maroko välisvõlg moodustas 2009. aastal 22% SKT-st (u 20 miljardit USD).

2.2 Väliskaubandus

Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%).

Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted.

Imporditakse peamiselt toornaftat, gaasi ja elektrit, tarbekaupu, kapitalikaupu ja pooltooteid. Peamisteks impordipartneriteks olid 2009. aastal Prantsusmaa (16,9%), Hispaania (14,7%), Hiina (7,1%), Itaalia (6,7%), Saksamaa (6,3%), USA (5,6%) ja Saudi Araabia 5,1%).

Maroko eksport langes 2008. aastal järsult pärast sellele eelnenud kiiret kasvu, põhjuseks üleilmne kriis ning majanduslangus Euroopas, mis oli ja on Marokole peamiseks ekspordituruks. Maroko kaubandusbilanss on negatiivne, mida mõnevõrra korvab positiivne teenustebilanss (eelkõige turism).

2.3 Välisinvesteeringud

Maailmapanga 2010. aasta Doing Business raporti andmetel on Maroko kujunenud regiooni üheks peamiseks välisinvesteeringute sihtriigiks (Egiptuse järel 2. kohal Põhja-Aafrikas).

2007. aastal olid otsesed välisinvesteeringud Marokosse 4,6 miljardit USD. Enim on investeeritud turismisektorisse (33% kõigist otseinvesteeringutest), kuid ka tööstusesse, telekommunikatsiooni ja kinnisvarasse. Suurimad välisinvestorid on olnud Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Prantsuse, Hispaania, Portugali ja Hollandi ettevõtted. 2007. aastal moodustasid otseinvesteeringud Euroopa Liidu liikmesriikidest 73,5% kogu investeeringute mahust. 19,3% otsestest välisinvesteeringutest tuli Araabiamaadest (peamiselt nn laheriikidest). Eesti Panga andmetel on Marokosse investeerinud ka Eesti ettevõtjad. Investeeringute voolu jätkumiseks on valitsus investeerinud infrastruktuuriprojektidesse ligikaudu 13,6 miljonit eurot.

2.4 Majanduse liberaliseerimine

Valitsus on majandust viimastel aastatel oluliselt liberaliseerinud. Jätkatakse erastamist, demonopoliseerimist ja erinevate sektorite avamist konkurentsile. Loodud on uusi tööstus- ja tehnoloogiaparke ning vabatsoone. 1993. aastast alates on riik järginud hoogsat erastamispoliitikat (1989. aasta erastamisseaduse alusel) ja on erastatud arvukalt endisi riigiettevõtteid. Erastamist alustati energeetikasektorist.

2.5 Olulisemad majandusharud

Maroko 2009.a. sisemajanduse kogutoodangust andis teenustesektor 46,5%, tööstus (ehitus, tootmine ja mäetööstus) 38,9% ning põllumajandus ja kalandus 14,7%.

Põllumajanduses oli hõivatud umbes 44,6% tööjõust, samas kui tööstuses oli hõivatud vaid 19,8% ning teenustesektoris 35,5%. (2006. aasta hinnangul).

2.5.1 Põllumajandus ja kalandus

Põllumajandus on traditsiooniliselt Maroko üks peamisi majandusharusid, mis ka enim töökohti pakub, kuid viimastel aastatel on selle osakaal vähenemas. Riik on aktiivselt arendamas modernseid niisutussüsteeme. Marokos kasvatatakse nisu, otra, tsitruselisi, juurvilju, veiniviinamarju ja oliive. Suurem osa põllumajandustoodangust eksporditakse Euroopa Liitu töötlemata kujul.

Suur tähtsus on kalandusel: Aafrika mandri suurim kalatööstus annab 56% põllumajandustoodete ekspordist ning 16% kogu ekspordist. Oluline on ka karjakasvatus.

2.5.2 Maavarade kaevandamine

Marokol on tugev kaevandussektor – kaevandatakse fosfaate, mangaani, tina, tsinki ja vaske. Eriti oluline on fosfaatide eksport – Marokole kuulub u 75% kogu maailma fosfaadivarudest. Fosfaatide kaevandamine on üks väheseid sektoreid, mis on jätkuvalt riigi kontrolli all ja milles välisinvesteeringud on piiratud.

Markos asuvad ühed maailma suurimad põlevkivivarud. Põlevkivi on seal tuvastatud juba 10 asukohas, kus on kokku väidetavalt 50 miljardit barrelit õli. Põlevkivivarusid pole veel kasutusele võetud, kuid sellest ollakse huvitatud. Aprillis 2010 sõlmis Eesti Energia Marokoga põlevkivienergeetika ühiste kavatsuste kokkulepe, mis andis Eesti energiafirmale kolmeks aastaks eksklusiivse õiguse uurida Maroko põlevkivivarusid.

2.5.3 Energeetika

Maroko energeetikasektor jätkab tõusutrendi. Elektrienergia tootmine on pärast edukat maapiirkondade elektrifitseerimise programmi kasvanud. Riik on tegemas edusamme taastuvenergia tootmise vallas, seda eriti tuuleenergia osas. Ka päikese- ja tuumaenergial on riiklikus energiastrateegias oluline koht.

Aastal 2008 tootis Maroko ise 19,78 miljardit kWh energiat, tarbiti aga 20,78 miljardit kWh energiat. Aastal 2009 suurenes energiaimport 3,439 miljardi kWh-ni.

2.5.4 Tööstus

Peamised tööstusharud on toiduainete-, tekstiili-, elektri- ja mehhaaniliste seadmete tootmine. Kui toiduainetetööstus ning masinate ja seadmete tootmine on tõusuteel, siis tulenevalt globaalsest konkurentsist on seni olulisim olnud tekstiilitööstus Marokos veidi kahanemas.

2.5.5 Ehitus

Nii erasektor kui valitsus on viimastel aastatel võtnud ette mitmeid suuri infrastruktuuriprojekte. Ehitus- ja kinnisvarasektor on saanud olulisi investeeringusüste. Valitsus on finantseerinud teedeehitust, sadamate infrastruktuuride täiustamist, elamuehitust, turismipiirkondade arendust jne.

2.5.6 Turism

Turism on Maroko jaoks väga oluline majandusharu, mis tõi näiteks 2007. aastal riigile sisse u 7,5 miljardit USD. 2008. aastal külastas Marokot kaheksa miljonit turisti. Viimastel aastatel on nii Vahemere kui Atlandi ookeani rannikule rajatud mitmeid uus kuurorte.

Turismiministeeriumi poolt 2001. aastal algatatud projekt “Maroko 2010” nägi ette riigipoolseid märkimisväärseid investeeringuid turismi infrastruktuuride parandamiseks. Plaan nägi aastaks 2010 ette riiki külastavate turistide arvu kerkimist 10 miljonini ning kava kohaselt pidi voodikohtade arv Maroko majutusasutustes kahekordistuma (seda kinnitavaid andmed veel puuduvad).

Turuliidriks on jätkuvalt Marrakesh, kuid märkimisväärselt on kasvanud näiteks Fesi külastavate turistide arv. Peamiselt külastavad Marokot prantslased, hispaanlased ja britid. Kuna Maroko asub Euroopale niivõrd lähedal ja on ka kultuuriliselt eurooplastele lähedasem, kui teised Põhja-Aafrika riigid, jäädes aga samas piisavalt eksootiliseks, on eurooplaste seas üha populaarsem soetada sinna omale kinnisvara (nn puhkusemajad).

2.6 Infrastruktuurid

Marokol on suhteliselt arenenud infrastruktuur ning sotsiaalobjektide ja infrastruktuuride täiendav arendamine on olnud üks osa valitsuse projektist “Maroko 2010”. Valitsus on infrastruktuuride arendamisse investeerinud miljardeid dollareid. Valitsuse 2008-2012. aastate investeerimiskava näeb ette 16,3 miljardi USD ulatuses investeeringuid selliste suuremate projektide elluviimiseks nagu Tanger-Medi tööstussadama väljaehitamine ning Tangier-Casablanca kiirraudteeühenduse rajamine, samuti kiirteedevõrgustiku edasi arendamine ning Casablanca Mohammed V nimelise rahvusvahelise lennujaama laiendamine.

2.6.1 Meretransport

Valdav osa Maroko kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja viis jahisadamad. Olulisemad sadamad on Casablanca, Mohammedia, Agadir ja Yorf Lasfar. Valmimas on uus Tanger-Med sadam, mis asub Tangeri vabatsoonis ja saab olema Maroko suuruselt kolmas konteinerterminal. Vabatsoonid asuvad ka Yorf Lasfari ja Nadori sadamates. Marokol on tõsine kavatsus saada maailmatasemel meretranspordiriigiks.

2.6.2 Muu transport

Marokos on 32 kõvakattega lennuvälja (2009. aasta andmed). Maroko lennujaamade 2010. aasta läbilaskevõimeks ennustatakse 10 miljonit reisijat. 15 lennujaama on rahvusvahelised, suurim neist on Mohammed V nimeline lennujaam Casablancas, kus asub vabatsoon. Euroopa Liiduga on sõlmitud „Avatud taeva” lennunduskokkulepe. Maanteede kogupikkus on u 58 000 km, millest kiirteid on u 800 km. Raudteid on 1 907 km, milles 1 022 km on elektrifitseeritud (2008. aasta andmed).

2.6.3 Telekommunikatsioon

Maroko telekommunikatsioonid on üsna arenenud ja tõhusad. Riiklik telefonivõrk on peaaegu 100%-liselt digitaalne ning kasutatakse fiiberoptilisi lahendusi. Maroko mobiiltelefonioperaatorite teeninduspiirkonnad katavad kogu riigi territooriumi. Mobiiltelefon oli 2008. aastal 65-l marokolasel iga saja elaniku kohta. Interneti püsiühendusi oli 2009. aastal 276521, internetikasutajaid on paarteist miljonit.