Eesti välismeedias 7.-13. oktoober 2010

INGLISKEELNE AJAKIRJANDUS
SAKSAKEELNE AJAKIRJANDUS
SOOMEKEELNE AJAKIRJANDUS

INGLISKEELNE AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON TIMES
Cyberterror is a clear and present danger 11.10.2010

Välisriigist tuleva küberrünnaku või pahatahtlike häkkerite oht on muutumas järjest reaalsemaks. Eelmisel aastal langesid mitmed USA korporatsioonid küberspionaaži ohvriteks. Enne seda olid Eesti ja Gruusia osaliselt halvatud massilistest küberrünnakutest. Artiklis mainitakse, et Stuxnet „uss“ muutis teooriast reaalsuseks ka rünnakud esmatähtsate infrastruktuuride kontrollsüsteemidele. Samuti ei mõisteta küberrünnaku all vaid identiteedi vargust. Autor rõhutab, et ameeriklased peaksid teadvustama, et küberrünnak võib tuua täpselt sama palju hävingut kui tavarünnak, kuid hetkel ollakse esimese osas tunduvalt haavatavamad.
LESLIE JULIETTE PHILLIPS
http://www.washingtontimes.com/news/2010/oct/11/cyberterror-is-a-clear-a...

IRISH TIMES
Ireland must take action to stop sham marriages 12.10.2010

Artikkel keskendub probleemile, kus läti naised sõlmivad tulu eesmärgil fiktiivseid abielusid pakistani meestega. Iirimaa on muutunud peamiseks sihtmärgiks noortele läti naistele, kes paari tuhande euro eest on nõus abielluma pakistani või india meestega, kelle jaoks on see ahvatlev võimalus saada EL kodakondsus. Aasia „peigmees“, kes on saanud EL kodanikuks saab töötada Euroopas ning taotleda Iiri kodakondsust viieks aastaks. Selle kõige taga seisab aga veel võikam skeem – võltsabielude vahendajad, kes on osa organiseeritud kriminaalvõrgustikust. Iirimaa ei ole üksi selle häda küüsis, sest nii Suurbritannias, Küprosel, Taanis kui Rootsis leidub mitte eurooplastest „peigmehi“, kes Poolast, Leedust, Eestist, Slovakkiast ja Tšehhist „pruute“ tellivad. Autori arvates tuleks kiiremas korras läbi viia muutused, et sulgeda see hetkel veel legaalne seaduselünk.
ALEKSANDRA JOLKINA
http://www.irishtimes.com/newspaper/opinion/2010/1012/1224280877982.html

Deaths on Irish rural roads second highest in survey 13.10.2010

Euroopa maanteohutuse uuringu andmetel on Iirimaa maateed liiklussurmade poolest Euroopas teisel kohal. 71 protsenti õnnetustest vahemikus 2007-2009 juhtus just linnast väljas asuvatel teedel, mis on 15 protsendi võrra korgem Euroopa keskmisest näitajast ning jäi vaid kahe protsendiga maha Eestist, kus on maanteesurmade näit Euroopa kõrgeim. Madalaim on näitaja Küprosel, jäädes 33 protsendi juurde.
STEVEN CARROLL
http://www.irishtimes.com/newspaper/ireland/2010/1013/1224280973242.html

YLE
Finnish-Estonian Ship Traffic Booming 12.10.2010

Laevaliiklus Eesti ja Soome vahel kasvab oluliselt kiiremini kui ükski teine liin Läänemerel. Eelmisel suvel jõuti kõigi aegade reisijate rekordini kahe riigi vahel ning kaubavedu on niigi ületanud majanduslanguse eelsed näitajad. Suurima siinse laevakompanii Tallinki sõnul on kaubaturg kasvanud veerandi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on Soome ja Rootsi vaheline kaubandus maas ühe kümnendiku ja Soome-Saksa vaheline liiklus ühe viiendiku 2008. aasta näitajatest.
http://www.yle.fi/uutiset/news/2010/10/finnish-estonian_ship_traffic_boo...

EUOBSERVER
Estonia looking for 'peaceful' solution with France on IT agency 11.10.2010

Eesti soovib Prantsusmaaga, kes on meie peamine konkurent, rahulikku lahendust võistluses Euroopa Liidu politsei andmebaaside uue agentuuri üle. Eesti siseminister Marko Pomerants ütles (7. oktoobril), et loodav IT-agentuur sobiks Eestisse juba siinse keskkonna poolest, sest oleme oma igapäevaelus harjunud kasutama online-teenuseid. Tema sõnul võib infotehnoloogiat Tallinnas lausa õhus tunda. Pomerantsi sõnul püüab Eesti leida Prantsusmaaga ühist keelt, vältimaks hääletust EL Ministrite Nõukogus, mis jagaks riigid kahte leeri. Prantsusmaa poolt räägib asjaolu, et kaks Euroopa andmebaasi on juba Strasbourgis. Eesti rõhub aga faktile, et kolmas, Eurodac, asub Luksemburgis ning mitmed firmad nagu Microsoft või Googel omavad servereid ja andmebaase üle maailma. Eesti valitsus on juba pannud kõrvale ka 17 miljonit eurot uue agentuuri peakontori ja meeskonna jaoks. Hetkel on mingist kokkuleppest Prantsusmaa ja Eesti vahel aga vara rääkida.
VALENTINA POP
http://euobserver.com/?aid=30994

Shanghai Daily
Best of Spanish and Estonian films 12.10.201

Räägib hispaania ja eesti filmidest, mis ühe nädala jooksul linastuvad erinevates Shanghai kinodes. Eesti filmid jõuavad ekraanile 17.-23. oktoobrini. Tutvustuses öeldakse, et olgugi, et Eesti ei tooda palju filme, on mitmed valminuist haaravad ja kunstlikult filmitud lood. Kinodesse jõuavad Andrus Tuisk´i „Pangarööv“, Asko Kase „Detsembrikuumus“, Marko Raat´i „Lumekuninganna“, Grigori Kromanov´i „Viimane Reliikvia“ ja Rasmus Merivoo „Burationo“. 17. oktoobril toimuval avamisel räägib külastajatele kohapeal Merivoo.
Xu Wei
http://www.shanghaidaily.com/article/?id=451364&type=Feature#ixzz129MM0Amu

FINANCIAL TIMES
Making eurozone safe from failure 13.10.2010

Ühtegi riiki ei saa sundida eurost lahti ütlema ning ükski riik ei teeks seda eales vabatahtlikult- lihtsalt põhjusel, et lahkumisšokk kaaluks üle kõik eelised tsoonist väljas olemiseks. Nagu näitab Eesti hiljutine liitumine, on tegemist klubiga, mis siiski ahvatleb liikmesriike. Hoolimata probleemidest tõestavad erinevad eurotsooni riigid seda, mida ühine valuuta peakski tegema: ühisel finantsturul liigub kapital kõige produktiivsematesse investeeringutesse, hoolimata riigipiiridest. Probleemiks ei ole mitte makroökonoomika, vaid liigkulutamine (Kreeka) ning hoolimatud ehitusbuumid (Hispaania ja Iirimaa). Keeruline küsimus on see, kuidas tuleks piirata riikide makroökonoomika poliitikat. Artikkel väidab, et Euroopa vajab protseduuri mis võimaldaks maksejõuetuks muutunud riikide võla ümberkorraldamist.
Editorial
http://www.ft.com/cms/s/0/01ad2094-d644-11df-81f0-00144feabdc0.html

SAKSAKEELNE AJAKIRJANDUS

BERLINER ZEITUNG
Stuxnet belegt die Cyber-Gefahr 07.10.2010

Eesti president räägib arvutialasest julgeolekust, euro kasutuselevõtust ning EL-i piiridest.
Eestit peetakse Ida-Euroopa mustermaaks, kus valitsevad stabiilsed tingimused. Siiski sõltub president Toomas Hendrik Ilvese sõnul Eesti ka Euroopast ning eriti julgeolekuküsimustes NATO-st.

Härra president, vähem kui kolme kuu pärast võtab Eesti kasutusele euro. Miks te hoolimata Kreeka kriisist ikka veel usute ühisvaluutasse?

Euro on ka praegusel hetkel üks tervemaid valuutasid maailmas. Eesti kroon on juba aastaid euroga seotud, kuid me pole päris kaitstud olnud: pärast kriisi algust liikus kuulujutte nagu hakkaks me krooni devalveerima. See ehmatas investoreid ning muutis elanikke ebakindlaks. Euro garanteerib stabiilsuse.

Majandus-Nobeli preemia laureaat Paul Krugman soovitas Eestil devalveerida.

Enamik eksperte tegid vääraid võrdlusi: erinevalt varajasemast Argentiinast või Türgist ei ole Eesti suur ja suletud (sõltumatu) majandus. Meil on ainult 1,4 miljonit elanikku, meie turg on avatud ja meil ei ole mingit protektsionismi. Sellele lisaks – enamik panku on väljastanud krediite euros. Kui me oleksime devalveerinud, oleksid just need kodanikud kannatanud, kes kinnisvara hankida soovivad ja seega teevad seda, mis me soovime: Eesti vajab keskklassi. Seetõttu vähendas valitsus eelarvet ja langetas palku. Aga eriti sakslastele peaks see olema mõistetav: me lihtsalt hoidsime kinni reeglitest.

Läti seevastu vajas riigi pankroti ärahoidmiseks IMF-i ja EL-i käest miljardite suurust krediiti. Mida tegi Eesti oma naabrist paremini?

Eesti valitused on aastast 2000 kui majandus kasvas ja meil oli eelarve ülejääk suunanud raha valitsuse reservfondi. Ehk tuleneb see meie talupojamentaliteedist, et me teadsime, et buumiaastad ei kesta igavesti. Õnneks toetasid sellist poliitikat kõik Eesti parteid.

Eesti on aastast 2004 EL-i ja NATO liige; Eesti kuulub ka Schengeni-ruumi ja võtab nüüd kasutusele euro. Mis saab edasi, kui näib et kõik eesmärgid on saavutatud?

Eesti ees seisavad sarnased väljakutsed nagu kõigi teistegi EL-i riikide ees: meie elanikkond vananeb ja sündivus on suhteliselt madal. Energiatarne on samuti oluline küsimus: veel oleme sõltumatud, kuid põlevkivienergia saastab loodust. Lisaks peame me oma haridussüsteemi moderniseerima. Meie inimesed on meie maa kõige suurem kapital.

Kuidas edeneb venekeelse vähemuse integreerimine? Paistab, et pärast 2007.a. rahutusi on kõik jälle rahunenud.

Mis toona nõukogude mälestusmärgi teisaldamise ümber toimus, oli väljast juhitud protsess. Tõik, et nüüd on rahulikum tuleneb ka president Dmitri Medvedevi uuendusprogrammist. Moskva soovib paremaid suhteid Euroopaga ning tunnustab Eestit selle osana. Strateegia, mille järgi Saksamaaga ollakse suured sõbrad, aga väiksemaid riike kotitakse, on läbikukkunud. Ma olen veendunud, et liberaalne Eesti, kus valitseb sõna- ja ajakirjandusvabadus on kõigi ta kodanike jaoks ligitõmbavam riik, kui selline riik, kus neid vabadusi ei ole.

Kas Balti riigid tunnevad ennast NATO-s turvalisemana?

Eesti jaoks on selge, et kollektiivkaitse jääb NATO jaoks oluliseks ülesandeks. Artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe liikme vastu nähakse rünnakuna kõigi liikmete vastu, on ülioluline. Mulle on saksa vaated tuttavad: Saksamaa oli pikalt piiririik, kuid pärast laienemist on Berliini ja NATO piiride vahet 700 kilomeetrit, mistõttu hakatakse mõtlema uutele ülesannetele. Kuid Eesti, Läti ja Leedu on sellel piiril. Seetõttu peame me ka hädaolukorra kaitseplaanid üle vaatama. Meid rõõmustab tõik, et need punktid on ära toodud ka uues Strateegias, mis novembris võetakse vastu Lissabonis. Me ei saa aga kaitset muidu: Eesti on saatnud elanike arvu suhestatuna suure kontingendi Afganistani.

NATO-l on aastast 2005 Tallinnas küberkaitsekeskus. Miks?

Eesti kerkis kahel põhjusel esile: esiteks oleme me kõrge arvutikasutusega ühiskond, kus on võimalik isegi interneti teel hääletada. Teiseks pidime me ennast 2007.a. aprillis esimese riigina maailmas kaitsma küberrünnaku eest. Need rünnakud olid üsna primitiivsed: serverid kukkusid kokku, ent midagi ei purustatud.

Nüüd on aga olukord teine: Iraanis halvas arvutiviirus Stuxnet kümneid tuhandeid arvuteid.

Stuxneti juhus näitab, kui tõsiselt tuleb küberjulgeoleku teemat võtta, sest sellise pahavaraga võidakse halvata strateegilisi infrastruktuure. Antud juhul paistis see olema suunatud Iraani tuumaprogrammi vastu, kuid sarnased kahjulikud programmid võivad meie arvutitel põhineva majanduse halvata. Sellel teemal peame me ka NATO-s arutama: kui elektrijaama hävitab rakett, on loomulikult tegu rünnakuga artikkel 5 mõistes. Kuidas tuleb aga suhtuda arvutiviirustesse?

Milline roll jääb EL-ile?

Senini on Brüssel muretsenud ainult selle eest, et ära hoida selliseid lihtsaid rünnakuid nagu 2007.a. Eesti toimusid, kuid üldiselt töötavad kõik liikmesriigid omaette. Oleks vaja suurt poliitilist tahet – või tõsist ohtu –et arvutiekspertide teadmised ühendataks ning rahvuslikust uhkusest loobutaks. Meil puudub valikuvõimalus: viirused ei tunne riigipiire ning kübersõdade ajastul ei mängi geograafiline asukoht enam mingit rolli. Nii EL kui NATO peavad töötama välja ühise poliitika koos vastavate õiguslike kohustustega, et ehitada välja küberruumist lähtuvate ohtude vastast kaitsekilpi.

Milline on Eesti suhe Saksamaasse?

Väga hea, EL-is kattuvad paljuski meie seisukohad tähtsates teemades. Millised riigid esindavad Saksamaaga sarnaseid positsioone eelarvedistsipliini ning maksude küsimuses? Rootsi, Soome, Holland, Luksemburg ja Eesti. Me istume samas paadis.

Kas pole midagi, mida Te sakslastelt sooviksite?

Mind hämmastab sageli, et paljud ei tea kui palju ühist on Eesti ja Saksamaa vahel. Arhitektuur on sarnane ning 800 aastat rääkis siin igaüks saksa keelt. Ma sooviksin, et sakslased, nii nagu ka prantslased ja inglased oma mentaalse pildi ”idast” mõtestaksid ümber. Enamik kujutab ette halle maju, halle inimesi, vaesust ja korruptsiooni. Vähem kui kahekümne aastaga on palju muutunud: tänasel Eestil on 1991.a. Eestiga sama palju ühist nagu oli 1964.a. Saksamaal ühist 1945.a. Saksamaaga. Mulle meeldiks, kui sakslased peaks tulevikus meeles, et internetitelefoni teenus Skype on Eestis leiutatud. See sarnaneks pigem tegelikkusele.

Matthias Kolb
http://www.berlinonline.de/berliner-zeitung/archiv/.bin/dump.fcgi/2010/1...

SOOMEKEELNE AJAKIRJANDUS

Helsingin Sanomat
Ministeri puolustaa Puhdistusta 08.10.2010

Eesti välisministri arvates on teos ilukirjanduslik kuid räägib samas tõestisündinud asjadest.
Minister Paet on kinkinud Sofi Oksaneni Puhastust oma kolleegidele ministeeriumist. Ta ei mõista kriitikat, nagu looks teos Eestist maailmale liiga sünge pildi. Minister on arvamisel, et Puhastus aitab lugejatel paremini mõista mõningaid läänes muidu raskesti hoomatavaid tänapäeva-Eesti muresid.
Toimetaja Piret Tali kritiseeris Oksaneni pärjatud teost oma Eesti Päevalehes ilmunud kolumnis. Tali kardab, et raamatus edasi antud vägivalla ja ahistuse kuvand jääbki lugejate meeltes Eestit iseloomustama, samuti nagu kuvand eesti naisest, kui Ida-Euroopa hoorast.
Sama seisukohta on varem, küll vaoshoitumalt, väljendanud ka osa eesti intelligentsist.
Autor tsiteerib käimasolevas diskussioonis avaldatud erinevate avaliku elu tegelaste arvamusi. Artikli lõpetab Sofi Oksaneni tõdemus reaktsioonina Eestis kerkinud kriitikalainele – „Soomet esindavad maailmas Paasilinna ja Kaurismäki teosed. Publik saab aru, et tegemist on filmide ja romaanidega. Kirjanik või kunstnik ei ole giid ega matkajuht“.
Kaja Kunnas
http://www.hs.fi/verkkolehti/kulttuuri/artikkeli/1135260711712

Kultainen pronssisoturi leijuu nyt Kiasmassa 07.10.10

2009. aastal Veneetsia biennaalil esitatud ja peale seda Kiasma poolt kollektsiooni ostetud eesti kunstnik Kristina Normani video- ja skulptuuriinstallatsioon After-War on reedest alates Kiasmas näha. Teose algidee andis kunstnikule Tallinnas asuv Pronkssõduri monument, mis püstitati nõukogude ajal ja teisaldati 2007. aasta kevadel.
Minu teos kajastab monumendi tähenduse muutumist ajas, ütleb Norman. Kunstnik on teinud Pronkssõdurist kullavärvilise koopia. Lisaks näitab ta videoid samba juures peetud tseremooniatest eri aegadel, selle teisaldamisega kaasnenud rahutustest Tallinnas ja iseenda performance`ist kus kunstnik püstitab oma kuldsõduri teisaldatud Pronkssõduri endisesse asukohta.
Anu Uimonen,
http://www.hs.fi/kulttuuri/artikkeli/Kultainen+pronssisoturi+leijuu+nyt+...