Eesti välismeedias 30. september - 6. oktoober 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

The Wall Street Journal
Accounts Raided in Global Bank Hack

USAs ja Suurbritannias vahistati enam kui sada inimest, süüdistatuna väidetavades küberkuritegudes, kasutades arvuti viirusi varastamaks ohvrite pangakontode andmeid ja raha. Ajavahemikus eelmise aasta maist kuni selle septembrini varastati USA kontodelt vähemalt 3 miljonit dollarit. Möödunud teisipäeval vahistati Londonis aga 19 inimest, olles kahtlustatud vähemalt 6 miljoni naela või 9,5 miljoni dollari  varastamises UK pankakontodelt. Arreteeritute hulgas olid mehed ja naised Ukrainast, Lätist, Eestist, Valgevenest ja Gruusiast.
Süüdistajad kahtlustavad skeemi, kus häkkerid kasutasid kavalat arvuti tarkvara Zeus Trojan, mis saabus arvutisse e-mailina. Kui inimene klõpsas lingil või lisal, mis oli e-kirjale lisatud, kontrollib virus inimese arvutit, leidmaks kasutajanimesid ja salasõnu. On selge, et moodne pangaröövel ei vaja enam relva, vaid internetti ja leidlikust, lisas kokkuvõtteks US Manhattani advokaat.
(By Chad Bray, Cassell Byran-Low and Siobhan Gorman, 01.10.2010)

DIPLOMAT and  INTERNATIONAL CANADA
Lessons from Estonia

Canada väliskaubandusminister, 47-aastane Peter Van Loan, kes eelnevalt on olnud advokaat ja Toronto Ülikooli professor, jutustab oma Eesti päritolust ning olulisest jäljest, mida tema eestlastest ema poolsed vanavanemad tema olemusse on jätnud.
Tema ametilt advokaadina töötanud vanaema ja agronoom olnud vanaisa põgenesid II Maailmasõja ajal Rootsi ja sealt edasi Kanadasse. Vanavanemate lähisugulased kas hukati või saadeti gulag´i. Van Loan jutustab oma vanavanemate läbielamistest Eestis, mille alla käib näiteks värvikas lugu sellest, kuidas tema vanaisa peitis end heinakuhja, mille peale nõukogude sõdurid põõnama heitsid.
Tema sõnul võib eestlaste iseloomu järgi tuua välja kahte tüüpi inimesed – ellujääjad ja võitlejad. Ning tema esivanemad olid mõlemat, peites ja võideldes nõukogude vägedega. Samuti toob Van Loan lugejateni jutustuse sellest, kuidas saksa keele oskus päästis tema tollal viie aastane olnud vanaema natside poolt mahalaskmisest. Sealt on minister oma sõnul pärinud ka soovi ja tahtmise õppida erinevaid keeli. Ühtlasi annab ta ülevaate sellest, kuidas temast juba üheksa aastaselt konservatiiv sai.
Tema poolt endale püstitatud ülesandeks sai okupeeritud rahvast vabaduse eest väitlemine ning seega tabas teda mõnetine identiteedikriis, kui 1991. aastal kommunismi langemisega kauaoodatud vabadus kätte võideti. Siis aga jõudis ta mõistmiseni, et tuleb jätkata tõsist tööd, et mitte vabadust uuesti käest kaotada, nagu see ajaloos varem oli juhtunud. Sest tänaseni võib leida selgeid katseid seda vabadust hävitada. Ühe näitena toob Van Loan välja 2007. aastal toimunud küberrünnaku Eesti vastu.
(Donna Jacobs, October-December 2010)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Tallinn, Estonia: a cultural guide

Gabriella Le Breton  teeb elava ülevaate Tallinnast kui turismisihtkohast. Ta kirjeldab munakivitänavaid ja keskaegseid hooneid, mis mattunud lumevaiba alla ühes õdusate ja soojade kohvikute ja restoranidega, mis kutsuvad sisse astuma. Kuid veel parem on tema sõnul tulla sügisese kruiisiga. Ta soovitab esimese asjana teha giidiga linnatuur, tutvumaks linna põneva ajalooga. Seejärel sukelduda kohalikesse kirikutesse  ning käsitöökauplustesse. Viimaks aga teha üks kosutav jalutuskäik Kadriorus.
(By Gabriella Le Breton, 30.09.2010)

THE GUARDIAN
Why red is not brown in the Baltics

Autor kirjutab Balti riikide kummalisest viisist tegeleda natsikuritegudega. Pärast Balti riikide iseseisvumist kaks aastakümmend tagasi, asusid julged tõerääkijad otsima musti laike oma ajaloost. Need kaua kannatanud ja äsja vabaks saanud riigid näitasi välja märkimisväärset julgust, käsitledes valusaid teemasid. Kuid seejärel läks autori hinnangul miskit nihu, sest 90´ndate lõpus asusid need kolm
riiki uurima natsikuritegusid, kuid mitte demokraatlikus ja avatud vaimus. Selle poliitilise agenda eesmärk oli ümber kirjutada Teise maailmasõja ja Holokausti ajalugu , topeltgenotsiidi mudeliks. Autori hinnangul oli selline poliitika ka ühtlasi ultra-natsionalistlik, antisemitistlik ja anti-russianistlik, soovimaks Lääne silmis piitsutada Venemaad. Ühtlasi võttis Leedu valitsus 2010 aasta juunis vastu seaduse, mis ähvardab kuni kaheaastase karistusega kõiki, kes eiravad või alahindavad natsi või sovieti genotsiidi. Kui soov mängida maha Hitleri rolli ning tõsta Stalini süüd, pesemaks maha ida plekki Holokaustis osalemises, ei ole nüüdseks enam vaid Euroopa mängumaa.
Eestlased, lätlased, leedulased, poolakad ja ukrainlased on õnneks eksisteerivad rahvad ka 2010 aastal, suurepäraste ja innustavate tulevikega ning just seepärast, et seal ei olnud mingit genotsiidi. Olid kohutavad kuriteod, kuid mitte genotsiidi. Autor lisab, et Balti ultra-natsionalistid tahavad muuta Molotov-Ribbentropi pakti Holokausti asemel psühholoogiliseks sajandi põhipatuks. Ta on oma sõnul vestelnud aja jooksul paljude lätlaste, leedukate, poolakate ja juutidega, kes tema jaoks uskumatult peavad sõja alguseks 1941. aastat.
Tema sõnul ei saa ignoreerida Snyderi kindlust, väitmaks, et juudid ei saanud parata muud, kui näha Sovetliku võimu kui vabastust. Tema sõnul ei olnud see poliitika just sõbralik juutide vastu, kuid oli ilmselgelt parem kui Holokaust.
Autor imestab selle üle, et asjad on nüüdseks jõudnud sinnani, et Ida-Euroopa valitsused üritavad kogu väest puhastada oma Holokausti jälgi ühes hunniku asjalike artiklitega väitmaks, et need, kes vabastasid Auschwitz-i ei ole üldsegi samad, kui need, kes viisid siin läbi genotsiidi.
(By Dovid Katz, 30.09.2010)

THE ECONOMIST
Dirty business’

Hiina pigistab haruldaste muldmetallide varusid, kuid mitte kauaks. 17 perioodilist elementi on ühed kõige soovitumad materjalid moodsas tootmises, alates arvuti kõvakettast kuni laseriteni ning Hiina on maailma suurim haruldaste muldmetallide tootja. Septembris süüdistas Jaapan Hiinat varude blokeerimises, karistuseks hiina kalameeste arreteerimise eest.  Alates 2006 aastast on Hiina võtnud järjest vähemaks eksporti haruldaste muldmetallide osas, 5-10 % aastas. Hetkel on Hiina positsioon veel tugev, hoides 35 % globaalsetest varudest. Kuid järgneva 4 aasta jooksul peaks algama tootmine Austraalias ja Californias  ning India ja Vietnami kaevandustes peaks võimsust suurendatama. Ainukene väljaspool Aasiat asuv Hiinast sõltumatu tootja on Silmet Eestis, millel on hulgaliselt innukaid kliente.
(01.10.2010)

The meaning of Stuxnet

Stuxnet uss on tarkvara, mis nakatab tööstus-juhtimissüsteemid on märkimisväärne mitmel moel. Selle keerukus viitab teadlike ekspertide tööle, pigem riiklikult toetatud kui tavalistele küber-kriminaalidele. Suxnet´i väljatulek esineb eriti kontsentreeritult Iraanis, mis viitab sellele , et riigis asuv tuumarajatis oli sealne sihtmärk. Lühidalt on tegemist uut liiki küberrünnakuga. Erinevalt katsetest rünnata Eesti, Gruusia või Ameerika süsteemidesse, oli see relv spetsiifilisema eesmärgiga, kutsutud küber-rakett. Ta toob välja potentsiaalsed küber-relvad, mis on suunatud kindlate süsteemide ründamiseks. Samas toob see “uss” välja ka küber-rünnakute limiteerituse. Olgugi, et Iraan tunnistas, et mõned arvutit olid viirusega nakatunud, siis polnud kahju nende sõnul suur ning kui Stuxnet ka lükkas edasi tuumaprogrammi, siis ei lõhkunud ta seda siiski tükkideks. Siiski lükkas sündmus umber eelarvamuse, nagu oleks Lääne maailm pigem kübersõjas rünnaku mitte ründaja rollis.
(30.09.2010)

IRISH TIMES
Little things

Ryanair´I otsus tõmmata koomale tegevust Dublini lennujaamas ei takistanud lennufirmal avamast liini Tallinna ja Dublini vahel. Tegemist on ühega seitsmest liinist, mis avatakse Eesti pealinnas alates detsembris keskelt, lennates kolm korda nädalas.  Dublini lennujaama ametnikkond “tervitas” Ryanair´I otsust, hoolimata järjepidevast lennujaama juhi kriitikast.
(01.10.2010)

FINANCIAL TIMES
An undeclared war in cyberspace

Viimastel kuudel on Lääne ametnikud muutunud tunduvalt rahulikemaks Iraani tuumaprogrammi suhtes. Põhjuse tõi välja üks ametnik, et sõnas, et Läänel on päris tublisti edu, segamaks Iraani tegevust. Autori sõnul tuli talle eelnev kommentaar meelde lugedes sellest, et Iraani valitsus kurdab Stuxnet viiruse üle, mis nakatas üle 30 tuhande arvuti nende riigis. Arenenud tööstusriikide jaoks on kübervara suur võimalus ja ühtlasi ka oht. Täpsed küber-rünnakud, nagu seda oli Iraanis, võimaldavad rünnata vaenlased industriaal- ja sõjalist võimekust.  Ennem Iraani näidet oli peamiseks kübersõja näiteks Venemaalt tulnud  rünnak Eesti vastu 2007. aastal ning 2003. aasta hiinlaste rünnakus USA-le. Eesti, Hiina ja Iraani episoodid on lahjad, võrreldes sellega, mida analüütikud kardavad saabuvat.  Richard Clark, kes juhtis Valge Maja terrorismivastaseid operatsioone, ennustab ohtlikku kübersõda. Ühe näitestsenaariumina on ta välja toonud 15 minutilise rünnaku Ameerika idarannikul, mis loob tööst välja elektrivõrgu, meiliside, õhuliikluse jne. Säärased ohud loovad nõudluse uue rahvusvahelise kokkuleppe järgi, mis reguleeriks küberruumi. Viimastel aastatel on just Venemaa olnud üks aktiivsemaid eestvedajaid küberruumi kokkulepete sõlmimiseks ning ka Hiina on selles osas valmidust üles näidanud. Seevastu on suured lääne jõud pigem äraootaval seisukohal. Võib olla on põhjuseks ka tõsiasi, et Ameerika jõud on kübersõjas tunduvalt eespool. Kuid ühel hetkel võib olukord ka pöörduda.
(Gideon Rachman, 05.10.2010)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

OBERÖSTERREICHISCHE NACHRICTEN
„Wo die Ostsee zur Wetsee wird” /”Seal, kus Idamerest saab Läänemeri”

Sümpaatse suhtumisega kirjutatud tutvustav artikkel Eestimaast. (selgituseks, et  sakslastele, austerlastele jt on Läänemeri Idameri/Ostsee)
Avalõik: „Kes armastab Põhja-Euroopat, sellel tasub külastada Baltikumi. Kuidas oleks Eestiga, maastikuliselt rikkaliku ja võluva maaga, mis on rekordkiirusel öelnud hüvasti kommunismile.” Järgneb põgus Tallinna vanalinna ja nime päritolu tutvustus.
Seletatakse, mis tähendab „terviseks”, räägitakse Pikast ja Lühikesest jalast, Parlamendist, sellest, et vene ajal olid rannikualad okastraadistatud. Kirjutatakse lahti kultuuripealinna teemat „Ranniku lood”
Räägitakse Eesti ürgmetsadest, kus elavad hundid, karud, rebased jne. Palju soid ja järvi.
Meteoriidikraatrid, sealh Kaali kraater. Saaremaa on puhkuse paradiis. Eesti rahvustoidud verivorst hapukapsaga, sült, marineeritud angerjas, sprotid, rammusad soustid. Lähemalt kirjutatakse Saaremaal tegutsevast hollandlase Martin Breueri restoranist Pädaste mõisas.
Festivalist Juu Jääb. Kirjeldatakse festivali atmosfääri, seda, et kuna alkohol on vabalt saadaval, pole nähe selle kuritarvitamist. Eraldi tõstetakse esile Austria muusikut Paul Zaunerit, kes on tromboonimängija Schärdingenist, ning tema bändi „Blues Brass”, mis sel õhtul koosneb 7 austerlasest ja kahest ameeriklasest.Tsiteeritakse Zaunerit: „Siin saarel on nagu paradiisis. Eestlased, kes siia tulevad, on südamlikud, rahulikud, selge olemisega ja avatud.”
„Ka Eesti president külastab sel õhtul oma abikaasa ja lapsega festivali, et kuulata Ülem-Austria muusikuid, kellega koos esineb Annely Peebo, rahvusvaheliselt tuntud ooperistaar, kes 2002 modereeris Eurovisiooni ja on Eestis kuulus.”
Lõpetuseks selgitatakse, et kuna meri asub Eestist läänes, on ta nimi Läänemeri.
(04.10.2010)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LIBERATION
Sofi Oksanen Aliide de l’autre côté du miroir

Sofi Oksaneni kolmas roman "Puhastus" on meedias saanud suure tähelepanu osaliseks. Kirjanik on tõeline fenomen kodumaal Soomes, kus tema raamatut on müüdud juba 140 000 eksemplari ning kus teda on pärjatud mainekate kirjandusauhindadega, Runeberg ja Finlandia. "Puhastus" lausa võbiseb pingest : tegevus on läbi põimunud saladustest ja inimesi piinavast häbitundest, mis katavad raamatut võrguna ja ei lase lugejal seda käest panna," kõlab Põhjamaade kirjandusauhinna nõukogu otsus, kes annab oma kõigi aegade noorimale laureaadile auhinna üle novembris. Artikkel tutvustab Sofi Oksaneni ja tema senist kirjanikuteed. Artiklos tutvustatakse raamatu tegevustikku ja otsitakse põhjuseid selle tohutule menule. Ajakirjanik peab Sofi Oksaneni teksti "võimsaks" ning selle peamiseks tugevuseks selles üheaegselt kajastuvat armastust ja kannatusi.
(Frédérique Roussel, 30.09.2010)

Le Monde
L'OTAN peaufine en Estonie sa riposte informatique

Eestis loodi 2008.aastal NATO Küberkaitse keskus, mis tegeleb küberkaitse alase uurimistöö ja spetsialistide ettevalmistusega.
Alates NATOga liitumisest 2004.aastal suunas Eesti väga palju energiat ja tööd, et keskus just sinna loodaks ja riigi oskusteavet ära kasutataks. Keskuse rajamise privileegi saamiseks tehti korda Tallinnas asuv vene tsaariaegse armee kasarmu, millest nüüdseks on saanud ultramoodsad bürood .
Keskuse, mida finantseerisid Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Balti riigid, Slovakkia ja Ameerika ühendriigid, peamiseks ülesandeks on välja töötada küberkaitse süsteem NATO liikmesriikidele.
Keskuse ühe vastutava juhi, ameeriklase Kenneth Geersi  hinnang küberkaitse olukorrale NATOs on range : "Mis puutub küberkaitsesse, siis nokitseb iga liikmesriik praegu oma nurgas. Ühtse küberkaitse keskuse loomine oli hädavajalik. Samuti loodan ma, et aastaks 2015 on kõikidel NATO liikmesriikidel keskuse juures üks alaline esindaja."
Geers kinnitas, et Küberkaitse keskusel on olemas vahendid tuvastamaks reaalseid ja fiktiivseid küberrünnakuid. Geers ei räägi täpsemalt küberrünnaku vastase võitluse "relvadest", kuid on veendunud, et "Riik, mis ei tegele selle uut tüüpi sõjaga, seab end suurde ohtu,". Washingtonis on ameeriklastel käsil oma küberkaitse keskuse loomine : USCybercom peaks tööd alustama juba oktoobris.
(01.10.2010)

Euronews
L’Estonie face à l’introduction de l’euro

Intervjuu Eesti peaministri Andrus Ansipiga. Andrus Ansipi valitsus pidi vastamisi seisma majanduskriisiga, kuid raskustele vaatamata tuleb alates 1.jaanuarist 2011 Eestis kasutusele euro. Ajakirjanik esitab kohati üsna ründava tooniga küsimusi, mis puudutavad euro tulekut ja Eesti majanduspoliitikat, samuti ka vene vähemusi ja Euroopa Liidu ning Venemaa suhteid.
(02.10.2010)

Air Journal
Ryanair s’envole vers l’Estonie

Lennufirma Ryanair hakkab alates detsembrist lendama Tallinnast, avatakse lennuliinid  seitsmesse sihtkohta.
Ryanairi ristsed on 13.detsembril, kui Eestisse jõuavad kolm esimest lendu Düsseldorfist, Oslost ja Stockholmist. Seejärel lisanudvad Dublin (14.detsember), Milaano (16.detsember) ning viimaks London ja Edinburg (10.jaanuar 2011). Lennukompanii on oma sihiks nimetatud seitsmel liinil võtnud teenindada tervelt 300 000 reisijat aastat. Tallinnasse luuakse seejuures juurde 300 töökohta. Siiani oli Eesti ainuke Balti riik, kuhu Ryanair ei lennanud. Ryanair asub Tallinnas Lennart Meri nimelises lennujaamas pakkuma konkurentsi rahvuslikule lennufirmale Estonian Air, kes muu hulgas lendab Dublinisse, Brüsselisse, Londonisse, Milaanosse, Oslosse ja Stockholmi. Tallinnas lennujaamas pakuvad Ryanairile konkurentsi odavlennufirma Easyjet AirBaltic ja ka Lufthansa.
Ükski Ryanairi avatavatest liinidest ei asu teenindama Prantsusmaad. Ainsaks viisiks jõuda Tallinnasse otselennuga on Estonian Air, mis tõuseb õhku Charles de Gaulle´i lennujaamast Pariisis.
(4.10.2010)

L´Equipe
Première pour l'Estonie

UEFA valis 2012.aastal aset leidvate Euroopa meistrivõistluste nooremad kui 19-aastased toimumiskohaks Eesti.  Leedu võõrustab meistrivõistluseid 2013.aastal. See on esimene kord, kui need kaks Balti riiki korraldavad rahvusvahelise jalgpllivõistluse lõppvõistlusi. Prantsusmaa korraldas Euroopa meistrivõistlusi noorematele kui 19.aastased sel suvel Normandias.
(4.10.2010)

Sama uudis :
(Euro des moins de 19 ans: l'Estonie en 2012, Lituanie en 2013, AFP, 4.10.2010)

Ouest-France
Des élèves de la Maison familiale en route vers l'Estonie

5.-29.oktoobrini on kaheksa liikmeline ametikooli õpilastest koosnev grupp Euroopa noortevahtuse kaudu külas õpilastel Eestis. Noortevahetuse käigus tutvuvad prantsuse õpilased Eesti Metsakooli tööga ning proovivad kätt kohalike metsatööstuse ettevõtete juures. Vahetuse käigus tutvutakse ka Eesti vaatamisväärtustega.
(4.10.2010)

La Voix du Nord
Les pays baltes s'invitent au Moulin de Wavrin, vendredi

8.oktoobril kell 20 on kõik oodatud osa saama näitusest, kus Jean-Claude Hermani piltreportaaž viib meid Balti riikidesse. Eesti, Läti ja Leedu on kolm puhtast loodusest tulvil riiki : männimetsad, lõputud üksildased rannad ja metsade vahelised järvesilmad. Artikkel kutsub meid pikale reisile Euroopa põhjaaladele, mis pakub võimalust avastada kolme eri rahva kultuure ja traditsioone, mida ühendab võimas ja puutumatu loodus.
(6.10.2010)

Numismatique
L'Estonie adopte l´Euro

Eestis tuleb 1.jaanuari 2011 kasutusele Euroopa ühisraha. Ajakiri on pühendanud pika loo Eesti liitumisele eurotsooniga, lisatud on Eesti kronoloogiline tee Euroopa Liiduni ning piltidel saab näha Eesti euromüntide kujundust.
(September)

SOOME AJAKIRJANDUS

Kauppalehti
Viron keskuspankki nosti kasvuennustettaan 

Eesti Pank tõstis kolmapäeval oma majanduskasvu prognoosi. Pank eeldab, et Eesti SKP tõuseb sel aastal 2,5 ja jätgmisel 4,2%. Varasemad ennustused lubasid selleks aastaks protsendist ja järgmiseks neljaprotsendist kasvu.
Pank põhjendab muudatust Eesti ekspordi elavnemisega.
Eesti Pank ennustab, et inflatsioon on tänavu 2,4 ja tuleval aastal 2,7%.
Eesti majandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama sel aastal 2% ja järgmisel 3,6%.
(30.09.10)

Stora Enso investoi pellettiin Virossa

Stora Enso investeerib 10 miljonit eurot pelletitehasesse Imavere saeveski juures. Ehitustööd algavad käesoleva aasta lõpus ja on plaanitud lõpetada järgmise aasta lõpuks.
Investeering on osa Stora Enso tahkete biokütteainete strateegiast. Eesmärgiks on kasvada Põhja-Euroopa juhtivaks pelletitootjaks.
Imavere uue pelletitööstuse aastaseks kapatsiteediks saab 100 000 tonni. Tehas on tooraine hankimisel tarnijatest sõltumatu, kuna tootmises kasutatakse ära Imavere saetööstuse jäägid.
Stora Enso aastane pelletitoodang ulatub 310 000 tonnini ja see tuleb kokku neljast tehasest Venemaal ja Rootsis.
(30.09.10)

Merikaapeli Suomen ja Viron välille vuonna 2014

Soome Fingridi ja Eesti Estlinki kokkuleppel ehitaakse Eesti ja Soome vahele teine merekaabel. 320 miljonit eurot maksma minev ja 650 megavatise võimsusega EstLink 2 valmib 2014. aasta alguseks. Eesti ja Soome vahelise energiavahetuse võimsus kasvab nii  tuhande megavatini.
Lepingud uue merekaabli rajamiseks kirjutatakse alla veel sel aastal.
Kuna Eurooa Liidu komisjon peab Eesti ja Soome vahelist ühendust eriti tähtsaks, toetab ta projekti 100 miljoni euroga.
(30.09.10)

HELSINGIN SANOMAT
Ryanair alkaa lentää Tallinnasta

Odavlennufirma Ryanair hakkab aastavahetusest Tallinna lendama. Detsembris ja jaanuaris avatavad lennuliinid viivad Tallinnast Dublinisse, Düsseldorfi, Edinburghi, Londonisse, Milanosse, Oslosse ja Stockholmi. Ryanair loodab aastaseks reisijate arvuks 300 000 inimest.
(01.10.10)

SUOMEN KUVALEHTI
Kestävää minimalismia

Arvo Pärdi 75-ndat süünipäeva tähistatakse kontsertidega ja läbimurdeteose uue ettekandega.
1984. aastal esiettekandele tulnud Tabula Rasa esitles läänemaailmale heliloojat, kellest keegi enne midagi kuulnud ei olnud. Tema muusika tundus tulevat nagu kaugest minevikust kuid  oli samal ajal kuidagi raskesti määratletaval moel tugevasti seotud oma ajaga. Plaat muutus kiiresti modernse muusika klassikaks.
Sellest on nüüd möödas veerandsada aastat. Helilooja ise sai hiljuti 75 aastaseks. Pärdi endisel kodumaal Eestis on juubeli tähistamiseks korraldatud mitmeid kontserte.
(Risto Nevanlinna, 01.10.10)