Eesti välismeedias 16.-22. september 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
IIRIMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS

Rahvusvaheline ajakirjandus

PCWorld. Com
Nations, Companies Should Prepare for Cyberwar, Experts Say

Maailm ei ole veel näinud tõelist kübersõda, kuigi – riikide valitsused kogu maailmas peaksid selleks valmistuma., ütles Eesti küberjulgeoleku ekspert esmaspäeval.
Paljud nimetavad 2007. aasta rünnakuid Eesti pankadele, valitsusasutustele ja meediaväljaannetele kübersõjaks, aga tegelikult ei pea see määratlus paika, ütles Tallinnas asvuva Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse  juriidilise ja poliitilise haru juhtaja Eneken Tikk. Oma ArcSight's Protect '10 konverentsil  Marylandis, National Harboris peetud kõnes defineeris Tikk kübersõda rünnakuna, mis põhjustab samasuguseid kaotusi, kui rünnak sõjaliste jõudude poolt.
Tikuga ei nõustunud kaks üritusel osalenud küberkaitse eksperti. Kui Tiku ja Nato arvates see, mis Eestis toimus ei kvalifitseeru kübersõjaks, siis paljud inimesed näevad neid koordineeritud rünnakuid teisest vaatepunktist.
Tikk ja teised eksperdid kutsusid valitsusi ja erafirmasid üles paremini valmistuma nendeks koordineeritud rünnakuteks. Samas tõdeti, et valmistuda ei ole kerge, kuna vähe on pretsedente.
Valitsused teavad, kuidas läbi rääkida ja mida teha, et relvastatud konflikte ära hoida aga keegi ei tea, kuidas riikidevahelised vastuolud küberkonfliktiks eskaleeruvad ja mida tuleks teha, et neid ära hoida.
Eksisteerivad teatavad juriidilised vahendid, mida saab kasutada koordineeritud rünnakute korral aga riigid peaksid ka sõlmima vastastikuseid kokkuleppeid ning välja arendama ühiseid poliitikaid, mis aitaksid üheskoos vastumeetmeid välja töötada. 
(Nations, Companies Should Prepare for Cyberwar, Experts Say. Grant Gross, PCWorld.com, 21.09.10)

USA ajakirjandus

THE WASHINGTON POST
EU financial bosses praise Estonia

Euroopa Keskpanga President Jean-Claude Trichet ja EL majandusvolinik Olli Rehn nimetasid Eesti eelarvelist käitumist “väga muljetavaldavaks”. Eestil on kõigist eurotsooni riikidest väikseim välisvõlg.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul olevat Rehn Eestil soovitanud oma “rahanduspoliitikat eksportida”. Eesti, 1,3 miljoni elanikuga väikeriik, pani kõrvale majandusliku tõusu aegadel. Selleks ajaks, kui majanduskriis 2008. aastal puhkes, oli riik säästnud 5% SKP-st, väitis peaminister Andrus Ansip.
Eesti eeskuju võib julgustada teisi riike ellu viima vajalikke muutusi, ütles Trichet Tallinnas Eesti eurotsooniga liitumise tähistamiseks peetud konverentsil.
Ühinemine eurotsooniga on 1991. aastal Nõukogude Liidu koosseisust lahkunud Eesti edulugu. Siiski ühineb Eesti eurotsooniga selle vaeseima liikme statuses. Eksperdid ütlevad, et Eesti peamine väljakutse on nüüd saavutada kiire majanduse kasvutempo, et viia riigi elustandard Euroopa kesmisele tasemele.
(EU financial bosses praise Estonia. The Washington Post, 20.09)

A look at economic developments around the globe

Ülevaade tähtsamatest majandusarengutest maailmast. Muuhulgas:
TALLINN, Estonia – Euroopa Liidu ametnikud kiitsid Eesti eelarvedistsipliini ja ütlesid, et kiirelt ette võetud kärped väljaminekutes vastuseks majanduskriisile võiksid olla eeskujuks kogu euroalale – valuutaühendusele, millega Eesti tuleva aasta jaanuaris liitub.
Eestist saab - esimesena endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riikidest - eurotsooni 17. liige. Ja kuigi Eesti saab olema eurotsooni vaeseim liige, äratab tema valitsus lugupidamist oma otsustavuse  pärast karmide finantsmeetmete ellu viimisel.
(A look at economic developments around the globe, The Washington Post,  20.09.10)

Iirimaa ajakirjandus

IRISH TIMES
EU battle group use for natural disasters urged 22.09

EL peaks laiendama oma kiirreageerimisrühmade tegevusvälja ja kaaluma nende lubamist osalemaks looduskatastroofide ja  humanitaarkriiside lahendamisel, ütles Rootsi armee brigaadikindral Jan Stefan Andersson oma visiidil Iirimaale.
Andersson juhib rootsi, norra, soome ja eesti sõduritest koosnevat Nordic Battle Group 2011, millega järgmisel aastal plaanib ühineda Iiri väeüksus.
EL peaks näitama üles suuremat fleksibiilsust oma lahingugruppide rakendamise osas. Kriise ei peaks käsitlema mitte ainult sõjalisest perspektiivist, rääkis brigaadikindral Andersson oma külaskäigul Kilworth Army Ranges üksuse juurde Põhja-Corkis, Iirimaal, kus ta inspekteeris sõjaväeüksust, mis valmistub järgmisel aastal  ühinema Nordic Battle Group`iga. Näiteks tõi Andersson Haiti maavärina tagajärjelt tekkinud humanitaarkriisi. Nordic Battle Group omab meditsiiniüksust, transporti, taktikalisi õhujõude, hästitreenitud sõdureid, kes saaksid olla abiks taolistes kriisisituatsioonides.
“See on väga muljetavaldav, mida ma näen”, ütles Andersson väeosa külastades. Iirlased, nagu Rootsigi, omavad suurt kogemust rahuvalvajatena ja see on antud juhul suur eelis.

(EU battle group use for natural disasters urged. Barry Roche, Irish Times, 22.09.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Le Monde
Le Pentagone plaide pour une cyberdéfense internationale

Ameerika Ühendriikide asekaitsesekretär William Lynni hinnangul peab NATO looma oma struktuuridesse juurde küberkaitse -kilbi, et kaitsta oma liikmesriikide majandust ja sõjavägesid kõikide võimalike rünnakute vastu internetis. Lynn, kes arutas liitlastega antud teemat NATO esinduses Brüsselis, ütles, et talle avaldas muljet ´´enamiku liitlaste ühtne heakskiitev arvamus´´ küberkaitse vajalikkusest.
´´NATOl on juba olemas tuumarelvastuse kilp ning käib järjest võimsama raketikilbi ehitus, ühendusel on vaja ka küberkaitse kilpi,´´ hindas Lynn. NATO liikmesriik Eesti langes 2007. aastal küberrünnaku ohvriks, millega kaasnes valitsuse ja mitmete ettevõtete võrkude süsteemist välja langemine mitme päeva kestel. Ka Pentagon ise on langenud häkkerluse ohvriks, kui 2008.aastal pääseti ligi tema sõjaväe andmebaasidele.
(Le Pentagone plaide pour une cyberdéfense internationale, Le Monde, 16/09)

Sarkozy joue un jeu dangereux, selon le chef des Roms en Estonie

Eesti mustlaskogukonna juht Roman Lutt süüdistas neljapäeval Prantsusmaa presidenti Nicolas Sarkozy´d, et viimane mängib ohtlikku mängu, kui jätkab mustlaste väljasaatmist. ´´Prantsusmaa presidendi otsus mustlased välja saata pole midagi muud kui populism, mis peaks talle valimistel hääli juurde tooma. Kuid meile teistele Euroopas  näib see üks väga ohtlik samm,´´ sõnas M.Lutt uudisteagentuurile AFP. ´´See loob pretsedendi, mida võivad lihtsalt jäljendama asuda ka teiste maade presidendid,´´ lisas ta. M. Lutt on Eesti väikese 1500-liikmelise mustlaskogukonna juht.  Pärast Prantsusmaale etteheidete tegemist lisas M. Lott, et Eesti mustlastest on lausa 90% töötud ja et kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid koos peaksid tegema tööd probleemi põhjusteni jõudmiseks.  ´´Igal pool Euroopa Liidus peaksid mustlased saama paremini ühiskonda integreeritud, selleks peaks kasutusele võtma  meie kultuuri arvesse võtvad haridusprogrammid. Küsimus pole meie assimiliseerimises, vaid integreerimises,´´ sõnas ta. Prantsusmaa jätkab kõikide ebaseaduslike laagrite laialisaatmist, milline ka poleks nende elanike päritolu, kinnitas neljapäeval president Sarkozy Euroopa Liidu tippkohtumisel.
(Sarkozy joue un jeu dangereux, selon le chef des Roms en Estonie, Le Monde, 16/09)

Le nouveau directeur de l'Orchestre de Paris, Paavo Järvi, imprime sa marque

Vastupidiselt anglo-ameerika traditsioonile pole prantslastel kombeks pühitseda südamlikult ja pidulikult sisse oma orkestri uue dirigendi saabumist. Erandit ei tehtud ka Paavo Järvile (48), kellest sai uus Pariisi Orkestri peadirigent. 15.septembril, tema avakontserdil ei meenutanud midagi , et tegemist on piduliku sündmusega.  Mitmed istmed kontserdisaalis olid jäänud tühjaks. Selle vähese huvi põhjusi võime ehk näha pisut ebatavalises programmi valikus : Paul Dukase ballet ´´La Péri´´ ja Sibeliuse ´´Kullervo´´ sopranile, baritonile, meeskoorile ja orkestrile. Paavo Järvi positiivseks küljeks on tema uudishimu ja  eklektilisus ning nagu ta ka ise uut programme tutvustades sõnas: ´´Ma jään kindlaks stiilide mitmekülgsusele – avant-garde, minimalism, spirituaalsus, uudsus ja kvaliteet peavad käima koos´´.
Artikli autor seab kahtluse alla Pariisi orkestri järgmise hooaja programmi  ning esitab üsnagi kriitilise ülevaate Pariisi orkestri avakontserdist. Samuti  heidab ta Paavo Järvile ette vajaliku karisma ja autoriteedi puudumist.  ´´Christoph Eschenbach, Pariisi orkestri eelmine dirigent alustas oma ametiaega imeliste kontserditega, kuid järgnev ei kinnitanud esialgset edu. Loodame, et Paavo Järviga läheb teisiti,´´ lõpetab ajakirjanik oma loo.
(Le nouveau directeur de l'Orchestre de Paris, Paavo Järvi, imprime sa marque , Renaud Machart, Le Monde, 17/09)

Le Figaro
L'Orchestre de Paris prend un nouvel élan

Esimene kontsert uue peadirigendi käe all on alati sümboolse tähendusega, isegi siis, kui see pole esmakordne koostöö.  Paavo Järvi esimene kontsert Pariisi orkestri peadirigendina andis aimu tulevast suurusest. Kava oli valitud julge ja peaaegu manifesti laadne, see segas omavahel prantsuse muusikat, mis on omane orkestri traditsioonile ja lisaks kandis dirigendi põhjamaist päritolu. Ettekandele tulid prantslase Paul Dukase ja soomlase Jean Sibeliuse teosed.  Kui otsustada muusikute  järgi, siis kroonis Paavo Järvi tulekut orkestri etteotsa edu : algus pisut kuulda olnud kahtlus asendus kiiresti erakordse individuaalse mängu ja kollektiivse keskendumisega.  Autor on liigutatud ´´Kullervo´´ ettekandest ning leiab, et Paavo Järvi töö teosega  oli ´´ühteaegu jutustav ja väga selgelt konstrueeritud´´. Ka  Eesti rahvusmeeskoori  esinemist peab ajakirjanik ´´suurepäraseks ´´.
(L'Orchestre de Paris prend un nouvel élan, Christian Merlin, Le Figaro 17/09)

Les Échos
BCE : Trichet salue les efforts de l'Estonie pour intégrer la zone euro

Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet kiitis Eestit läbiviidud hea töö eest eelarve- ja palgapoliitikas. Eesti on olnud edukas  eurotsooniga liitumise tingimusi täites ja temast saab 1.jaanuaril 2011 juba 17. Euroopa Liidu liikmesriik, kus tuleb kasutusele ühisraha.
Eesti on riik, kus ´´eelarvetasakaaluga kompromisse ei tehta´´ ning kellele kuulub komisjoni ´´konsensuslik heakskiit, ´´sõnas Trichet oma Tallinnas peetud kõnes.
Eesti, kus alates 2000ndatest aastatest oli suur majanduskasv  ja laenubuum, suutis end väga kiiresti kohandada majanduskriisi tingimustes, mis tõestab riigi ´´majanduse paindlikkust´´ ja rahvastiku ´´tähelepanellikust ja ettevaatlikkust majanduse suhtes,´´ hindas Trichet. Tema arvates on majanduslangus Eestis praeguseks ületatud, kuid sellele vaatamata ei tohiks n.ö loorberitele puhkama jääda. ´´Eestile, nagu ka teistele eurotsooni liikmetele, on väga oluline jätkata investeeringuid sektoritele, mis seotud ekspordiga ja suunata raha kaupade ja toodete väärtuse tõstmisele, et kindlustada kestev majanduslik tasakaal´´. 
BCE : Trichet salue les efforts de l'Estonie pour intégrer la zone euro, Les Échos, 20/09

sama uudisnupp ilmus ka Le Figaro 20/09

Le Metro
Sofi Oksanen: "Le passé récent n'est pas très populaire pour la fiction"

Artikkel räägib eesti-soome päritolu kirjanikust Sofi Oksanenist ja tema suurest edust nii Soomes kui mujal maailmas ja Prantsusmaal. See rastapatsidega,neo-punk välimusega feminist, kellesse on segatud elegantsi ja kartmatust, jutustab valusa  ja puudutava loo. Romaan toob meie ette paralleelselt kaks lugu naistest ja nende vastu suunatud vägivallast sõjajärgse Eestis ning 90ndate alguse Nõukogude okupatsiooni alt väljunud Eestis.  Artikli juures on ka intervjuu autoriga, kus Sofi Oksanen räägib oma romaani allikatest (KGB arhiivid) ja kuidas ´´Puhastus´´ on katse korjata kokku Nõukogude propaganda poolt varjatud lood, millest Lääs kuulnud pole., kuid mis autori hinnangul moodustavad osa Eesti identiteedist.
(Sofi Oksanen: "Le passé récent n'est pas très populaire pour la fiction", Marie Morizot, Le Metro, 20/09)

Marianne
Des hauts et des Baltes

Selleaastase morni kirjandusaasta üllatusromaan on pôhjamaine. Selle autor Sofi Oksanen sarnaneb filmi Millenium peakangelasele Lisbethile. “Puhastus” môjub nagu kange alkohol. Romaan on segu ajaloost, luulest, alatusest, eneseületusest. Intriigid on suurepäraselt üles ehitatud. Tegemist on tôelise thrilleriga, mis toob lugejani 60 aastat Eesti traagilist  ajalugu.  “Elas kord ôrn Eesti, nii kaugel jumalast ja nii lähedal Venemaale”, kirjutab Joseph Macé-Scaron ajakirjas “Marianne”. Väikest märterriiki okupeerisid  nii nôukogude kui ka natside väed. Teisele maailmasôjale järgnes 50 aastat nôukodude türanniat. Artikli autor peatub pikemalt ka romaani intriigidel.
(Des hauts et des Baltes, Joseph Macé-Scaron, Marianne 18-24/09)

Soome ajakirjandus

Kauppalehti
AirBaltic perääntyy Oulusta ja Turusta

Air Baltic lahkub Oulust ja Turust.
Finncomi ihaldanud läti firma AirBaltic lõpetab oktoobri algusest Tallinna ja Lappeenranta ning novembri alguses Tallinn-Turu-Oulu vahelised lennud.
Soomes kiirelt laienenud firma kavandas Oulu lennujaama suure keskuse rajamist. Senise tegevuse kokkutõmbamine tuleb seega üllatusena ning ei sobi kokku Air Balticu avaliku kuvandiga Soome vallutajast ja Finnairile väljakutse esitajast. Kompanii sulgeb ka Tallinna ja Stockholmi vahelisi lende.
Läti kaubandusminister Kaspar Gerhardsi abi rääkis reedel Kauppalehtile, et Läti riik on sel aastal lennufirmat sponsoreerinud 15 miljoni euroga.
Riik on varemgi lennufirma vastu lahke olnud. Läti maksumaksjate raha on Air Balticusse paari aasta jooksul pumbatud kokku üle 40 miljoni euro.
(AirBaltic perääntyy Oulusta ja Turusta. Kauppalehti,  20.09.10)

AirBalticin isännältä uusi yllätysveto

AirBalticu Bertolt Flick kavatseb rajada uue lennufirma. Soomet vallutanud Läti AirBalticu tulevik tundub kõikuvat.
AirBalticust 47,2 % omav Bertolt Flick kavandab uue lennufirma asutamist Leetu. Kompanii asutajaks oleks täielikult Flickile kuuluv Baltijas Aviacijas Sistemas. Uus lennufirma peaks alustama lende järgmisel kevadel.
Flicki plaanid heidavad varju Air Balticu üle. On raske ette kujutada, et Flickil jätkuks jaksu mõlema lennufirma paralleelseks arendamiseks. Eelmisel nädalal räägiti, et Flick olevat kohtunud hiina Haina Airlines esindajatega, et oma osakud hiinlastele müüa.
Kompanii on olnud sunnitud sulgema lennuliine muuhulgas ka lennukite puuduse tõttu. Talveks suletakse näiteks Tallinna ja Oulu ning Tallinna ja Lappeenranta vahelised liinid.
(AirBalticin isännältä uusi yllätysveto. Kauppalehti,  20.09.10)

Golfkentät löysivät toisensa

Kümned Soome, Rootsi, Eesti ja Läti golfiklubid on alustanud koostööd golfiturismi hoogustamiseks. Senini reklaamisid ennast suurematel rahvusvahelistel veebilehekülgedel vaid paar Soome klubi ning Soome Golfiliidu veebileht on aegunud. Samas on paljud regiooni golfiklubid alakoormatud.
Edaspidi hakkavad golfipakette Soome, Rootsi ja Balti riikidesse müüma kaks rootsi ettevõtet, Golftrip Marketing (GTM) ja European Event & Conference (EEC), kes on valmis laiendama oma võrgustikku Poola, Saksamaale ja Taani.
Üks golfiturismi kesksetest figuuridest on Agio OY juhataja Håkan Nordström, kes on omandanud osaluse ka GTM-is. Varasem turismitöö kogemus on Nordströmil Eckerö Line ja Tallink Silja juhtimisest.
Otsime Helsingi ümbrusest umbes viitteist klubi. Rootsist ja Soomest loodame kokku saada vähemalt seitsekümmend koostööhuvilist. Hea laeva-ja lennuühendus lubab võrgustikku laiendada ka Baltimaadesse – rääkis Nordström oma visioonidest.
Tallink Silja pakettide eest vastutab EEC, kelle majutuspartneriteks on lisaks Scandicule Tallink Hotels, Welcome Hotel ja Riga Hotels. Tallink Silja Line Baltic Golf Club –võrgustikku kuuluvad veel Hertz, Casino Cosmopol ja Barkarby Outlet.
Pakettide müügiga on juba algust tehtud ja kevadeks peaks kultuuri- ja gurmee-elamustega pikitud golfiturism täie hoo sisse saama.
Eestist ühineb praegu ligikaudu neljakümnest klubist koosneva koostöövõrgustikuga Niitvälja Golfiklubi.
(Golfkentät löysivät toisensa. Paula Nikula, Kauppalehti,  20.09.10)

SAS myy osuutensa Estonian Airissa

Skandinaavaia lennufirma SAS müüb oma osaluse Estonian Airis.
2003. aastast peale on SAS-il olnud Estonian Airis 49%-line osalus. Nüüd paneb SAS selle müüki, kuna traditsiooniliselt olevat SAS turuks Põhjamaad. 
SAS jõudis Eesti valitsusega kokkuleppele, et viimane maksab SAS-ile 22 miljonit eurot. Uue jaotuse järgi kuulub siis Eesti riigile 90% ja SAS-ile 10% Estonian Airist, kes jääb SAS-ile kuni 2014. aastani 7,6 miljonit eurot võlgu.  Estonian Airil on õigus osta SAS-ile jääv osa ja teiselt poolt on  SAS-il nelja aasta jooksul õigus see müüa, kui  ostja leiab heakskiidu Eesti parlamendi poolt.
(SAS myy osuutensa Estonian Airissa. Kauppalehti,  20.09.10)

Turun Sanomat
Eesti maja kokoaa Viron kulttuurin

Eesti on soomlastele tuttav maa. Sellest räägivad ka arvud – sel suvel tõusis soomlaste ööbimiste hulk Eestis 32% eelmise aastaga võrreldes. Eestis ööbinud 244 000 välismaalasest 57% olid soomlased.
Informatsiooni naabermaa kohta aga ei saa kunagi liiga palju. Suvilahte rajatud Eesti Majja on koondatud tähtsamad Eesti ja Soome vahelist suhtlust edendavad organisatsioonid. Olgu mainitud Tuglas-seura, Eesti Instituut Soomes, Soome Eesti-ühenduste Liit ja Turismiedendamiskeskus. Ka Tartu Ülikooli esindusel on keskuses oma ruumid.
Keskus pakub teavet ja tegevust nii Eestis huvitunud soomlastele kui Soomes elavatele eestlastele. Oma 15. tegutsemisaastat tähistav Eesti Instituut korraldab kirjandusõhtuid nii lastele kui täiskasvanutele. Majas tegutseb ka Tuglas-seura Baltia raamatukogu, mis on maailma suurim väljaspool Eestit asuv eesti kirjandust koondav raamatukogu. Parajasti on käimas koolitusprojekt ”Eesti käib koolis”, mille käigus Soome koolilapsed saavad Eesti kohta teadmisi omandada.
(Eesti maja kokoaa Viron kulttuurin. Heta Ängeslevä, Turun Sanomat, 18.09.10)

Sama artikkel avaldati ka ajalehest Kaleva pealkirja Viro tutuksi Eesti Majassa all.

Sofi Oksanen kerää palkintoehdokkuuksia Ranskassa

Sofi Oksaneni teost Puhastus saadab Prantsusmaal pärituul. Puhastus on valitud kandideerima kahele prantsuse kirjandusauhinnale, Prix Femina ja Prix Medicis.
Nii Femina kui Medicis auhindavad igal aastal parimat Prantsusmaal välja antud romaani ja - tõlketeost. Mõlemad kirjanduspreemiad kuuluvad oma maa tunnustatuimate hulka.
Puhastus on Prantsusmaal pärjatud juba kauplusteketi FNAC preemiaga. Teost on müüdud 31 keelepiirkonda ja antud välja 14 riigis.
Prix Femina võitja kuulutatakse välja 2. novembril, Prix Medicis oma päev hiljem.
(Sofi Oksanen kerää palkintoehdokkuuksia Ranskassa .Turun Sanomat,  21.09.10)

Selle STT uudise avaldasid ka teised suuremad Soome väljaanded.

Kärsimyksen keskellä pilkottaa toivo

Tartus lavale toodud Sofi Oksaneni Puhastuse eesti soost tegelaskujud räägivad esmakordselt eesti keeles! Teose lavastanud Londonis elav noor eesti lavastaja Liisa Smith tõdeb, et keeldus alguses pakkumisest tükki lavastada (nagu ka kaks teist lavastajat), kuna see tundus talle „liiga naiivne“.
Smith tegi näidendi süzees mitmeid muutusi. Kõigil neil on Sofi heakskiit, räägib ta. Erinevate ajatasandite ühendamine on Oksaneni romaani, kui ka sellele eelnenud näidendi tugevamaid külgi. Sama kehtib ka Liisa Smithi lavastuse kohta. Smith on Oksaneni algupärast näidenditeksti täiendanud katkenditega romaanist. Need vahelepõimingud näitavad, kui laialt ja  kui erinevatest vaatevinklitest on romaani Eestis tõlgendatud.
Erinevalt Oksanenist on Smithi mõlemad vanemad eestlased. Elu on ta viinud kümneks aastaks Londonisse, kus ta on õppinud näitekunsti ja lavastamist East Anglia Ülikoolis ja Kuninglikus Teatriakadeemias. Vanemuise teatris lavastab Smith teist korda kuid tahaks rohkem kodumaal tööd teha.
Puhastust lavastades on Smith uuel moel tutvunud oma suguvõsa ajalooga sest alles nüüd on ta oma lähedastega rääkinud asjadest, millest varem vaikiti. Sedasama on kogenud ka teised näitetrupi liikmed.
Veebruaris 2011 esietendub Puhastus New Yorgis La MaMa teatris. Teose esitusõigust on müüdud ka Põhjamaadesse
(Kärsimyksen keskellä pilkottaa toivo. Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 21.09.10)

Runouden ei tarvitse miellyttää

Eesti luuletaja Elo Viiding ja kitarrist Tiit Peterson esinesid Turu pearaamatukogu kirjandusõhtul. Õhtu teemaks oli „Meie paremas maailmas“. Seda nime kannab nimelt Viidingu eelmisel  aastal ilmavalgust näinud kaheksas luulekogu.
Ma ei ole selline luuletaja, keda kõik meelsasti loevad, kuna mu tekstid ei ole meeldivad vaid vahel lausa emotsionaalselt raskesti talutavad, rääkis Viiding. Olen raske luuletaja. Ma ei arva, et luuletaja peaks püüdma lugejale meeldida või talle vastu tulla. Aga mul on hea publik. Noortele meeldib mu luule ja seda on esitatud kooliteatrites, mille üle mul on hea meel.
Soome keeles on Viidingult ilmunud luulekogu Paljastuksia (Nihil Interit 2000)
(Runouden ei tarvitse miellyttää. Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 21.09.10)

Helsingin Sanomat
Puhdistus on Virossakin tapaus

„Tartu. Hetk vaikust peale näidendi lõppu. Siis tõuseb publik ja plaksutab näitlejad üha uuesti lavale tagasi. Sofi Oksaneni Puhastuse esietendus Tartu Vanemuises on teatrisündmus.
Näidend päästis eestlaste tunded valla. Saalist lahkujad ei varjanud oma pisaraid.
Esietenduse publiku seas olnud neli ministrit – pea-, kaitse-, haridus- ja kultuuriministrid koos oma turvameestega  - on kõik nähtavalt liigutatud“.
Artikli autor avab meile näidendi kahel erineval ajal kulgevad süžeeliinid: Marje Metsuri hingekriipivalt välja mängitud Aliide tegelaskuju annab mitmekihilisele tragöödiale näo. Ellujäämisvõitluses on kõik vahendid lubatud. Õde tunnistab õe vastu kuid süütunne jääb pinna alla hõõguma.
Oksanen avab peategelaste kaudu kogu rahva tunded ja mälestused. Londonis koolituse saanud noor eesti lavastaja Liisa Smith on näidendis õnnestunult ühendanud kaks ajaliini.
Vanemuise laval nähakse eesti teatrihariduse parimaid saavutusi. Noored näitlejad Liisa Pulk, Maarja Mitt, Margus Jaanovits ja  Karol Kuntsel tõlgendavad veenvalt eesti noori, kellele aeg ei olnud armuline.
Näidendi lõpp on andeksandmine. Puhastav tuli võtab hooned, milles inimesed alistusid hirmu ees.
Esietendusel viibinud kirjeldavad etendust, kui eesti teatri aasta suursündmust. Puhastus on külalisesinemistel Soome Kansallisteatteris 20. ja 21. jaanuaril.
(Puhdistus on Virossakin tapaus. Kirsikka Moring,Helsingin Sanomat,  21.09.10)

Copterlinen kopteriturma ei johda rikossyytteisiin Virossa

Viis aastat tagasi toimunud õnnetus firma Copterline kopteriga ei too endaga kaasa kriminaalsüüdistust. Riigiprokuratuur otsustas teisipäeval lõpetada õnnetusega seoses alustatud kriminaalmenetluse.
Ohvrite omaksed on juba varem helikopteri valmistajafirmalt kompensatsiooni saanud.
Tallinnast Helsingisse teel olnud kopter sööstis merre 2005. aasta augustis. Õnnetus juhtus kohe peale kopteri õhkutõusu Tallinnast ja surma sai 14 inimest. Kopteri valmistaja oli ameerika firma Sikorsky.
(Copterlinen kopteriturma ei johda rikossyytteisiin Virossa. Helsingin Sanomat, 22.09.10)

Etelä-Suomen Sanomat
Puhdistus valloitti teatteriyleisön Tartossa

Tartus toimus Sofi Oksaneni Puhastuse esietendus. Teatritükile ennustatakse samasugust edu, nagu Oksaneni raamatulegi, mis oli Eestis eelmisel aastal enimmüüdud teose staatuses. Eesti lähiajaloost rääkiva loo tõi lavale Londonis resideeruv noor eesti lavastaja Liisa Smith. Smith keeldus alguses pakkumisest Puhastust lavastada, kuna tükk tundus talle liiga jõhker. Ka peaosas olnud Marje Metsur tundis sama ja mõtles pikalt, enne kui rollipakkumisega nõustus.
Eesti ajakirjandus liigitas Puhastuse kohe aasta teatri suursündmuseks. Oksanen ise viibis esietenduse ajal Viinis kuid lubas näidendit kindlasti novembris vaatama tulla.
(Puhdistus valloitti teatteriyleisön Tartossa, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 21.09.10)

Uutispäivä Demari
Viro haluaa näyttäytyä koko Suomessa

Pikk artikkel Eesti uuest suursaadikust Mart Tarmakust. Räägitakse Tarmaku noorusest raudse eesriide taga, diplomaadikarjäärist ja kiidetakse suursaadiku keelteoskust. Artikkel annab ka lühikese ülevaate Eesti majanduse olukorrast ja Eesti-Vene suhetest.
Suursaadik loodab, et kahe maa suhted tihenevad veelgi ühiskonnaelu kõigil tasanditel ja soovib oma töös keskenduda senisest enam ka Helsingist väljapoole jäävale.
(Viro haluaa näyttäytyä koko Suomessa. Katariina Kivistö, Uutispäivä Demari, 20.0910)