Eestis on strateegilise kauba kontrolli süsteem toiminud juba kümme aastat, mille jooksul on Eesti ettevõtjatel tekkinud arusaam nendest kaupadest ja teenustest, mida Eestis kehtivad kontrollipiirangud võivad hõlmata. Märkimisväärse sõjatööstuse puudumise tõttu on kõige olulisemateks kontrolliartikliteks kahesuguse kasutusega kaubad, mida võib kasutada nii tsiviil kui sõjaliseks otstarbeks ja mille hulka muuhulgas kuuluvad toormaterjalid, mis enamasti sissetooduna Venemaalt liiguvad lääneriikide turgudele. Kiiresti kasvab ka Eestis toodetavate strateegilist tähtsust omava kõrgtehnoloogia, materjalide, masinate ja seadmete väljavedu.
Strateegilise kauba sisse- ja väljaveoks ning selle läbi Eesti territooriumi kolmandatesse riikidesse transiidiks vajalike sisse- ja väljaveolitsentside ning transiidilubade väljastamist, pikendamist ning nende kehtetuks tunnistamist teostab Vabariigi Valitsuse korralduse alusel moodustatud ametkondadevaheline strateegilise kauba komisjon (edaspidi komisjon).
Kaupade kontrollitavaks klassifitseerimise aluseks on strateegiliste kaupade nimekiri, mis koosneb neljast osast:
- sõjaliste kaupade nimekiri (Vabariigi Valitsuse 22. mai 2008. a määrus nr 85 )
- teatavate kaupade, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, nimekiri on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (ELT L 200, 30.07.2005, lk 1–19), lisad 2 ja 3.
- Kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (EÜT L 134, 29.05.2009, lk 12−251), lisa1
Üldjuhul on eriluba vajalik nimekirja kuuluvate kaupade piiriülesel tarnel (va kahesuguse kasutusega kauba sissevedu), kuid eriluba on ka vaja kauba sisseveoks, väljaveoks ja transiidiks ning teenuse osutamiseks juhul, kui komisjon on kauba valdajat, omanikku või tollideklaratsiooni esitanud isikut teavitanud, et kaubal on strateegilise kauba tunnused, kuigi seda ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja.
Strateegiliste kaupadega seonduva dokumendi saamiseks peab kauba eksportija, importija või printsipaal esitama komisjonile vormikohase taotluse, koos kõigi vajalike lisadokumentidega. Juhul, kui kaup, mille sisse-, väljaveoks või transiidiks luba taotleti, ei ole oma olemuselt või parameetrite poolest strateegilise tähtsusega, ei võta komisjon taotlust menetlusse ning tagastab taotluse esitanud isikule nii dokumendid kui ka riigilõivu.
Väljaveolitsentsi või transiidiloa taotluse läbivaatamisel võib komisjon nõuda eksportijalt või printsipaalilt riikliku lõppkasutuse järelevalve dokumenti rahvusvahelise impordisertifikaadi või lõppkasutaja sertifikaadi näol, mille väljastab kauba saaja asukohamaa vastav ametkond võttes sellega endale vastutuse tarnitavate kaupade edasise saatuse eest. Ka Eesti ettevõtjatelt võidakse strateegiliste kaupade ostul mõnest välisriigist nõuda riikliku lõppkasutuse järelevalve dokumenti, mille saamiseks peab ta esitama komisjonile vormikohase taotluse, koos vajalike dokumentidega. Rahvusvahelise impordisertifikaadi saamisel kohustub Eesti ettevõtja nimetatud kauba Eestisse sisse vedama ja kinnitama, et nimetatud kaupa ei veeta taas välja ilma komisjoni sellekohase litsentsita.
Siinkohal juhime Teie tähelepanu Strateegilise kauba seaduse paragrahvile 46, mis sätestab järgnevat:
Kui kauba valdajal või kaubaga seotud teenuse osutajal on teavet, et kaupa või selle osa kavatsetakse kasutada sõjalisel või riigi julgeolekut ohustaval otstarbel, massihävitusrelva kasutamiseks, käitlemiseks, hooldamiseks, hoiustamiseks, avastamiseks, tuvastamiseks, levitamiseks või selle sihtmärgile toimetamise süsteemi väljatöötamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või hoiustamiseks või inimõiguste rikkumiseks, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama politseid, julgeolekuasutust või komisjoni.
Eestis on strateegilise kauba kontrolli süsteem toiminud juba kümme aastat, mille jooksul on Eesti ettevõtjatel tekkinud arusaam nendest kaupadest ja teenustest, mida Eestis kehtivad kontrollipiirangud võivad hõlmata. Märkimisväärse sõjatööstuse puudumise tõttu on kõige olulisemateks kontrolliartikliteks kahesuguse kasutusega kaubad, mida võib kasutada nii tsiviil kui sõjaliseks otstarbeks ja mille hulka muuhulgas kuuluvad toormaterjalid, mis enamasti sissetooduna Venemaalt liiguvad lääneriikide turgudele. Kiiresti kasvab ka Eestis toodetavate strateegilist tähtsust omava kõrgtehnoloogia, materjalide, masinate ja seadmete väljavedu.
Strateegilise kauba sisse- ja väljaveoks ning selle läbi Eesti territooriumi kolmandatesse riikidesse transiidiks vajalike sisse- ja väljaveolitsentside ning transiidilubade väljastamist, pikendamist ning nende kehtetuks tunnistamist teostab Vabariigi Valitsuse korralduse alusel moodustatud ametkondadevaheline strateegilise kauba komisjon (edaspidi komisjon).
Kaupade kontrollitavaks klassifitseerimise aluseks on strateegiliste kaupade nimekiri, mis koosneb kolmest osast:
-
sõjaliste kaupade nimekiri (Vabariigi Valitsuse 22. mai 2008. a määrus nr 85 )
-
teatavate kaupade, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, nimekiri on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (ELT L 200, 30.07.2005, lk 1–19), lisad 2 ja 3.
-
Kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks (EÜT L 159, 30.06.2000, lk 1–215), lisa 1.
Üldjuhul on eriluba vajalik nimekirja kuuluvate kaupade piiriülesel tarnel (va kahesuguse kasutusega kauba sissevedu), kuid eriluba on ka vaja kauba sisseveoks, väljaveoks ja transiidiks ning teenuse osutamiseks juhul, kui komisjon on kauba valdajat, omanikku või tollideklaratsiooni esitanud isikut teavitanud, et kaubal on strateegilise kauba tunnused, kuigi seda ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja.
Strateegiliste kaupadega seonduva dokumendi saamiseks peab kauba eksportija, importija või printsipaal esitama komisjonile vormikohase taotluse, koos kõigi vajalike lisadokumentidega. Juhul, kui kaup, mille sisse-, väljaveoks või transiidiks luba taotleti, ei ole oma olemuselt või parameetrite poolest strateegilise tähtsusega, ei võta komisjon taotlust menetlusse ning tagastab taotluse esitanud isikule nii dokumendid kui ka riigilõivu.
Väljaveolitsentsi või transiidiloa taotluse läbivaatamisel võib komisjon nõuda eksportijalt või printsipaalilt riikliku lõppkasutuse järelevalve dokumenti rahvusvahelise impordisertifikaadi või lõppkasutaja sertifikaadi näol, mille väljastab kauba saaja asukohamaa vastav ametkond võttes sellega endale vastutuse tarnitavate kaupade edasise saatuse eest. Ka Eesti ettevõtjatelt võidakse strateegiliste kaupade ostul mõnest välisriigist nõuda riikliku lõppkasutuse järelevalve dokumenti, mille saamiseks peab ta esitama komisjonile vormikohase taotluse, koos vajalike dokumentidega. Rahvusvahelise impordisertifikaadi saamisel kohustub Eesti ettevõtja nimetatud kauba Eestisse sisse vedama ja kinnitama, et nimetatud kaupa ei veeta taas välja ilma komisjoni sellekohase litsentsita.
Siinkohal juhime Teie tähelepanu Strateegilise kauba seaduse paragrahvile 46, mis sätestab järgnevat:
Kui kauba valdajal või kaubaga seotud teenuse osutajal on teavet, et kaupa või selle osa kavatsetakse kasutada sõjalisel või riigi julgeolekut ohustaval otstarbel, massihävitusrelva kasutamiseks, käitlemiseks, hooldamiseks, hoiustamiseks, avastamiseks, tuvastamiseks, levitamiseks või selle sihtmärgile toimetamise süsteemi väljatöötamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või hoiustamiseks või inimõiguste rikkumiseks, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama politseid, julgeolekuasutust või komisjoni.
