Kahepoolne arengukoostöö

Vastavalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale 2011–2015 on koostöö keskmes eelkõige prioriteetsed partnerriigid – Afganistan ja idapartnerluse riigid: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Viimaste seast keskenduvad Eesti kahepoolsed arengukoostööprojektid enim neljale: Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.

Lisaks nimetatud riikidele jätkab Eesti koostööd ka teiste arenguriikidest projektipartneritega, kes tunnevad huvi mõne Eesti spetsiifilise kogemuse vastu.
 

Afganistan

• Elanike arv: 28,8 miljonit
• SKP elaniku kohta (2004. a prognoos, ostujõupariteedi alusel): 800 USA dollarit
• Inimarengu näitajalt maailma riikide seas (2003): 173
• Vaesuses elavate inimeste osakaal (2001): 70% alla 2 USA dollari päevas
• Alghariduse kättesaadavus: ~30%

Gruusia

• Elanike arv: 4,5 miljonit
• SKP elaniku kohta (2005. a, ostujõupariteedi alusel): 3365 USA dollarit
• Inimarengu näitajalt maailma riikide seas (2007/8): 96.
• Vaesuses elavate inimeste osakaal: 54.5% alla riikliku vaesuspiiri, 6.5% täielikus vaesuses (alla 1 USA dollari päevas)

Moldova

• Elanike arv: 3,9 miljonit
• SKP elaniku kohta (2005. a, ostujõupariteedi alusel): 2100 USA dollarit
• Inimarengu näitajalt maailma riikide seas (2007/8): 111.
• Vaesuses elavate inimeste osakaal: 48.5% alla riikliku vaesuspiiri (1990-2004), 20.8% alla 2 USA dollari päevas (1990-2005)

Ukraina

• Elanike arv: 46,9 miljonit
• SKP elaniku kohta (2005. a, ostujõupariteedi alusel): 6848 USA dollarit Inimarengu näitajalt maailma riikide seas (2007/8): 76.
• Vaesuses elavate inimeste osakaal: 19.5% alla riikliku vaesuspiiri (1990-2004), 4,9% alla 2 USA dollari päevas (1990-2005)

Projektipartnerid

Kuna Eesti arengukoostöö panust võidakse vajada ka väljaspool prioriteetseid partnerriike, siis plaanib Eesti üksikute arengukoostööprojektide raames teha koostööd ka teiste arenguriikidega, eelkõige Lõuna-Kaukaasias, Lääne-Balkanil, Lähis- ja Kesk-Idas, kuid ka teistes maailma regioonides. Arengukoostöö vahendeid kavandades jäetakse võimalus viia mõnes riigis läbi üksikuid arenguabiprojekte, kui partnerid on Eestilt palunud spetsiifilist abi, või toetada nendes riikides tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone. Teadvustades Sahara-taguse Aafrika üleilmsel tasandil suurimaid arenguprobleeme, peab Eesti oluliseks hakata tulevikus arendama koostööd ka mõne selle regiooni riigiga.

Riikide valik

Eesti suunab oma arengukoostöö piiratud arvule partnerriikidele, kelle arengule saab Eesti oma teadmiste ja vahenditega lisaväärtust pakkuda. Eesti on prioriteetsete partnerriikide valiku tegemisel lähtunud järgmistest asjaoludest:

1) arenguriikide vajadused ja prioriteedid. Eesti saab ja tahab kaasa aidata vaid nende riikide arengule, kus on selge vajadus abi järele ning kus on võetud vastutus oma arengu eest. Lisaks on arengukoostöö tulemuslikkuse saavutamiseks partnerriigis vaja arengut soosivat keskkonda, sh demokraatiale suunatud riigivalitsemist ning abi vastuvõtmiseks vajalikku haldussuutlikkust. Eesti peab partnerriikide puhul oluliseks jälgida demokraatia arengut – püüdlust demokraatliku ja head valitsemistava järgiva valitsuskorralduse poole; korruptsiooni ulatust ja sellevastaseid samme – korruptsioon on takistuseks nii riigi arengule kui ka arenguabi eesmärgipärasele kasutamisele; valitsuse prioriteete ja pühendumust vaesuse vähendamisele – partnerriigi valitsuse motiveeritus olukorda muuta ja rahvusvahelistele nõuetele vastavate arengustrateegiate (nt PRSP-de) olemasolu; haldussuutlikkust abi vastuvõtmiseks ja ka teiste doonoritest partnerite olemasolu.

2) Eesti enda suutlikkus. Arvestades Eesti rahaliste ja inimressursside piiratust, on oluline lähtuda partnerriigi arengusse panustamisel ja lisaväärtuse pakkumisel eelkõige Eesti võimalustest, kuid samamoodi tuleb arvesse võtta olemasolevaid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid Eesti ja partnerriigi nii riiklike kui ka muude institutsioonide vahel. On loomulik, et Eesti avalikkus, kodanikuühendused ja meedia on huvitatud partnerriigi arengust ja Eesti panustamisest. Lähtudes koostöö intensiivsusest, jagunevad Eesti arengukoostöö partnerriigid prioriteetseteks partnerriikideks ja projektipartneriteks.

Eestil ei ole küll otseseid kahepoolseid tegevusi Sahara-taguses Aafrikas, kus asub suurim osa maailma vaesematest riikidest, kuid Eesti panustab nende riikide arengusse Euroopa Liidu ning muu multilateraalse koostöö kaudu. Lisaks kuulub Eesti neljast prioriteetriigist üks (Afganistan) maailma kõige vaesemate riikide hulka. Kahepoolse arengukoostöö otsuseid tehes peab Eesti arvestama sellega, et oleme väikeriik, kellel puuduvad Sahara-taguse Aafrikaga nii ühine ajalugu kui ka tihedamad diplomaatilised, poliitilised ja majanduslikud suhted. Seetõttu on kahepoolse arengukoostöö arendamisel Aafrikaga esmatähtis koostöö teiste EL doonoritega, kellel on Sahara-taguse Aafrikaga aktiivsemad suhted ja paremad kogemused projektide/programmide elluviimisel.