Alliansi strateegiline kontseptsioon

Heaks kiidetud Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel 23. ja 24. aprillil 1999 osalenud riigipeade ja valitsusjuhtide poolt.
 

SISSEJUHATUS

1. Washingtoni tippkohtumisel 1999. aasta aprillis kiitsid NATO riigipead ja valitsusjuhid heaks alliansi uue strateegilise kontseptsiooni.

2. NATO on külma sõja 40 aasta jooksul edukalt taganud oma liikmete vabadust ja vältinud sõda Euroopas. Kaitset ja dialoogi ühendades on ta mänginud hindamatut rolli Ida-Lääne vastasseisu rahumeelsel lõpetamisel. Külma sõja lõpuga kaasnenud drastilised muutused Euro-Atlandi strateegilisel maastikul kajastusid alliansi 1991. aasta strateegilises kontseptsioonis. Sellest ajast alates aga on toimunud veelgi olulisi poliitilisi ja julgeolekualaseid sündmusi.

3. Külma sõja ohud on andnud teed uutele, paljutõotavatele, kuid samas katsumusrikastele väljavaadetele, uutele võimalustele ja ohtudele. Esile on kerkimas uus, integreerunum Euroopa ning välja arenemas Euro-Atlandi julgeolekustruktuur, milles NATOl on mängida keskne roll. NATO on olnud kogu Euro-Atlandi piirkonda hõlmavate uute koostöö- ja vastastikuse mõistmise mudelite loomispüüete keskpunktiks ning sidunud end suurema stabiilsuse saavutamiseks uute oluliste tegevusaladega. Ta on tõestanud selle seotuse tugevust Balkani poolsaarel sündinud konflikti tekitatud tohutute inimkannatuste lõpetamise püüetega. Külma sõja lõpule järgnenud aastad on samuti olnud tunnistajaks tähtsatele arenguloolistele sündmustele relvastuskontrollis - see on protsess, millele allianss on täielikult ustav. Alliansi rolli selles positiivses arengus on toetanud tema julgeolekukäsitluse ning sisekorra ja struktuuride ulatuslik kohandamine. Viimased kümme aastat on aga olnud tunnistajaks ka sellele, et Euro-Atlandi rahu ja stabiilsust ähvardavad uued komplekssed ohud, sealhulgas rõhumine, etnilised konfliktid, majanduslik viletsus, poliitilise korra kokkuvarisemine ja massihävitusrelvade levik.

4. Alliansil on asendamatu roll lähimineviku positiivsete muutuste konsolideerimises ja säilitamises ning kaasaja ja tuleviku julgeolekukatsumustele vastu astumises. Seepärast on tal ka tihe tegevuskava. Ta peab tulevases, sageli ettenägematult muutuvas keskkonnas kaitsma ühiseid julgeolekuhuve. Ta peab säilitama ühiskaitse ning tugevdama üleatlandilist ühenduslüli ja tagama tasakaalu, mille alusel oleks Euroopa liitlastel võimalik võtta endale suuremat vastutust. Ta peab süvendama suhteid oma partneritega ning valmistuma uute liikmete vastuvõtuks. Eelkõige peab ta aga säilitama poliitilise tahte ja sõjalised vahendid, mida on vaja kõikideks tema missioonideks.

5. Käesolev uus strateegiline kontseptsioon on teejuhiks alliansile tema tegevuskava elluviimisel. Selles on kokku võetud NATO kindel eesmärk ja olemus ning tema peamised julgeolekuülesanded, määratletud uue julgeolekukeskkonna põhiomadused, alliansi avarama julgeolekukäsitluse osad ning sätestatud juhised oma sõjajõudude edasiseks kohandamiseks.

I OSA - ALLIANSI EESMÄRK JA ÜLESANDED

6. Washingtoni lepingus sätestatud NATO peamine ja kestev eesmärk on kaitsta poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil kõikide oma liikmete vabadust ja julgeolekut. Sellistele ühistele väärtushinnangutele nagu demokraatia, inimõigused ja õiguse ülimuse põhimõte tuginedes on allianss oma loomisest alates püüdnud kindlustada Euroopas õiglast ja kestvat rahumeelset korda. Ta püüdleb selle poole edaspidigi. Selle eesmärgi saavutamist võivad ohustada kriisid ja konfliktid, mis avaldavad mõju Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Seega allianss mitte üksnes ei taga oma liikmete kaitset, vaid soodustab ka rahu ja stabiilsust selles piirkonnas.

7. Allianss on üleatlandiline ühenduslüli, mille kaudu on Põhja-Ameerika julgeolek alaliselt seotud Euroopa julgeolekuga. See on oma liikmete ühiste huvide kaitse nimel tehtavate ühiste tõhusate jõupingutuste praktiline väljendus.

8. Juhtpõhimõte, mille alusel allianss toimib, on suveräänsete riikide ühised kohustused ja vastastikune koostöö kõikide oma liikmete jagamatu julgeoleku toetamise nimel. Alliansi-sisene solidaarsus ja sidusus tagab igapäevase koostöö kaudu nii poliitilistes kui ka sõjalistes valdkondades selle, et mitte ükski liitlane ei pea kõige keerulisemate julgeolekukatsumustega tegeledes toetuma üksnes omaenda riigisisestele jõupingutustele. Allianss, võtmata oma liikmesriikidelt ära nende õigust ja kohustust iseseisvaks vastutuseks kaitsevaldkonnas, annab neile võimaluse realiseerida oma olulisi riigisiseseid julgeolekueesmärke ühiste jõupingutuste abil.

9. Sellest tulenev võrdse julgeoleku tunne alliansi liikmete hulgas, olenemata nende seisukorra või riigisiseste sõjaliste võimaluste erinevustest, soodustab Euro-Atlandi piirkonna stabiilsust. Allianss ei taotle neid eesmärke mitte üksnes oma liikmete jaoks, vaid on otsustanud kindlalt luua tingimused, mis viivad tihedama partnerluse, koostöö ja dialoogini kõigiga, kes jagavad tema ulatuslikke poliitilisi eesmärke.

10. Saavutamaks oma peaeesmärki - tegutseda Washingtoni lepingu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja osalisriikide liiduna - täidab allianss järgmisi peamisi julgeolekuülesandeid.

Julgeolek: olla üks olulistest alustugedest stabiilsele Euro-Atlandi julgeolekukeskkonnale, mis põhineb demokraatlike institutsioonide arengul ja kohustusel lahendada kõik vaidlused rahumeelsel teel ning milles mitte ühelgi riigil ei ole võimalik ähvarduste või jõuga ähvardada ega sundida mitte ühtki muud riiki.

Konsulteerimine: olla vastavalt Põhja-Atlandi lepingu artiklile 4 oma liitlaste põhiline üleatlandiline foorum konsultatsioonideks mis tahes küsimustes, mis mõjutavad nende kõige tähtsamaid huve, sealhulgas liikmete julgeolekut ohustavad võimalikud sündmused, ning nende ühistes huvivaldkondades tehtavate jõupingutuste asjakohaseks kooskõlastamiseks.

Tõrje ja kaitse: toimida vastavalt Washingtoni lepingu artiklitele 5 ja 6 tõrje ja kaitsena mis tahes NATO liikmesriigi vastu suunatud mis tahes kallaletungiohu vastu.

Ning tugevdamaks julgeolekut ja stabiilsust Euro-Atlandi piirkonnas:
- Kriisiohjamine: olla vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 7 igal konkreetsel juhul eraldi ja üksmeelselt valmis toetama tõhusat konfliktiennetust ning osaleda aktiivselt kriisiohjamises, sealhulgas kriisioperatsioonid.
- Partnerlus: edendada ulatuslikku partnerlust, koostööd ja dialoogi muude Euro-Atlandi piirkonna riikidega, suurendamaks läbipaistvust, vastastikust usaldust ning võimet rakendada alliansiga ühismeetmeid.

11. Oma eesmärki ja esmatähtsaid julgeolekuülesandeid täites austab allianss edaspidigi teiste õiguspäraseid julgeolekuhuve ning püüdleb kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga vaidluste rahumeelse lahendamise poole. Allianss edendab rahumeelseid ja sõbralikke rahvusvahelisi suhteid ning toetab demokraatlikke institutsioone. Allianss ei pea ennast mitte ühegi riigi vaenlaseks.

II OSA - STRATEEGILISED PERSPEKTIIVID

ARENEV STRATEEGILINE KESKKOND

12. Allianss tegutseb pidevalt muutuvas keskkonnas. Viimaste aastate sündmused on üldiselt liikunud positiivses suunas, kuid alles on jäänud ebakindlus ja ohud, mis võivad areneda teravateks kriisideks. Sellises muutuvas kontekstis on alliansil alates külma sõja lõpust olnud mängida oluline roll Euro-Atlandi julgeoleku tugevdamisel. Tema kasvav poliitiline tähtsus, tema laiem poliitiline ja sõjaline partnerlus, koostöö ja dialoog muude riikidega, sealhulgas Venemaa, Ukraina ja Vahemere-dialoogi riigid, tema jätkuv avatus uutele liikmetele, tema koostöö muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, tema ustavus konfliktiennetusele ja kriisiohjamisele muuhulgas rahuoperatsioonide kaudu, nagu see on leidnud tõestust sündmustes Balkani poolsaarel: kõik see näitab tema otsusekindlust kujundada oma julgeolekukeskkonda ning tugevdada Euro-Atlandi piirkonna rahu ja stabiilsust.

13. Paralleelselt sellega on NATO edukalt kohanenud, et suuta veelgi enam tõhustada Euro-Atlandi piirkonna rahu ja stabiilsust. Sisereform on hõlmanud uut juhtimisstruktuuri, sealhulgas rahvusvaheliste eriülesandega ühisvägede (Combined Joint Task Force - CJTF) kontseptsioon, sellise korra sisseseadmist, mis võimaldaks vägesid kiirelt saata kõikidele alliansi missioonidele, ning Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi (European Security and Defence Identity - ESDI) väljakujundamist alliansi raames.

14. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Euroopa Liit (EL) ja Lääne-Euroopa Liit (WEU) on kõik toetanud Euro-Atlandi julgeolekut ja stabiilsust. Üksteist vastastikku toetavad organisatsioonid on saanud selle julgeolekukeskkonna põhiliseks iseloomustavaks omaduseks.

15. ÜRO Julgeolekunõukogul lasub põhiline vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ning sellisena on tal tähtis osa Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse soodustamisel.

16. OSCE kui piirkondliku tähtsusega organ on kõige asjaomasem julgeolekuorganisatsioon Euroopas, mis hõlmab ka Kanadat ja Ameerika Ühendriike ning mis mängib rahu ja stabiilsuse edendamisel olulist rolli, tõhustades ühisjulgeolekut ning edendades demokraatiat ja inimõigusi Euroopas. OSCE tegutseb eriti aktiivselt ennetava diplomaatia, konfliktiennetuse, kriisiohjamise ja konfliktijärgse rehabiliteerimise valdkondades. NATO ja OSCE on välja arendanud tiheda praktilise koostöö eelkõige rahvusvahelise üldsuse püüete osas luua endises Jugoslaavias rahu.

17. Euroopa Liit on teinud tähtsaid otsuseid ning hoogustanud veelgi oma julgeoleku- ja kaitsemõõtme tugevdamise püüdlusi. Sellel protsessil on tagajärjed kogu alliansi jaoks ning sellesse tuleks NATO ja WEU välja töötatud korras kaasata kõik Euroopa liitlased. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (common foreign and security policy - CFSP) edasiarendamine hõlmab ühise kaitsepoliitika pidevat kohaldamist. Selline poliitika, nagu see on tingimusena sätestatud Amsterdami lepingus, ühildub Washingtoni lepingu raames sisse seatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga. Selles kontekstis võetavate tähtsate meetmete hulgas on WEU Petersbergi deklaratsiooniga ette nähtud meetmete inkorporeerimine Euroopa Liidu lepingusse ning tihedamate institutsioonidevaheliste sidemete arendamine WEUga.

18. Vastavalt 1994. aasta tippkohtumise deklaratsioonile, mida taaskinnitati Berliinis 1996, toetab allianss täielikult Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi väljakujundamist alliansi raames, muutes oma vahendid kättesaadavaks WEU juhitavates operatsioonides. Selleks on allianss ja WEU arendanud välja tihedad sidemed ning määratlenud vastavalt Berliini kokkulepetele ESDI võtmeelemendid. Kindlustamaks rahu ja stabiilsust Euroopas ja ka mujal maailmas, tugevdavad Euroopa liitlased oma tegutsemisvõimet ning sealhulgas oma sõjalist potentsiaali. Euroopa liitlaste vastutus- ja tegutsemisvõime suurenemine julgeoleku ja kaitse osas tõhustab alliansi julgeolekukeskkonda.

19. Stabiilsus, läbipaistvus, ennustatavus, relvastuse madalam tase ning samuti kontrollimeetmed, mida võivad pakkuda relvastuskontroll ja massihävitusrelvade levikut tõkestavad lepped, toetavad NATO poliitilisi ja sõjalisi jõupingutusi oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Suuremat rolli tähtsate tulemuste saavutamisel selles valdkonnas on mänginud liitlased. Nende tulemuste hulgas on kindlam stabiilsus, mis on kujunenud tänu Euroopa tavarelvastuse lepingule, START-lepingutega ettenähtud tuumarelvastuse suured kärped, laiaulatuslikule tuumakatsetuste keelustamise lepingule alla kirjutamine, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu määratlemata ja tingimusteta laiendamine, Valgevene, Kasahstani ja Ukraina ühinemine sellega tuumavabade riikidena ning keemiarelvade konventsiooni jõustumine. Ottawa konventsioon tsiviilelanike jaoks paigaldatud maamiinide keelustamiseks ja muud sarnased lepingud aitavad olulisel määral kaasa inimeste kannatuste leevendamisele. Edasisteks edusammudeks tavarelvastuse ning tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade kontrollimisel on tervitatavaid väljavaateid.

JULGEOLEKUALASED ÜLESANDED JA -OHUD

20. Olenemata positiivsetest muutustest strateegilises keskkonnas ja sellestki, et laiaulatuslik tavarelvadega kallaletung alliansi vastu on väga ebatõenäoline, on olemas võimalus, et selline oht tekib pikemas perspektiivis. Alliansi julgeolek jääb sõltuma paljudest eri sõjalistest ja mittesõjalistest ohtudest, mis on mitmesuunalised ning sageli ettenägematud. Need ohud on näiteks ebakindlus ja ebastabiilsus Euro-Atlandi piirkonnas ja selle ümber ning piirkondlike kriiside võimalus alliansi äärealadel, mis võivad kiiresti välja areneda. Mõned Euro-Atlandi piirkonna ja selle lähiümbruse riigid on silmitsi tõsiste majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste raskustega. Rahvuslik ja usuline rivaalitsemine, territoriaalsed vaidlused, ebapiisavad või ebaõnnestunud reformikatsed, inimõiguste rikkumised ja riikide lagunemine võivad olla kohaliku ning isegi piirkondliku ebastabiilsuse põhjuseks. Sellest tulenevad pinged võivad põhjustada kriise, inimeste kannatusi ja relvastatud konflikte, mis mõjutavad Euro-Atlandi piirkonna stabiilsust. Sellised konfliktid võivad naaberriikidesse, kaasa arvatud NATO riigid, levides või muul viisil mõjutada alliansi ning samuti muude riikide julgeolekut.

21. Võimsate tuumavägede paiknemine väljaspool allianssi on samuti oluline tegur, millega allianss peab Euro-Atlandi piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisel arvestama.

22. Tõsine mureküsimus on endiselt tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ning nende tarnimisvõimaluste levik. Vaatamata tervitatavatele edusammudele rahvusvaheliste tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade levikut tõkestavate režiimide tugevdamisel jäävad alles selliste relvade levikuga seotud suuremad ohud. Allianss tunnistab, et tuuma-, bioloogilised ja keemiarelvad võivad levida olenemata selle vastu suunatud jõupingutustest ning olla otseseks sõjaliseks ohuks alliansi liikmesriikide elanikkonnale, territooriumidele ja vägedele. Mõned riigid, sealhulgas riigid, mis asuvad NATO äärealadel ja muudes piirkondades, müüvad või ostavad või püüavad osta tuuma-, bioloogilisi ja keemiarelvi ja nende tarnimisvõimalusi. Vahendid ja tehnoloogiad, mida võidakse kasutada selliste massihävitusrelvade ehitamiseks ja nende tarnimisvõimaluste loomiseks, on muutumas üha tavalisemaks, samas kui nende materjalide ja oskusteabega ebaseadusliku kauplemise kindlakstegemine ja ennetamine on endiselt keeruline. Ka riigivälistel tegutsejatel on potentsiaali mõnda kõnealustest relvadest ehitada ja kasutada.

23. Relvade tootmistehnoloogia levik kogu maailmas võib suurendada moodsa sõjavõimsuse kättesaadavust, andes vaenlastele võimaluse osta võimsaid õhu-, maa- ja mereründe- ja -kaitsesüsteeme, tiibrakette ja muid moodsaid relvi. Lisaks sellele võivad vaenulikud riigid ja riigivälised vaenlased püüda ära kasutada alliansi üha kasvavat usaldust teabesüsteemide suhtes, viies läbi teabeoperatsioone, mille eesmärk on selliste süsteemide rivist väljaviimine. Nad võivad üritada kasutada sedalaadi strateegiaid, et vastata NATO ülekaalule tavarelvastuses.

24. Mis tahes liitlaste territooriumil ja mis tahes suunast toimuv relvastatud rünnak jääb Washingtoni lepingu artiklite 5 ja 6 kohaldamisalasse. Sellest olenemata peab alliansi julgeolekut käsitlema ülemaailmses kontekstis. Alliansi julgeolekuhuve võivad mõjutada muud, ulatuslikumatki laadi ohud, sealhulgas terroriaktid, sabotaaž ja organiseeritud kuritegevus ning elutegevuseks oluliste ressursside voolu katkestamine. Allianssi mõjutavaid julgeoleku- ja stabiilsuseprobleeme võib samuti põhjustada suure hulga inimeste kontrollimatu liikumine eelkõige relvastatud konfliktide tagajärjel. Alliansis on võetud meetmeid konsultatsioonideks liitlaste hulgas Washingtoni lepingu artikli 4 alusel ning vajadusel oma püüdluste, sealhulgas sedalaadi ohtudele vastamise, kooskõlastamiseks.

III OSA - JULGEOLEKUKÄSITLUS 21. SAJANDIL

25. Allianss on seotud avara julgeolekukäsitlusega, tunnustades peale vältimatu kaitsemõõtme ka poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnategurite tähtsust. See avar käsitlus on alliansile aluseks, millel see täidab tõhusalt oma esmatähtsaid julgeolekuülesandeid ning millelt tõukuvad tema üha suuremad jõupingutused tõhusa koostöö väljaarendamisel muude Euroopa ja Euro-Atlandi organisatsioonide ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Meie ühine eesmärk on luua Euroopa julgeolekuarhitektuur, milles alliansi kaasabi Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisele ning muude kõnealuste rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabi täiendavad ja tõhustavad üksteist nii Euro-Atlandi piirkonna riikide vaheliste suhete süvendamisel kui ka kriiside ohjamisel. NATO jääb oma liitlaste põhiliseks konsultatsioonifoorumiks ning samuti kohaks, kus Washingtoni lepingu alusel lepitakse kokku tema liikmete julgeoleku ja kaitsekohustuste põhimõtetes.

26. Allianss püüab säilitada rahu ja tugevdada Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut ja stabiilsust järgmiselt: üleatlandilise ühenduslüli säilitamise teel; säilitades tõhusad sõjajõud, millest piisab tõrjeks ja kaitseks ning kõikide oma missioonide täitmiseks; arendades alliansi raames välja Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi; üldise suutlikkusega olla kriiside ohjamisel edukas; oma jätkuva avatusega uutele liikmetele; ning püüeldes osana oma Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku kooperatiivsest käsitlusest jätkuvalt partnerluse, koostöö ja dialoogi poole muude riikidega, sealhulgas relvastuskontrolli ja desarmeerimise valdkonnas.

ÜLEATLANDILINE ÜHENDUSLÜLI

27. NATO on seotud tugeva ja dünaamilise partnerlusega Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, mis peab toetama nende ühiseid väärtushinnanguid ja huve. Euroopa ja Põhja-Ameerika julgeolek on lahutamatud. Seega põhineb alliansi usutavus ning Euro-Atlandi piirkonna julgeolek ja stabiilsus alliansi seotusel asendamatu üleatlandilise ühenduslüli ja ühiskaitsega.

ALLIANSI RELVAJÕUDUDE SÄILITAMINE

28. Piisava sõjalise võimsuse ja selge valmisoleku säilitamine tegutseda koos ühiskaitse nimel on edaspidigi alliansi julgeolekueesmärkide hulgas kesksel kohal. Nimetatud võimsus koos poliitilise solidaarsusega jääb keskmeks alliansi oskusele vältida mis tahes surveavalduse või hirmutamise katset ning tagada, et alliansi vastu suunatud sõjalist kallaletungi ei ole mitte kunagi võimalik käsitleda võimalusena, millel oleks eduväljavaateid.

29. Kõikideks ennustatavateks olukordadeks valmis ja tõhusad relvajõud on aluseks ka alliansi võimele aidata kaasa konfliktiennetusele ja kriisiohjamisele artikli 5 kohaldamisalast välja jäävate kriisioperatsioonide kaudu. Need missioonid võivad olla väga keerulised ning muuta väärtuslikuks sellised poliitilised ja sõjalised omadused, nagu sidusus, riikidevaheline õpe ja põhjalik eelplaneerimine, mis oleksid artiklis 5 sätestatud olukorras esmatähtsad. Vastavalt sellele käsitletakse neid missioone juhul, kui nad võivad esitada erinõudmisi, alliansi ühiste struktuuride ja ühise sisekorra kaudu.

EUROOPA JULGEOLEKU- JA KAITSEIDENTITEET

30. Allianss, mis on oma liikmete ühiskaitse aluseks ja mille kaudu võimalusel püüeldakse alati ühiste julgeolekueesmärkide poole, jääb kindlaks tasakaalukale ja dünaamilisele üleatlandilisele partnerlusele. Euroopa liitlased on teinud otsuseid, mis võimaldavad neil võtta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas suuremaid ülesandeid, et tõhustada Euro-Atlandi piirkonnas rahu ja stabiilsust - seega kõigi liitlaste julgeolekut. Berliinis 1996 ja pärast seda tehtud alliansi otsuste põhjal jätkatakse Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi väljakujundamist NATO raames. See protsess nõuab tihedat koostööd NATO, WEU ja vajadusel ka Euroopa Liiduga. See annab kõikidele Euroopa liitlastele võimaluse toetada sidusamalt ja tõhusamalt alliansi missioone ja aktsioone, mis väljendavad meie ühiseid kohustusi; see tugevdab üleatlandilist ühenduslüli; see aitab Euroopa liitlastel tegutseda vajadusel iseseisvalt vastavalt nõuetele tagada alliansi valmisolek igal üksikul juhul eraldi ja üksmeelselt, muutes oma vahendid kättesaadavaks operatsioonideks, milles allianss ei osale sõjaliselt, WEU või muul viisil kooskõlastatud poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all, arvestades kõikide liitlaste täieliku osavõtuga, kui need peaksid selle kasuks otsustama.

KONFLIKTIENNETUS JA KRIISIOHJAMINE

31. Teostades rahu säilitamise, sõja vältimise ning julgeoleku- ja stabiilsuspoliitikat ning kooskõlas oma esmatähtsate julgeolekuülesannetega, püüab NATO koostöös muude organisatsioonidega ennetada konflikte ning aidata kriiside tekkimisel kaasa nende tõhusale ohjeldamisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas võimalusega viia läbi artikli 5 kohaldamisalast välja jäävaid kriisiohjamisoperatsioone. Alliansi valmisolek sellisteks operatsioonideks toetab stabiilsuse tugevdamise ja laiendamise ulatuslikumat eesmärki ning nõuab sageli NATO partnerite osavõttu. NATO peab jätkuvalt silmas Brüsselis 1994 tehtud ettepanekut toetada igal üksikul juhul eraldi ja enda kehtestatud korras ning ÜRO Julgeolekunõukogu volitusel või OSCE vastutusel rahuvalve- ja muid operatsioone, muutes sealhulgas kättesaadavaks alliansi vahendid ja oskused. Sellega seoses arvestab NATO ka oma järgnevaid otsuseid kriisiohjamisoperatsioonide suhtes Balkani poolsaarel. Alliansi solidaarsuse ja sidususe hädavajalikkust arvesse võttes jääb mis tahes sellises operatsioonis või missioonis osalemine liikmesriikide otsustada kooskõlas nende põhiseadustega.

32. NATO kasutab täielikult partnerlust, koostööd ja dialoogi ning oma sidemeid muude organisatsioonidega, et aidata kaasa kriiside ennetamisele ja tekkimise korral nende ohjeldamisele võimalikult varajases staadiumis. Sidus kriisiohjamiskäsitlus nagu mis tahes alliansipoolne jõu kasutamine näeb ette, et alliansi poliitiline juhtkond valib välja ja kooskõlastab asjakohased nii poliitilised kui ka sõjalised vastureaktsioonid ning kohaldab kõikides etappides tugevat poliitilist kontrolli.

PARTNERLUS, KOOSTÖÖ JA DIALOOG

33. Tänu sellele, et allianss püüdleb aktiivselt partnerluse, koostöö ja dialoogi poole, avaldab ta positiivset mõju julgeoleku ja stabiilsuse edendamisele kogu Euro-Atlandi piirkonnas. Läbi avatuse püüab allianss säilitada rahu, toetada ja edendada demokraatiat, soodustada heaolu ja progressi ning edendada tõelist partnerlust kõikide Euro-Atlandi piirkonna demokraatlike riikide vahel. Selle püüdluse eesmärk on tõhustada kõikide julgeolekut, see ei välista mitte kedagi ning aitab üle saada erimeelsustest ja lahkarvamustest, mille tulemusel võivad tekkida ebastabiilsus ja konfliktid.

34. Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) jääb NATO ja tema partnerite koostöö kõikide aspektide tähtsaimaks raamiks. EAPC on nii konsultatsioonide kui ka koostöö laiendatud poliitiline mõõde. EAPC konsultatsioonid suurendavad liikmetevahelist läbipaistvust ja usaldust julgeolekuküsimustes, soodustavad konfliktiennetust ja kriisiohjamist ning arendavad praktilist koostööd muuhulgas tsiviilhädaolukordadele reageerimise planeerimisel ning teadus- ja keskkonnaküsimustes.

35. Programm "Partnerlus rahu nimel" on esmatähtis mehhanism alliansi ja tema partnerite vaheliste praktiliste julgeolekusidemete loomiseks ning partnerite ja NATO vahelise koostegutsemisvõime tõhustamiseks. Üksikasjalikes programmides, mis arvestavad üksikpartnerite võimeid ja huve, teevad liitlased ja partnerid koostööd, et suurendada läbipaistvust riigisisese kaitse planeerimises ja selle eelarve koostamises, saavutada demokraatlik kontroll kaitsejõudude üle, olla valmis tsiviil-katastroofideks ja muudeks eriolukordadeks ning arendada välja koostöövõime muuhulgas NATO juhitavates rahuoperatsioonides. Allianss on kindel, et partnerite osa rahupartnerlusotsuste tegemises ja planeerimises tuleb suurendada ning rahupartnerlusprogrammi laiendada. NATO on võtnud endale kohustuse konsulteerida iga rahupartneriga, kui see tajub otsest ohtu oma territoriaalsele terviklikkusele, poliitilisele sõltumatusele või julgeolekule.

36. Venemaal on Euro-Atlandi piirkonnas mängida ainulaadne roll. NATO ja Vene Föderatsiooni vaheliste vastastikuste suhete, koostöö ja julgeoleku põhiakti raames on NATO ja Venemaa võtnud endale kohustuse arendada oma suhteid ühiste huvide, vastastikkuse ja läbipaistvuse alusel, et saavutada Euro-Atlandi piirkonnas kestev ja üleüldine rahu, mis põhineb demokraatia ja ühise julgeoleku põhimõtetel. NATO ja Venemaa on kokku leppinud, et nad annavad oma ühisele kohustusele ehitada üles stabiilne, rahumeelne ja jagamatu Euroopa konkreetse sisu. NATO ja Venemaa tugev, stabiilne ja kestev partnerlus on oluline kestva stabiilsuse saavutamiseks Euro-Atlandi piirkonnas.

37. Ukrainal on Euro-Atlandi julgeolekukeskkonnas oma koht ning see riik on stabiilsuse ja ühiste demokraatlike väärtushinnangute edendamisel hinnatud partner. NATO on kindlalt otsustanud tugevdada edaspidigi NATO-Ukraina eripartnerlusharta alusel oma eripartnerlust Ukrainaga, kaasa arvatud poliitilised konsultatsioonid ühishuviküsimustes ja laiaulatuslik praktiline koostöö. Allianss toetab edaspidigi Ukraina suveräänsust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust, demokraatlikku arengut, majanduslikku tõusu ja tema kui tuumavaba riigi staatust, mis kõik on Kesk- ja Ida-Euroopa ning kogu Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku võtmetegurid.

38. Vahemere piirkond pakub alliansile erilist huvi. Euroopa julgeolek on tihedalt seotud Vahemere piirkonna julgeoleku ja stabiilsusega. NATO Vahemere-dialoog on NATO ühise julgeolekukäsitluse lahutamatu osa. See on raamib usaldusloomet, edendab läbipaistvust ja koostööd piirkonnas ning tõhustab muid rahvusvahelisi jõupingutusi, nagu muud rahvusvahelised püüdlused tõhustavad seda. Allianss on otsustanud järk-järgult välja arendada dialoogi poliitilised, tsiviil- ja sõjalised aspektid, et saavutada tihedam koostöö selle dialoogi partnerriikidega ja nende aktiivsem kaasatus sellesse.

LAIENEMINE

39. Washingtoni lepingu artikli 10 alusel jääb allianss uutele liikmetele avatuks. Ta kavatseb tulevastel aastatel esitada täiendavad kutsed riikidele, mis on valmis täitma liikmeülesandeid ja -kohuseid ning samuti juhul, kui NATO tuvastab, et nende riikide vastuvõtmine teenib alliansi üldisi poliitilisi ja strateegilisi huve, tugevdab organisatsiooni tõhusust ja sidusust ning kindlustab Euroopa üldist julgeolekut ja stabiilsust. Selleks on NATO seadnud sisse tegevusprogrammi, mis peab laiemate sidemete raames abistama liikmelisuse poole pürgivaid riike nende ettevalmistustes võimalikuks tulevaseks ühinemiseks. Arvestustest ei jäeta välja ühtki Euroopa demokraatlikku riiki, mille vastuvõtmine on kooskõlas lepingu eesmärkidega.

RELVASTUSKONTROLL, DESARMEERIMINE JA MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU TÕKESTAMINE

40. Alliansi relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise toetamise poliitika mängib alliansi julgeolekueesmärkide saavutamisel edaspidigi suurt rolli. Liitlased püüavad tugevdada julgeolekut ja stabiilsust võimalikult väheste jõududega, mis võimaldavad neid siiski anda ühiskaitsesse ja täita kõiki oma missioone. Alliansi avara julgeolekukäsitluse tähtsaks osaks jääb ka edaspidi tagada, et kaitse ja relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise eesmärgid jäävad üksteisega kooskõlla. Allianss aitab ka tulevikus aktiivselt kaasa relvastuskontrolli, desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate lepete väljatöötamisele ning usaldust ja julgeolekut loovatele meetmetele. Liitlased võtavad tõsiselt oma erirolli laiaulatuslikuma, põhjalikuma ja kontrollitavama rahvusvahelise relvastuskontrolli- ja desarmeerimisprotsessi edendamisel. Allianss tõhustab oma poliitilisi jõupingutusi, et vähendada ohte, mis tulenevad massihävitusrelvade ja nende tarnimisvõimaluste levikust. Alliansi ja tema liikmete eesmärk massihävitusrelvade leviku tõkestamisel on eelkõige vältida massihävitusrelvade levikut või nende leviku korral seda diplomaatiliste vahendite abil takistada. Allianss peab väga tähtsaks Euroopa tavarelvastuse lepingu kui Euro-Atlandi piirkonna stabiilsuse tagamise olulise osa edasikehtimist ja selle täielikku rakendamist kõikide poolte poolt.

IV OSA - JUHISED ALLIANSI VÄGEDELE

ALLIANSI STRATEEGIA PÕHIMÕTTED

41. Allianss säilitab relvajõud, mis on vajalikud kõikide NATO missioonide täitmiseks. Liitlaste solidaarsuse ja strateegilise ühtsuse põhimõtted on ülimad kõikide liitlasmissioonide suhtes. Liitlasväed peavad tagama NATO sõjalise tõhususe ja tegevusvabaduse. Liitlaste julgeolek on jagamatu: kui rünnatakse üht, siis rünnatakse kõiki. Washingtoni lepingu artikliga 5 ette nähtud ühiskaitse osas peavad alliansi ühisväed olema võimelised tõrjuma mis tahes võimalikku kallaletungi alliansi vastu või rünnaku toimumise korral peatama kallaletungija edasiliikumise niipea kui võimalik ning tagama oma liikmesriikide poliitilise sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse. Samuti peavad nad olema valmis toetama konfliktiennetust ja viima läbi artikli 5 kohaldamisalast välja jäävaid kriisiohjamisoperatsioone. Alliansi vägedel on oluline osa koostöö ja mõistmise edendamisel NATO ning partnerite ja muude riikide vahel, aidates eelkõige partneritel valmistuda võimalikuks osalemiseks NATO juhitavates rahuoperatsioonides. Seega aitavad nad kaasa rahu säilitamisele, alliansi liikmete ühiste julgeolekuhuvide kaitsmisele ning julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisele Euro-Atlandi piirkonnas. Vältides tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade kasutamist, toetavad nad alliansi püüdlusi, mille eesmärk on vältida selliste relvade ja nende tarnimisvõimaluste levikut.

42. Alliansi eesmärkide saavutamine sõltub olulisel määral ühiskaitse rollide, ohtude, ülesannete, samuti eeliste õiglasest jagamisest. Ameerika Ühendriikide tava- ja tuumavägede paiknemine Euroopas on endiselt oluline Euroopa julgeoleku jaoks, mis on lahutamatult seotud Põhja-Ameerika julgeolekuga. Põhja-Ameerika liitlased toetavad allianssi selle missioonideks kättesaadavate relvajõududega, nende laiaulatusliku panusega rahvusvahelisse rahusse ja julgeolekusse ning pakkudes ainulaadseid õppevõimalusi Põhja-Ameerika mandril. Ka Euroopa liitlaste kaasabi on laiaulatuslik ja tähtis. Sedavõrd, kuidas edeneb alliansi raames ESDI väljakujundamine, tõhustavad Euroopa liitlased edaspidigi oma toetust ühiskaitsele ja rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele, sealhulgas riikidevaheliste formeeringute kaudu.

43. Alliansi ühiste kaitsejõupingutuste põhimõtet kehastavad praktilised korraldused, tänu millele on liitlastel ühiskaitse esmaklassilised poliitilised, sõjalised ja ressursilised eelised ning välditakse kaitsepoliitika taasriigistamist, võtmata seejuures liitlastelt ära nende suveräänsust. Need korraldused annavad NATO jõududele samuti võimaluse viia läbi artikli 5 kohaldamisalast välja jäävaid kriisiohjamisoperatsioone ning moodustavad vajaliku eeltingimuse alliansi sidusale reaktsioonile kõikvõimalikes ettenägematutes olukordades. Need põhinevad konsultatsioonimehhanismil, integreeritud sõjalisel struktuuril ja koostöölepetel. Neid iseloomustab vägede ühine planeerimine, ühine rahastamine, ühine operatsioonide planeerimine, riikidevahelised formeeringud, peakorterid ja juhtimiskord; integreeritud õhukaitsesüsteem, liitlaste rollide ja ülesannete tasakaal, vajadusel vägede paigutamine ja saatmine väljapoole koduterritooriumi, kriisiohjamis- ja tugevdamismehhanismid, sealhulgas planeerimine, ühised standardid ja ühine kord varustuse, õppe ja logistika osas, vajadusel ühised ja ühendatud doktriinid ja õppused ning koostöö infrastruktuuri, relvastuse ja logistika alal. NATO partnerite kaasamine sellistesse mehhanismidesse või selliste lepete väljatöötamine nende jaoks asjakohastes valdkondades aitab samuti tõhustada Euro-Atlandi julgeolekuküsimustes tehtavat koostööd ja ühispingutusi.

44. Mitmeriigiline rahastamine, muuhulgas sõjalise eelarve ja NATO julgeolekuinvesteeringute programmi kaudu, mängib vajalike vahendite omandamisel ja säilitamisel edaspidigi tähtsat rolli. Ressursside haldamisel tuleks juhinduda alliansi arenevatest sõjalistest nõuetest.

45. Allianss toetab ESDI väljakujundamist alliansi raames, sealhulgas olles valmis tegema oma vahendid ja kaitsevõime kättesaadavaks kas WEU või muul viisil kooskõlastatud poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all läbiviidavateks operatsioonideks.

46. Et kaitsta rahu ja vältida sõda või mis tahes surve avaldamise viisi, säilitab allianss ettenähtavaks ajaks asjakohases vahekorras, kuigi vähimal piisaval tasemel Euroopas baseeruvad ja tänaseni ülalpeetavad tuuma- ja tavaväed. Võttes arvesse alliansi ette kerkivate riskide paljusust, peab ta säilitama väed, mida on vaja usutava tõrje tagamiseks ning hulga tavarelvastuse abil antavate vastulöökide võimaluste pakkumiseks. Samas ei suuda alliansi tavajõud siiski üksi usutavat tõrjet tagada. Tuumarelv on ainulaadne vastus alliansi vastu suunatud ettenägematu ja lubamatu kallaletungi ohtudele. Seega on tuumarelv rahu säilitamiseks endiselt oluline.

ALLIANSI VÄGEDE KORRALDUS

ALLIANSI RELVAJÕUDUDE MISSIOONID

47. Alliansi relvajõudude peaülesanne on kaitsta rahu ning tagada oma liikmesriikide territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus ja julgeolek. Alliansi väed peavad seepärast olema suutelised tõhusaks tõrjeks ja kaitseks, säilitama või taastama liitlasriikide territoriaalset terviklikkust ning konflikti korral sõja kiiresti lõpetama, sundides kallaletungijat ümber otsustama, oma rünnakut peatama ja taganema. NATO jõud peavad säilitama oma võime pakkuda ühiskaitset artikli 5 kohaldamisalast välja jäävate kriisiohjamisoperatsioonide läbiviimisel.

48. Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse säilitamine on strateegiliselt oluline. Alliansi ja selle vägede üks tähtsamaid eesmärke on ohtude vältimine, tegeldes võimalike kriisidega võimalikult varajases staadiumis. Kriiside korral, mis ohustavad Euro-Atlandi stabiilsust ja võivad mõjutada alliansi liikmete julgeolekut, võidakse alliansi vägesid kriisiohjamisoperatsioonide läbiviimiseks välja kutsuda. Samuti võidakse neid välja kutsuda rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisele kaasa aitama, viies läbi operatsioone muude rahvusvaheliste organisatsioonide toetuseks, täiendades ja tõhustades poliitilist tegevust avara julgeolekukäsitluse raames.

49. Alliansi vägedel tuleb sõjaliste operatsioonide abil kriisiohjamisele kaasa aidates tegemist teha hulga seotud eriilmeliste tegijate, ohtude, olukordade ja vajadustega, kaasa arvatud humanitaarhädaolukorrad. Mõned artikli 5 kohaldamisalast välja jäävad kriisiohjamisoperatsioonid võivad olla sama nõudlikud kui mõned ühiskaitsemissioonid. Hea väljaõppega ja hästi varustatud, piisava valmisolekutaseme ja isikkoosseisuga väed, mis on valmis tegutsema kõikvõimalikes kriisiolukordades, samuti asjakohased tugistruktuurid, planeerimine, juhtimine ja kontroll mängivad tõhusa sõjalise kaasabi osutamisel olulist rolli. Allianss peaks olema valmis toetama eraldatavate, kuid mitte lahutatud vahendite alusel operatsioone, mida viiakse läbi kas WEU või muul viisil kooskõlastatud poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all. Partnerite ja teiste NATO-väliste riikide võimalik osalemine NATO juhitavates operatsioonides, samuti võimalikud operatsioonid koos Venemaaga võivad samuti olla väärtuslikud olukordades, kus NATO aitab reguleerida Euro-Atlandi julgeolekut mõjutavaid kriise.

50. Alliansi relvajõud aitavad kogu Euro-Atlandi piirkonna stabiilsuse edendamisele kaasa oma osalusega sõjavägede vahelistes otsesuhetes ning rahupartnerlusprogrammi raames toimuvates koostööüritustes ja õppustes kui ka üritustes ja õppustes, mida korraldatakse NATO suhete süvendamiseks Venemaa, Ukraina ja Vahemere-dialoogi riikidega. Nad soodustavad stabiilsust ja arusaamist osaledes usaldusloomes, sealhulgas igasuguses läbipaistvust tõhustavas ja suhtlust parandavas tegevuses, ning samuti relvastuskontrollilepete täitmise kontrollimises ja humanitaardemineerimises. Võtmetähtsusega valdkonnad, milles võiksid toimuda konsultatsioonid ja koostöö, võiksid muuhulgas olla järgmised: õpe ja õppused, koostegutsemisvõime, tsiviil-sõjaväelised suhted, kontseptsioonide ja doktriinide väljaarendamine, kaitseplaneerimine, kriisi-ohjamine, massihävitusrelvade leviku küsimused, relvastuskoostöö ning osalemine operatsioonide planeerimises ja teostamises.

ALLIANSI VÄEKORRALDUSE ARENGUKAVA

51. Selleks et täita alliansi esmatähtsaid julgeolekuülesandeid ja viia ellu oma strateegia põhimõtteid, tuleb alliansi vägesid edaspidigi kohandada, et nad oleksid valmis tõhusalt täitma kõiki alliansi missioone ja astuma vastu tulevikukatsumustele. Alliansi väekorraldus, mille aluseks on erinevate riikide kaitsestruktuuride isikkooseisud, vastab järgmistes punktides esitatud arengukavale.

52. Alliansi relvajõudude suurus, valmisolek, kättesaadavus ja positsioonidele paigutamine on kooskõlas alliansi seotusega ühiskaitse ning kriisiohjamisoperatsioonide läbiviimisega, mille etteteatamistähtaeg on mõnikord lühike ja mis toimuvad väljaspool koduväeosi, sealhulgas väljaspool liitlaste territooriumi. Alliansi vägede karakteristikud on kooskõlas ka asjaomaste relvastuskontrollilepete sätetega. Alliansi vägedel peab olema piisavalt suur isikkoosseis ja kaitsevõime, et tõrjuda tagasi ja anda vastulöök mis tahes kallaletungile, mis on suunatud liitlase vastu. Nad peavad olema võimelised ühiselt tegutsema ning neil peavad olema asjakohased doktriinid ja tehnoloogiad. Neid tuleb hoida nõutaval valmisoleku ja positsioonidele paigutatavuse tasemel ning nad peavad suutma saavutada sõjalist edu väga paljudes komplekssetes ühis- ja ühendoperatsioonides, millesse võivad olla kaasatud ka partnerid ja muud NATO-välised riigid.

53. See tähendab eelkõige järgmist:

a. liitlasvägede üldist suurust hoitakse sellisel võimalikult madalal tasemel, mis on kooskõlas ühiskaitse- ja muude alliansi missioonidele esitatavate nõuetega; nende valmisolekutase on asjakohane ja astmeline;

b. vägede geograafiline jaotus rahuajal tagab piisavate relvajõudude kohaloleku kogu alliansi territooriumil, sealhulgas vägede jaotamine väeosadeks ja paigutamine väljapoole koduterritooriumi ja -akvatooriumi ning vajadusel vägede ümberpaigutamine. Seejuures tuleb arvesse võtta piirkondlikke ja eelkõige geostrateegilisi kaalutlusi, kuna NATO äärealadel esineva ebastabiilsuse tulemusel võivad tekkida kriisid või konfliktid, mis nõuavad alliansilt kiiret sõjalist vastust;

c. NATO juhtimisstruktuur suudab juhtida ja kontrollida kõiki alliansi sõjalisi missioone, sealhulgas mobiilsetest, ühend- ja ühispeakorteritest, eelkõige aga CJTFide peakorteritest, et anda käske mitmeriigilistele ja segavägedele ning neid kontrollida. Samuti suudab NATO juhtimisstruktuur toetada operatsioone, mida viiakse läbi WEU või muul viisil kooskõlastatud poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all, aidates sellega kaasa ESDI väljakujundamisele alliansi raames, ning viia läbi NATO juhitavaid, artikli 5 kohaldamisalast väljajäävaid kriisiohjamisoperatsioone, milles võivad osaleda partnerid ja muudki riigid;

d. allianss nõuab üleüldse nii lähemas kui ka kaugemas perspektiivis kõikideks oma missioonideks olulisi sõjalisi tegevusvõimeid, nagu näiteks operatsioonides tõhusalt osalemise võime, lahinguvalmidus ja mobiilsus, vägede ja infrastruktuuri ellujäämisvõime ning logistikat ja vägede rotatsiooni hõlmav vastupanuvõime. Et neid võimeid mitmeriigiliste operatsioonide jaoks täielikult välja arendada, selleks on vaja koostegutsemisvõimet, arvestades sealhulgas inimtegureid, kasutada asjakohast moodsat tehnoloogiat, säilitada teabe ülimus sõjalistes operatsioonides ning samuti kõrge kvalifikatsiooniga ja laiaulatuslike oskustega isikkoosseis. Piisav võimekus juhtimises, kontrollis ja sides ning samuti luures ja järelevalves on sõjalise võimsuse tugevdamise vahendiks;

e. piiratud, kuid sõjaliselt oluline osa maa-, õhu- ja merevägesid on igal hetkel valmis reageerima nii kiiresti kui vaja suurele hulgale sündmustele, sealhulgas äkkrünnakule mis tahes liitlase vastu. Suurem hulk asjakohasel valmisolekutasemel väeelemente on valmis vastu pidama pikemates operatsioonides kas alliansi territooriumil või väljaspool seda, sealhulgas lahingutegevusse rakendatud vägede rotatsiooni kaudu. Kokkuvõttes peavad need väed olema piisavalt kvaliteetsed, suured ning tegutsemisvalmis, et toetada tõrjet ja alliansi vastu suunatud piiratud rünnakute tagasilöömist;

f. allianss peab vägede tõhustamise, reservvägede mobiliseerimise või vajadusel vägede taasmoodustamise teel olema võimeline suuremate vägede moodustamiseks, et vastata mis tahes suurematele julgeolekukeskkonna muutustele kui ka eriolukordadele. See võimelisus peab olema kooskõlas alliansi julgeolekut ähvardavate võimalike ohtudega, sealhulgas võimalikud pikaajalised sündmused. Seejuures tuleb arvestada võimalusega, et alliansi äärealadel asuvate relvajõudude tegutsemisvalmidus ja -võime suurenevad märgatavalt. Tulevikus on endiselt väga tähtis ka oskus õigel ajal nii Euroopas ja Põhja-Ameerikas kui ka Euroopast ja Põhja-Ameerikast vägesid tugevdada ja taasvarustada, millest tuleneb vajadus suurema lahinguvalmiduse, mobiilsuse ja paindlikkuse järele;

g. asjakohaseid väestruktuure ja -korda, sealhulgas sellised struktuurid ja selline kord, mille kaudu oleks võimalik vägesid moodustada, positsioonidele paigutada ja vähendada kiiresti ja valikuliselt, on vaja kaalutletud, paindlike ja õigeaegsete reaktsioonide võimaldamiseks, et pingeid vähendada ja lahendada. Seda tuleb rahuajal korrapäraselt harjutada;

h. tänu alliansi kaitsehoiakule peab olema võimalik käsitleda asjakohaselt ja tõhusalt ohte, mis on seotud tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende tarnimisvõimaluste levikuga, mis võib samuti ohustada liitlaste elanikkonda, territooriume ja vägesid. Vaja on tasakaalustatud vahekordades vägesid, vahendeid ja kaitseehitisi;

i. alliansi vägesid ja infrastruktuuri tuleb kaitsta terroriaktide vastu.

TAVAVÄGEDE KIRJELDUS

54. On tähtis, et liitlasväed oleksid usutavalt valmis täitma alliansi kõiki missioone. See nõue mõjutab väestruktuure, vägede ja varustuse suurust, valmisolekut, kättesaadavust ja vastupidavust, õpet ja õppusi, positsioonidele paigutumist ja tegutsemisvalmidust ning vägede formeerimist ja mobiliseerimist. Selle eesmärk peaks olema optimaalse tasakaalu saavutamine kõrgel valmisolekutasemel vägede, mis on suutelised kiiresti ja vajadusel kohe asuma ühiskaitsele või alustama artikli 5 kohaldamisalast välja jäävaid kriisiohjamisoperatsioone, erineval tasemel madalama valmisolekuga vägede, mis peavad moodustama ühiskaitseks, vägede rotatsiooniks kriisiohjamisoperatsioonides vastupidamiseks, või mingi konkreetse piirkonna täiendavaks tugevdamiseks nõutavad väed, ning halvima - kuid väga distantseeritud - stsenaariumi korral laiaulatuslikeks ühiskaitseoperatsioonideks valmisoleku tekitamise ja pikemaajalise suurendamise vahel. Suurem osa alliansi vägedest on suutelised täitma enam kui üht nendest rollidest.

55. Alliansi väed korraldatakse struktuurilt nii, et nad on kooskõlas alliansi missioonide riikidevahelisuse ja ühisusega. Seejuures on oluliste ülesannete hulgas territooriumi kontroll, kaitse ja tõrje kallaletungi korral; mere-, õhu- ja maasideliinide takistamatu kasutamise tagamine; merekontroll ja alliansi merel baseeruvate tõrjevahendite kaitse; iseseisvate ja ühisõhuoperatsioonide läbi-viimine; turvalise õhukeskkonna ja tõhusa laiendatud õhukaitse tagamine; järelevalve, luure ja arvutistatud sõjapidamine; strateegiliste vägede jms kiirkohaletoimetamine; ning paindlike juht-ja kontrollistruktuuri vahendite loomine, sealhulgas mobiilsed ühendpeakorterid.

56. Alliansi kaitsehoiakut tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende tarnimisvõimaluste leviku riskide ja võimalike ohtude suhtes tuleb edaspidigi parandada, sealhulgas raketitõrjealase töö kaudu. Kuna NATO vägesid võidakse kutsuda tegutsema väljaspool NATO piire, peavad tuuma-, bioloogilise ja keemiarelvaohuga kokku puutuvad väed olema paindlikud, mobiilsed, kiiresti lahinguvalmid ja vastupidavad. Ka doktriinid, planeerimine ning väljaõpe ja õppused peavad valmistama allianssi ette tõrjeks tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade kasutamise korral ja kaitseks sellises olukorras. Selle eesmärk on vähendada veelgi NATO relvajõudude operatsioonilist haavatavust, säilitades samal ajal nende paindlikkuse ja tõhususe olenemata tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade olemasolust, nendega ähvardamisest või nende kasutamisest.

57. Alliansi strateegia ei käsitle sõja pidamist keemia- või bioloogiliste relvadega. Liitlased toetavad kindlalt sellekohast ülemaailmset desarmeerimist. Kaitsemeetmed on olulised siiski ka siis, kui keemia- ja bioloogiliste relvade keelustamisel suudetaksegi saavutada täiendavat edu.

58. Tervikuna väiksemate vägede ja piiratud ressursside juures jääb alliansi missioonide täitmisel elutähtsaks oskus teha tihedat koostööd. Selles osas on oluline alliansi ühiskaitsemehhanism, mille puhul kõigi asjassepuutuvate jaoks mängib võtmerolli integreeritud sõjaline struktuur. NATO kaitseplaneerimise eri tahke tuleb tõhusalt kõikidel tasemetel kooskõlastada, et tagada vägede valmisolek ning toetada sellega struktuure kõikide nende ülesannete täitmisel. Liitlastevaheline teabevahetus nende vägede kavade osas soodustab ülesannete täitmiseks vajalike vahendite kättesaadavuse kindlustamist. Samuti on endiselt väga olulised konsultatsioonid suuremate muutuste korral riiklikes kaitseplaanides. Koostöö uute tegevuskontseptsioonide väljatöötamisel on vajalik selleks, et tekkivatele julgeolekukatsumustele vastu astuda. Üksikasjalikud praktilised, alliansis ESDI osana välja töötatud mehhanismid aitavad kaasa liitlastevahelisele tihedale koostööle, ilma selleks vahendeid ja võimsusi tarbetult dubleerimata.

59. Selleks, et allianss suudaks paindlikult reageerida võimalikele kriisiolukordadele ja viia tõhusalt läbi oma missioone, vajab ta piisavat logistikat, sealhulgas transpordivahendeid, meditsiinilist tuge ja varusid, et tõhusalt paigutada positsioonidele ja toetada kõiki väeliike. Standardimine edendab koostööd ja väiksemaid kulusid liitlasvägede toetamisel logistika valdkonnas. Vägede tegevusvalmis seadmine ja toetamine väljaspool liitlaste territooriumi, kus võõrustajariik osutab vähe või üldse mitte mingisugust tuge, on logistikale eriliseks katsumuseks. Suutlikkus moodustada suuremaid, piisava varustuse ja väljaõppega vägesid õigel ajal ja sellisel tasemel, millega on võimalik täita kõiki alliansi missioone, soodustab samuti suurel määral kriisiohjamist ning kaitset. See hõlmab suutlikkust kindlustada mis tahes ohupiirkonda ning viia sellesse esimesel vajadusel mitmeriigilised väed. Eri liiki ja eri valmisolekutasemetega väed suudavad paindlikult tegutseda nii Euroopa-sisesel kui ka üleatlandilisel kindlustamisel. See nõuab sideliinide kontrolli ning asjakohaseid tugi- ja õppestruktuure.

60. Alliansi vägede ja (nii valitsustevahelise kui ka valitsustevälise) tsiviilkeskkonna, milles esimesed tegutsevad, vaheline koostoime on eriti oluline operatsioonide edu saavutamiseks. Tsiviil-sõjaväeline koostöö on vastastikuses sõltuvuses: üha enam sõjalisi vahendeid taotletakse tsiviilvõimude abistamiseks, samas kui tsiviiltoetus sõjalistele operatsioonidele on tähtis logistika, side, meditsiiniabi ja avalikkussuhete korral. Vastavalt sellele on koostöö alliansi sõjaliste ja tsiviilorganite vahel oluline ka edaspidi.

61. Alliansi võime täita kõiki oma missioone sõltub üha enam mitmeriigilistest vägedest, mis täiendavad riikide kohustusi NATO ees kohustustega liitlaste suhtes. Sellised väed, mida võidakse kasutada kõikides alliansi missioonides, on näide alliansi kindlameelsusest säilitada usutav ühiskaitse; nad tõhustavad alliansi sidusust ning tugevdavad üleatlandilist partnerlust ja alliansi raames ESDId. Mitmeriigilised väed, eelkõige aga sellised mitmeriigilised väed, mis on suutelised astuma kiiresti tegevusse ühiskaitseks või artikli 5 kohaldamisalast väljajäävates kriisiohjamisoperatsioonides, tugevdavad solidaarsust. Samuti võivad nad pakkuda moodust, kuidas rakendada tegevusse pädevamaid üksusi, mis võivad olla kättesaadavad üksnes riigisisesel tasemel, aidates seega tõhusamalt kasutada nappe kaitseressursse. See võib hõlmata konkreetsete ülesannete ülimalt integreeritud, riikidevahelist käsitlemist, mis on aluseks CJTFide kontseptsiooni rakendamisele. Rahuoperatsioonides tuleb tõhusaid mitmeriigilisi formeeringuid ja igasugust muud partnerite osalust kõrgelt hinnata. Et mitmeriigiliste vägede potentsiaali täielikult ära kasutada, on eelkõige vaja parandada koostegutsemisvõimet, pakkudes selleks muuhulgas piisavat väljaõpet ja viies läbi õppusi.

TUUMAVÄGEDE KIRJELDUS

62. Liitlaste tuumavägede peaeesmärk on poliitiline: säilitada rahu ja vältida vägivallavalitsust ning mis tahes laadi sõdu. Nende roll on edaspidigi sisendada mis tahes kallaletungijas ebakindlust, millise vastuse võivad liitlased anda tema sõjalisele kallaletungile. Nad näitavad, et ükski kallaletung ei ole mõistlik samm. Liitlaste julgeoleku ülimaks tagatiseks on alliansi ja eelkõige Ameerika Ühendriikide strateegilised tuumaväed; tõrjefunktsiooniga Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa sõltumatud tuumaväed suurendavad liitlaste üldist tõrjevõimet ja julgeolekut.

63. Selleks, et tõestada alliansi tuumavägede usutavat korraldust ja alliansi solidaarsust ning tema ühest kindlameelsust sõja vältimise suhtes, on edaspidigi vaja, et ühisesse kaitseplaneerimisse kaasatud tuumaülesannetega Euroopa liitlased võtaksid rahuajal osa tuumabaaside paigutamisest oma territooriumile ning juhtimisest, kontrollist ja konsultatsioonidest. Euroopas baseeruvad ja NATOle alluvad tuumaväed on tähtis poliitiline ja sõjaline lüli alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete vahel. Seepärast säilitab allianss Euroopas piisavad tuumaväed. Nendel vägedel peavad olema vajalikud omadused ning nad peavad olema asjakohaselt paindlikud ja vastupidavad, et neid mõistetaks kui liitlaste sõja vältimise strateegia usutavat ja tõhusat elementi. Nad säilitatakse võimalikult madalal tasemel, millest piisab rahu ja stabiilsuse säilitamiseks.

64. Asjaomased liitlased on seisukohal, et arvestades radikaalseid muutusi kõnealuses julgeolekuolukorras, sealhulgas vähendatud Euroopa tavavägesid ja pikemaid reageerimisaegu, on oluliselt paranenud NATO võime ohjeldada kriise diplomaatiliste ja muude vahendite abil või vajadusel algatada edukat tavarelvastuskaitset. Asjaolud, mille korral nad peaksid kaaluma tuumarelva kasutamist, on seega ülimalt ebatõenäolised. Alates 1991. aastast on liitlased võtnud hulga meetmeid, mis peegeldavad külma sõja järgset julgeolekukeskkonda. Nende hulgas on NATO taktikaliste tuumavägede liikide ja arvu ulatuslik vähendamine, kaasa arvatud kõigi tuumalaskeseadeldiste ning maa-maa-tüüpi lähiraadiusega tuumarakettide hävitamine; tuumaülesannetega vägede valmisolekukriteeriumide märkimisväärne lõdvendamine ning rahuaja alaliste tuumakriisikavade kustutamine. NATO tuumavägede sihikul ei ole enam ühtki riiki. Sellest olenemata säilitab NATO võimalikult madalal tasemel, mis on kooskõlas olemasoleva julgeolekukeskkonnaga, piisavad Euroopa taktikalised väed, mis on oluliseks sidemeks strateegiliste tuumavägedega, tõhustades üleatlandilist ühenduslüli. Need koosnevad mitmeotstarbelistest lennukitest ja väikesest hulgast Ühendkuningriigi lõhkepeadest "Trident". Tavaolukorras ei paigutata taktikalisi tuumarelvi siiski laevadele ega ründeallveelaevadele.
 

LÕPPSÕNAD

65. Ajal, mil Põhja-Atlandi allianss astub oma kuuendasse aastakümnesse, peab ta olema valmis uue sajandi katsumusteks ja võimalusteks. Strateegiline kontseptsioon kinnitab taas kord alliansi püsivat eesmärki ning sätestab tema esmased julgeolekuülesanded. See annab muutunud NATOle võimaluse tõhustada arenevat julgeolekukeskkonda, toetades julgeolekut ja stabiilsust, mille tugevus on ühises seotuses demokraatiaga ning otsusekindluses lahendada vaidlused rahumeelsel teel. Strateegiline kontseptsioon reguleerib alliansi julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, tegevuskontseptsioone, tava- ja tuumavägede korraldust ning ühiskaitset ning julgeolekukeskkonna arenedes vaadatakse seda pidevalt läbi. Vajadus tõhusa kaitse järele ebakindlas maailmas jääb, kuid sellele ustavaks jäädes kasutab allianss edaspidigi täielikult ära iga võimaluse aidata luua eraldusjoonteta maailmajagu, edendades nägemust terviklikust ja vabast Euroopast.