SELETUSKIRI välisministri määruse "Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise, akadeemilise kraadi omamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded" eelnõu kohta

Sissejuhatus

Välisministri määrus „Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise, akadeemilise kraadi omamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded” kehtestatakse “Välisteenistuse seaduse” (edaspidi VTS) § 24 punkti 3, § 47 punkti 3, § 57 lõike 3,  ja § 58 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi personaliosakonna endine peadirektor Rasmus Lumi, personalibüroo direktor Erle Ignatjev (637 7327; erle.ignatjev@mfa.ee) ja õigusloomebüroo nõunik Dea Hannust (637 7403; dea.hannust@mfa.ee). Eelnõu on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; riina.martinson@mfa.ee).

Määruse eemärk

VTS-s nähakse ette, et Välisministeeriumi teenistuja – nii diplomaat kui ka haldusteenistuja – peab oskama võõrkeeli. Vähemalt kahe võõrkeele oskus on juba diplomaadi teenistusse võtmise tingimuseks. Lisaks sellele on VTS-ga soovitud välisteenistujate keeleoskust süvendada, mistõttu nähakse motivatsioonina ette võimalus maksta võõrkeeleoskuse eest lisatasu. Määrusega kehtestatakse nõutavad keeleoskuse tasemed ja tasemekirjeldused, mis võetakse aluseks keeloskuse hindamisel nii isiku välisteenistusse võtmisel kui ka teenistujale võõrkeele valdamise eest lisatasu määramisel. Määrusega reguleeritakse ka VTS alusel lisatasu maksmist doktorikraadi omamise ning riigisaladuse töötlemise eest.

Määruse eesmärk ja reguleerimisala on sätestatud paragrahvis 1.

Eelnõu sisu

Paragrahv 2 sätestab võõrkeele mõiste määruse tähenduses. VTS-s nõutakse välisteenistusse võtmisel võõrkeele oskust ja nähakse ette maksta selle eest lisatasu, kuid ei määratleta võõrkeele mõistet. Keeleseaduse § 2 kohaselt on võõrkeel iga muu keel peale eesti keele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 39 on ette nähtud ka, et võõrkeel peab olema teenistujale vajalik. VTS-s sellist nõuet ei ole – välisteenistuse rotatsioonisüsteemiga kaasneb muu hulgas, et sellise võõrkeele oskus, mida ühel ametikohal otseselt vaja ei lähe, võib olla mõnele teisele ametikohale asumise eelduseks. Keelenõuete ja lisatasu kehtestamise eesmärk ongi motiveerida teenistujaid omandama mitut võõrkeelt. Praegu makstakse Välisministeeriumi teenistujatele lisatasu valdavalt inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keele valdamise eest, aga on ka haruldasemate keelte oskajaid.

§ 2 lõikes 2 sätestatakse, et võõrkeeleoskuse hindamisel kasutatavate tasemete kirjeldused esitatakse määruse lisas.

Paragrahvides 3 ja 4 on sätestatud võõrkeele valdamise nõuded teenistujatele ja võõrkeele valdamise taseme hindamise alused. Nõuete kehtestamise aluseks on VTS §-d 24 ja 47, mis annavad välisministrile volituse kehtestada võõrkeele oskuse nõuded välisteenistusse võtmisel. Diplomaat peab seaduse kohaselt oskama vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks peab olema inglise või prantsuse keel. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et ta peab oskama neid keeli määruse lisas sätestatud tasemete järgi vähemalt 5. tasemel – see on tase, mis tagab välissuhtlemise olukordades vajaliku keelest arusaamise ja eneseväljenduse võime. Erialadiplomaatide puhul tuleb arvestada, et välissuhtlemine ei pruugi enne või pärast välislähetust olla nende igapäevatöö, ning kuigi ka nende suhtes kehtib VTS § 24 punkt 3 (peavad oskama vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise või prantsuse keel), nõutakse seepärast vaid ühe võõrkeele oskust 5. tasemel.

Määrusega pannakse VTS § 47 alusel haldusteenistujatele kohustus omandada vähemalt arusaamine lähetuskoha keelest. Sätte eesmärk on hõlbustada teenistuja toimetulekut võõrkeelses keskkonnas. Keeleoskuse 1. tase on tavaliselt võimalik saavutada kiirkursuse läbimisega. Praktikas korraldab ja toetab Välisministeerium ka praegu lähetusse suunduvate töötajate keeleõpet. Diplomaatide puhul nähakse sarnane kohustus ette ametijuhendites.

Keeleoskust peab teenistuja tõendama võõrkeele testi tulemustega,  mida käsitletakse paragrahvis 5. Välisministeerium on arvesse võtnud nii rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleoskuse teste (nagu TOEFEL, DELF/DALF, TestDaF) kui ka Eesti kõrgkoolide ja koolitusettevõtete teste, mille tulemus on väljendatud määruse lisas esitatud 9-astmelise skaala järgi. Nende keelte puhul, mida Eestis ei õpetata, on võimalik arvestada ka muus riigis tehtud testi tulemusi. Võõrkeeleoskuse taseme määramise testid teeb teenistuja omal kulul.

Paragrahvid 6 ja 7 käsitlevad võõrkeelte valdamise eest lisatasu taotlemist ja lisatasu  maksmist. Kui senini on diplomaatidele võõrkeele valdamise lisatasu makstud ATS alusel, siis edaspidi tehakse seda VTS kohaselt. Nagu senigi, makstakse lisatasu alates kolmanda, kuid mitte rohkem kui viienda võõrkeele valdamise eest. Paragrahvis 7 toodud võõrkeele valdamise nõuded kehtivad ühtmoodi diplomaatidele (nii karjääri- kui ka erialadiplomaadid) ja haldusteenistujatele. Kuna lisatasu maksmise eesmärk on motiveerida võõrkeelte süvendatud tundmist, siis on vajalikud tasemed kõrgemad kui  teenistusse võtmisel nõutav tase: kaks võõrkeelt vähemalt 5. tasemel ning ülejäänud vähemalt 3. tasemel. Lisatasu makstakse teenistuja taotluse alusel. Võõrkeele oskust peab teenistuja tõendama võõrkeele testi tulemustega. Keeleoskust tõendavad testid kehtivad neil märgitud aja jooksul. Tähtajatult antud tõendeid arvestatakse  viis aastat pärast nende väljastamist. Sellekohane märge tehakse ka kantsleri käskkirja, millega lisatasu määratakse. Loobutakse senisest praktikast, mille kohaselt võõrfiloloogi diplomit ja kõrghariduse võõrkeeles omandamist tõendav diplomit loetakse tähtajatult võõrkeele oskust tõendavaks dokumendiks, kuna see on põhjustanud vaidlusi keeleoskuse taseme määramisel ja on tekitanud teenistujate vahel mõneti ebavõrdse olukorra.

Välisministeeriumi Eestis töötavatele haldusteenistujatele, kes on teenistuses ATS alusel, jätkatakse lisatasu maksmist ATS alusel.

Paragrahv 8 sätestab lisatasu maksmise akadeemilise kraadi eest. VTS näeb ette võimaluse maksta doktorikraadi või sellega võrdsustatud akadeemilise kraadi saanud teenistujale lisatasu 5%  ametipalgast. Lisatasu saamiseks peab teenistuja esitama Välisministeeriumi personaliosakonnale taotluse koos kraadi saamist tõendava tunnistuse või diplomiga. Koosseisuväline teenistuja esitab asjakohase taotluse lähetajaministeeriumile.

Erinevalt ATS-st ei näe VTS ette lisatasu maksmist magistrikraadi eest.

Paragrahvis 9 on sätestatud lisatasu maksmine riigisaladuse ja salastatud teabekandja töötlemise eest. VTS § 58 kohaselt makstakse teenistujale, kes töötab ametikohal, millel töötamise eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, lisatasu kuni 15% tema ametipalgast. Eelnõu kohaselt makstakse riigisaladuse kaitse korraldamisega seotud teenistujatele lisatasu kuni 10%. Teenistujatele, kes salastatud teavet vaid töötlevad, makstakse lisatasu kuni 5%. Erandina, milleks võib olla erakordselt suures mahus kõrge tasemega (salajase või täiesti salajase tasemega) salastatud teabe või riigisaladuse töötlemine pikema aja jooksul, võib Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri loal maksta lisatasu ka 15%.

Paragrahv 10 käsitleb lisatasude määramist. Eelnõu kohaselt määrab kõik lisatasud Välisministeeriumi kantsler. Koosseisuvälistele teenistujatele määratakse lisatasu lähetajaministeeriumi taotluse alusel ning lisatasu määramise käskkiri kooskõlastatakse lähetajaministeeriumi kantsleriga.

Rakendussätted (§ 11 ja 12) näevad ette seni kehtivate lisatasude ümberarvestamise uue korra kohaselt ning üleminekuperioodi, mille kohaselt seni tähtajatud keeleoskust tõendavad dokumendid loetakse kehtivaks kuni 1. jaanuarini 2008 või varasemas lisatasu määramise käskkirjas märgitud kuupäevani; pärast seda peab teenistuja esitama uue keeleoskust tõendava testi tulemused.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse VTS terminoloogiat. Võõrkeele määratlemisel on lähtutud keeleseadusest.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega

Määruse mõjud

Määruse vastuvõtmisega kehtestatakse ühtsed nõuded diplomaatide ja teiste Välisministeeriumi teenistujate keeleoskusele ning võõrkeelte, teaduskraadi ja riigisaladuse töötlemise eest lisatasu maksmise kord.

Määruse rakendamise kulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarves.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub koos uue “Välisteenistuse seaduse” jõustumisega 1. jaanuaril 2007. a.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi e-Õigus kaudu. Kooskõlastamisel tehtud märkuste arvestamist või arvestamata jätmist on põhjendatud seletuskirjale lisatud tabelis.

Urmas Paet
Välisminister

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter