SELETUSKIRI välisministri määruse "Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord" eelnõu kohta

Sissejuhatus

Välisministri määrus “Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord” kehtestatakse ”Välisteenistuse seaduse” (edaspidi VTS) § 80 lõike 1 ja § 88 lõike 3 alusel. Eelnõu koostamisel on lähtutud VTS seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandist ning välisministri käskkirjast “Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni koosseis, tööpõhimõtted ja töökord”. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Triin Parts (637 7400; triin.parts@mfa.ee), endine personaliosakonna peadirektor Rasmus Lumi (637 7320), personalibüroo direktor Erle Ignatjev (637 7327; erle.ignatjev@mfa.ee), õigusloomebüroo direktor Kairi Künka (637 7431; kairi.kunka@mfa.ee), kantsleri abi Maris Tippo (637 7095; maris.tippo@mfa.ee), endine Välisministeeriumi nõunik Jaak Jõerüüt (637 7090) ja õigusloomebüroo nõunik Dea Hannust (637 7403; dea.hannust@mfa.ee). Eelnõu keeletoimetaja on juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; riina.martinson@mfa.ee).

Eelnõu eesmärk

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega nähakse ette Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) töökord, komisjoni koosseis, teenistuja atesteerimise kord, vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise kord ja  vabale ametikohale kandideerimise taotluse vorm.

Eelnõu eesmärk on kehtestada Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni tegevust reguleeriv õigusakt, millesse on koondatud komisjoni pädevust ja tegevust reguleerivad sätted. Praegu tegutseb komisjon välisministri käskkirjaga kehtestatud töökorra kohaselt. Kuna komisjoni pädevusse kuulub aga ka teisi valitsusasutusi puudutavaid küsimusi ja ministri käskkirjaga saab reguleerida üksnes teenistusalaseid küsimusi ning adressaatideks saavad olla alamalseisvad haldusorganid ja ministeeriumi ametnikud, tuleb komisjoni tegevust reguleerida ministri määrusega.

Paragrahv  2 sätestab komisjoni ülesanded ja tegevuse kõige üldisemad põhimõtted. Atesteerimiskomisjon on Välisministeeriumis tegutsev nõuandev kogu, kes arutab personaliküsimusi ja teeb nende kohta ettepanekuid kantslerile või ministrile. Atesteerimiskomisjoni pädevusse kuuluvad küsimused on loetletud VTS § 80 lõikes 2, mida on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sisuliselt korratud. Lisaks võib minister või kantsler paluda atesteerimiskomisjonil arutada muid personaliküsimusi (nt distsiplinaarkaristuse määramine), arvestades, et komisjoni kaasamine eelotsustusprotsessi Väliministeeriumis on loonud tõhusa ja hästi toimiva süsteemi. Lõige 2 reguleerib atesteerimise korda. Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhtudel või üks kord kolme aasta jooksul atesteerib komisjon teenistujat, hinnates tema oskuste, võimete, isikuomaduste ja töötulemuste põhjal tema vastavust ametikoha nõuetele või au- või teenistusastme andmise või omamise nõuetele. Tagasikutsumise korral teenistujat üldjuhul ei atesteerita. Atesteerimise aluseks on teenistuja vahetu juhi või teenistuja soovi korral või personaliosakonna algatusel ka kõrgemate või eelnevate juhtide antud hinnangud ning muu asjakohane teave. Välisteenistuse üks läbivaid printsiipe on teenistujate roteerimine, mis eeldab teenistuja hindamist uuele ametikohale asumisel. Seega atesteeritakse teenistujaid regulaarselt, mis on kooskõlas ka avaliku teenistuse põhimõtetega. Lõige 3 sätestab komisjoni ettepaneku tegemise üldpõhimõtted: ametisse nimetamise ettepaneku teeb komisjon ametisse nimetamise õigust omavale isikule, muudes küsimustes üldjuhul Välisministeeriumi kantslerile.

Paragrahvides 3 ja 4 käsitletakse komisjoni kohustusi ja õigusi. Komisjon on kohustatud otsustamisel lähtuma Eesti välisteenistuse vajadustest, järgides õigusakte, eetilisi tõekspidamisi ja häid tavasid, ning tagama, et talle esitatud ja tema esitatavad dokumendid ja andmed ei satuks asjassepuutumatute isikute kätte. Eelkõige on komisjoni kohustuseks arvestada nii kogu välisteenistuse kui ka iga asjassepuutuva teenistuja huve ning selleks on komisjonile antud õigus teha teenistuja kohta esitatud andmete täpsustamiseks või kontrollimiseks teenistuja teadmisel järelepärimisi tema eelmistes töö-, teenistus- või õppimiskohtades, saada Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt lisaandmeid ning kutsuda isikuid komisjoni koosolekule selgitusi jagama. Kuna komisjon arutab üksikisikuid ja nende teenistuskäiku puudutavaid küsimusi, on komisjoni koosolekud kinnised ning arutatud dokumentidele ja andmetele ei võimaldata kõrvaliste isikute ligipääsu.

Paragrahv 5 sätestab komisjoni koosseisu. Komisjoni  esimees on Välisministeeriumi kantsler kui ministeeriumi kõrgeim personaliküsimustega tegelev ametnik ning aseesimees personaliosakonna peadirektor. Komisjoni kuuluvad ministeeriumi asekantslerid, kes esindavad kõiki Välisministeeriumi tegevusvaldkondi, tunnevad nii nende valdkondade kui ka endale alluvate struktuuriüksuste võimalusi ja teenistujaid, ning hääleõiguseta liikmetena teenistujate huve esindavad nende valitud usaldusisikud. Komisjoni sekretär on personalibüroo direktor. Seega on komisjonil seitse hääleõigusega liiget, mis peaks tagama komisjoni otsustusvõime ka juhul, kui kõik liikmed ei saa otsuste tegemisel osaleda. Komisjoni liikmed on määratud ametikoha järgi ja seda arvestades on täpsustatud, et asjassepuutuvate ametnike asendajad ei pea üldjuhul komisjoni töös osalema.

Paragrahvid 6 ja 7 sätestavad komisjoni esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused. Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekut. Koosoleku ja otsuste ettevalmistamise tagab komisjoni aseesimees, kes vajaduse korral ka selgitab komisjoni otsuseid.

Paragrahvid 8 ja 9 reguleerivad komisjoni liikme kohustusi ja õigusi. Komisjoni liikme tähtsaim kohustus on komisjoni töös osalemine. Komisjoni koosoleku edukaks läbiviimiseks ning põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks peavad selle liikmed olema tutvunud neile eelnevalt edastatud informatsiooniga arutamisele tulevate küsimuste kohta, samuti on neile antud õigus küsida lisateavet. Komisjoni liikmetel on õigus ja kohustus väljendada koosolekul oma seisukohta ja seda põhjendada. Kuna komisjon arutab ka tundlikke küsimusi, on komisjoni liikmetele esitatud konfidentsiaalsuse hoidmise nõue. Komisjoni liikmetel on õigus saada oma töö eest tasu. Tasu määratakse kantsleri käskkirjaga.

Paragrahvid 10 ja 11 sätestavad komisjoni sekretäri kohustused ja õigused. Komisjoni aseesimehele lisaks osaleb komisjoni otsuste ettevalmistamisel komisjoni sekretär – Välisministeeriumi personaliosakonna personalibüroo direktor. Tema ülesandeks on leida koosoleku toimumiseks sobiv aeg, edastada komisjoni liikmetele vajaminevad materjalid,  protokollida koosolek ja otsused, arhiveerida komisjoni tööga seotud materjalid jne. Komisjoni sekretäril on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra kohta ning küsida materjalide ettevalmistamiseks vajalikku teavet nii Välisministeeriumi struktuuriüksustelt kui ka teistelt ministeeriumidelt.

Paragrahv 12 käsitleb komisjoni koosolekut ja paragrahv 13 komisjoni koosoleku protokolli. Komisjon töötab koosoleku vormis, mida juhatab komisjoni esimees või tema volitusel aseesimees. Koosoleku korraldamiseks sobiva aja leiab komisjoni sekretär, kes teavitab liikmeid koosoleku toimumisest. Komisjoni sekretär edastab komisjoni liikmetele vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut päevakorra projekti ja koosoleku materjalid. Kui komisjon peab kiiresti otsustama mõne üksikküsimuse, võib pidada ka e-koosoleku, kus komisjoni liikmed annavad oma arvamuse infotehnoloogiliste vahendite abil. Üldjuhul peaks komisjon püüdma teha otsuseid konsensuse alusel, kuid kui see ei ole võimalik, pannakse otsus hääletamisele. Koosolekul osalev komisjoni liige peab hääletama kas otsuse poolt või vastu. Häälte võrdse jaotumise korral otsustab komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. Erapooletuks jääda ei või, kuid komisjoni liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist. VTS § 84 kohaselt tehakse kõigile Välisministeeriumi teenistujatele teatavaks komisjoni otsused, mis käsitlevad välisteenistusse võtmist, teenistuja edutamist, ümberpaigutamist, ametikohalt vabastamist ja välisesindusse lähetamist, diplomaatilise au või teenistusastme andmist ning teenistuja pikaajalisele koolitusele saatmist. Selleks edastab komisjoni sekretär komisjoni otsuste protokolli. Lisaselgitusi otsuste kohta annab, nagu eespool sätestatud, personaliosakonna peadirektor või mõni teine komisjoni liige, keda on selleks volitatud. Komisjoni otsustest teavitatakse asjaomaseid isikuid ja asutusi ning kõiki Välisministeeriumi teenistujaid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Komisjon võib otsustada, et  otsuseid teenistusastme madaldamise ja auastme äravõtmise kohta ning muid teenistuja kohta tehtud otsuseid ei edastata kõigile Välisministeeriumi teenistujatele.

Komisjoni sekretär protokollib komisjoni koosolekud, järgides haldusdokumentidele kehtestatud nõudeid. Protokollis kajastatakse koosolekust osavõtjad, koosoleku käik, vastuvõetud otsused ja nende põhjendused. Protokolle säilitatakse Välisministeeriumi personaliosakonnas ja üldjuhul neid ei avalikustata, kuna koosolekul arutatu võib sisaldada tundlikku või eraelulist infot. Teenistujal, kes soovib täpsemalt teada, mida teda puudutava küsimusega seoses arutati, on õigus küsida protokollist väljavõtet ning pöörduda selgituste saamiseks personaliosakonna peadirektori poole.

Eelnõu 4. peatükis käsitletakse üksikasjalikumalt komisjoni menetlustoiminguid iga komisjoni pädevuses oleva küsimuse puhul.

Lisaks käesolevale määrusele, mis sisaldab eelkõige komisjoni toimimise põhimõtteid ja korda, tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust teenistuja välislähetusse saatmise ja tagasikutsumise korra kohta (VTS § 31 lg 2, § 42 lg 2, § 49 lg 2 ja § 54 lg 2 alusel) ning välisministri määrust diplomaatiliste teenistusastmete andmise kohta (VTS § 15 lg 4 alusel). Kuna neis aktides on teenistuja lähetamist ning teenistusastmete andmist väga põhjalikult ja sisuliselt käsitletud, piirdutakse käesolevas määruses vaid üldiste protseduurireeglite kehtestamisega.

Paragrahv 14 sätestab välisteenistusse võtmise. Atesteerimiskomisjon veendub, et  ametikohale esitatud kandidaat vastab välisteenistusse võtmise ning ametikoha nõuetele ja karjääridiplomaadi kandidaat ka teenistusastme andmise nõuetele. Selleks atesteerib komisjon teenistujat ning atesteerimise tulemuste põhjal teeb ettepaneku teenistuja välisteenistusse võtta või jätta võtmata. Kui komisjon on veendunud, et teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele, teeb ta Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja puhul välisministrile ettepaneku anda isikule teenistusaste ja võtta ta välisteenistusse; Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja puhul tehakse isiku välisteenistusse võtmise ettepanek Välisministeeriumi kantslerile. Komisjon võib otsuse tegemise ka edasi lükata ja nõuda lisaandmeid. Erialadiplomaadi välisteenistusse võtmise arutelule kutsutakse ka lähetajaministeeriumi esindaja.

2. jagu reguleerib vaba ametikoha täitmist ja paragrahv 15 sätestab vaba ametikoha täitmise viisid. VTS § 86 näeb ette, et Välisministeeriumi vabad ametikohad täidetakse avaliku konkursi või  asutusesisese konkursi korras või suunatud pakkumise abil. Vaba ametikoha täitmise viisi määrab atesteerimiskomisjon. Kuna välisteenistus on karjäärisüsteem, mis eeldab teenistujate korrapärast roteerimist ja ametikohtade vahetamist, siis on välja kujunenud praktika, et üldjuhul kuulutatakse ametikohtade täitmiseks välja asutusesisene konkurss ning muid võimalusi hakkab komisjon arutama siis, kui sobivaid kandidaate ei leita.

Paragrahv 16 reguleerib asutusesisese konkursi korraldamist ja paragrahv 17 asutusesisesel konkursil osalemist. Asutusesiseseid konkursse korraldab Välisministeerium regulaarselt, arvestades väljakujunenud teenistujate roteerimise rütmi, mille kestel välisesinduste personali vahetatakse eelkõige suvel. Nii kuulutatakse vähemalt kord aastas, tavaliselt kevadel välja konkurss järgmisel suvel esindustes vabanevatele ametikohtadele ning sügisel eelmise konkursi otsuste alusel Eestis vabanevatele ametikohtadele. Konkursi kuulutab Välisministeeriumi arvutivõrgus välja komisjoni esimees või tema teadmisel komisjoni sekretär. Konkursil osalemiseks jäetakse üldjuhul aega kaks nädalat (v.a erakorraliselt täidetavate ametikohtade puhul).

Konkursil osalemiseks edastab teenistuja Välisministeeriumi personaliosakonnale (komisjoni sekretärile) taotluse, mille vorm on kehtestatud määruse lisaga. Sama taotlusega võib teenistuja kandideerida mitmele ametikohale, kusjuures esimesena peaks ta nimetama enda eelistatava ametikoha. Taotluse põhjenduses peaks teenistuja selgitama, miks ta soovib teisele ametikohale asuda ning miks oleks just tema parim kandidaat. Teenistuja esitab ka andmed oma keeleoskuse kohta ning teatab, kas ta vajab enne uuele ametikohale asumist täienduskoolitust. Andmed teenistuja perekonnaliikmete välislähetusse kaasatuleku kohta on Välisministeeriumile vajalikud eelarve planeerimiseks – teenistuja ametikohale valimine sellest ei sõltu. Teenistuja edastab taotluse oma vahetule juhile, kes annab hinnangu tema senisele tööle. Teenistuja võib sellele lisaks küsida hinnangut ka teistelt juhtidelt. Nimetatud hinnanguid arvestab komisjon teenistuja atesteerimisel. Võimaluse korral annab teenistuja juht hinnangu ka teenistuja sobivuse kohta taotletavale ametikohale, selle kohta küsib personaliosakond arvamust ka taotletava ametikoha struktuuriüksuse juhilt.

Juhi arvamuse saamise järel saadab teenistuja taotluse elektrooniliselt atesteerimiskomisjoni sekretärile, kes taotluse registreerib ja teenistujat sellest teavitab. Sekretär lisab taotlusele andmed isiku teenistuskäigu, täienduskoolituste, distsiplinaarkaristuste ja muude otsustamisel tähtsust omada võivate asjaolude kohta ning edastab selle atesteerimiskomisjoni liikmetele. Pärast kandideerimistähtaja möödumist esitatud taotlusi ei arvestata.

Paragrahv 18 sätestab komisjoni otsused asutusesisese konkursi korral. Komisjon hindab laekunud taotluste ja neile lisatud materjalide põhjal kandidaatide sobivust taotletavatele ametikohtadele (erialadiplomaadi või karjääridiplomaadi kandidaadi puhul ka vastavust välisteenistusse võtmise nõuetele) ning sobiva kandidaadi leidmisel teeb ametisse nimetamise õigusega isikule ettepaneku nimetada teenistuja ametikohale. Kui komisjon konkursil osalenute hulgast sobivat kandidaati ei leia, otsustab ta, kas jätkata kandidaadi otsimist Välisministeeriumist (pikendada konkurssi), teha seni sel ametikohal töötanud teenistujale ettepanek tööd jätkata, teha suunatud pakkumine mõnele teenistujale, kes sellele ametikohale ei kandideerinud, kuulutada välja avalik konkurss või teha sobiva kandidaadi leidmine ülesandeks kantslerile.

Paragrahv 19 reguleerib  suunatud pakkumise tegemist. Suunatud pakkumine kui vaba ametikoha täitmise viis on ette nähtud VTS §-s 89 ning selle eesmärgiks on juhtida teenistuja tähelepanu vabale ametikohale, mis komisjoni arvates võiks talle sobida. Suunatud pakkumise esitab komisjon teenistujale sekretäri kaudu elektrooniliselt. Kuna ametikohale nimetamine eeldab teenistuja nõusolekut, nähakse ette, et teenistuja peab suunatud pakkumisele vastama kirjalikult.

Lõikes 2 käsitletakse suunatud pakkumise tegemist juhul, kui teenistuja ei ole enne välisesindusest tagasikutsumist vabale ametikohale kandideerinud, tal ei ole olnud võimalust kandideerida või ta ei ole osutunud valituks.

Paragrahv 20 käsitleb vaba ametikoha täitmise jätmist kantsleri pädevusse. Kui komisjon ei ole pingutustele vaatamata leidnud vabale ametikohale sobivat kandidaati, võib ta teha selle ülesandeks kantslerile, andes talle ühtlasi võimaluse kandidaat ametisse nimetada ilma seda komisjoniga uuesti arutamata. Kui ka kantsler sobivat isikut ei leia, võib ta paluda komisjonil uuesti asja arutada, näiteks avaliku konkursi väljakuulutamiseks. Komisjon ei või jätta kantsleri pädevusse erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori või juhataja ega konsulaarasutuse juhi  kohta otsuse tegemist.

Paragrahv 21 käsitleb avaliku konkursi korraldamist. Kui Välisministeeriumi ametnike hulgast ei ole õnnestunud vabale ametikohale sobivat kandidaati leida, võib atesteerimiskomisjon kuulutada välja avaliku konkursi üleriigilises ajalehes ning Välisministeeriumi veebilehel. Konkursi viib läbi Välisministeeriumi personaliosakond, kes vaatab läbi saabunud taotlused, korraldab avalikku teenistusse või välisteenistusse võtmise üldnõuetele vastavatele kandidaatidele kirjaliku töö ning kutsub kirjaliku töö edukalt teinud kandidaadid vestlusele. Koostöös asjassepuutuvate struktuuriüksustega valitakse välja konkursi edukalt läbinud isikud, kellele tehakse ettepanek asuda Välisministeeriumi teenistusse karjääridiplomaadi kandidaadina. Atesteerimiskomisjon karjääridiplomaadi kandidaatide valimises üldjuhul ei osale, komisjoni ette jõuavad nad siis, kui asuvad taotlema teenistusastet.

Eelnõu 4. peatüki 3. jaos käsitletakse teenistuja välisesindusse lähetamist ja tagasikutsumist. Paragrahv 22 reguleerib teenistuja välisesindusse lähetamist ja paragrahv 23 teenistuja välisesindusest tagasikutsumist. VTS järgi on teenistuja lähetamise ja mõningatel juhtudel ka tagasikutsumise aluseks atesteerimiskomisjoni ettepanek. Kuna nimetatud küsimusi reguleeritakse VTS järgi Vabariigi Valitsuse määrusega, ei ole käesolevas määruses lähetamist ja tagasikutsumist pikemalt käsitletud, vaid sätestatakse ainult üldpõhimõtted: teenistuja esindusse lähetamist menetletakse sarnaselt teenistuja vabale ametikohale nimetamisega või välisesindusse võtmisega ning teenistuja tagasikutsumisel teeb komisjon tagasikutsumise pädevusega ametiisikule (üldjuhul välisminister või kantsler) asjakohase ettepaneku. Samuti korratakse VTS § 75 tulenevat roteerimiskohustust - teenistuja peab enne tagasikutsumist vabale ametikohale kandideerima -  ning VTS § 43 lõiget 2 ja § 55 lõiget 2, mille kohaselt võib diplomaadi teenistusest vabastada, kui teda ei ole lähetuse lõppemise ajaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale.

Eelnõu 4. peatüki 4. jaos käsitletakse au- ja teenistusastet. Au- ja teenistusastme andmise tingimused ja korra kehtestab välisminister eraldi määrusega, mistõttu käesolevas määruses käsitletakse ainult atesteerimiskomisjoni üldisi protseduurireegleid nende küsimuste arutamisel. Täpsemalt reguleeritakse au- ja teenistusastme madaldamist ja äravõtmist.

Paragrahv 24 sätestab diplomaatilise auastme andmise ja paragrahv 25 diplomaatilise auastme äravõtmise menetlemise. Diplomaatilise auastme andmist käsitletakse nii VTS-s, “Välissuhtlemisseaduses” kui ka Vabariigi Valitsuse asjakohases määruses. Seaduste kohaselt on diplomaatiline auaste ehk suursaadiku (au)nimetus karjääridiplomaadile antav aunimetus, mis omistatakse välissuhtlemiskogemuse ja välisteenistuses saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. Diplomaatilise auastme annab Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul; viimasele omakorda esitab asjakohase ettepaneku välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni soovitusel. Seaduse kohaselt võib diplomaatilise auastme ära võtta kriminaalkorras karistatud isikult. Ka see protseduur saab alguse Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni asjakohasest ettepanekust.

Paragrahv 26 reguleerib diplomaatilise teenistusastme andmise menetlemist. Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord kehtestatakse välisministri sellekohase määrusega, mistõttu käesolevas määruses sätestatakse vaid komisjoni võimalikud otsused ning kohustus otsuseid põhjendada.

Paragrahv 27 sätestab diplomaatilise  teenistusastme ennistamise menetlemise. VTS § 16 kohaselt antakse diplomaatiline teenistusaste välisteenistuse ajaks. Seega, kui diplomaat lahkub Välisministeeriumist, kaotab kehtivuse ka tema teenistusaste. Kui isik asub uuesti Välisministeeriumisse tööle, arutab atesteerimiskomisjon tema teenistusastme ennistamise võimalusi, arvestades teenistusastme tingimusi ning isiku varasemat teenistusastet. Teenistusastet ei taastata, kui teenistuja lahkus distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsuse alusel.

Paragrahv 28 käsitleb diplomaatilise  teenistusastme madaldamise menetlemist. Teenistusastme madaldamine on distsiplinaarkaristus, mille diplomaadile võib määrata välisminister, kui diplomaat on rikkunud teenistuskohustusi, pannud toime vääritu teo või tema vastu on vähenenud usaldus.

Diplomaatilise teenistusastme madaldamise menetluse algatab kantsler. Komisjon menetleb kantsleri taotlust sarnaselt teenistusastme andmise taotlusega ning kui ta peab taotlust põhjendatuks, teeb välisministrile ettepaneku madaldada teenistusastet  kuni kahe astme võrra. Madaldamise korral teenistusastet ei ennistata, diplomaat peab kõrgema teenistusastme andmist uuesti taotlema.

Paragrahv 29 reguleerib distsiplinaarkaristuse määramise menetlemist. Lisaks teenistusastme madaldamisele võib komisjon arutada ka muid distsiplinaarkaristusi, kui karistuse määramise õigusega isik (kantsler või välisminister) seda taotleb.

Paragrahv 30 käsitleb komisjoni ettepaneku tagasilükkamist. Atesteerimiskomisjoni ettepanek on välisministri või kantsleri otsuse tegemise  aluseks. Samas ei ole selline ettepanek kohustuslik ning kui otsustuspädevusega isik ettepanekuga ei nõustu, peab atesteerimiskomisjon oma ettepanekut uuesti kaaluma. Uuesti arutamise kordade arvu ei ole piiratud, kuid kuna üldjuhul ei saa ei komisjon ega otsustaja üksi lõplikku otsust teha, peaks mõlema poole huvides olema kompromissi leidmine.

Määruse lisas on ära toodud määruse § 1 punktis 5 ja §17 lg 1 mainitud vabale ametikohale kandideerimise taotluse vorm.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu mõjud

Määrusega korrastatakse Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni tegevust puudutavaid eeskirju: kehtestatakse komisjoni tegevuse põhimõtted ja protseduurireeglid teenistujate atesteerimiseks ning Välisministeeriumi vabade ametikohtade täitmiseks.

Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu rakendamine ei nõua täiendavaid kulutusi riigieelarves.

Eelnõu jõustumine

Määrus jõustub koos “Välisteenistuse seaduse” jõustumisega 1. jaanuaril 2007. a.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi e-Õigus kaudu. Rahandusministeerium juhtis oma kooskõlastuskirjas tähelepanu sellele, et määrusega saab kehtestada vaid asutusesisel konkursil kandideerimise taotluse vormi. Selle märkusega on arvestatud ning eelnõu § 1 punkti 5 täpsustatud. Teised ministeeriumid märkusi ei teinud.

Urmas Paet
Välisminister